Kirjutati ja lavastati esimesed näitemängud, tegevust alustas Eesti Aleksandrikooli komitee, Eesti Kirjameeste Selts ja esimesed põllumeeste seltsid. Taheti saada suureks kultuuriliselt ja vaimult. Suure vaimustuse järel oli tekkinud teatav seisak, mis oli tingitud majanduslikust taustast ja üldisest väsimusest, kuid ka sellest, et sakslased osutasid liikumisele tugevat vastupanu. Rahvuslikud organisatsioonid andsid vajalikke kogemusi ning levitasid rahvusteadvust aina laiematesse kihtidesse, muutes selle argipäevaseks nähtuseks. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse idee ja seda eelkõige Eesti Aleksandrikooli eestikeelsena avamise mõttes. Kõik tundus minevat hästi, kuni tekkisid lahkhelid ühiskonnategelaste vahel. Lahkhelid olid peamiselt tõekspidamiste ja eriarvamuste üle. Rahvuslik liikumine oli sattunud sügavasse kriisi, mida algav venestamine veelgi süvendas.
Tootmisvahendid kuulutatakse riigi omaks, puuduvad klassis ja eraomand. 14.Romantism levis 19 saj I poolel. Tunnused: esiplaanil on tunded; huvi looduse vastu; huvi keskaja vastu; huvi kaugete eksootiliste maade vastu. Huvi mineviku vastu süvendas rahvuslikke liikmist. 15.Rahvuslik liikumine- alistatud rahva võitlus võõrvõimu vastu Etapid: -Rahvuskultuuriline liikumine e eliidi liikumine -Ideed jüudsid haritlaskonna laiematesse ringkondadesse(üliõpiladed, kooliõpetjad) -Seltsiliikumine -Poliitiliste erakondade loomine, võitlus rahvahariduse edendamise eest(kultuurirahvus) -Võitlus oma riigi eest 16.Revolutisoonid 1848- Berliin, Pariis, Budabest, Rooma Poliitilised põhjused: III seisus tahtis poliitilisi õigusi ja võimu Sotsiaalsed: halvad töö-, elutingimused Majanduslikud: vaesus, halvad palgad Rahvuslikud: võõrvõimude vastu 17.Esialgsed tulemused:
Selts ja esimesed põllumeeste seltsid. Taheti saada suureks kultuuriliselt ja vaimult. Selline idüll ei kestnud aga kaua, sest suure vaimustuse järel oli tekkinud teatav seisak, mis oli tingitud nii majanduslikust taustast ja üldisest väsimusest, kuid ka sellest, et sakslased osutasid liikumisele tugevat vastupanu. Siiski andsid rahvuslikud organisatsioonid vajalikke tegutsemiskogemusi ning levitasid rahvusteadvust aina laiematesse kihtidesse, muutes selle argipäevaseks nähtuseks. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse idee ning seda eelkõige Eesti Aleksandrikooli eestikeelsena avamise mõttes. Asju ajavasse peakomiteesse kuulusid tolle aja kuulsad ühiskonnategelased: Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald, Köler jt. Kõik tundus minevat hästi, kuni tekkisid lahkhelid just nende ühiskonnategelaste vahel. Lahkhelid olid nii tõekspidamiste, kui teravate artiklite pärast
vaimu sees. Erinevaid üritusi, organisatsioone ja seltse loodi palju. Rahva ühtekuuluvustunde suurenemisel mängisid need suurimat rolli. Lõpuks ometi tegutsesid eestlased ühiselt, nad tundsid sõnuseletamatut ühtekuuluvustunnet, kodutunnet. Kuigi rahvuslikus liikumises oli suure vaimustuse järel tekkinud teatav seisak, ei saa neid aastaid siiski taandarenguks pidada. Rahvuslikud organisatsioonid omandasid vajalikke tegutsemiskogemusi, rahvusteadvus levis aina laiematesse kihtidesse ning muutus argipäevaseks nähtuseks. Ärkamisajal ei saadud küll veel reaalselt mõelda omariikluse tekkimisele, kuid saadud organiseerimisoskused ja ühtekuuluvustunne pani sellele kõva vundamendi. Just nimelt seda pean mina tähtsaimaks õnnestumiseks ärkamisaja vältel. 1878. aastal tekkisid erimeelsused Hurda ja Jakobsoni vahel. Süvenesid ka vanad pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel. Tülid ei piirdunud ainult ajakirjandusega, vaid kandusid varsti üle ka
