Aegkond Ajastu Geoloog sünd Taimed Loomad Ürgeoon 3mljr a tagasi Maakoore tekkimine, - prokarüootsed, heterotroofid, tahkumine lagundavad vees orgaanilisi aineid Agueoon 2,5mljrd Mandrite jäätumine, I fotosüneesivad I päristuumsed, I hulkraksed kliima karmistumine I prokarüoodid rakkude jagunemisviisid ja (taimeriigi eellased suguline paljunemine
OSAKOND, TÖÖ TEOSTAJA: Kalli Vinnal KURSUS KK2 Töö teostatud: Töö esitatud: Töö vastatud: Töö arvestatud: 20.03.18 27.03.18 28.03.18 ÜLESANNE: Määrata biokeemiline hapnikutarve vees ehk kui palju kulub 1l vees oleva org. aine aeroobseks lagunemiseks hapnikku mikroorganismide abil. Inkubatsiooni vältel lagundavad mikroorganismid vees sisalduvat org. ainet, tarvitades selleks vees lahustunud hapnikku ning hapniku hulk vees väheneb. Hapniku vähenemine on proportsionaalne lagundatava orgaanilise aine hulgaga. ANDMED ANALÜÜSITAVA PROOVI KOHTA: Iseärasused proovi võtmisel antud parameetri määramisel: 1) Taara materjal: plastpudel 2) Taara täidetus: 2/3 3) Proovi konserveerimine: ei tohi konserveerida, max säilitusaeg 24h, külmikus 4 C juures
Parasiitseened on neist kõige ebameeldivamad. Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest. Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel, taimedel, ehitistel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened, majavamm jt. Parasiitseened põhjustavad mürgitusi, allergiat, tekitavad taimedele, loomadele ja inimestele seenhaigusi ning lagundavad puitu. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse. Majavamm kahjustab enamasti okaspuitu. Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need
Millises organellis toimub valkude ainevahetus? karedapinnalises endoplasmaatilises võrgustikus 9. Millises organellis toimub süsivesikute ainevahetus? siledapinnalises endoplasmaatilises võrgustikus 10. Millises organellis toimub lipiidide ainevahetus? siledapinnalises endoplasmaatilises võrgustikus 11. Kus sünteesitakse aminohapetest valkusid? Ribosoomides 12. Mis ülesanded on Golgi kompleksil? Selles toimub lõplik valkude töötlemine 13. Millised organellid lagundavad raku jaoks mitte vajalikke ühendeid? Lüsosoomid 14. Kus sünteesitakse energiarikast adenosiintrifosfaati? Mitokondrites 15. Kas funktsionaalselt aktiivsetes rakkudes on mitokondreid proportsionaalselt vähe või palju? Mida rohkem energiat organism vajab, seda rohkem on mitokondreid. 16. Mis ülesanne on tsentrosoomil? Osaleb rakkude paljunemisel. 17. Milline raku sisaldis teeb tuuma väga oluliseks? Kromosoomi 18
1. struktuurgeenid peavad olema 2. replikatsioongeenid viiruse RNA/DNA sünteesi info 3. regulaatorgeenid info raku mõjutamiseks b.Kapsiid valguline kate genoomi ümber, kaiseks c. Mõnedel on ümbris,,varastavad" rakult osa membraanist 10. Viiruse paljunemine rakus I Lüütiline tsükkel: kaasneb peremeesraku häving 1) viirus kinnitub rakule 2) viiruse valgud lagundavad rakukesta ja membraani 3) bakterirakku sisestatakse faagi DNA või RNA 4) sünteeritakse viiruse RNA või DNA alusel regulaatorvalke, pidurdavad raku aine vahetust 5) genoomi korduv replikatsioon (tehakse viiruse DNAd või RNAd) 6) kapsiidivalkude süntees 7) moodustuvad uued viiruseosakesed 8) rakk hukub, viirusosakesed vabanevad,tungib viirus rakust välja. II Lüsogeene tsükkel: viiruse genoom eo avaldu kohe
Seente kahjulikkus Seente kahjulikkus Hallitusseened rikuvad toiduaineid, raamatuid jne Mürgiseid kübarseened Seened põhjustavad haigusi inimestel Seened tekitavad ka loomade ja taimede haigusi Seened kahjustavad puid Seened lagundavad tarbepuitu Hallitusseente kahjulikkus Hallitusseened kahjustavad raamatuid, toiduaineid, Click to edit Master text styles riietusesemeid jne soojas ja Second level niiskes keskkonnas. Third level Fourth level Hallitanud toit sisaldab Fifth level
Kandseened (Basidiomycota) Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis.
