küpseks kuulutatud abstraktseid ja läbiuurimata mõisteid. Kuna need mõisted ei põhinenud kogemusel, puudus neis selgus ning nad ei sobinud ainevaldkonnaga, mille peegeldamiseks nad olid loodud. Husserli arvates oli sellise olukorra lahenduseks tagasipöördumine asjade juurde sellistena, nagu neid kogetakse ning kuna igasugune teadmine põhineb kogemusel, tuleb ka tegelikku maailma uurida kogemuste kaudu see oli ka tema põhimõte fenomenoloogia seisukohalt. (Finlay 2008; Laherand 2008: 32) Fenomenoloogilise meetodi põhimõteteks on: fenomenoloogiline reduktsioon, s.t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest; transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. (Tammo 2008)
otse näha inimeste emotsioone antud teema suhtes ja näha, kuivõrd neid see teema üldse puudutab. Seega sobib minu uurimustöösse kvalitatiivne uurimismeetod. Ülevaade kvalitatiivsest uurimusmeetodist. Kvalitatiivsete uuringute all mõistetakse tervet erilaadsete uuringutüüpide kogumit Kvalitatiivsed uuringud on eelkõige sellist tüüpi uuringud, kus huvitutakse käitumismustrite alla peidetud protsessidest ning otsitakse vastust küsimusele miks (Laherand, 2008, 15). Oma lõputöös püüangi avada surma ja leina teemat ning kuidas lähedase surm mõjutab lapse edasist toimetulekut oma igapäevaeluga. Uurin põhjalikult õpetajate kokkupuuteid ning teadmisi leinaprotsessidest ning nende oskust, teadlikust, kuidas hädas olevat last aidata. Oma lõputöös toon välja, miks on antud teema oluline nii laste, õpetajate kui ka vanemate jaoks. L. Õunapuu raamatus Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes“ on välja toodud,
Fenomenograafia püüab leida ja süstematiseerida mõtlemisviise, mille abil inimesed reaalsuse erinevaid aspekte tõlgendavad. Fenomenograafikas lähtutakse ideest, et reaalsus eksisteerib sellisena, nagu inimene teda tajub ja mõistab. Fenomenograafia on algusest peale tundnud elavat huvi õppimise vastu ning õppimist vaadeldakse aga alati selles kontekstis, mida õpitakse. Õppimist ja õpetamist võib vaadata kui katset inimeste arusaamu teatud suunas muuta (Laherand 2008: 146). Fenomenograafia ja fenomenoloogia Huusko ja Paloniemi poolt vahendatuna on ühisjoonteks mittedualistlik suhe inimese ja maailma vahel, kogemuste ja konteksti rõhutamine ning kvalitatiivsus. (2006: 164) Fenomenoloogias on kesksel kohal põhiolemuse mõiste, mida saab mõtestada kui reaalsusele vastava aspekti tähendust. Seevastu fenomenograafias eeldatakse, et reaalsuse mingit aspekti saab tajuda või mõista suhteliselt piiratud arvul kvalitatiivselt erinevatel viisidel
fenomenoloogia traditsioonid, mis on seotud huviga subjektiivsete tähenduste vastu, mida inimesed erinevatele ilmingutele omistavad. Teiseks nimetavad autorid etnometodoloogiat ja konstruktivismi, kus rõhutatakse inimeste igapäevaseid rutiinseid tegevusi ja reaalsuse sotsiallset konstrueerimist. Kolmandat teoreerilist pidepunkti nähakse aga strukturalistlikes ja psühhoanalüütilistes vaatenurkades, kus püütakse välja tuua argiteadvuse eest peidetud süvastruktuure. (Laherand 2008: 29) 2.2 Kvalitatiivsete uuringute kriitika Kvalitatiivsete uuringute aadressil tehtud kriitikast on andnud ülevaate Silverman (2009: 9-11). Tema sõnul käsitletakse sotsiaalteaduste metodoloogia õpikutes, kus domineerivad kvantitatiivse meetodite põhimõtted, kvalitatiivseid uuringuid sageli kaunis tähtsusetu uurimissuunana, mida tasub kaaluda vaid uuringu varases staadiumis, et ennast enne tõsisemat kvantitatiivset uuringut uurimisprobleemiga paremini kurssi viia
