LÕUNA-AASIA TURISMIOBJEKTID PAKISTAN Badshahi mosee (17. saj) Dharmarajika, Taxila linnas K2 "Metsik mägi"(8611m) INDIA TAJ MAHAL Agre linnas, ehitati 17. sajandil Bodh Gaya Kõige tähtsam pühapaik. Peamiseks kloostriks Mahabodhi Tempel Bodhimanda koht ümber Bodhi-puu JAISALMERI KINDLUS - "kuldne linn" Ehitatud 12. sajandil Kollasest liivakivist NEPAL KATHMANDU Taleju tempel - pühendatud jumalanna Taleju Bhawani'le Kathmandu's EKSTREEMSPORT: Mount Everest (8848m) Mägironimine Paragliding Benji-hüpe MALDIIVID "Robinson Crusoe saared" "Maapealne paradiis" Laguunid, korallid Aitäh!
· Kõrget järsakrannikut esineb ka Taanis ja Saksamaal (Rügenisaarel), kus rannikul paljanduvad kriidikaljud. · Mujal Läänemere ääres pankrannikut ei ole, leidub vaid madalaid rannaastanguid. LAUSKRANNIKUD: · Seal toimub setete kujumine · Läänemerele väga iseloomulikud · Rannad on siin liivased, kivised või hoopis kõrkjaisse kasvanud · Liivarannad esinevad enamasti lahe soppides või külgedel, kuhu merelainetus palju liiva kokku on kuhjanud Maasääred ja laguunid · Seal, kus maakerge on ammu lakanud, kuid ka vajumist kuigivõrd ei esine või on see aeglane, kujuneb liivarannik maasäärte ja laguunidega.( nt. Purekkari neem) · Eriti suured maasääred on kujunenud Läänemere kaguosas. · Heli maasäär ei sule veel kogu Gdanski lahte, kuid Wisla ja Kura lahed on maasäärtega peaaegu täiesti merest eraldatud. · Laguuniks ei muutu nad tänu sellele, et neisse suubuvad suured jõed, mille vesi peab ju kuskiltki välja pääsema. FÖRDERANNIK:
nafta reostus ja selle lämmatav toime mereelustikule või nafta keemiliste keemiliste omaduste tõttu, mis reostavad veekogusid. Kõige enam on ohustatud need loomad ja taimed, kes võivad sattuda otsesesse kontakti reostatud merepinnaga. Äravoolud nafta töötlemisel ja muud tehase jäätmed on kõrvale heitnud tonne mürgiseid jäätmeid ligidal asuvatesse vetesse. Gaasi-ja naftatorud on peatanud paljusid ojasid ja järvi, üleujutanud karjamaid ja kasvandusi. Peale selle, terved lahed ja laguunid piki rannikuid on solgitud lekkinud naftast ja tööstuslikest jäätmetest. Keskkonna kahjustused, mis on põhjustatud nafta tootmisel võivad ka otseselt mõjutada selles piirkonnas elavaid inimesi. Kahjustusteks on näiteks vee reostus ja muldade saastumine. Inimesed on mõjutatud keskkonna hävitustööst, sest see kahjustab taimestikku, kariloomasid ja inimeste tervist. Paljude nafta õnnetuste tõttu ja suurte naftalekete tõttu, mis on juhtunud viimastel aastatel on
jõgedele üleujutuste tõkestamiseks rajatud paisjärved, mida kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks (17% kogu Portugali elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest). Eksisteerib ka mitmeid laguune mis on pärit jõgede tegevusest: · Serra da Estrela s, Comprida Laguun (Lagoa Comprida) ja Escura Laguun (Lagoa Escura) olid vormitud liustike poolt. · Pateira de Fermentelos on väike looduslik laguun Aveiro lähedal. Mõned laguunid on Atlandi Ookeani läheduses. Näiteks Albufeira Laguun ja Óbidose Laguun. Assoridel on laguunid tekkinud kustunud vulkaanides kraatritesse. Lagoa do Fogo ja Lagoa das Sete Cidades (kaks väikest järve, mis on ühendatud kitsa ribaga) on kõige kuulsamad järved São Migueli saarel. 12 MAJANDUS Portugalis on tootmine suhteliselt odav, kuigi tööjõud on kallinemas. SKT ühe elaniku kohta on 9400$
