Mina ei kujutaks ette elu, kui ma ei saaks rääkida kõigest, mis mul mõttetes. Või kui mõne sõna ütlemine oleks rangelt keelatud. Eestis ei ole alati sellist sõnavabadust olnud, seega peaksime olema õnnelikud, et meie elu on praegu nii hea, sest sõnavabadus on ikka võrratu asi. Kuid seda peab mõistma, et sõnavabadus ei tähenda seda, et sa võid kõike rääkida, mis pähe tuleb. Oma sõnadega ei tohi laimata, alandada, alavääristada ega sõimata teisi inimesi. Me ei tohi inimestele oma sõnadega haiget teha. Samuti ei ole lubatud valede levitamine. Meedias on sõnavabadus piiratud. Ei tohi kasutada roppusi väljendeid ja vandumis. Samuti ei tohi meedia valesid ja laimu levitada. See ongi sõnavabadusega kaasnev vastutus, et me ei tohi ülehinnata ja väärtkasutada oma õigusi.
elukogemusest ning eelkõige väärtushinnangutest ja sellest, milline on inimese hea maitse piir. Me kõik ei taju solvanguid ühteviisi või ei oska neid ridade vahelt lugeda, mis ühe inimese jaoks on tabu võib teise täiesti külmaks jätta, just see tõttu on sõnavabadusele raske piire tõmmata. Iga inimese südametunnistus peaks ütlema, mis on vale, mis õige, on täiesti mõistetav, et oma sõnadega ei tohiks teist inimest solvata, teda laimata või mõnel muul viisil kahju tekitada, samas viib see konfliktini, kui ma ei tohi siiski midagi öelda, kas saab seda siis nimetada sõnavabaduseks? On palju punkte ja valuteemasid ühiskonnas, kus on sõnavabaduse piirid hägused, just nimelt selle pärast, et kindlat piiri on väga raske tõmmata. Kuritegevust, pedofiiliat, sõdu propageerivad väljanaded, rassistlikud leheküljed, pornograafiline materjal, halvustavad
· Millised oli nõukoguliku kultuuripoliitiika eesmärgid? Selle eesmärgid olid : ei tohtinud alahinnata ega laimata riiki ja selle korda , kodanikud pidi ülistama riigijuhti. · Millised abinõusid rakendati nõukoguliku poliitika elluviimisel? Püüti hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandeid, sõjajärgsetel aastatel puhastati raamatukogud eesti kirjandusest. Sel kombel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti ainult mõned raamatud ja nende kasutamiseks tuli taotleda eriluba. · Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus?
Tänapäeval on uudiseid niipalju ja neid on võimatu mitte tähele panna. Iga päev saame juurde uut infot, mis on tavaliselt mittevajalik. Tihtipeale võib kahelda ka uudise õigsuse. Inimesed peavad ise aru saama, mis kirjutatust on tõde ja vale. Kuigi ajakirjandus peaks tagama objektiivsuse. Ajakirjanikul on vastutus, mida ta meedias kirjutab. Näiteks on olnud olukordi, kui ajakirjanikud on sattunud kohtu alla teiste au rüvatamise eest. Trükistes ei tohiks laimata ja alandada teisi inimesi. Internetikeskkonnas on väga palju võimalusi eneseväljenduseks: erinevad jututoad, suhtlusportaalid, blogid, kommentaariumid. Inimesed võivad välja öelda kõik, mida nad muidu öelda ei julge või ei taha. Inimesed muutuvad õelaks ja ei mõtle, mida nende kurjad sõnad teistele inimestele põhjustada võivad. Nad arvavad, et anonüümselt kirjutades ei pea nad vastutama. Iga õigus annab isikule ka kohustuse. Sõnavabadus annab inimesele
ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni Loogika või arusaama viga- teine ei käitu vastavalt ootustele Millised on tunnused, et rühmas on konflikt? Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; Kõrgendatakse häält; Süüdistatakse teisi; Nägeletakse pisiasjade pärast; Püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata,ässitada, laimata; Vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; Passiivsus; Kuidas konflikti lahendada? Intellektuaalsed oskused: planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, Objektiivsus Emotsionaalsed oskused: visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm Inimestevaheliste suhete oskused: tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused Juhtimisoskused: võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada Millal on konflikt lahendatud? Füüsiline kui psüühiline heaolu
