Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lahustunud elektrolüüdi isotoonilisusteguri krüoskoopiline määramine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
isotoonilisustegur, katseklaas, kontsentratsiooniga, molekul, krüoskoopiline, termopaar, kaaliumkloriidi, lahustist, raoult, molaalsus, molaarmass, na2so4, kihina, korgiga, jahuti, graafik, materjaliteaduse, õppetool, kristin, allkiri, aururõhk, moolimurd, minnes, esimesest, rakenduslik, palm, keemistemperatuur, aurustumissoojus, sulamissoojusTk Cm = Kk (12) Teisest küljest on teada lahusti ja lahustunud aine massid või uuritava lahuse kontsentratsioon massiprotsentides. Viies need massid molaalsuse avaldisse või avaldades molaalsuse protsentkontsentratsiooni kaudu, saab leida otsitava molaarmassi M. Katse käik. Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse suuremasse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina (väiksemasse katseklaasi ca 2,5 cm) ja sukeldatakse lahusesse termopaar nii, et see ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaasi suudme võib täiendavalt sulgeda korgiga, et termopaar välja ei libiseks. Katseklaas(id) asetatakse jahuti(te)sse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist.
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 5 LAHUSTUNUD ELEKTROLÜÜDI ISOTOONILISUSTEGURI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpliane: Kood: Töö teostatud Töö ülesanne. Töös mõõdetakse vee ja teadaoleva kontsentratsiooniga elektrolüüdi vesilahuse külmumistemperatuurid. Lahuse külmumistemperatuuri langusest arvutatakse isotoonilisustegur. Nõrga elektrolüüdi puhul arvutatakse ka dissotsiatsiooniaste. Teooria Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused Lahjendatu lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest.
Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. TÖÖ KÄIK Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib
Kus Ta ja Tk on vastavalt lahusti keemistemperatuur ja külmumistemperatuur. Ha ja Hs on vastavalt lahusti molaarne auramissoojus ja sulamissoojus. Mi on lahusti molekulmass, R universaalne gaasikonstant. - tuues sisse isotoonilisusteguri i, milline väljendab lahuses olevate molekulide ja ioonide üldarvu ja lahustumiseks võetud molekulide arvu suhet, saame näiteks külmumistäpi alanemiseks T = Kkim. - Kui iga molekul võib dissotsieeruda iooniks, siis dissotsatsiooniaste avaldub i = (-1)+1, Millest Lahjade lahuste osmootne rõhk avaldub van't Hoffi seadusega = cRT, kus on lahuse osmootne rõhk ja c on lahuse molaarne kontsentratsioon. Elektrolüütide lahuste puhul = icRT. TÖÖ KÄIK Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. FK5 Töö pealkiri: Lahustunud elektrolüüdi isotoonilisusteguri krüoskoopiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi : Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne Töös tuleb mõõta vee ja teadaoleva kontsentratsiooniga elektrolüüdi vesilahuse külmumistemperatuurid. Lahuse külmusmistemperatuuri langusest arvutan isotoonilisusteguri, kusjuures nõrga elektrolüüdi puhul tuleb arvutada ka dissotsiatsiooniaste, tugeva elektrolüüdi puhul aga osmoositegur. Minu konkreetne tööülesanne oli: Määrata KNO3 isotoonilisustegur, mõõtes tema 8% vesilahuse külmumistemperatuuri. Arvutada lahuse osmoositegur. Katse käik Jahutamiseks kasutatakse laboratoorsetel pooljuhtidel töötavat mikrojahutit
Jahutamiseks kasutatakse laboratoorset pooljuhtidel töötavat mikrojahutit. Selle töö põhineb Peltier' efektil: kui juhtida elektrivoolu läbi kahe erineva juhi puutekohast, siis kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. TÖÖ KÄIK Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge
termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. Termoelemendi töötamisel toimub soojuse "ülekanne" madalamalt temperatuurilt (külm joode) kõrgemale temperatuurile (kuum joode). Soojuse ärajuhtimiseks termoelemendi kuumalt jootelt kasutatakse jahutatavat soojusvahetit. Mikrojahutit toidetakse alaldilt saadava alalisvooluga. Katse käik Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Avariisignaallambi süttimisel tuleb jahuti välja lülitada ja teatada sellest laborandile või praktikumi juhendajale. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta (jootekohta)
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 3 MOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 29.02.2012 Töö ülesanne Aine molaarmassi leidmisek mõõdetajse lahusti (näiteks vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik 1. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. 2. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mille sukeldan mõõdetavasse lahusesse. 3. Käivitan arvutis vastavalt juhistele programmi PicoLog Recorder. 4. Teen arvutis ka vastava uue faili andmete jaoks. 5. Lahustit valasin katseklaasi 1 1,5
Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 22.02.2012 Töö ülesanne: Aine molaarmassi leidsmiseks mõõdetakse lahusti(nt. vee) ja uuritava aine lahuse külmumistemperatuurid. Molaarmass arvutatakse Raoult'i II seadust kasutades lahuse külmumistemperatuuri languse põhjal. Töö käik: Katses määratakse puhta ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuur. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud. Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge, mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem – vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas – ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid – iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid – olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R – gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/mol⋅K (ehk 0.0820 dm ⋅atm/mol⋅K); 3 R = poVo/To; po – normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To – normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo – molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid – funktsiooni
c I = 0,025 + 0,04 = 0,065 mol/dm 3 2 II. LAHUSED A. Põhimõisted ja kontsentratsiooni väljendusviisid Lahusteks nimetatakse homogeenseid ühefaasilisi süsteeme, mis tekivad kahe või enama aine segunemisel. Komponenti, mille agregaatolek lahustumisprotsessis ei muutu, nimetatakse lahustiks. Kui mõlemad komponendid on ühes ja samas agregaatolekus, loetakse tavaliselt lahustiks liias olev suurema kontsentratsiooniga komponent. Lahustumisprotsess on mehhaanilise segunemise ja keemilise reaktsiooni vahepealne, tal on mõlemaga ühiseid jooni. Ühelt poolt pole lahuse komponentidel kindlaid stöhhiomeetrilisi vahekordi, lahuse kontsentratsiooni võib muuta pidevalt (kuni küllastuskontsentratsioonini) - see lähendab neid mehhaanilistele segudele. Teiselt poolt (analoogiliselt keemilise reaktsiooniga) esineb lahustumisel tavaliselt soojusefekt ja ruumalaefekt ning võib esineda ka värvuse muutus
Osmoos ja osmootne rõhk Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsent- i = 3 (Na 2SO 4 2 Na+ + SO42 ) ratsioonide ühtlustumisele süsteemis (S > 0) Cm CM = 2.0 mol/L Lahustes põhjustab osakeste liikumise kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. T k = 3 0.52 2 = 3.1 °C Poolläbilaskev membraan - õhukene vedel või tahke kile (paber, tsellofaan, pärgament, elusraku seinad vms.), mis laseb läbi vaid teatud molekule või ioone. Tk = 100 + 3.12 = 103.1°C (lahuse keemistemp.) Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema
Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused I. Termodünaamika alused 1. Termodünaamika põhimõisted Süsteem vaadeldav universumi osa (liigitus: avatud, suletud, isoleeritud); faas ühtlane süsteemi osa, mis on teistest osadest eralduspinnaga lahutatud ja erineb teistest osadest oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest; olekuparameetrid iseloomustavad süsteemi termodünaamilist olekut: temperatuur (T), rõhk (p), ruumala (V), aine hulk (koostis) (n); olekuvõrrandid olekuparameetrite vahelised seosed. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi võrrand): pV = nRT , R gaasi universaalkonstant; R = 8.314 J/molK (ehk 0.0820 dm atm/molK); 3 R = poVo/To; po normaalrõhk (1 atm. ehk 101 325 Pa), To normaaltemperatuur (0 °C ehk 273.15 K), Vo molaarruumala normaaltingimustel (22.4 dm3/mol). Olekufunktsioonid funktsioonid, mis sõltuvad ol