vanade kindluste ja kirikute lagunevatele müüridele. Romantiline s ealne jalutamine ja tunnete avaldamine. 4. Huvituti kaugetest eksootilistest maadest. Rahvuslik liikumine. 19. sajandi elus määravaks(ühiskondlik-poliitiline) rahvuslik liikumine. 1. Eliidi liikumine- elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud kunstnikud teadlased ja teised tippharitlased. 2. Rahvusliku liikumise ideed jõudsid haritlaskonna laiematesse ringkondadesse, tõmmates kaasa üliõpilased, kooliõpetajad. 3. Ulatuslikumaid kihte koondas seltsiliikumine, mis haaras masse nii elukutse kui ka tegevusalade järgi. 4. Järgmine etapp oli tavaliselt poliitiline ja tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise. Sageli kerkis esiplaanile võitlus rahvahariduse edendamise, eriti ülikooli rajamise eest, mis tähendanud rahvuse muutumist etnilisest ühendusest kultuurrahvuseks. 5
Rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine muutus määravaks ühiskondlik-poliitilises elus üle kogu maailma. Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja killustatud rahvaste ühendamise idee, läbides seejuures oma kõrgpunkti saavutamiseks viis etappi. Esimene etapp algas rahvuskultuurilise liikumisena ja oli elitaarne, kandjateks olid kirjanikud, kunstnikud, tippharitlased jt. Seejärel jõudsid rahvusliku liikumise ideed kaharitlaskonna laiematesse ringkondadesse (üliõpilased, kooliõpetajad). Kolmas etapp sisaldas endas seltsiliikumist, mis haaras masse elukutse ja tegevusalade järgi. Järgmine, poliitiline, etapp tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise, hakkas tekkima kultuurrahvus. Kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. Üldiselt oli tegemist alistatud rahva võitlisega võõrvõimu vastu. Teaduslik kommunism Teaduse tormiline areng mõjutas ka sotsialistlikke teooriaid. Sotsialist W
kaprali kepp, Hesseni sõduri pats, paavsti bullat meenutav paberirull ja tagurlikke raamatuid, kusjuures eeskuju oli võetud Martin Lutherist, kes omal ajal oli põletanud paavsti bulla. Järgmisel aastal, oktoobris 1818, toimusid Jenas ülesaksamaalised üliõpilaspäevad. Rohkem kui nädal aega kestnud kokkutulekul asutati Ülesaksamaaline Üliõpilasliit. Seltsiliikumine Rahvusliku liikumise järgmine etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega seltsiliikumisse seega senisest laiematesse hulkadesse. Keelati turniliikumine. Pärast turniliikumise keelamist hakati rajama meestelaulu seltse (1820. Aastatel). 1848. Aasta revolutsiooni eel ühendas 1100 seltsi juba umbes 100 000 lauljat. Rahvuslik poliitiline liikumine Saksamaa rahvuslikku ühendamist taotlev poliitiline liikumine tärkas seoses Saksamaa majandusliku arenguga 19. Sajandil, pärast Napoleoni sõdade lõppu. 1830.aastatel kujunesid välja tööstusregioonid, kus mindi üle vabrikutootmisele