metsik loodus ja praegu kaitse all olev osa rahvuslikust pargist, kus taimed ja elusolendid on arenenud nii, et nad saavad elada kõrge soolasusega keskkonnas. See pargi maa-ala on koduks mitmetele lindudele pikajalgsed kured, erinevad pardiliigid, roosad flamingod ja veel palju, palju teisi. Mõned siin leiduvad liigid on aretanud nende endi kaitsesüsteemi, et toime tulla sooja vee ja järve aurudega. Veel suurem soolajärv on Torrevieja´s ( mõlemad laguunid on ühendatud sinna ehitatud kanaliga). See järv on Euroopa suurim soola tootmise keskus, ning tarnitakse alates Skandinaaviast kuni Jaapanini. Ta omab kaitstud ökö-süsteemi ja lebades kahe soolajärve vahel ning Vahemere ääres, on selle piirkonna kliima täiuslik Teie Hispaania kodu jaoks. Väga erinev aspekt Hispaania looduse juures on ranna ligidal asuv ajalooline Tabarca saar, kus on kaitstud veealune maa-ala. LISA 1 Hispaania loodus, Foto : Erakogu LISA 2
Seal pesitsevad kõikjalt Ida-Euroopast saabuvad rändlinnud. Dobrudzas Doonau deltas paikneb ka rahvuspark. Enamik teisi Rumeenia jõgesid on Doonau lisajõed. Tähtsaim jõgi, Doonau, on oluline ka rahvisvahelises liikluses, kuigi sõda Jugoslaavias on laevaliiklust tugevasti pidurdanud. Pikkuselt teine jõgi Mureþ voolab 768 km lääne poole Ungarisse. Suuremad jõed on veel Prut, Olt ja Siret. Järvi on Rumeenias ümber 3500, aga ainult 0.9% neist on suuremad, kui 1km². Tähtsamad on laguunid, Musta mere ranniku järved, ja Doonau kallastel asetsevad järved. Inimeste poolt tehtud järved on näiteks Doonau ja Stânca-Costesti veehoidlad, mis on tähtsad hüdroenergiajaamadele. Asudes poolel teel ekvaatorist põhja poolusele asub Rumeenia parasvöötmes. Üldiselt valitseb riigis mandriline kliima: talv on lumerikas ja mõõdukalt külm, suvel aga tõuseb temperatuur kuni 23ºC. Rannikuribal valitseb mereline kliima. Taimestik
8 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et Madagaskari Vabariik pakkus mulle suurt huvi, enda 18 dialekti, homogeensuse, usundite ning kuidas siis ka lemuurideta. Selle omapärase Edeni aia loodust tahaks kindlasti ka oma silmaga kunagi näha. Kuid selleks on igaühel meist veel piisavalt aega, kuna korallrahud ja helesinised laguunid vajavad nägemist. Madagaskar on noor riik, ning ka kahekümne aasta pärast uskudes ennustusi, jääb nooreks. Ning üks väga põnev fakt mille ma leidsin internetist oli see, et seal ei tööta EMT võrk, ei tööta ka Tele2, kuid seal töötab Elisa võrk, mis oli minu jaoks väga ootaamatu. Kuid siiani jääb mulle arusaamatuks miks nad nii vaesed on üle 50 % nende elanikkonnast on töövõimeline, neil on piisav eksport, tundub ka piisavalt hästi arenenud
ja Kloogas. Kunagisest maasäärest Narva lahe ääres on praeguseks Click to edit Master text styles kujunenud NarvaJõesuu liivarand. Second level Pärnust lõuna pool, endiste laguunide Third level kohal asub nüüd Tolkuse raba. Fourth level Kuressaare juures on laguunid aga veel Fifth level alles, moodustades järvistu. Merest eraldunud ja järvedeks muutunud laguune on veel mitmel pool (Tõstamaa lähedal, LoodeEestis jm.) Hüdroloogilised tingimused... Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Click to edit Master text styles Väinameri ja Liivi laht