Eesti keele areng ja jätkusuutlikkus Artur Laherand 10.klass Eesti keele arengust ja jätkusuutlikkusest rääkides pean kindlalt välja tooma erinevate lõikudena nii eesti keele mineviku, oleviku kui ka tuleviku. Tekibki küsimus, mis see jätkusuutlikkus siis tähendab ja kas eesti keel on jätkusuutlik? Jätkusuutlikkus tähendab, et keel ei ole ohus ja on suur hulk inimesi, kellele antud keel suudab kõiki hüvesid pakkuda. Jätkusuutliku keelega on võimalik saada hea töökoht, hea
välja kasvanud huvist keelekasutuse uurimise vastu.On teoreetiline raamistik mis hõlmab mitmesuguseid rõhuasetusi ja metoodilisi rakendusi.On empirismi mõjutustega analüüs,mis toetub siin -ja- nüüd- sündmuste uurimisele ning on lähedane sugulane vestlusanalüüsile.Tähtis roll ajaloolisel vaatenurgal.inimene võtab olevikus toimuvasse suhtlemisse kaasa infot minevikust. Kasutatud kirjandus: Hirsijärvi,S.,Remes,P.,Sajavaara,P.(2005)Uuri ja kirjuta Laherand, Meri-Liis .(2008) Kvalitatiivne uurimisviis https://www.tlu.ee/files/arts/11383/narra0fb5fd6f99d4db058b01c7f56d50
Teine peatükk annab ülevaate hetkeolukorrast Eesti tööturul ja eestlaste töömigratsioonist. Kolmas peatükk tutvustab kavandatava uurimuse metoodikat, andmete kogumise ja analüüsimise viise ning valimi moodustamise põhimõtteid. Metoodika kirjeldus ja põhjendus Kavandavata uurimuse eesmärgiks on uurida inimesi ja süsteeme ning ollakse huvitatud erinevate käitumismustrite põhjustest ja tagamaadest, seega on kavandatav uuring kvalitatiivne (Laherand, lk 15). Andmete kogumisel kasutatakse intervjuud, kus plaanitakse intervjueerida välismaal töötavaid mehi ja nende naisi eraldi, kui ka koos, paarisintervjuuna. Intervjuu puhul planeeritakse küll kindlad teemad ja konkreetsed küsimused, millele kohta kõigilt intervjuueeritavatelt andmeid saada soovitakse, kuid lähtuvalt konkreetsetest uuritavatest ja juhtumistest esitatakse lisaks täpsustavaid küsimusi olenevalt teemaaengust.
Muusika ja tekst: Mait Vaik Jäätisekohviku ees Muusika: Mait Vaik Tekst: Andres Rooväli, Mait Vaik Mahavok Muusika: Allan Vainola, Kaupo Kaldmäe Tekst: Mait Vaik, Kri Maapunk Muusika ja tekst: Mait Vaik Üht poissi pole enam Muusika: Allan Vainola Tekst: Marie Myrk Armastuse vajadus Muusika: Allan Vainola Tekst: Mait Vaik Südasuvisel päeval Muusika ja tekst: Mait Vaik Armastuse lugu Muusika: Allan Vainola Tekst: Mait Vaik Line Dance Party Muusika: Allan Vainola Tekst: Helmut Laherand Öö tuleb Muusika: Allan Vainola Tekst: Kristiina Ehin Allverelaev Muusika: Allan Vainola Tekst: Mait Vaik Kasutatud kirjandus: http://www.puiestee.ee/
„Suur maalritöö“ ja „Krõll“; Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“. Realismi ja fantaasia põimumine sõnamängulises lasteluules: Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Kalju Kangur jt Süvenemine laste ja noorte psüühikasse ning sotsiaalsetesse probleemidesse: Lehte Hainsalu, Mari Saat, Leelo Tungal, Meri-Liis Laherand jt. Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Jaan Rannap, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Ühiskondlik ja kirjanduslik huvi lastekirjanduse ning selle probleemide vastu: lastekirjanduse aastaülevaated, võistlused, uurimused. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. Muutuste keerises: 1990ndad Lastekirjanduse muutumine üleminekuaja tingimustes. Tõlketeosed ja kordustrükid