elustiili. Kunst on paljudele ka sissetulekuallikaks. Päevast päeva kuuleme andekatest inimestes, kes nõuavad konserdi või muu esinemise eest miljoneid. Paljudele on nad iidoliteks ja neid kas vihatakse või armastatakse. Kui see sama maailmakuulus inimene jääb purjus peaga autoroolis vahele või on jätnud oma töö tõttu lapsed hooletusse mõistab ühiskond nad hukka. Seega võib loometöö inimeste elu ka raskemaks muuta, sest kollane ajakirjandus tahab tihti inimesi laimata ja enamasti on kõnealused kunstiinimesed. Kirjandus mõjutab meie mõtlemist. Lugedes romantilist romaani, soovib lugeja tihtipeale läbi elada samasuguseid situatsioone ning võib masenduda, sest päriselus ei pruugi nii lihtsalt ja ilusasti minna. Samamoodi on mõndedki kuriteod sissemurdmised ja pangaröövid justkui inspireeritud mõnest kriminaalromaanist või põnevusfilmist. Lapsed võivad luua illusiooni oma
inimesi selline asi huvitab ja köidab. Üldjuhul ongi nii, et rohkem loetakse ja kõneainet pakuvad just halvad uudised ja sündmused. Head ning rõõmustavad teadaanded jäetakse tahaplaanile. Portaalides käies ning seal olevaid kommentaare lugedes saab jahmatavaid asju teada. Igaüks võtab asja oma tahkupidi ja vaatenurgast ning üritatakse oma arvamust teistele peale suruda, et temal just ongi õigus. Mida see inimestele annab, et nad saavad teisi kommentaarides halvustada ning laimata?! Need inimesed on lihtsalt arad, et peavad tundmatutena ennast teisi halvustades esile tooma. Sellist asja võiks keelama hakata, kuid meil on ju siiski sõnavabadus. Meedia kasulikest ja kahjulikest mõjudest võibki spekuleerima jääda. See on pidev ringlus, mida enam peatada ei saa, mida enam peatada ei tohikski. See on üks osa meie elust. Küll aga võiks seda normaliseerida, luues teatud piire. Seda, kuhu meedia saja- aasta pärast jõudnud on ei oska keegi öelda
Ei kujutaks ju keegi ette hommikut, kus uudised ühtäkki vaikiksid, ajalehed jääksid saabumata ning internetki oleks ühenduseta. Infosulg oleks täielik. Loomulikult järgneks sellele kohe suur pahameelelaine kuidas julgetakse ära võtta midagi, millele meil on õigus. Kuid kas meediavabadus on ikka inimõigus? Eesti vabariigi põhiseadus kätkeb endas lõiku, mis kinnitab, et sõnavabadus on iga inimese õigus, mida piirab vaid teiste paragrahvidega seonduv. Nii ei tohi teisi laimata ega avaldada väärinformatsiooni, samuti ei tohi avalda riigisaladusi või riigi julgeolekut ohustavaid materjale. Meediavabadus võiks ideeliselt olla sama lai mõiste nagu sõnavabadus, see võiks olla isegi inimõigus. Soome õigusteadlane Sakari Huovinen on aga seisukohal, et kui sõnavabadus loob põhja arutelule, siis meedia peab seda ka tõlgendama ja piire tajuma. Seega, mida võib rääkida, seda ei peaks mitte alati kirja panema, sest see võib kedagi solvata
tänapäeval. Tema idee, et valijate hulkadel on nõrk arutlusvõime, kriitilise meele puudumine, nad on kergesti ärrituvad, kergeusklikud ja labaselt ühekülgsed (Le Bon 1895) kehtib minu meelest ka tänapäeval. Samuti on huvitavad selles raamatus tema väljapakutud omadused kandidaadile. Kandidaat peab olema mõjukas- nii isiklikult kui ka rahaliselt, tuleb anda meeldivaid lubadusi, valijate himude ja edevuse kõditamine ning laimata ja sõimata tööliste ees nende peremehi (Le Bon 1895). Ühesõnaga kõik mis ka tänapäeval valimiste ajal toimub. Mitte midagi ei ole paraku muutunud. Kasutatud kirjandus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. (1974). Toim. A. Aarna, H. Hallik jt. Tallinn: Valgus English Encyklopedia. (2012). http://et.efactory.pl/Gustave_Le_Bon Ginneken, J. (1992). Crowds, psychology, and politics 1871 189. Toim. W.R. Woodward ja M. G. Ash. Cambridge Universiry Press Le Bon, G. (1936)
olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et dinosaurused on välja surnud siis võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma, et dinosaurused on ikka elus. Nii ühel kui ka teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. Vead: üldtunnustatud väited võivad aja jooksul muutuda. Keha ja vaim. Eesti riigis kuulutab välja selle, kas inimene räägib tõtt või ei kohus. Enne kohtu otsust ei tohikedagi alusetult süüdistada ja laimata. Ehk siis õigust saab mõista ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele. Kõigil meil on olemas südametunnistus. Küsimus on selles, kuidas me laseme ennast sellest mõjutada
Inimesed ei tohtinud välisraadiojaamu kuulata ning ajalehti lugeda. Õnneks on see nüüd muutunud, ajakirjandus on muutunud vabamaks. See tähendab seda, et kirjutatakse kõike mida tahetakse. Tänapäeval on vähe reegleid, millest nad kinni peavad pidama ning ise artiklite kommenteerimine on väga lihtne. Kommenteerides pole isegi kohustuslik enda nime alt kommentaari kirjutada, seda lihtsam on inimestel teisi laimata ja kurje asju öelda. Arvan, et see on väga hea, et ajakirjandus on meile palju kättesaadavam, aga siiski võiksid ajakirjanikele karmimad reeglid olla, sest vahets tundub, et kirjutatakse sellistest asjadest, mida pole isegi kontrollitud. Pärast Teist maailmasõda muutust naiste mood mugavamaks ja lihtsamaks. Naised said kanda erinevaid rõivaesemeid. Seelikud muutusid lühemaks ja lihtsamaks just sellepärast, et polnud riiet saada
Rastingac arvas, et lõpetab ülikooli ning teenib kõik oma vara ausa tööga, kuid peagi avastas ta , et see on suhteliselt võimatu. Nimelt tuli ühel päeval tema jutule Vautrin, kes ütleb talle, et koolis rassides võib saada vaid 1200 frangise aastapalgaga provintsikohtunikuks ning abielluda 40-selt möldritütrega. Nagu ta ütleb: ,,Ausus ei vii kuhugi. Geeniuse võimu alla painutatakse end; teda küll vihatakse, teda püütakse laimata, sellepärast et ta võtab jagamata, kuid painutatakse põlvili, kui ei ole suudetud teda matta mudasse. Korruptsioon on jõud, anne on haruldus. Nii on korruptsioon üliohtra keskpärasuse relv ja kõikjal tunnete ta teravikku. Kahte sammugi ei saa Pariisi teha, kohtamata põrgulikke trikke." Peale seda jutuajamist ning kuuldes ära Vautrini plaani abielluda Victorine'ga, et kaasavaraks saada Victorine isa varandus, jääb Rastingac mõtlema, kas ei peaks tegema nii nagu
Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi MK-10 * kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata * vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; * jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, passiivsus Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad
Ka mäletatakse, et tema päästis kord Teeba sfinksi käest. Teine episood Kreon heidab Oidipusele ette laimamist nagu oleks tema ihaldanud Oidipuse kohta. Ta on pahane, et teda peeti Teiresiast valetama õhutajaks. Koor ei oska Kreonile süüdistuste suhtes selgitusi anda. Oidipus ilmub ja peab Kreoni endiselt süüdlaseks valetamises ja trooni himustamises. Kreon on Oidipuse naise (ja ema) vend.Ta on olnud võimule nii lähedal, et rohkem võimu ta ei vaja. Tal poleks põhjust Oidipust laimata. Iokaste tuleb meest ja venda lepitama. Kommos (koori ja Oidipuse kahekõne)Koor vannutab Oidipust Kreoni usaldama. Oidipus saadab Kreoni minema. Iokaste tahab teada, mis juhtus. Koor vastab, et riius on mõlemal süüd. Koor tõendab oma truudust Oidipusele. Kolmas episood Iokaste saab Oidipuselt kuulda, mis oli tüli põhjuseks ja selgitab, et endeid pole põhjust uskuda. Ta räägib ennustusest, et nende poeg saab isa tapjaks ja sellest, kuidas Laios lasi poja