Kambriumist. (Ivar Puura, 2006) Trilobiidid on välja surnud. 9. Eurüpteriidid Eurüpteriididel ehk meriskorpionitel oli lapik keha, mis koosnes kolmest osast: pearindmik, kaheteistkümnest lülist koosnev tagakeha ja liikuv ogaga saba. Ilmusid maakerale Ordoviitsiumi ajastul ja kadusid Vanaaegkonna lõpus. Kuigi nende nimi on meriskorpionid, siis elasid ainult vanimad neist soolastes vetes, hilisemad eelistasid mageveekogusi (magestunud laguunid, järved). Arvatakse isegi, et mõned liigid võisid viibida lühiajaliselt veest väljas, õhu käes. Üldiselt olid kuni 20 cm pikad, kuid on leitud ka erandeid. Näiteks Saksamaalt on leitud 2,5 meetri pikkune lülijalgne, kes on teadaolevalt kõige suurem lülijalgne, kes maakeral elanud. Eesti aladelt on meriskorpione leitud Siluri kivimitest, enamjaolt Saaremaalt, leitud on ka terveid skelette. (fossiilid.info) 10. Kalad 10.1 Rüükalad
KOKKU 744 1119,7 951,7 Natura 2000 alad Kreekas on 262 ala nõuetekohaselt inventeeritud ja liigitatud Natura 2000 aladeks. Sellised alad hõlmavad 22 % Kreeka kogupindalast ning jagunevad kolme põhikategooriasse: 1. Natura 2000 alad mägipiirkondades ja sisemaal on enamasti suured ja väiksemad mäed, mäekurud jne, mis on rannikust ja märgaladest kaugel. 2. Natura 2000 märgalad, näiteks järved, laguunid, jõed, sood jne. 3. Natura 2000 alad saartel ja rannikul, kus põhielemendiks on rannik, kuid võib olla ka saare sisemaa või isegi väiksed saared tervikuna. Iga üksus sisaldab kataloogi erinevatest kaitsealustest ökotüüpidest ning haruldaste ja kaitsealuste taime- ja loomaliikide nimestikku, vastavalt EL direktiividele 79/409 ja 92/43. Kreekas kuulub 110 ökotüüpi direktiivi I lisasse, 39 taimeliiki ja 76 loomaliiki II lisasse. Nende
põllundus niisutuseta võimatu. Ainult Vahemere rannikul sajab 200-300 mm aastas, peamiselt talvel. Aleksandrias on aastane sademete hulk 180, Kairos 34, Asjutis 7 ja Assuanis 3 mm. Ainus püsiva vooluga jõgi on Niilus. Egiptuse piires pole Niilusel ühtegi lisajõge, kuid suudmealal moodustub tema paljudest harudest 24 000 km2 suurune järverohke delta. Suuri suudmeharusid on 9, neist on Rosette ja Damietta 200 km pikkused. Suurimad järved on Vahemerega ühenduses olevad laguunid Manzala, Burullus, Marjut ja Idku. Üleujutuste vältimiseks, vooluhulga reguleerimiseks ja põldude niisutamiseks on Niilusele ehitatud tamme ja paise. Assuani kõrgpaisu taha on moodustunud 157 km3-ne veehoidla (Nasseri järv). Niiluse orus ja deltas ning oaasides haritakse niisutuse abiga põldu. Valdav osa maa-alast on taimkatteta, mõnes kohas kasvab kserofüüte ja Liibüa kõrbe põhjaosas talvel efemeere.
tehniline teadmine selles vallas lubab ennustada katastroofe ja riigi juhtkond kontrollib nende mõjusid ja evolutsiooni. 8.2. Järved Portugalis leidub väga vähe looduslikke järvi, seega on suurem osa järvedest jõgedele üleujutuste tõkestamiseks rajatud paisjärved, mida kasutatakse ka elektrienergia tootmiseks 17% kogu Portugali elektrienergiast tuleb hüdro- elektrijaamadest. Riigis eksisteerib ka mitmeid laguune mis on pärit jõgede tegevusest. Assoridel on laguunid tekkinud kustunud vulkaanide kraatritesse. 9. Loodusnähtus Ponta da Piedade Ponta da Piedade on lummav loodusnähtus Algarve piirkonnas. See kõrgub Lõuna- Portugalist umbes kaks kilomeetrit lõuna pool Lagoses. Ponta da Piedade on suur kaljumoodustis imelise kaljuranniku ja suurte merekoobastega, mis on nii suured, et neis saab sõita paadiga. Veidra kujuga kaljud ja koopad on tekkinud tänu vee erodeerivale tegevusele.