kooliharidus, kihelkonnas loodi 3 pasuna- ja 3 laulukoori. Raskusi tekitasid üksnes majapidamisega seotud küsimused, eriti suhted kirikumõisa rentnikuga. Tõhus oli sel perioodil ka J. Hurda panus rahvuslikkuliikumisse. Paljuski just tema innule ja organiseerimistööle võlgneb Aleksandrikooli üritus tänu väljakujunemise eest ärkamisaja juhtivaks liikumiseks. J. Hurda kirglikud üleskutsed aitasid kaasa emakeelse kooli idee kandumine laiematesse rahvahulkadesse. Ta jäi üritusele ustavaks ka rasketel aegadel, kaitstes 1877. aastal teda ägedas poleemikas saksa kirkikuõpetajate ja aadlike rünnakute eest. Väga tähtis oli ka J. Hurda tegevus EKmS-i organiseerimisel. Viimase üheks põhiülesandeks luges J. Hurt eesti vanavara päästmist ja kogumist. Tema innustusel ja juhtimisel kujunes välja korrespondentidevõrk, kokku 114 meest-naist. Rahvaluulet koguti 58 kihelkonnast (kaasaarvatud Setumaa) kokku 12493 üksikpala. 1875
19. sajandi keskpaigani tegelesid rahvuskultuuri küsimustega vaid üksikud haritlased, kuid tugevnev, juba rahvahulkadel põhinev liikumine algas 1860ndatest. Rahvusliikumise alguse punktiks loetakse tihti ka 1957. aastat, kui perioodiliselt hakkas ilmuma eestikeelne ajaleht "Perno Postimees" Johann Woldemar Jannseni toetusel. "Perno Postimees" oli mõeldud eelkõige rahva harimiseks, kuid selle kõrval arendas ka aktiivselt eestluse propagandat ning rahvuslik iseteadvus hakkas laiematesse hulkadesse kanduma. Üheks suurimaks teeneks tema poolt tuleb lugeda aluse panemist "Vanemuise" laulu- ja tantsuseltsile, kus harrastati koorilaulu, peeti kõneõhtuid ja pidusid. Selle üheks aktiivsemaks tegelaseks kujunes Jakob Hurt. Lisaks oli Jannsen seotud ka esimese eesti põllumeeste seltsiga, mille presidendiks ta valiti. Jannsen oli liialt baltisaksa mõjude all ja tema panus jäi paljus n ö teoreetilisele tasandile, teda ja tema perekonda loetakse nn Balti orientatsiooni kandjaks.
Iga sagar koosneb viimasüsteemist, mis eraldi juhana avaneb rinnanibul. Sagarike vahel rasvkude liigendatuna kiudsidekoeliste septidega/ Sagarikud koosnevad kuup- ja silinderepiteeliga kaetud lõpposadest – alveoolidest, sagarikevahelisest sidekoest tungivad õrnad väädid alveoolide vahele. Sekreet suunatakse alveoolidest kitsastesse ühekihilise lameepiteeliga kaetud sagarikusisestesse juhadesse ehk intralobulaarjuhadesse. Viimased suubuvad laiematesse ühekihilise kuupepiteeliga kaetud sagarikevahelistesse juhadesse ehk interlobulaarjuhadesse ning nendest omakorda veel suurematesse piimakäikudesse ductus lactiferi, mida vooderdab ühe- või kaherealine silinderepiteel. Sagarikevahelises sidekoes leidub suuremal või vähemal määral rasvarakkude koondisi. 12. Prostata Prostata on lihaselis-näärmeline organ. Näärmete tubualveolaarsete lõpposade vahel on