Ka mäletatakse, et tema päästis kord Teeba sfinksi käest. Teine episood Kreon heidab Oidipusele ette laimamist nagu oleks tema ihaldanud Oidipuse kohta. Ta on pahane, et teda peeti Teiresiast valetama õhutajaks. Koor ei oska Kreonile süüdistuste suhtes selgitusi anda. Oidipus ilmub ja peab Kreoni endiselt süüdlaseks valetamises ja trooni himustamises. Kreon on Oidipuse naise (ja ema) vend.Ta on olnud võimule nii lähedal, et rohkem võimu ta ei vaja. Tal poleks põhjust Oidipust laimata. Iokaste tuleb meest ja venda lepitama. Kommos (koori ja Oidipuse kahekõne)Koor vannutab Oidipust Kreoni usaldama. Oidipus saadab Kreoni minema. Iokaste tahab teada, mis juhtus. Koor vastab, et riius on mõlemal süüd. Koor tõendab oma truudust Oidipusele. Kolmas episood Iokaste saab Oidipuselt kuulda, mis oli tüli põhjuseks ja selgitab, et endeid pole põhjust uskuda. Ta räägib ennustusest, et nende poeg saab isa tapjaks ja sellest, kuidas Laios lasi poja
2. MIS PÕHJUSTEL KONFLIKT TEKIB? Erinevast informeeritusest, erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest, erinevatest eesmärkidest, lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist, kõrgendatakse häält, süüdistatakse teisi, nägeletakse pisiasjade pärast, teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid, püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata, vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt, jäine viisakus, boikott, apaatia, üldine loidus, passiivsus (Katsan). 3. KONFLIKTIDE ERINEVAD LIIGID Isikusisene konflikt: Inimese sisemuses võivad esineda nn motiivide konfliktid. Nende puhul astuvad võitlusse kaks tegevusajendit, millest õiget leida pole sugugi kerge ega lihtne. Inimeste sisekonflikte võib olla kolme liiki: · Esiteks võib tekkida selline konflikt, kui inimese ette kerkib kaks võrdselt
ja ilukirjandusest. Ebasobiv kirjandus pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Kirjanduse tellimine välismaalt muutus äärmiselt piiratuks. Lisandus ka propakanda, mis pidi allutama kogu ühiskonna valitseva võimu kontrolli alla. Selle eesmärgiks oli suunata rahva orjentatsioon vene kultuurile. 26. Kas kultuuriinimeste looming Eesti NSV-s oli vaba? Miks nii arvad? Ei olnud, sest me elasime sotsialistlikus ühiskonnas, kus kehtis tsensuur. Ei tohtinud laimata NSV Liitu ning teatud asjade kirjutamine oli keelatud. 27. Miks ja millal koostati ,,40 kiri"? Sisu? 1980, haritlased koostasid selle protestiks ühiskonnas levivale tagurlikule murrangule - kultuuri elu vägivaldne juhtimine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistamine. Sisus olid põhiliselt välja toodud see, mis võib põhjustada eestlaste umbusku tuleviku suhtes. Näiteks:
erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Konflikti võib ära tunda järgmiste tunnuste järgi: * lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; * kõrgendatakse häält; * süüdistatakse teisi; * nägeletakse pisiasjade pärast; * teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; * püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata * vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; * jäine viisakus; * boikott; * apaatia, üldine loidus, passiivsus Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad
hetkel soodsaim aeg. VIIES STSEEN Damis räägib isale ära, mis toimus. Elmire aga ütleb, et ta oskab end kaitsta nagu kord ja kohus ning tema mingit probleemi siin ei näe. KUUES STSEEN Orgon on närvis. Tartuffe teatab, et ta on näru, viimne patune ja teesklev libakeel. On nõus majast lahkuma ning ka kõige rõvedama kohtlemise ohvriks saama. Orgon karjub aga oma poja peale ,et kuidas ta julgeb nii õilsa vaimuga meest laimata. Tartuffe kordab, et tema on kõiges süüdi ning laskub juba põlvili. Orgon sõimab poega ning palub Tartuffel püsti tõusta. Laskub samuti põlvili ja kaelustab Tartuffe. Sõimab endiselt poega kui teine üritab talle midagi vastu rääkida. Leiab, et kõikidel siin majas on pime viha Tartuffe vastu. Tahab panna Mariane ja Tartuffe kohe täna paari. Pojast ütleb lahti ning käsib tal oma nägu rohkem seal mitte näidata. SEITSMES STSEEN Tartuffe asub kohe peale Damise lahkumist tööle