territooriumid ei kattu üksteisega. Geenirikkad kromosoomid paiknevad rohkem tuuma keskel ning suuremad geenivaesed kromosoomid paiknevad pigem perifeerias. Kromosoomi territooriumid on dünaamilised struktuurid, kus geenid saavad sisselülitamisel perifeeriast ümberpaigutuda tuuma keskele poole. • Kromosoomide territooriumite (CT)-interkromatiin kompartment (IC) mudel: kromatiini ja IC paigutus; ‘avatud’ ja suletud kromatiini paigutus; tuumapoorid ja IC; laguunid CT-IC mudelis moodustavad kromosoomi territooriumid ühendatud kromatiini võrgustiku, mis on seotud külgneva 3D ruumiga, mida kutsutakse interkromatiini kompartmentiks. Ehk tuum on ülesehitatud kahe komponendi poolt – kromosoomi territooriumitest ja interkromatiini kompartmentist. Üksikud kromatiini territooriumid moodustavad ühendatud võrgustiku ning see võrgustik on ruumiliselt seotud teise 3D võrgustikuga, milleks on IC. IC on nagu DNA-
Selle elupaigatüübi juurde loetakse ka ööpäevas paariks tunniks mõõnaga paljanduvad pika meriheina (Zostera marina) koosluste kasvualad (Paal, 2000). Need elupaigatüübid on eriti tähtsad toitumisalad metslindudele ja kurvitsalistele (Internet 7). Loomastiku liigiline koosseis sõltub hapnikutingimustest ja taimestiku olemasolust. Kaladest elutsevad mõõnaga paljanduvatel mudastel ja liivastel laugmadalikel särg, ogalik ja nurg (Paal, 2000; Internet 3) Rannikulõukad ehk laguunid on madalad rannikuveekogud, kus vee soolsus ja hulk võivad olla muutlikud, sõltudes veevahetusest merega ja sademete hulgast ning magevee sissevoolust maismaalt (Paal, 2000; Internet 3). Läänemere rannikulõugastele on 19 iseloomulik roostike esinemine ta taimestik koosneb erinevatest soontaime kooslustest, kuid suurt tähtsust omavad ka mändvetika kooslused. Kaladest võivad seal elutseda ogalik, hink, särg, ahven (Internet 3).
(nii kala kui ka teiste liikide) püüki ja toimet assotsieeruvatele ja sõltuvatele liikidele. 6.7 Kalapüüdmine, -käitlemine, -töötlemine ning kala ja kalasaaduste laialijaotamine peaks tagama toodete toiteväärtuse, kvaliteedi ja ohutuse, vähendama raiskamist ja viima miinimumini negatiivse toime keskkonnale. 6.8 Kriitilises seisundis olevad kala elupaigad mere ja mageveelistes ökosüsteemides, nagu märgalad, mangroovid, korallrifid, laguunid, turgutus- ja kudemisalad, peaksid olema kaitstud ja taastatud niipea kui võimalik ja seal, kus vajalik. Eriti hoolikalt tuleb kaitsta kalade elupaiku hävitamise, degradeerumise, saastamise ja muude kahjustavate inimmõjude eest, mis seavad ohtu kalavarude tervisliku seisundi ning eluvõime. 6.9 Riigid peaksid tagama, et kalanduse huvid, kaasa arvatud ressursi kaitse vajadus, oleks võetud arvesse rannavööndi kasutamisel, rannavööndi integreeritud
Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort. 3) Erosioonilised tüüpiliselt liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete kulutatud nõod (järved Põhja-Euroopas ja Kanadas). 4) Akumulatiivsed maakerke tagajärjel või maasäärte moodustumise tõttu merest eraldunud lahed laguunid. 5) Karstilised karstinõgudesse kujunenud järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel (sügavaim Lünersee 102 m, Alpides). 6) Vulkaanilised kustunud vulkaanide koonustes (Saksamaa maarijärved). 7) Termokarstilised maapinna pideva külmumise ja sulamise tõttu moodustunud lohkudes.