J. Hurta kimbutas peaaegu kogu tema tegevuse vältel aatelise ja targa, kuid mitte üleliia kavala poliitiku tavaline häda: mõistlikku teed otsides sattus ta erinevate leeride ühise tule alla. Käratsevatele radikaalidele jäi ta saksameelse kiriku suuvoodriks, papiks: tõsiselt saksameelsetele natsionalistiks ja mässajaks. Taandarenguks ei saa neid aastaid siiski pidada. rahvuslikud organisatsioonid omandasid vajalikke tegutsemiskogemisu, rahvusteadus levis aina laiematesse kihtidesse, muutus argipäevaseks nähtuseks. Rahvusliku ärkamisaja kohta tervikuna võib öelda, et kogu perioodi sisu ja olemus ei avaldu mitte niivõrd rahvuslike ürituste toimumises ning üksikute helgete peade visas vaimutöös, vaid laiemate eestlashulkade järkjärgulises rahvuslikus küpsemises. Sama iseloomustab ka kõneolevaid aastaid. võiks öelda, et suurürituste puudumine oli mõnda aega isegi vajalik: rahvas jõudis oma aeglasevõitu kombel ideoloogiale jälle pisut lähemale
heideti tõrvikutest tehtud lõkkesse kaprali kepp, paavsti bullat meenutav paberirull ja taburlikke raamatuid. Nii üliõpilased kui professorid rõhutasid kõnedes Sakslaste ühtsust ning esitati nõue Saksamaa ühendada. 1818 toimusid Jenas üle Saksamaalised üliõpilaspäevad, kus asutati Üle-Saksamaaline Üliõpilasliit. Liidu värvideks kinnitati must- punane-kuldne. Seltsiliikumine Rahvusliku liikumise järgmine etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega seltsi liikumisse, st laiematesse rahvahulkadesse. Tekkisid kultuuriseltsid ja meestelauluseltsid. Järgnevaks sammuks kujunesid ühislaulmised, mis esialgu toimusid piirkonniti. 1845 peeti Würzburgis esimene Saksa laulupidu. Saksa laulupeod said eeskujuks ka eestlastele. Rahvuslik poliitiline liikumine Rahvuslikku ühendamist taotleb poliitiline liikumine tekkis seoses majandusliku arenguga. Kujunesid tööstuspiirkonnad. Oluliseim oli Reini piirkonnas asuv Ruhr. Masinaehituskeskuseks sai preisimaa pealinn Berliin
36 Medikamentoosset ravi kasutatakse eelkõige ju ikkagi selle jaoks , et muuta need lapsed juhitavateks, mitte terveks. On välja uuritud, et inimesed, kellel lapsena raviti ADHD-d, kalduvad kolm korda rohkem narkootikume tarvitama. (Smith.R.K. 1999:190). Need on tegelikult vägagi murettekitavad arvud. Loodetavasti, kui info jõuab laiematesse mastaapidesse, siis hakatakse sellele ka rohkem tähelepanu pöörama. Fakte on ka selle kohta, et inimesed kellel lapsena raviti Ritaliniga ADD'd või ADHD'd, viibisid ka tihedamini vanglas. Keith R. Smith soovitab indigolaste pärast kasutusele võtta alternatiivsed ravimeetodeid, sest medikamentidel põhinev ravi võib kaasa aidata sümptomite eemaldamisele, kuid harva ravi põhjusi. Uuringuid jätkatakse seni, kuni teadlased leiavad paremaid ravi võimalusi
Üsna vana on ka ajaviitemuusika. See hõlmab salongi –, restorani-, ja puhkpilli- muusikat ning populaarset klassikalist muusikat. Salongimuusika sai oma nime ja olemuse 18 sajandil prantsuse suurkodanluse salongidest, kus seltskondlikku vestlusse põimiti muusikalist meelelahutust. Mida jõukam majahärra, seda kuulsamad virtuoosid esinesid tema salongides. 19 sajandil levis niisugune seltskonnaelu vorm teistessegi maadesse ja laiematesse jõukama kodanluse kihtidesse. Palgatud kunstniku asemel esines siis tavaliselt majaproua või tütar, enamasti kergemate klaveripaladega, vahel lauluga klaveri saatel. Seoses sellega tekkis eriline, eelistatavalt sentimentaalne või illustratiivne klaveriliteratuur. Ajapikku sai kombeks, et ka keskklassi peretütred pidid peale näputöö oskama klaverit mängida, nii hästi või halvasti, kui see neil välja kukkus.