Loogika või arusaama viga- Teine ei käitu vastavalt ootustele Millised on tunnused, et rühmas on konflikt? Lihtsates asjades ei jõuta kokkuleppele ja see segab tõsisemate asjadega tegelemist; kõrgendatakse häält; süüdistatakse teisi; nägeletakse pisiasjade pärast; teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid; püütakse rühma liikmeid leeridesse jagada; intrigeerida, kaevata, ässitada, laimata; vastaspoole kohalolek mõjub ärritavalt; jäine viisakus; boikott; apaatia, üldine loidus, passiivsus ; Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see
'' (Sõgel 1957: 236). Oma vaesusest hoolimata pidas aga Miina tähtsaimaks jääda iseendaks. Siiski ei arvanud ta end Hansu vääriline olevat just nimelt oma seisuse pärast ning Mareti üleolek suurendas neiu alandlikkust veelgi. Samas teadis ta, et rikas suurtalu omaniku tütar pole tast sugugi parem, lihtsalt eneseväärikus ei lubanud tal seda kõvasti välja öelda. Ka ei olnud Miinal kombeks teisi laimata ja seda Hans naiste puhul väga hindas ning pani imeks. Peale selle paistis neiu silma oma armsuse, tagasihoidlikkuse, õigluse, aususe, virkuse ja töökusega. ...........................................................................................................................................16 Kolmas naistegelane selles näidendis oli Tõkkesilma Liisu, küla kõrtsinaine. Hans iseloomustas teda kui ,,kärme keelega'' vanakest, aga seda heas mõttes. Kuigi talle
Sest intervjuul võidakse küsida firma kohta infot ja see jätab halva mulje kui mitte midagi antud firmast ei tea. Pealegi peab tulevane töötaja olema kursis, millisesse firmasse ta kandideerib. 40. Miks peaks vältima isiklike piltide, eriti nö peopiltide, avalikustamist interneti avalikus ruumis? Sest keegi võib neid kuritarvitada enda otstarbel. Kasutada neid pilte kui enda omasid või mõni võib pildi abil laimata. 41. Mida tähendab emotsionaalne intelligentsus? Võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine), enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni. 42. Kas Sina oled emotsionaalselt intelligentne? Põhjenda oma vastust. Usun, et igapäevastes olukordades olen ma emotsionaalselt intelligentne, sest ma suudan end seada teiste olukorda ja selle abil neid paremini mõista. Ma suudan ette
seotud taotlustele näidendeis. "Õpetlike novellide" iseloomustuses säilib mitmemõttelisus. Cervantes ütleb nimelt, et neis "avas ta kastiilia keelele tee ehtsa hulluse (arutuse) näitamiseks". Kohe seejärel lisab ta, et kujutluselt ületab ta paljusid teisi ning et vaid kujutlusjõud suudab kirjanikku kuulsusesse tõsta. Veel kord rõhutab ta oma armastust luule vastu ja seda, et kunagi pole ta sulge paberile pannud eesmärgiga kedagi laimata või pilgata. Cervantese poeetika ei piirdu muidugi mitte Kalliope lauluga "Galateast" või "Teekonnaga Parnassile". Kõigis tema teostes kohtab ridamisi arutlusi kirjandusest, kirjanikukunstist ja missioonist. Siiski on Cervantese suur poeetika tema loomingu tervik ise, iseäranis "Õpetlikud novellid" ja "Don Quijote". Neis toob Cervantes kirjanduslikku tunnetusse nii palju seniolematut, et õige pedantseina tunduvad katsed, mida ju aegade jooksul on tehtud, tema loomingut
Uhkus tuleb enne langemist! *** Inimene on otsekui kaev - soolasest läheb kaamelgi mööda, magusat vett joovad aga kõik... *** Kõver puu ei jäta sirget varju! *** Kaugele ei jõua see, kes juba alguses teab, mida tahab. *** Kes oskab meelitada, oskab ka laimata! *** Ülim vaprus on pealtnägijateta teha seda, mida ülejäänud võtavad ette vaid teiste silme all! *** Paindlik iseloom võib mõnikord osutuda iseloomutuseks! *** Jõhkrusega saab piinata kaaslasi, südametunnistusega aga iseennast. *** Viisakus on leppiva loomuga.