kitsad ja pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort. 3) Erosioonilised tüüpiliselt liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete kulutatud nõod. 4) Akumulatiivsed maakerke tagajärjel või maasäärte moodustumise tõttu merest eraldunud lahed laguunid. 5) Karstilised karstinõgudesse kujunenud järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel (sügavaim Lünersee 102 m, Alpides). 6) Vulkaanilised kustunud vulkaanide koonustes. 7) Termokarstilised maapinna pideva külmumise ja sulamise tõttu moodustunud lohkudes. 8) Lammilise tekkega suurte tasandikujõgede orgudes, kunagised jõgede osad. 9) Meteoriitse tekkega - kujunenud meteoriidikraatrisse. 6
veekindlad. Maksimaalne ladustamiskõrgus võrdub sõnnikuhoidla seina kõrgusega (ca l m). Tingituna poolvedela sõnniku suhtelisest voolavusest peab hoidla olema piiratud kõigist neljast küljest või paiknema süvendis (nn laguuntüüpi hoidlad). Joonis 9. Poolvedela sõnniku hoidla 6.4 Vedelsõnniku- ja virtsahoidlad Vedelsõnniku ja virtsa hoiustamiseks sobivad raudbetoonist ja terasest (emailiga kaetav teras või roostevaba teras) hoidlad ning HDPE kilest või kummimaterjalist laguunid. Viimased sobivad eelkõige veiste vedelsõnniku hoiustamiseks. Plastikuga vooderdatud laguunid ei sobi sigade vedelsõnniku hoiustamiseks. Vedelsõnnikuhoidla planeerimisel tuleb alati lähtuda täitmis-, segamis- ja tühjendamistehnoloogia tarnija(te) tehnilistest juhenditest. Hoidla tuleb ehitada laudale ja tahesõnnikuhoidlale (virtsa puhul) võimalikult lähedale, et torustikud oleksid lühemad. Vedelsõnnikuhoidla täitmine peab toimuma põhjast.
-kuhjerannikud : rahulikes tingimustes kantakse setted rannale, tormidega sellelt jälle eemale (kuni poole lainepikkuse sügavuseni). Kui lained langevad rannale nurga all, toimub rannajoone nihkumine. Kui veetase on madal, võib rannajoonest eemal näha ka parasjagu eemale kantud materjalist vallseljakut. -kui liigutatavat settematerjali on piisavalt, võivad piki rannikut transpordil kujuneda maasääred e barjäärsaared ja nende ja ranna vahele laguunid. -tombolod rannikulähedane endine saar on ühendatud maismaaga setteriba kaudu, mis on erodeeritud saarelt endalt ja kantud ranniku poole. -kui laguuni suubub rannikult jõgi, on seal võimalik väga intensiivne orgaaniline sedimentatsioon, ning moodustub muda. Tekib rannikule soolase reziimiga soostunud ala. Ookean toidab seda pinnase kaudu järjest soolase veega ja soo pinnalt toimub pidev aurustumine. Tekib tugevalt sooldunud ala. Suurem osa merre kantud setetest pärineb jõgedest
kõhtjalgseid Seal, kus puuduval lained, settib liiv ja setted ning moodustuvad settelised rannad (lahtede sopid), kuhu kinnituvad juurtega õistaimed - mererohtude vöönd ehk maršid. Need taimed sisaldavad kiudaineid, mis kantakse süvikutesse, kus need bakterite poole lagundatakse. Õistaimedele ehk baskulaarsetele taimedele kinnituvad vetikad (perifüüdid) Maršid kinnistavad pehmeid setteid, mille taha tekivad laguunid, mis on head paigad kaladele. Mangroovisood - mage - ja soolaveelised. *Jõed ja järved Evergentsed taimed, nt hundinui, kasvavad jalgupidi vees. Kasvavad mudastes ja toitaineterikastes piirkondades. Seevastu pilliroog armastab livast ja vähemudast kasvukohta. Ujulehelised taimed ja veesisesed taimed. 4 Sellised taimed suunavad hapniku taime alumistesse osadesse.
1000 meetri kõrgusel lavamaal asuv Araabia kõrb. Siinai poolsaare lõunaosas asub Egiptuse kõrgeim tipp Katherina (2629 m). Egiptuse territooriumi valdavas osas valitseb kuiv ja kuum kõrbekliima, keskmine temp 22oC ja sademeid enamikul alal alla 100 mm/a. Iseloomulik on temperatuuri suur ööpäevane kõikumine. Ainus püsiva vooluga jõgi on Niilus, suudmealal moodustab ta 24 000 km2 suuruse delta. Suurimad järved on Vahemerega ühenduses olevad peamiselt magedaveelised laguunid. Üleujutuste vältimiseks, vooluhulga reguleerimiseks ja põldude niisutamiseks on Niilusele ehitatud tamme ja paise. Aswani kõrgpaisu taga on 157 km2 suurune veehoidla (Nasseri järv). Suessi kanal (pikkus 168 km) ühendab Punast merd ja Vahemerd. Valdav osa Egiptusest on taimkatteta. Loodusvaradest leidub naftat, looduslikku gaasi, raua-, mangaani- ja titaanimaaki, fosforiiti, lubjakivi, kipsi, asbesti, pliid, tsinki ja keedusoola.