enda eraldamine perekonna tuumast. Sel ajal toimub võitlus vanemate mallidega, sealhulgas keelemallidega. See on omapoolsete alternatiivsete keelemallide loomise aeg, katse markeerida teravat piiri enda ja oma kamba ning vanemate vahel. See on keskne eristaja ja kõige tugevam piir. Seda võime nimetada slängieaks, mis toob omapärase sõnavara. Just släng on keskne eristav keelejoon selles eas. Teisalt toimub keelelise inventari laienemine, sest noored astuvad laiematesse ja keerukamatesse suhetesse maailmaga, nii omavanustega kaugemal kodust kui ka vanemate maailmaga. Kuid noorterühmad erinevad seesmiselt omavahel. Nii on leitud, et koolilaste rühm, kes on orienteeritud edule, erineb keeleliselt rühmast, mis on orienteeritud meelelahutusele ja mõnule. Nendevaheline erinevus on eeskätt aktsendiline ja sarnane erinevusega kesklassi ja tööliklassi vahel. Esimene rühm on ka nt enam konservatiivne ja viimane enam innovaatiline
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski
Ühiskonna politiseerumise algus Sajandivahetus: rahvuslaste uus põlvkond Eestlaste poliitilise ärkamise aeg – 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Järk-järgult toimus politiseerumine. Tartus etendas VSDTP rolli ajaleht Uudised. Ajalehe suurimaks teoks rev päevil oli eestlaste rahvuspoliitilise sihi paikapanek: kõik eestlaste asualad tuleb koondada ühtseks Eesti Kubermanguks. Rev-i süvenemisele ja laienemisele aitasid kaasa ka Eesti valitsejad. ; venestuse taandumine
"J. Tõnisson mäletab, kuidas tema tegevusse astumise algusajal ajakirjaniku prestiiz seltskonnas ei seisnud kuigi kõrgel," kirjutas Oskar Mänd. Üldsus arvas näiteks, et toimetaja peaks omast palgast kulutama, et pääseda kohtadesse, kust oma lugejaile uudiseid hankida. Teataja 1903 (K. Päts) kirjutas: ajakirjanik peaks pääsema igale üritusele, ka kitsamates seltskondades peetavatele, "et ajakirjandusel igal pool võimalus oleks niisugust asjaajamist pealt kuulata, mis laiematesse ringkondadesse puutub". Sagedasti aga töötati sellele vastu, isegi näiteks kirikuõpetajate koosolekule ei kutsutud ajakirjanikke, kuigi seal arutati just eesti ajakirjandust. "Meie avalik elu kubiseb sellistest nähtustest, kus ajakirjandus oma kohuseid ei täida, ja igal pool just sellepärast, et ta ei tea, mis tal lubatud ja mis ta käest nõutakse." Alles 1909 Tallinna raekoja saalis toimunud esimesel eesti ajakirjanike kongressil
puhul kõneldi koguni riigi iseseisvuse taastamisest, ka mujal. 1915 puhkes Kasahstani alal ulatuslik mässuliikumine, aluseks kodanike värbamine Vene sõjaväe abitöödele. Vene väejuhatus oli sunnitud saatma ülestõusu maha surumiseks sõjaväeosi ja võtma neid rindelt maha. Lisaks demokraatlik liikumine, mille kandvaks jõuks liberaalne haritlaskond linnades. Haritlaskonna liberaalsed vaated taunisid isevalitsuse säilmeid. Liberaalsed vaated laienesid pol akt inimestelt haritlaskonna laiematesse massidesse, alates gümnasistidest ja tudengitest, lõpetades kirjanike, akadeemikute jt-ga. Kogu Vene haritlaskonnas kujuneks heaks tavaks väljendada oma rahulolematust valitseva olukorra vastu, tihti polnud neil mingit pos, ülesehitavat programmi, piirdutigi kriitikaga. Kriitika tähendas meeleolude halvenemist, Vene riigivõimu nõrgenemist, aitas kaasa rahulolematuse kasvuga. 1914 puhkes I ms, selle puhkemine tõi kaasa partiootliku meeleolu tõusu, vastandati selgelt
annaabi.ee 