Sümbiondid moodustavad koos vetikarakkudega samblikke ja osa moodustab kõrgemate taimedega mükoriisat · Seened omastavad toitaineid kogu raku pinnaga. · Toitained sisenevad rakku adsorptsiooniga. Selleks on seentel õhuke rakukest ja membraan, mis lasevad läbi teatud toitaineid. · Seened eritavad mulda aktiivseid aineid ensüüme, mis lagundavad keerukamad molekulid väiksemateks ja need saavad imenduda. · Parasiitidel on imijätked e haustorid(muundunud hüüfid). · Hüüfid kasvavad pidevalt sinnapoole, kus on rohkem toitaineid. Seenet evolutsioon: - eristusid u 500 milj a tagasi - on loomadega lähemalt suguluses kui taimedega - loomade ja seente ühine eellane võis olla vees elav koloonialine protist Seente mitmekesisus
· väikesed lipiidivakuoolid · hüüfides on vaheseinad => tsütoplasma ja rakutuumade liikumine ühest rakust teise või hüüf on hulktuume ja vaheseinad puuduvad ning tuumad liiguvad · varusüsivesik on glükogeen (nagu loomadel) · olemas ergotserool (tsükliline lipiid rakumembraanis) · hüüf on suur hulktuumne rakk Toitumine: · heterotroofid hangivad eluks vajalikke orgaanilis ühendeid väliskeskkonnast · eritavad keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulisemaid ühendeid lihtsamateks => tähtsus ökosüsteemis: lagundavad teisi organisme · jagunevad: 1) saprotroofid toituvad surnud organismide kudedest; olulised lagundaja elus (nt. majavamm) 2) biotroofid toituvad elusatest organismide kudedest; jagunevad parasiidid (nt. küüneseen) & sümbiandid (nt. puu ja seen) Paljunemine: · mittesugulisel mitu varianti:
Ehitus · Eestipäraselt lagundavad kehakesed · Leidub kõigis loomsetes rakkudes ja kõrgemate seente taimede ja ainuraksetes. · Tekivad teatud osade eemaldumisel Golgi kompleksist. Ehitus · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid. · Keskmine diameeter 0,5 mikromeetrit. Suurimad kuni 1 mikromeeter · Sisaldis on elektrontihe. Primaarsetes struktuurne. · Eristatakse primaarseid ja sekundaarseid · Primaarsed on eraldunud Golgi kompleksist
Sissejuhatus Seened on organismid, kes elavad igal pool meie ümber. Enamasti maapinnal, pinnases, metsakõdus, organismides ja organismide jäänustel, aga ka vees. Nad elavad seal, kus on piisavalt toitaineid, soojust ja niiskust. Seentel ei ole oma elutegevuses valgust vaja, sest nad ei fotosünteesi. Seeni on väga palju, kuid enamasti on nad nii väiksed, et palja silmaga me neid ei näe. Seened täidavad aineringes väga tähtsat rolli, nad lagundavad surnuid organisme. Surnud organismidest toituvad seened eritavad übritsevasse keskonda aineid, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks. Seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega organisme. Osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud liigid ka palja silmaga nähtavad. Seeneliikide täpne arv ei ole teada, kuid teadlaste arvates jääb see 1,5 miljoni piiridesse. Soodsates elutingimustes kasvavavd, paljunevad ja evolutsioneeruvad seened suhteliselt kiiresti
000 tonni oli õnnetuste tagajärg. Ø 72% saastusest tuleb inimeste hoolimatuse ja mugavuse tagajärjel. Ø Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelindu. Suuremad reostused Ø 1967. aasta märts Suurbritannia Ø 1978. aasta Prantsusmaa Ø 1989. aasta Alaska Ø 2010. Mehhiko Tagajärgede likvideerimine Ø Sõltub kliimast Ø Käsnade abil õli kokku kogumine Ø Korjelaevad Ø Kemikaalid, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks, bakterid lagundavad kemikaalide ülejäänud osa Ø Reostuse ennetamine on kõige tõhusam ja odavam viis Pill tuleb pika ilu peale Kasutatud allikad www.google.ru http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/naftareostus_evelin.htm http://library.thinkquest.org/CR0215471/oil_spills.htm Täname tähelepanu eest!
Lk 80-Bakterite tähtsus 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks?