näiteks Taanis ja Rootsis ning isegi Soomes asuvad kitsad maismaasse lõikuvad lahed. Mõned Norra fjordid: Fjord Pikkus (km) Sügavus (m) Sogna fjord 185 1245 Hardangeri fjord 183 661 Nordfjord 110 565 Ofotfjorden 78 554 ((Joonis: Joonisel on näha Läänemere erinevad rannikutüübid. Skäärid, fjordid, avatud liivarannik, laguunid, klint.)) Sageli kuhjab tuul rannaliiva kokku luideteks. Nende tuulealune serv on lauge, tuulepealne aga järsk. Kõrgeid luiteid on näha näiteks Soomes Pori linna lähedal Yyteri liivarandadel ja Taani rannikul. Eestis leiame neid Kloogarannas. Osa luidetest on läbi kasvanud rannalähedase taimestikuga ja võivad olla vähemärgatavad, osa neist vahetab oma asukohta ja suurust tuulte toimel. Piirkondades, kus maakerge on lakanud, kuid ka vajumist enam ei esine või on see aeglane,
tasandikud. Tasased lauged rannikualad on vastandiks mägisele sisemaale. Kõrgemad tipud asuvad riigi mägises keskosas, kõrgeim neist on Serra de Estrela (1991 m). Kogu riigi kõrgeim tipp, Pico (2351 m), asub samanimelisel saarel Assooridel, Madeira kõrgeim punkt on Pico Ruivo (1862 m). Mandriosa rannajoon on suuremas osas väga ühtlane, välja arvatud kaks suuremat suudmeala (Tejo ja Sado). Lisaks on veel mõned väiksemad lahed (Peniche, Sines ja Lagos) ning laguunid (Vouga-Aveiro, Óbidos ja Faro). Portugali peamiselt mereline ja mahe kliima tagab pehme talve ning ilusa ja mitte liiga palava suve. Kõige vihmasemad kuud on november ja detsember, kõige kuivem periood kestab aprillist septembrini. Jahedam ja vihmasem on riigi põhjaosa, soojem ning kuivem on lõunas. 5 RIIGIVORM Põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes esindab
hinduistlikud, islamistlikud jt. kultuuride arhitektuurilised saavutused (nt. Jaaval Borobuduri buda pühamu ja Prambanani hinduistlik templistik). Lisaks on huvitava varjuteatrid ning korraldatava kukevõitlused. Bali saarel on üle 30000 templi ning lopsakas loodus, mis meelitab sinna turiste. Filipiinid : Turismi osatähtsus on väiksem kui KaguAasia arenenud maades, kuid suureneb kiiresti. Tähtsaimad turismiobjektid on Palawani vihmametsad ja korall laguunid, Boholi saare sokolaadikünkad ning PõhjaLuzoni terrassriisipõllud. Banaue 20006000 aastat vanad riisiterrassid Luzoni KeskKordiljeerides on maailma võimsaimad (kuulub UNESCO maailmapärandisse). Turistid tulevad põhiliselt Jaapanist, USAst, Taiwanist, LõunaKoreast ja Austraaliast. Seksiturismi osatähtsus on väga suur. Parim aeg külastamiseks on taifuuniväline periood detsembrist maini. Jõulude ja lihavõtte ajal on siiski igasugune transport ning majutus ülerahvastatud ja
1) Renessansi tekke pesas Toskaanas oli palju metsatukki ja salusid: põhiliselt küpressidest. Väikesed künkad viinamarja- ja oliivisaludega, kasvas ka iileksit. Maastikupilt Toskanas oli rohekashalli värvusega, jõgi voolas selle keskel. 2) Rooma madalik oli avar ja tasane, seal asusid viletsamad põllu- ja soomaad, mitmed teede jäänused ja akveduktid, kõrgemüürilised keskaegsed linnad, rohkesti liikuvat vett (mägijõed, Tiber). 3) Veneetsiat ja Genovat iseloomustasid laguunid ja järved, rahulik vesi. Uue kultuuri alged arenesid kõigepealt linnades e vabades linnriikides Firenzes, Veneetsias, Genovas ja Milaanos, mis olid kujunenud tähtsateks tööstus- ja kaubanduskeskusteks juba 14. sajandil. Itaalias arvestatakse renessansiaega ca 15.-16. saj. Vararenessansi tähtsamaks kunstikeskuseks on Firenze, kõrgrenessansis, 16. saj algul kandub kultuurikese üle Rooma. Põhjapoolsetes riikides avalduvad nähtused hiljem, ca 1500-1630. a, Eestis ca 1520/30-1650. a.
annaabi.ee 