rühmi. Samuti ei tohiks rühmade eeltesti-tulemused oluliselt erineda. Sellist ülesehitust nimetatakse kvaasi-eksperimentaalseks. Loomulik eksperiment Loomuliku eksperimendi korral toimitakse järgmiselt: ei kontrollita sõltumatut muutujat, ei valita juhuslikult osavõtjaid, ei allutata neid katsetingimustele. Andmete kogumine toimub loomulikul teel vaadeldes juhtunu tagajärgi. Raskendab andmete analüüsi, näiteks milline faktor on avastatud erinevuse põhjuseks. (Laherand, M.-L. 2005) Mõtteline eksperiment 5 Mõtteline eksperiment on hüpoteeside kontrollimise tehnika, mille käigus kujutatakse ette mõnd olukorda või sündmust ja seda, mida selle kohta võib öelda. Seda tehnikat kasutavad tihti filosoofid selleks, et argumenteerida mõne kontseptsiooni tähenduse ja kasutatavuse poolt või vastu
eelmistele läbitud astmetele. Inimene tunneb, et on oma sihid saavutanud ja eluga rahul. Terviklikkuseni jõudnud inimene näeb surmas tähendusrikka teekonna lõppu. Lõppstaadiumi potentsiaalne probleem on kahetsus ja meeleheide käestlastud võimaluste ja valede valikute pärast. Meeleheites inimene tunneb hirmu surma ees. Erik Erikson lõi oma identsuse arenguteooria eluvaatluse ja kliinilise praktika põhjal (Laherand 1993, & 1998). Erik Homburger Erikson 4 ERIK HOMBURGER ERIKSON (1902 1994) Erik Erikson sündis Saksamaal. Ta oli Freudi psühhoanalüütilise teooria mõjukamaid edasiarendajaid ning sai tuntuks USA-s ego-psühholoogia esindajana. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline ületama psühhosotsiaalseid pingeid mistahes elu perioodil.
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud
Uurimisplaan 8 Meetodi kirjeldus Lähtudes sellest, et uurimuse eesmärgiks on hinnata mentorlusprogrammis osalejate vahetuid kogemusi, emotsioone ja hinnanguid omavahelise koostöö ja isikutevaheliste erimeelsuste osas, siis kasutame uurimismeetodina kvalitatiivset meetodit. Kvalitatiivse meetodi eesmärgiks on saada terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks ka kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku (Laherand 2008). Kuna uurime väikest arvu inimesi, meie eesmärgiks on saada nende vahetuid kogemusi, siis kogume andmestikku struktureeritud individuaalintervjuude abil. Struktureeritud intervjuu annab võimaluse jälgida intervjueeritava käitumist ja küsimustele reageerimist ning hiljem ka neid analüüsida. Struktureeritud intervjuu küsimused sõnastame lähtuvalt hüpoteesidest ja toetudes teoreetilistele lähtekohtadele. Efektiivset koostööd ja isikutevahelisi erimeelsusi uurime
Kolmandal tasemel võib kasutada nii kvalitatiivseid kui kvantitativseid meetodeid. Sageli kasutatakse sellel tasemel kahe meetodi kombinatsiooni. Ehkki termin kvalitatiivne on sarnane sõnaga kvaliteetne, võib heaks või halvaks osutuda nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne uurimus. Uurimismeetodi valik sõltub eelkõige uuringu eesmärgist. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Kvalitatiivne uurimisviis. M.-L. Laherand. 2008. Tallinn. OÜ Infotrükk. The Sage Dictionary of Social Research Methods. V. Jupp. 2001. London. Sage Publications. Uuri ja kirjuta. S. Hirsjärvi, P. Remes, P. Sajavaara. 2007. Tallinn. Medicina. Äriuuringute meetodid: Praktilisi näpunäiteid. P. Ghauri, K. Gronhaug. 2004. Tallinn. Külim. 7
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond KASVATUSE ERITINGIMUSI VAJAVATE ÕPILASTE SOTSIALISEERUMINE ÜHISKONDA Essee Õppejõud: Meri-Liis Laherand Tallinn 2010 1 Õigustrikkuvaid alaealisi on ühiskonnas olnud läbi aegade alati. Nendega toimetulekumehhanismid on olnud läbi ajaloo katsetamise ja efektiivsemate sekkumismeetodite otsimise rajal. Alati on leidunud keegi, kes leiab, et loodud süsteem ei toimi ning neid, kes südamest vaeva näevad, et alaealisi õigusrikkujaid taas ühiskonnanorme