Teine pettumus oli see, et karjased ise tapsid öösiti kariloomi ja siis karistati koeri ilmaasjata, misjärel Berganza läks mujale. Berganza läks edasi rikka kaupmehe majja, kelle 2 poega käisid koolis, kus koergi kaasas käima hakkas, et õpikut kanda. Lapsed mängisid koeraga ja toitsid teda, mis ei meeldinud õpetajaile, sest laste tähelepanu hajus kooliasjadelt. Berganza jäi ketikoeraks, majavalvuriks. Cipion manitseb, et jutustamise ajal ei tohi liigselt filosofeerida ega laimata. Neegritar käis öösiti maja taga neegriga kohtumas, andis Berganzale süüa, et too vait oleks, aga lõpuks see ei mõjunud enam ja Berganza läks neegritarile kallale. Neegritar praadis talle kättemaksuks käsna või sees, aga koer sai lõksust aru ja põgenes sealt. Siis sai temast korravalvuri koer. Pärast seda trummilööja koer, kes esines rahvale. Kord esines ta ühele nõiale, kes ta enda poole viis, pidades koera ühe teise nõia pojaks ja jutustas talle tema emast
võetakse ka järva- ja läänemaalasi nii et kõik annavad võrdsel arvul mehi. Maanõuniku amet eluaegne ja paljuski auamet. Teatud määral liidrid, kes on määratud maanõunikuks. Palka naad selle eest ei saanud. Maanõunikest kujuneb rüütelkonna tegelik juhtorgan, kes hakkab provintsi asju otsustama. Ülejäänud rüütelkonna suhtumine neisse erinevatel aegadel erinev. vahel kutsutud üles korrektsusele, lepitud kokku mitetes kokkulepetes, maanõunik ei tohtinud laimata, nõunikesse tuli suhtuda austusesse. Maanõunikud ise esindasid mõningaid kandidaate, kui asendajat otsiti. Maanõunike kogul teoorias ei olnud liidrit, kuid paratamatult eeskõneleja siiski tekkis. Rootsi võimuper all on maanõunike seast esile kerkinud rüütelkonna peamees. Tegemist on liidriga, kellele antakse volitused pidada läbirääkimised võimudega, esindavad maanõunikke nt kõnelustel võimukandjatega. Hiljem hakkab rüütelkond maaäeva tööd juhtima. omavalitsuse teostaja
sellest soovist. Ära püüa endast nii sügavat jälge jätta, et ise maasse vajud! Mida vanemaks saab inimene, seda enam tõmbub ta endasse - ju seal siis millegi arvel vabaneb ruumi... Inimesed raiskavad tohutult energiat, et mitte midagi teha. Uhkus tuleb enne langemist! Inimene on otsekui kaev - soolasest läheb kaamelgi mööda,magusat vett joovad aga kõik... Kõver puu ei jäta sirget varju! Kaugele ei jõua see, kes juba alguses teab, mida tahab. Kes oskab meelitada, oskab ka laimata! Ülim vaprus on pealtnägijateta teha seda, mida ülejäänud võtavad ette vaid teiste silme all! Paindlik iseloom võib mõnikord osutuda iseloomutuseks! Jõhkrusega saab piinata kaaslasi, südametunnistusega aga iseennast. Viisakus on leppiva loomuga. Teiste inimeste juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi. Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale.