isotooniline tegur i näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses elektrolüütilise
dissotsatsiooni tõttu kasvanud. tugevad elektrolüüdid i=; nõrgad elektrolüüdid 0
II. LAHUSED A. Põhimõisted ja kontsentratsiooni väljendusviisid Lahusteks nimetatakse homogeenseid ühefaasilisi süsteeme, mis tekivad kahe või enama aine segunemisel. Komponenti, mille agregaatolek lahustumisprotsessis ei muutu, nimetatakse lahustiks. Kui mõlemad komponendid on ühes ja samas agregaatolekus, loetakse tavaliselt lahustiks liias olev suurema kontsentratsiooniga komponent. Lahustumisprotsess on mehhaanilise segunemise ja keemilise reaktsiooni vahepealne, tal on mõlemaga ühiseid jooni. Ühelt poolt pole lahuse komponentidel kindlaid stöhhiomeetrilisi vahekordi, lahuse kontsentratsiooni võib muuta pidevalt (kuni küllastuskontsentratsioonini) see lähendab neid mehhaanilistele segudele. Teiselt poolt (analoogiliselt keemilise reaktsiooniga) esineb lahustumisel tavaliselt soojusefekt ja
Tegurid: c, T, segamine/raputamine, tahkise peenestusaste, lahusti omadus (kui lahuses), katalüsaator. Näited: 2CO+O2=2CO2 v = kc[CO]2c[O2]; k kiirustkonstant (sôltub T-st); v = k, kui c1*c2 = 1 standardkiirus. Tahkete ainete c alati 1, ei arvesta. II Reaktsiooni molekulaarsus ja järk. Reakt.- järk kiiruse avaldises konts.-ide astmenäitajate summa. Reakt.-i molekulaarsus näitab reakts.-i elementaaraktist osavôtvate osakeste arvu. 1) Monomolekulaarsed reaktsioonid: osaleb 1 molekul (ainult lagunemisreakt.) H22H. 2) Bimolek: H2+I22HI. 3) Trimolek: 2SO2 + O2 2SO3. Näited: Zn + 2HClZnCl2 + H2 (II järk, trimolek., v=k=c(HCl)2; CaCO3 CaO + CO2 (0 järk, v=k); Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH (v=kc(Na2CO3), vee c on const, sest seda väga palju). * Reaktsiooni kineetika sôltub, reakt. järgust * [kI = 1/t(ln C0/Ct)]; C0 lähteainete c reakts. algul). [kII = 1/t(ln (C0-Ct)/(C0-Ct)]. III Reaktsiooni mehhanismid. Lihtreaktsioonid kulgevad ühes etapid ja lôpuni. Reakts
ioonilisi segusid, kus komponentide vahel esineb keemiline või füüsikaline vastastikune toime. Seisundilt on nad mehaanilise segu ja keemilise ühendi vahepeal. Väga lahjasid (mitteelektrolüüdi) lahuseid võime vaadelda kui mehaanilist segu. Kontsentreeritumates lahustes peame arvestama keemilise toimega lahusti ja lahustunud aine vahel (lahustumis- ja ruumalaefekt). 2. ideaalsed, lõpmata lahjad ja reaalsed lahused: Neid lahuse omadusi, mis on määratud ainult lahustunud aine kontsentratsiooniga ega sõltu lahustunud aine omadustest nimetatakse kolligatiivsed omadused: küllastunud aururõhk, keemistemperatuuri tõus, külmumistemperatuuri langus, osmomeetriline rõhk. Need nähtused on täielikult kolligatiivsed ideaalsetes lahustes. Ideaalsed lahused on sellised, kus sama- ja erinimeliste osakeste vaheline toime on ühesugune. Sellisel juhul üleminekul puhtast komponendist lahusesse (lahuse tekkel) osakestevahelise toime iseloom ja suurus ei muutu
tuumasünteesi puhul energia enam ei vabane, vaid reaktsioon nõuab ise energiat. Tähed säilivad seni, kui tuumasünteesist energiat vabaneb. Kui sünteesimaterjal on otsas, siis täht kustub. 23 Keemilised ühendid Valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). Liitaine koosneb kindla ehitusega molekulidest. Liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid. See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise. Liitained on näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik O (1 aatom molekulis). Eri elemendid võivad moodustada ka segu, näiteks sulami. Aine on mass. Mis tagab ainel sellise omaduse olemasolu