London: Sage. Elliott, J. (2005). Using Narrative in Social Research. London: Sage. Gillham, B. (2007). Developing a Questionnaire. N.Y.: Continuum. Gillham, B. (2005). Case Study Research Methods. N. Y.: Continuum. Have, P. (1998). Doing Conversation Analysis. London: Sage. Jurevits, N. (2003). Rakendusstatistika. Tallinn: Ilo. Koshy, V. (2005). Action Research for Improving Practice. A Practical Guide. London: Paul Chapman Publishing. Kvale, S. (2007). Doing Interviews. Los Angeles: Sage. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. Litosseliti, L. (2003). Using Focus Groups in Research. N.Y.: Continuum. McCulloch, G. (2004). Documentary Research. London: Routledge Falmer. Patton, M. (2002). Qualitative research & Evaluation Methods. Thousand Oaks: Sage. Reaves, C. C. (1992). Quantitative Research for the Behavioral Sciences. New York: Wiley. Roomets, S. (2003). Statistika algkursus. Tallinn. Stringer, E. (2004). Action Research in Education
9. prestiiz ei luba alati anda õigeid vastuseid 10. küsitlus puudutab asjaolusid, mida peetakse isiklikeks, eraasjadeks ja millest kõrvaliste isikutele rääkida ei taheta 11. mitmesugused väärkaalutlused ja enesepettus võivad vastuseid moonutada 12. paljude uurimiste puhul tahetakse teada asjaolusid, käitumisviisi või suhtumist, mis küsitletavale endale hoopiski selged pole. Küsimused kvalitatiivse uuringu kohta (leheküljed raamatust: Laherand, M.-L. (2008) Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn Infotrükk). 1. Kvalitatiivse uuringu eripära (lk. 15-24) Kvalitatiivne uuring uuritakse inimesi või süsteeme nendega suheldes või neid regulaarselt jälgides. Andmed saadakse vaatluse, intervjuu, sõnalise suhtlemise kaudu; keskendutakse tähendustele ja tõlgendustele. Sh eluloouurimus, etnograafia, juhtumiuuring, tegevusuuring. Puudub üks kindel taustteeoria
üldistatav • Pluss – hästi läbiviidav; fokuseeritud; sügavuti minev • Nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed meetodid – Statistiline vs analüütiline üldistus Juhtumianalüüs II • Äärmuslikud või hälbivad juhtumid (+ või -) • Tüüpilised juhtumid • Maksimaalne variatiivsus • Vastavalt juhtumi tunnuse intensiivsus (nt era- ja avaliku sektori juhtimine) • Kriitilised juhtumid (nt Geenivaramu) • Mugavuse kriteerium (Laherand 2008: 70-71) Juhtumianalüüs III • Üksikjuhtumi analüüs, n: parkimise korraldus Tallinna linnas • Mitme juhtumi analüüs, n: parkimise korraldamine viies Eesti linnas • Osadeks jaotatud üksikjuhtumi analüüs, n: parkimine Tallinna linna linnaosades • Osadeks jaotatud mitme juhtumi analüüs, n: parkimine viie Eesti linna erinevates linnaosades Juhtumianalüüs IV • Mida soovitakse uurida (unit of analysis)? – Mis juhtum?
Loovmängud on rolli-, ehitus- ja lavastusmängud. Loovmängudes on mängu teema, sisu ja vahendid vabad. Seda iseloomustab spontaansus ja vabatahtlikkus ning siin lähtutakse vaid mängu enda reeglitest. Õpetajad kindlustavad loovmänguks ruumi ja ressursid ning võivad olla mängu kaasatud, kuid liidrirolli jääb laps. Mängudes saades saab laps oma kogemusi eelnes, täiendes ning kinnistades sellega oma teadmisi. Lapse jaoks on mängul isiksuslik tähendus ehk mõte (Laherand 1998; Ugaste, Tuul, Välk 2009b). Rollimängus on objektiks inimestevahelised suhted. Kõige tähtsamaks elemendiks on mängus etendatav osa. Kui mängus esineb roll, tekibki mäng. Lapse eelnevad mängukogemused on eelduseks sellele, et laps hakkab oma mängudes võtma rolle. Rolli võtmisest annab kõigepealt märku see, et laps nimetab ennast oma nimega (Saar 1997). Rollimäng areneb esemelisest rollimängust sotsiaalse rollimängu suunas. Esemelise