kõrgemaks instantsiks oli Riia linn, kuid juriidiliselt olid kõik linnaõigused sarnased. Skraa- Põhikiri, mis ei olnud ainult õiguslik dokument, mis määratles ühenduse liikmeskonna ja tegutsemisprintsiibid, vaid ka ühiste väärtushinnangute kogum. Skraades pandi suurt rõhku grupisolidaarsusele ja käitumisnormidele. Kõigile on kohustuslik gildi jootudel, missadel, koosolekutel ja matustel osalemine. Kaasvendi ei tohtinud laimata ega nendega kakelda. Normide vastu eksimise eest pidi maksma trahvi. Kehtis vastastikuse abistamise printsiip, kui üks liige oli vaseunud siis kõik pidid aitama teda. Esialgu raad kinnitas skraad, kuid läbiaja lisandus gildi koosolekutel vastu võetud otsused. Bursprake- Lisaks linnaõigusele kehtis ka bursprake (Kodanike koosolek, alam saksa keeles). Tekst koosnes kodanikele regulaarselt (1-2 aastas) etteloetavatest raemäärustest
Parim viis kasvatada häid lapsi, on teha nad õnnelikeks 2856. Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii 2857. Inimese iseloom on tema saatus 2858. Kõik ei saa olla geeniused, mõni peab ju ka normaalseks inimeseks jääma. 2859. Me oleme kõik lollid, kuid igaüks eri valdkonnas. 2860. "Palju rääkida ja palju öelda on 2 ise asja." 2861. "Eksimine on inimlik", ütles siilike ja ronis kaktuse otsast maha 2862. Kes oskab meelitada, oskab ka laimata! 2863. Kaugele ei jõua see, kes juba alguses teab, mida tahab. 2864. Inimene on otsekui kaev soolasest läheb kaamelgi mööda, magusat vett joovad aga kõik... 2865. Uhkus tuleb enne langemist! 2866. Inimesed raiskavad tohutult energiat, et mitte midagi teha. 2867. Mida vanemaks saab inimene, seda enam tõmbub ta endasse ju seal siis millegi arvel vabaneb ruumi... 2868. Ära püüa endast nii sügavat jälge jätta, et ise maasse vajud! 2869
Ära püüa endast nii sügavat jälge jätta, et ise maasse vajud! Mida vanemaks saab inimene, seda enam tõmbub ta endasse - ju seal siis millegi arvel vabaneb ruumi... Inimesed raiskavad tohutult energiat, et mitte midagi teha. Uhkus tuleb enne langemist! Inimene on otsekui kaev - soolasest läheb kaamelgi mööda,magusat vett joovad aga kõik... Kõver puu ei jäta sirget varju! Kaugele ei jõua see, kes juba alguses teab, mida tahab. Kes oskab meelitada, oskab ka laimata! Ülim vaprus on pealtnägijateta teha seda, mida ülejäänud võtavad ette vaid teiste silme all! Paindlik iseloom võib mõnikord osutuda iseloomutuseks! Jõhkrusega saab piinata kaaslasi, südametunnistusega aga iseennast. Viisakus on leppiva loomuga. Teiste inimeste juures mõõdame kõige täpsemini ikka omaenese kalduvusi. Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale.
kurjale teele on eksitanud.» Naljakas mõe käs Agnese peast läi: «Täi on naisterahvas --vahest vaevab teda uudishimu? » Ta jä vait. «Üle mulle see ainus nimi,» käs abtiss peale. «See oleks sinust esimene meeleparandust mäk; sellega kergendaksid sa oma vaeva ja aitaksid ise kurja inimese mäestust oma süamest väja juurida.» Ivo Schenkenbergi ja tema vanamoori kuju ilmus äisti Agnese vaimusilma ette. Kuidas olid need Gabrieli tema ees laimata, süimustaks mä arida pü udnud! Tahtis vahest auvä arne abtiss «kurja mäestuse väjajuurimiseks» sedasama abinõ tarvitada? Abtiss oli peaaegu vanamoori 401 näu --kes teab? Agnes vandus mõtes armsama nime mitte kellelegi nimetada, kuni tema ise selleks luba annab. Abtiss ootas ja vahtis tüi aega kullisilmadega oma ohvri otsa. «Noh, kas üled?» küis ta viimaks üeskeeva vihaga. «Ei,» kostis Agnes kümalt. «Käi mu silmist!» Agnes läs ilma kahetsuseta.
annaabi.ee 