1kt TD mõisted Termodünaamiline süsteem süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja eksperimentalselt uurida. Olekuparameetrid suurused, millega saab td. süsteemi olekut iseloomustada (U, H, S, G, F) Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav parameetrite omavaheline sõltuvus (ideaalgaasi olekuvõrrand, reaalgaasi olekuvõrrand) Olekufunktsioon suurus, mis sõltub ainult süsteemi olekust, aga mitte selle oleku saavutamise viisist. Z = f(x, y) on olekufunktsioon, kui tema lõpmata väike muudatus dZ on täisdiferentsiaal: Z Z dZ = dx + dy x y y x Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, sõltub protsessi läbiviimise viisist, tähistatakse väiketähega (töö w, soojushulk q) Homogeenne süsteem süsteem, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt. Heterogeenne süsteem süsteem, mis koosneb m
Naatriumisulfaadi lahuste valmistamiseks võtta neli katseklaasi ja need nummerdada 1-4. Vastavalt altoodud tabelile mõõta katseklaasidesse naatriumsulfaadi 2%-list lahust ja vet erinevates vahekordades, saades nii, neli erineva konsentratsiooniga naatriumsulfaadi lahust. Esimesele naatriumsulfaadi lahusele valada varem väljamõõdetud kogus (6cm3) väävelhappelahust, sulgeda katseklaas korgiga ja segada kiiresti katseklaasi seda kahel korral umber pöörates. Mõõta aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg kanda tabelisse. Samuti toimuda teiste naatriumsulfaadi lahustega. Katseandmete põhjal koostada graafik. Ordinaatteljele märkida reaktsiooni kiirus v mõõdetud aja pöördväärtusena (1/t) ja abstsissteljele naatriumsulfaadi konsentratsioon
teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Keemilised elemendid- konkreetne tuumalaenguga aatomite klass Keemilised ühendid - moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega. 5. Aine agregaatolekud. Tahkesaines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaasidepuhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda Plasma 6
g/mol) 7.Ku igaasi rõhk ja mass ei muutu, aga temperatuur tõuseb, siis gaasi maht muutub järgmiselt: vt kippi aparaadi juures 8.Kui gaasi t-ur ja mass ei muutu, aga rõhk tõuseb, siis gaasi maht muutub järgmiselt: vt kippi aparaadi juures 14.Metalli reageerimisel happega määrati eraldanud vesiniku ruumala järgmiselt: Peale katsekalssi eemaldamist ja pesemist,viidi büretid ühele kõrgusele.Siis eemaldati katseklaas, valati happe katseklaasi ning kinnitati metallitükk katseklaasi seina külge ja sulgeti katseklaas hermeetiliselt kinni.Seejärel liigutati bürette üles-alla, et vee nivood oleksid mõlemas büretis ühes tasapinnas ja märgiti üles näit ühelt büretilt. Kukkutati metallitüükk happesse ja toimus reaktsioon ning samal ajal muutus vee nivoo bürettides. Peale re-ni lõppemist, anti vesinikul jahtuda ja jälgiti, et vee nivoo enam ei muutuks
saavad võrdseks ning reagentide ja produktide kontsentratsioonid enam ei muutu. 4. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid. Pea kõik reaktsioonid kulgevad kiiremini kõrgemal temperatuuril. Arrheniuse võrrand Ea lnk=lnA− RT Van’t Hoffi seadus ütleb, et mitteelektrolüüdi lahjendatud lahustes on osmootne rõhk võrdeline lahustnud aine molaarse kontsentratsiooniga ja temperatuuriga. , 5. Katalüsaatori mõju. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, ise reaktsiooni käigus ära kulumata. Heterogeense katalüüsi korral on katalüsaator erinevas faasis võrreldes reagentidega. Nt õli ja vesi Homogeense katalüüsi korral on katalüsaator reagentidega samas faasis, tavaliselt lahustatuna samas solvendis. 2SO2 + 2NO2 = 2SO3 + 2NO 2NO + O2= 2NO2 2SO2 + O2 + (NOx ) =2SO3 Lahused 1
ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. Mõlemad võivad esineda nii tahkes, vedelas kui gaasilises olekus. 5. Aine olekud (tahke, vedel, gaas)
Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid.