struktureerimata intervjuud. (Vt Lisa 1-4). Vaatluse kasuks otsustati, kuna vastavalt Hirsjärvile, Remesile ja Sajavaarale (2005, 200) võimaldab see meetod saada vahetut, otsest teavet indiviidide, rühmade ja organisatsioonide kohta. Täpsemalt kasutati osalusvaatlust. Osalusvaatluses tuntakse erilist huvi nende inimeste vaatenurkade vastu, kes kuuluvad antud rühma või osalevad teatud situatsioonides. (Flick 2006, 220, viidanud Laherand 2008, 231). Et vaatlusandmeid täpsustada, valiti täiendavaks meetodiks struktureerimata intervjuu tegemine. See valiti valiti põhjusel, et paljud uurimistööks vajalikud andmed oli võimalik juba kaardistada vaatluse põhjal. Intervjuus küsiti täpsustavaid küsimusi. Intervjuu on paindlik uurimismeetod, mis võimaldab andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida, varieerides teemade järjekorda. Intervjuu sobib hästi siis, kui kõne
kommunikatsiooni- ja meediateadusse, sotsioloogiasse, politoloogiasse, ajalooteadusse ja teoloogiasse. Nüüdseks on diskursuseuurimine kujunenud ühelt poolt tõeliselt multidistsiplinaarseks uurimisvaldkonnaks ja teiselt poolt iseseisvaks distsipliiniks (vrd van Dijk, 2005). Tulenevalt äärmiselt kirevast kujunemisloost leidub arvukalt diskursusanalüüsi vorme ja koolkondi ning nende liigitusi ehk tüpoloogiaid. Esitame siinkohal eri allikate (sh Laherand, 2008, Phillips ja Jørgensen,2002, Volt, 1997) sünteesi põhjal koostatud loetelu tänapäevase diskursusanalüüsi peamistest tüüpidest ja koolkondadest (sulgudes on toodud lähenemisviise tähistavad levinud lühendid ja/või põhiautorite nimed; vt ka soovitatava kirjanduse nimekirja mõne koolkonnaga lähemaks tutvumiseks). Vestlus- ehk konversatsioonianalüüs (CA) Ajalooline ehk foucault'lik diskursusanalüüs (FDA) Retoorika analüüs (Michael Billig)
arendamiseks, et arengulisest kõnepuudest tekkivaid õpiraskusi ennetada. Uurimuses on kavas hinnata kompleksselt kõiki lapse kõnelisi oskusi, pöörates erilist tähelepanu grammatilistele ning teksti loome ja mõistmisega seotud oskustele, mis vastavalt logopeedilisele diagnoosile kannatavad kõige rohkem. Uurimismeetodiks valisin tegevusuuringu, kuna see meetod on suunatud probleemi (antud juhul lapse kõne mahajäämus eakaaslastest) lahendamisele (Laherand, 2008): tuvastatakse probleem, tehakse midagi, et seda lahendada, jälgitakse, kui edukaks osutus antud panus ning kui ei olda tulemusega rahul, siis proovitakse uuesti. Tegevusuuringut iseloomustab tegevuse analüüs, soov uuendusteks, pidev tagasiside, vajadusel tegevuse muutmine ning probleemi püstitamine kindlas kontekstis ja püüdlus seda selles kontekstis lahendada. Tegevusuuring sobib antud töö puhul, kuna tegemist on uuringuga, kus õppimine (kuidas
Meri-Liis Laherandi andmetel võivad eksperdi- intervjuu ebaõnnestumisel olla põhjused: · ekspert blokeerib intervjuu, sest ei osutu vastupidiselt ootustele vastava valdkonna eksperdiks; · ekspert keskendub konfliktidele ning räägib intervjuu teema asemel asutuse siseasjadest ja intriigidest oma töövaldkonnas; · ekspert lülitab end ümber eksperdi rollist eraisiku rolli ning nii saadakse mitte loodetud ekspertteadmist, vaid infot tema isiku kohta (Laherand 2008: 199200). Vahevariant eduka ja ebaõnnestunud intervjuu vahel on ,,retooriline intervjuu". Siin peab ekspert loengu oma teadmistest, selle asemel et minna kaasa intervjueerija küsimuste-vastuste mänguga. Kui loeng puudutab intervjuu teemat, võib see ka kasulik olla. Kui ekspert räägib teemast mööda, on intervjueerijal raske olulise teema juurde tagasi pöörduda. (Flick 2006: 165) (vt eksperdiintervjuu kokkuvõtet lisa 2, lk 74)
annaabi.ee 
