Lahus (1)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Lahused

· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: ­ lahustist (tavaliselt vedelik) ­ ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS

Keemia

1

doc

Lahus, hüdrosfäär, alused, lahustuvus, vee karedus

Tahkete kristalsete ainete lahustumisel vees energia enamasti neeldub sest kui aine lahustub veega siis see põhjustab osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva aine kristallis mis toob kaasa neeldumise. Ainete lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. Kui ainetsaab lahuses veel lahustada on tegemist küllastumata lahusega, kui lahustunud aine sisaldus lahuses on antud tingimusel maksimaalne on tegemist küllastunud lahusega. Küllastunud lahus sisaldab maksimaalse koguse ainet, mis selles lahusti koguses nendes tingimustes üldse saab lahustuda.(st et lahustunud aine kontsentratsioon lahuses on maksimaalne) Kõige sagedamini väljendatakse lahustuvust lahustunud aine massina (grammides) 100 g lahusti ( vee ) kohta küllastunud lahuses. Hästi lahustuvad ained - lahustuvus üle 1g/100g H20 kohta ( ntks leelised, paljud happed ning soolad jt ) Vähelahustuvad ained ­ lahustuvus 0,1-1g/100g H20 kohta ntks CA(OH) 2

Keemia

1

rtf

Lahused, lahuste omadused

Lahus: ühtlane segu, koosneb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahusest. Küllastunud lahus: kui rohkem ainet lahuses enam ei lahustu. Küllastumata lahus: kui ainet on veel võimalik lahuses lahustada. Hüdraatumine: ioonide või polaarsete molekulide seostumine vee polaarsete molekulidega. Iooniliste ainete lahustumine vees: Vee molekulid pöörduvad negatiivse poolusega aine katioonide poole ja positiivse poolusega aine ioonide poole. Vee molekulid avaldavat nii suurt jõudu, et ioonid eralduvad kristallivõrust ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumine vees: Vee

Keemia

3

doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

Elemendi aatomite laengut ühendis, eeldusel et ühend on iooniline, nim. elemendi oksüdatsiooniastmeks. Elektrolüüs protsess, mis toimub elektrivoolu läbijuhtimisel ioone sisaldavast vedelikust (elektrolüüdist). Korrosioon ­ metalli hävimine keskkonna keemilise toime tõttu. Lahus ­ koosneb lahustunud ainest(ainetest) ja lahustist. Lahusti vesi, piiritus, vedelik. See on aine, milles lahustatava aine lahustamisel tekib lahus. Lahustunud aine see võib olla kas tahke, gaasiline või vedel. On aine, mille lahustamisel lahustis tekib lahus. Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massiosa protentides. Ühe osa % + teise osa % = 100%. Lahustuvus ­ näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100 g vees. Solvatatsioon (hüdratatsioon) lahusti molekulide ühinemise protsess lahustatava aine osakestega selle aine lahustumisel. Kui lahustiks on vesi, nim. seda protsessi hüdratatsiooniks.

Keemia

3

doc

Elektrolüütiline dissotsiatsioon

ELEKTROLÜÜDID JA ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED 1. Elektrolüüdid · Elektrolüüt on aine (happed, alused, soolad), mis vesilahuses jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks · Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. · Mitteelektrolüüt on aine, mis vesilahustes ei jagune ioonideks. · Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). Miks juhivad elektrolüüdid elektrit (NaCl Na+ + Cl-)? Ioonid saavad lahuses vabalt ringi liikuda ning lahuse ioonid hakkavad välise elektrimõju mõjul liikuma kindlas suunas ­ vastaslaenguga elektroodi suunas. 2. Ioonsete ainete lahustumine · Ioonsed ained ­ leelised ja soolad �

Keemia

2

docx

Keemilised reaktsioonid lahustes

- Molekulaarsed ained ­ vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulid. Polariseeruvad ja lagunevad ioonideks. · Kristallvõre või molekuli lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energia. 1) Kristallvõre lõhkumine ­ kulub energiat (energia neeldub) ­ endotermiline 2) Sidemete moodustumine vabade ioonide ja vee molekulide vahel ­ hüdraatumine (energia vabaneb) ­ eksotermiline > - lahus, endo, tahked soolad < - TH, TA, gaasid · Soojusefektid lahustumisel: - hüdraatumine sidemete teke energia eraldub to tõuseb - kristalli lagunemine sidemete lõhkumine energia neeldub t o tõuseb - enamiku soolade lahustumine on endotermiline, sest ülekaalus on energia neeldumine kristalli lagunemisel. - Leeliste lahustumine vees on eksotermiline, sest hüdroksiidioonid hüdraatuvad tugevasti.

Keemia

1

docx

Lahustuvus 9. klass TK

Mõisted: Lahus - ühtlane segu mis koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Küllastunud lahus - lahus milles lahustunud aine sisaldus on maksimaalne. Hüdraatumine - aineosakesete seostumine vee molekulidega. Küllastumata lahus - lahus milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Teemad: Iooniliste ainete lahustumine vees. Iooniliste ainete lahustumine koosneb kahest protsessist ioonide üleminek lahusesse lahusti (vee) molekulide toime lioonide ümbritsemine lahusti (vee) molekulide poolt Seda protsessi nimetatakse solvatatsiooniks, vesilahuste korral hüdratatsiooniks. Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete lahustumine vees.

Keemia

7

docx

Lahused, osmoos, lektrolüütide lahused

LAHUSED lahus ­ kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. lahus = lahus + lahustunud aine. lahusti ­ aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut; vesilahuste korral vesi. tõeline lahus ­ lahus, milles lahustunud aine on jaotunud molekulideks / aatomiteks / ioonideks. termodünaamiliselt püsivad süsteemid. d(osake) < 2 nm. kolloidlahus ­ lahus, kus lahustunud aine osakesed on palju suuremad: d(osake) ~ 2-200 nm. need osakesed on tekkinud paljude molekulide / aatomite liitumisel ning on suhteliselt ebapüsivad. dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines. süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv, võib esineda hägu, sade, värvuse muutus. lahust iseloomustavad suurused massiprotsent ­ komponendi massiühikute arv terviku 100 massiühikus.

Keemia

Kommentaarid (1)