T diagrammi.! ! ! Kõver BD lõpeb alati kriitilises punktis Tkr, Pkr. Sellest temperatuurist kõrgemal ei saa antud aine e ksisteerida vedelas olekus (olenemata rõhust). H2O: 374.2°C ja 218.3 atm! ! mitsell, lahuses pindaktiivse aine molekulide ühinemisel tekkinud kolloidosakeste mõõtmete ja iseloomuliku siseehitusega liitosake. Mitsellide tekkimisega seletatakse näiteks ! seepide pesemisvõimet. Iga vee molekul on vesiniksidemete abil seotud lähimate naabermolekulidega, moodustades tetraeedrilise struktuuri. Vee ja õhu piirpinnal jääb see struktuur tasakaalustamata (Joonis 14). Paariliseta jäänud sideme pooled moodustavadki pindkile. Viimane püüab kokku tõmbuda ja omandada nii väikese pindala kui võimalik. Antud ruumala juures on minimaalne pind keral. Taolist pinna püüet kokku tõmbuda nimetataksegi pindpinevuseks.! 2
Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse võrdluse teel. 23. Kovalentne side, selle polariseeritavus - Kovalentneside on homopolaarne side sidet moodustav elektronpaar asub tuumasid moodustava sirge keskpaigas ja elektronpilve tihedus on jaotunud mõlema tuuma suhtes sümmeetriliselt. molekulis on orbitaalide kattumispiirkond nihutatud tugevamini elektrone siduva elektronegatiivsema elemendi poole, molekul polariseerub tekib polaarne side. 24. Iooniline side molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained - Iooniline side tekib ühendis erinimeliste laengutega ioonide vahel. Iooniline side tekib niisuguste elementide aatomite omavahelisel reageerimisel, mille elektronegatiivsused erinevad teineteisest tunduvalt EN >1,9. Molekulaarne aine on molekulidest koosnev aine. Molekulaarsed ained on palju mittemetallid: nt vesinik, hapnik, broom, jood, valge
Keemistemp tõus on enamasti väike. (konspekt) 47. Joonistage külmumistemperatuuri alanemist kirjeldav graafik. Selgitage seda. Oluliselt suurem on külmmumistemp alanemine, mida ka rohkem kasutatakse: jää sulatamiseks maanteedel; aine puhtuse hindamiseks laboratooriumis. (konspekt) 48. Arvutage lahustunud aine molaalse kontsentratsiooni abil keemistemperatuuri tõus / külmumistemperatuuri alanemine. - T=kcm k-kas lahusti ebullioskoopiline(kb)(T tõus) või krüoskoopiline konstant (kf)(T alanemine) 49. Mis on van't Hoffi faktor? Analüüsige van't Hoffi faktori leitud väärtust. Väga lahjas lahuses on anioonid ja katioonid praktiliselt sõltumatud, kontsentreeritumates lahustes tuleb aga arvestada nendeevahelisi agregaate. Seetõttu kasutatakse vahel eeltoodud valemis empiirilist van't Hoffi faktorit i: T=ikc m. Lähtudes faktori i suurusest, võib hinnata ainete dissotsiatsiooni ulatust lahuses. Ioonide arv = i. NaCl i=2; CaCl 2 i=3 jne
𝑚𝑎𝑖𝑛𝑒 = 𝑚𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 ∗ = 𝑉𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 ∗ 𝜌𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 ∗ 100% 100% 14. Mitu soola võib olla ühes ja samas lahuses, et saaks määrata nende protsendilist sisaldust tiheduse järgi? 1 sool. Laboratoorne töö 2: Lahuse kontsentratsiooni määramine 1.Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon? Viimast, teadaoleva kontsentratsiooniga lahust, nimetatakse mõõtelahuseks. Mõõtelahuse kontsentratsiooni põhiliseks väljendusviisiks on molaarsus, mis antakse täpsusega viis tüvekohta (nt 1,2345 M). Teades mõõtelahuse mahtu ja kontsentratsiooni, uuritava lahuse mahtu ning antud reaktsiooni võrrandit, on võimalik välja arvutada uuritavas lahuses olnud lahustunud aine kogust ja lahuse kontsentratsiooni 2. Mis on tiitrimine? Mõõtelahuse lisamine uuritavale lahusele. 3