2. Mis ülesanded on tsütoplasmavõrgustikul? Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene transport ja karedal tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid, kus toimub valkude süntees. 3. Kuidas moodustuvad uued ribosoomid? Ribosoomid valmistatakse rakutuumas olevates tuumakestes. 4. Mille poolest erinevad ribosoomid teistest rakuorganellidest? Ribosoomidel puudub membraan. 5. Mis ülesandeid täidavad lüsosoomid? Lüsosoomid lagundavad aineid, mida enam rakk ei vaja. 6. Kirjeldage mitokondri ehitust. Mitkonder on ümbritsetud kahe membraaniga ning sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. 7. Mis tähtsus on mitokondritel? Mitkondrites toimub hingamisahela lõpp faas ja sealt tuleb energia, mida rakk vajab elutegevuseks 8. Miks on eri rakkudes erinev arv mitokondreid? Sest erinevad rakud vajavad erineval hulgal energiat. Kokkuvõte
4. Milleks on viirusel vaja peremeesrakku? Seal toimub uute viirusosakeste moodustumine. 5. Millised geenid sisaldavad viiruse genoomis? Replikatsiooni-, regulaator- ja struktuurgeenid. 6. Võrrelge DNA- ja RNA-viiruste ehitust. DNA-viiruste koostises on vaid 1 DNA molekul-see on kas lineaarne või rõngakujuline. RNA-viiruste ehituses võib olla 1 või mitu RNA molekuli. 7. Kuidas toimub viiruse lüütiline tsükkel? Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Seejärel lagundavad sabandi koostises olevad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteeriks. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidivalkude süntees. Neist moodustuvad uued viiruseosakesed, mis lõpuks lagundavad bakteri membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Viiruseosakese vabaminemisega kaasneb bakteri hukkumine. 8
anorgaanilisi ühendeid. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos (see on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähtaine.) Protsessi jääkprodukt - hapnik eraldub atmosfääri. HETETROOFID Suurem osa organismidest on heterotroofid. Heterotroofid on eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto-või kemosünteesil orgaanist ainet. (Samuti ka inimene) Nad ei saa elada ilma väliskeskkonnast hangitavate orgaaniliste ühenditeta. Nad lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet kahel eesmärgil : elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteainete saamiseks. Nad kasutavad üksnes orgaanilisi ühendeid energiaallikana. Viimaste oksüdatsiooniga vabaneval energial põhinevad heterotroofide kõik elutegevusprotsessid. METABOLISM Organismid hangivad väliskeskkonnast orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, mida saadakse hingamisel ja toitumisel. Seejärel lagundavad nad biokeemilistes protsessides väliskeskkonnast
organismidel: 1)Seen ja taim on omavahel kasulikes suhetes, ehk sümbioosis ja seda kooseluvormi nimetatakse mükrokriisaks. 2)Mükrokriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid. Kaitsevad taimi juureparasiitide eest. 3)Seen saab taimelt vastu kasvuks vajalike ühendeid ja vitamiine. Seeneniidistikust moodustuvad samblikud. Tagavad aineringe maal, muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. Seened lagundavad puitu (majavamm). Põhjustavad ka taimedele seenhaigusi. Mullas esinevad seened huumuse moodustamisel. Metsas lagundavad surnud puutüvesi, mahalangenud lehti ja oksi. Seente tähtsus inimese elus: Kasutatakse toiduainetööstustes- pagaritooted, salaami, õlu, vein, juustud, pärm. Ravimitööstuses-penitsilliin Ohtlike tööstusjäätmete lagundajad Toiduks Sisaldavad palju organismile vajalikke vitamiine(A,B,C,D- vitamiinid) Probleemiks:
moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust.
Seente eluviis ………. 7.b Seened ● Seened võivad olla taimede ja loomade parasiidid või elada nendega sümbioosis. ● Lagundavad orgaanislist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. Lagundajad ● Seened on peamised lagundajad looduses. ● Nad suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi kui ka puitainet ehk ligniini. ● Lagundajaid seeni on palju, tähtis roll on nt kübarseentel ja torikseentel. ● Enamik seeni lagundab orgaanilist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. ● Taimed kasutavad lagunemisel tekkivaid aineid oma
3.10 1. Tooge hetero-ja autotroofsete bakterite näiteid. Heterotroofid: Botulismi bakter, soolekepike ja autotroofid on näiteks tsüanobakter. 2. Kuidas aitavad bakterid kaasa mulla kujunemisele? Nad lagundavad orgaanilist ainet. 3. Mis tähtsus on bakteritel looduses? Nad lgundavad surnud organisme, osalevad erinevates aineringetes, laguahelates. 4. Millega tegeleb biotehnoloogia? Biotehnoloogia tegeleb looduse protsesside abil ainete tootmisega. 5. Tooge biotehnoloogiliste protsesside näiteid, milles rakendatakse baktereid. Toiduainete hapendamine, etanooli tootmine. 6. Kuidas saab baktereid kasutada seenhaiguste tõrjeks?
tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid sümbioosis puudega kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid elavad teiste organismide kulul teda kahjustades vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid lagundavad surnud orgaanilist ainet sampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad Kandseened puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon
Kasvavad väga laias temperatuurivahemikus (mikroseened) Osa hallitusseeni on mürgised Paljud kübarseened on hinnatud söögiseened. Seened sarnanevad kõige rohkem juurviljadega. Seentes on umbes 90% vett. Nad sisaldavad väärtuslikke toitaineid ja vitamiine. Toiduna on kõige väärtuslikumad samal päeval korjatud noored seenekübarad, sest seenekübara toiteväärtus väheneb tema vananemisel ja säilitamisel. Hangib elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest. Lagundavad puitu Põhjustavad haigusi Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened Nad kahjustavad nii taimi kui ka loomi. Seenemürki nim toksiiniks. Seen, mis ise mürki toodab nim mükotoksiid. Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune. Eestis on teada ligi 200 mürgist suurseeneliiki. Valge kärbseseen Pärm Lahjad alkohoolsed joogid (õlu) Veini kääritamine Kali Sai Leib Piimatooted Torukulised elavad puudel. Nad lagundavad puitu.
9. MIllised samblikud, on õhusaastuse suhtes kõige tundlikumad? V: Pöösassamblikud. 10. Mis tingimusi vajavad samblikud kasvamiseks? V: Samblikud on vähenõudlikud ning haruldase vastupidavusega ebasootsatele looduslikele tingimustele. Nad suudavad elada äärmuslikes temeratuuritingimustes, taluvad hästi kuivust ja toitainete vähestust. Kuid vajavad puhast õhku. 11.Milles seisneb seente tähtsus? V: Osad seened on toiduks, nad lagundavad looduses taime ja looma jäänuseid. Osa seeni sisaldab värvaineid, näiteks valmistatakse tindikutest tinti. Osa põhjustavad inimesel haigusi. 12. Milles seisneb sambliku tähtsus looduses? V: Samblikud lagundavad kivimeid, nende järgi saab määrata geoloogilitse objektide vanust, nad on loomadele toiduks. Nende lagunemisel tekib huumusekiht, kus saavad kasvada taimed. 12. Kuidas kasutavad inimesed pärm ja- hallitusseeni?(2p)
*ensüümide valmistame Baktereid muudetakse geenitehnoloogiliste meetoditega, et need seinsest rohkem ensüüme sünteesik. Bakterid toodavad ensüüme kas oma rakkudesse või eritavad neid vedelsöötmesse. Ensüüm kogutakse kokku kas baktereid lõhustades või ensüümi vedelsöötmest eraldades, misjärel ensüüm puhastatakse. Ensümide põhjal on töötatud välja pesu- ja nõudepesuvahendeid. *biokütuste tootmisel Biokütuste tootmiseks on vaja baktereid, mis lagundavad taimedes sisalduvaid süsivesikuid. Geenitehnoloogia abil püütakse jõuda selleni, et biokütus suudaks võistelda fosiilsete kütustega. Geenitehnoloogia võimaldab ka tõhustada biomassi lagundamiseks vajalike ensüümide tootmist või muuta nende omadusi. *jäätmete käitlemisel Uute meetoditega on aretatud baktereid, mis lagundavad pinnasesse ja veekogudesse sattunud keskkonnamürke. *pinnase bioremedistsioonil Paljud looduslikud bakterid kasutavad mürgiseid aineid oma elutegevuses
Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vaktsineerimine-Selle ajal hakkab inimese keha tootma viiruse vastu antikehi. Siirutaja-viiruste edasikandjad. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism. Mükoplasma-kõige väiksem bakter. Spoor-eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk. Aeroob-bakter, kes elab hapnikuga keskonnas ja kasutab selle toitaineid lagundamiseks
mäletsejate söövad seeni, mida vatsas tselluloosi toidavad lehtedega seedida http://www.arkive.org/leaf-cutter-ant/atta-cephalotes/video-08.html Loomade PARASIIDID Kõõm Soor imikutel Jala- ja küüneseen Kassihaigus ehk pügaraig TAIMEPARASIIDID Roosteseened Jahukasteseene (kõrrerooste) d kevadel kukerpuul Kartulilehemädanik Majavamm lagundab puumaju Seened LAGUNDAVAD orgaanilise aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks, (süsihappegaasiks ja veeks) - nad on asendamatud looduse aineringes! Lagundavad nii elus kui eluta organisme. http://www.youtube.com/watch?v=WLk-9ib0OVA http://www.youtube.com/watch?v=qJiIZqKS_tI