2. Molaarne kontsentratsioon (ehk molaarsus) (CM ) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses Avaldame ka nendest valemitest lahustunud aine massi lahuses 3. Molaalne kontsentratsioon (ehk molaalsus) (Cm) Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kilogrammis lahustis 4. Moolimurd (Cx) Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis 5. ppm (parts per million) ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis massiosas lahuses. Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks näiteks keskonnakeemias. Kui ppm-ides väljendatavate lahuste kontsentratsioonid on väga madalad (lahuste tihedused võib lugeda ligikaudu võrdseks 1,00 g/cm3), siis võib kehtivaks lugeda ka järgmised seosed: Lahuste valmistamisega seotud arvutused
iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel
14. Mitu soola võib olla ühes ja samas lahuses, et saaks määrata nende protsendilist sisaldust tiheduse järgi? Laboratoorne töö 2 Lahuse kontsentratsiooni määramine 1.Mida nimetatakse mõõtelahuseks ja milleks seda kasutatakse? Millise täpsusega antakse mõõtelahuse kontsentratsioon? Lahuse kontsentratsiooni määramise üht meetodit nimetatakse mahtanalüüsiks. Meetod seisneb mingi lahustunud ainega täielikult reageeriva aine lahuse mahu mõõtmises. Viimast, teadaoleva kontsentratsiooniga lahust, nimetatakse mõõtelahuseks. Mõõtelahuse kontsentratsiooni põhiliseks väljendusviisiks on molaarsus, mis antakse täpsusega viis tüvekohta (nt 1,2345 M) 2. Mis on tiitrimine? Mõõtelahuse lisamist uuritavale lahusele nimetatakse tiitrimiseks. 3. Selgitage stöhhiomeetriapunkti mõistet tiitrimise juures! Kuidas te määrasite stöhhiomeetriapunkti aluse ja happe tiitrimisel? Stöhhiomeetriapunkt e. ekvivalentpunkt on süsteemi (lahus keeduklaasis või koonilises
vähelahustuva PbSO4 kihiga, mis kaitseb metalli edasisest "lahustumisest". _ Pingereas vesinikust paremal asuvad metallid vesinikkloriidhappega ja lahjendatud väävelhappega ei reageeri. Teise rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam oksüdeerija kui vesinikioon. Antud reaktsioonides vesinikku ei eraldu. Nende reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happe anioonid, mitte vesinikioonid. _ Sellisteks hapeteks on kontsentreeritud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga HNO3. _ Need happed võivad reageerida ka nende metallidega, mis asuvad pingereas vesiniku järel (sest oksüdeerijaks - happe anioon). _ Sõltuvalt reaktsiooni tingimustest (metalli asetus pingereas, lahuse kontsentratsioon, temperatuur) võivad happe aniooni redutseerumisel tekkida erinevad saadused. Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn.
annaabi.ee 