PT 12 küsimused Puidu kuivatamine ja kaitse 1. Millepärast tuleb puitehitust konstruktiivselt kaitsta? Et puit ei kahjustaks ja ei tekiks seen kahjustusi 2. Võrdle vaakum- ja surveimmutust. Vaakumis- kuivatus konvektiivse soojusülekandega, kuivatus pideva kuumusega Surveimmutus- hüdreerib vee välja puidust 3. Kuidas liigitatakse puitu kahjustavad seened. *Puitu lagundavad seened *Puitu moonutavad seened 4. Mida vajavad puiduseened arenguks. Sootsat keskkonda ja palju niiskust 5. Puidu vastupidavus liigitus mädanikele. Tugevad, keskmised ja nõrgad 6. Aplitseerimine mis see on? Puidu aplitseerimine on immuti puitu süstimine 7. Impelvardad kus kasutataks ja kuidas need mõjuvad? Kasutatakse majaseente, puidu mädanike tõrjeks märjas puidus ning kivipindadel. Impelvarraste toimeaine imendub puitu ja kestab seal mitmeid aastaid kaitstes puitu
Transpordi RNA( tRNA)- Kannab aminohappeid valgusünteesis Väike tuuma RNA( snRNA) - oluline eukarüootsete geenide esmaste transkriptide protsessingul küpseks mRNA ks enne eksporti tuumast tsütoplasmasse Väike interfereeriv RNA( siRNA) osaleb transkrriptsioonijärgses geenide vaigistamises RNA on disainitud kasutamiseks ja siis hävitamiseks Nukleaasid: Ensüümid, mis degradeerivad nukleiinhapet, lõhkudes fosfodiestersidemeid. Eksonukleaasid lagundavad nukleiinhappe ahelat kas 5' või 3' otsast (5'eksonukleaasid ja 3'eksonukleaasid). Endonukleaasid lagundavad nukleiinhapet, lõhkudes fosfodiestersidemeid ahelasiseselt Nukleiinhapete struktuurid: - Primaarstruktuur: Lämastikaluste järjestus polünukleotiidahelas - Sekundaarstruktuur : Polünukleotiidahela ruumilie struktuur - Tertsiaalstruktuur: Polünukleotiidahela ,,pakend" rakus v rakutuumas DNA molekuli võimalikud sekundaarstruktuurid:
kasvupindadel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku ehk mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab vilakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Enamasti jagunevad seened vaheseinte abil üksikuteks rakkudeks, mis on omavahel ühenduses vaheseinas oleva ava kaudu. Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakuesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismide kudedest toituvad seened ehk saprotroofid. Viimased lagundavad surnud orgaanilise aine lihtsamateks, teistele organismidele kättesaadavateks ühenditeks. SEENED Kõik seened on heterotroofsed organismid, mis hangivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonast. Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulised
kujul. selle tulemusena hakatakse meie kehas tootma antikehi(suunatud ainult konkreetse haigustekitaja vastu) kui organismi tuleb tegelik haigustekitaja siis seonduvad temaga need antikehad. hingamisteed-viiruslik nohu, gripp seedekulgla-viiruslik maksapõletik, kõhulahtisus nahk-tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised närvisüsteem-marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus õgirakud-haaravad endasse viiruseosakestega nakatunud rakke ja lagundavad neid antikehad-erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime
· GM-bakterid toiduainetetööstuses o Ensüümid o Maitsetugevdajad o Magustajad o Värvuse parandamiseks o Paksendajad o Säilitusained o Happesuse regulaatorid · GM-bakterid meditsiinis o Insuliin o Kasvuhormoonid o Vaktsiinid o Antibiootikumid · GM-bakterid on pandud inmese teenistusse: o Toodavad plastmasse (bioplaste). Bioplaste kasutatakse poekottide, meditsiinitarvikute tootmiseks o Lagundavad toksilisi jäätmeid o Lagundavad prügimäed alkoholiks o Toodavad ämblikuniiti- ülitugev materjal o Toodavad puuvilla o Vaniliini · Geenitehnoloogia põllukultuuride aretuses o Et saavutada · Putukaresistentsus (tomat, mais, puuvill, kartul) · Viirusresistentsus (haiguskindlus) · Herbiidiresistentsus taluvad umbrohutõrjemürki · Suurem saagikus · Lamandumis- ja külmakindlus
lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid – sümbioosis puudega – kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega Parasiidid – elavad teiste organismide kulul teda kahjustades – vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened Saprotroofid – lagundavad surnud orgaanilist ainet – šampinjon, hallitusseened Toitu saavad seeneniidistikuga, mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet) Paljunemine Mittesuguliselt – eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid Vegetatiivselt niidistikuga Suguliselt – eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad Põhirühmad Kandseened – puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon
Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Nii ei suuda nad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonna tingimused on taimede kasvuks ebasoodsad, näiteks kõrgmäegedes igilume piiril, tundrates, kaljudel jm. Äärmuslikes tingimustes on samblikud aga vastupidavamad kui taimed. Samblikud eritavad aineid, mis aegapidi murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult suravad ja kõdunevad nad ka ise. Nii tekib kaljudele esimene õhuke huumusekiht, millel võivad hakata kasvama taimed. Seetõttu nimetatakse samblikke taimkatte pioneerideks elutingimuste loojateks taimedele. Organismide kahjulik kooselu. Parasitism. Mitmesugused organismid on hakanud elama teiste arvel ja tekitama neile kahju. Parasitism on kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju
Selleks kasutati 1978.aastal soolekepikest(Escherichia oli) ja 1982.aastal seda ravimit juba turustati. Põllumajandus · GMO taimed ehk geneetiliselt muundatud organismid. Nende geene on muudetud pärilikkusainele kunstlikult lisatud võõra geneetilise infoga. · Taimekaitsevahendid. Seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja haigusi. · Silo valmistamine-bakterkäärimine. Keemiatööstus · Pesuvahendid-sisaldavad ensüüme bakteritest ja seentest, mis lagundavad rasvu, valke, suhkruid. Toiduainetööstus- kasutatakse seeni ja baktereid ja nende poolt toodetavaid ensüüme. Seened: · Pagaritooted-pärmitaigen · Hapendamine-hapukapsas, hapukurk · kääritamine-vein, õlu · pintselhallik- hallitusjuust ja salaami Bakterid: · probiootilised bakterid- lisatakse piimatoodetele, et parandada seedimist, immuunsüsteemi. · Kääritamine-etanool, veiniäädikas
Kõik seened on heterotroofsed organismid(organism,kes saab elutegevuseks vajaliku energia ja orgaanilised ained orgaanilisi ühendeid lagundades). Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme. Ensüüm on katalüsaator(keemiline või orgaaniline aine), mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist. (võimelised lõhustama orgaanilisi ühendeid valke,rasvu,süsivesikuid ja soodustavad toidu paremat omastamist), mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. sapotroofid. Peamiselt lagundavad nad taimeorganisme, lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Nt majavamm,seened suudavad lagundada ehitsi ja materjale. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Neid nim
3. Milline on viiruste lüütiline tsükkel Rakku sisestatakse viiruse DNA, mlle geenides on info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Sünteesitakse regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Pidurdub raku geenide transkriptsioon, mis aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. Viiruse paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees. Neist moodustuvad uued viirusosakesed, mis lõpuks lagundavad membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Sellega kaasneb peremeesraku hävimine. 4. Milline on viiruste lüsogeenne tsükkel Viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisesse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. 5. Milline on viiruste osa looduses Viirused on rakuparasiidid, mis on nakatunud organismidele kahjulikud põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma
Bakteril asendab tuuma tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. Vaid üks kromosoom. Plasmiid-sisaldab geeni, mis on vajalik kasvukeskonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Puuduvad membraaniga ümbritsetud organellid. Paljunevad pooldumisega ja kiiresti. Spoori-moodustuvad, kui bakter satud eluks ebasobivasse keskkonda. Nii saavad bakterid elada aastasadu. Bakterid omastavad toitaineid osmoosi teel. Bakterid lagundavad jääkaineid ja surnud organisme. Moodustavad laguahelaid koos teiste heterotroofsete organismidega. Bakteritel oluline osa mulla kujundamisel. Osalevad kõigis peamiste keem. elem. looduslikes ringetes. Jämesooles elavad bakterid lagundavad mitmeid org. üh. Asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. Pastöörimine-40s 90* kuumutamine. Steriliseerimine-üle100*C pool tundi kuumutamine. Bakterid ei armasta happeid, suhkruid
haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatd. Antikehad on organismis moodustuvad erilised kaitsevalgus, mis haigusetekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet. Limakapsel aitab säilitada niiskust, siduda üksikuid baktereid kolooniateks. Inimene võib nakatuda tõvestavate bakteritega toidu, joogi ja sissehingatava õhu kaudu. Bakterid võivad elada meie nahal, seedekulglas, suguelundites ja mujal. Bakterid osalevad aineringes sedamoodi, et nad lagundavad aineid ja panevad aineid käärima. Steriilimisel saadakse mikroobivaba toode, pastöörimisel mitte, sest siis toode mingi aja jooksul rikneb, steriilimisel ei rikne toode pika aja jooksul. Toiduainete riknemist saab vältida sellega, et tekitada bakteritele ebasoodne keskkond. · Eeltuumne on organism, kellel puudub tuum. · Rakusisene parasiit Rakusisene parasiit on viirus. · Spoor Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veedisaldus on
Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Järgmiseks teguriks on meil samblikud. Selleks, et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda, millele kinnituda. Samblikud on väga vähenõudlikud, nad võtavad toitu õhust ja imevad endasse õhuniiskust, samal aja eritavad nad happeid ja lagundavad kivimeid. Bakterid ja seened hakkavad aga surnud samblikke lagundama . Pikapeale tekib õhuke huumuskiht. Huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed. Ka nende juured eritavad happeid, mis lagundavad kivimi- ja liivaosakesi. Kõrgemate taimede kõdunemisel suureneb orgaanilise aine ja huumuse hulk mullas. Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga. Mikroorganismide
Taimerakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Annavad oma jäikusega taimele tugeva toese. Kesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja rakumembraan 13. Selgita, mis on VAKUOOL? Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. Membraaniga ümbritsetud põieke 14. Too välja SEENTE KAHJULIKKUS LOODUSES JA INIMESELE Looduses: parasiidid, kahjulikud kõrrelised, lagundavad tselluloosi ja lingiini-põhjustavad haiguseid, kahjustavad tarbepuitu Inimesele: mürgised seened(võib surmaga lõppeda), põhjustavad seenhaiguseid-jalaseen, mürgistused, rikuvad toitu(käärimine,hallitamine), majavamm, toksiinid 15. Iseloomusta BAKTERITE KASULIKKUST LOODUSES JA INIMESELE Looduses: muld, väetis, silo, kompost, orgaanilise aine lagundaja, keemiliste elementide looduslik ringe(C,O) Inimesele: lagundavad jämesooles orgaanilisi ühendeid, toiduainete hapendamine,
Kokkuvõte:seedimine · Seedimine algab suu66nes, kus hakkavad amulaasi toimel lõhustuma susivesikud. · Erinevaid toitaineid lagundavad erinevad ensuumid. Tärklist lõhustab amulaas, valkude lõhustamiseks vajab pepsiini, rasvu lagundab lipaas. · Maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel. · Maksa ja k6hunaarme n6red erituvad kaksteists6rmiksoolde. · Peensooles lõpeb süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine. · Maksas sunteesitakse sappi, mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavateks vaikesteks tiIgakesteks. · K6hunaarme 6 sisaldab mitmesuguseid valke, susivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensuume
..................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Kerg- ja puitkonstruktsioonide niiskuse eest kaitsmisel on oluline see, et konstruktsiooni välispind oleks tuulekindel ja sisepind õhutihe. Kahjustuste all peetakse silmas erinevaid biokahjustusi (peamiselt puitu lagundavad seened, mardikad), mille tõttu on puitkonstruktsioonide tugevusomadusi ja kandevõimet kahjustatud. On võimalik eristada biokahjustusi, mis ei kahjusta puitu, kuid võivad olla visuaalseks probleemiks, näiteks sinavusseened männipuidul. Puitseinte renoveerimistööd peaksid algama töömahu ja võimaliku toestusvajaduse välja selgitamisega. Tuleb välja uurida, kui kaugele ulatuvad kahjustuste piirid ja kui olulised on need seina toimivuse seisukohalt.
Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. Tsütoplasma-raku sisekeskkond, mis täidab rakku ja seob organelldi tervikuks. Kromoplastid-sisaldavad värvilisi pigmente(karotinoide), mis esinevad õites, viljades, lehtedes. Tsütoskelett-võrkjas struktuur, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks. Tsentrosoom-koosneb kahest tsentrioolist.9x3 mikrotuubul. Mitokonder-varustab rakku energiaga Rakukest-koosneb tselluloosist, annab rakule kuju ja kaitseb seda.
orgaanilisi aineid o Nt üherakulised rohevetikad ja seened. Vetikad saavad seenelt vett ja mineraalaineid ja seen vetikatelt orgaanilisi aineid. · Sümbioosis eristatakse o Eksosümbioos- organismide vaba kooselu vorm, kus mõlemad saavad elada ka teineteisest sõltumata. Nt sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt magusat eritist vastu. o Endosümbioos- üks organism elab teise kehas. Nt veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. · Kommensialism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu või neutraalne. · Liiki, kellele selline kooselu on kasulik nimetatakse kommensaaliks o Nt mardikas elab sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu aga sipelgas ei saa sellest midagi · Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm · Konkurents saab olla kas liikide vaheline või liigisisene
Lendlevad rasvhapped: 1) võihape äädikhape propioonhape Võrkmik: Võrkmiku kannud aitavad suurendada pinda ja segada. Kiidekas: Rasvad imenduvad, peenestumine ja liikumine. Libedik: mikroobide hävimine, valgu esmane lõhustumine. 25. Vatsa mikrofloora kui terviklik kooslus. Moodustab tervikliku koosluse; esindatud bakterid, seened ja ainuraksed. Toiduahel. Üle 40 liigi baktereid, anaeroobid ja fakultatiivsed aeroobid, 1010 rakku/g Ainuraksed (protozoa) 106 rakku/ml, anaeroobid NB! Lagundavad tselluloosi ja hemitselluloosi, tärklist, suhkruid, valke ja rasvu, sünteesivad B-vitamiine Sõltuvad täielikult looma poolt tarbitud söödast NB! Järsud muutused söödaratsioonis, vee puudumine, suukaudu manustatud antibiootikumid võivad mikroobide elutegevust ohustada Vatsa bakterid: Tsellulolüütilised lagundavad tselluloosi Hemitsellulolüütilised (lagundavad hemitselluloosi) Amülolüütilised (lagundavad tärklist) Proteolüütilised (lagundavad proteiine)
KARVAKESTE ABIL KINNITUVAD BAKTERID KASVUKS SOBIVATELE PINDADELE JA SEOSTUVAD ÜKSTEISEGA, VIBUREID KASUTAVAD NAD LIIKUMISEKS. MÕNEDEL BAKTERITEL ERITAB KEST LIMAKAPSLI, MIS ON NII KAITSEKS KUI HÕLBUSTAB LIIKUMIST. BAKTERID VÕIVAD OLLA SÜMBIOOSIS (VASTASTIKUSES KASULIKUS KOOSELUS), PARASIIDID (KASUTAVAD ORGANISMI ENDA ELUTEGEVUSEKS), PATOGEENSED (OHTLIKUD BAKTERID. TOIME TULEB BAKTERITOKSIINIDEST. KÕIGE MÜRGISEMAKS PEETAKSE BOTULISMI TOKSIINI) JA SAPROFÜÜDID (LAGUNDAVAD BAKTERID ). AUTOTROOFSED BAKTERID : FOTOSÜNTEESIVAD, KEMOSÜNTEESIVAD (SAAVAD ENERGIA KEEMILISTEST REAKTSIOONIDEST), AEROOBSED (VAJAVAD HAPNIKKU; VIIVAD LÄBI LAGUNDAMIST) JA ANAEROOBSED (EI VAJA HAPNIKKU; TEKITAVAD KÄÄRIMIST JA ROISKUMIST). BAKTERITE RAKUTUUMA ASENDAB TUUMAPIIRKOND, MILLES PAIKNEB RÕNGASJAS KROMOSOOM JA MIS KOOSNEB ÜHEST DNA MOLEKULIST. BAKTERITEL ON KÕIGEST ÜKS KROMOSOOM
meditsiin. ● Toidupaksendajate loomisel. Näit. kreemid, majonees, sulatatud juust. Kasutatakse toiduainetööstuses. ● Aminohapete tootmisel. Näit. lõhna-ja maitsetugevndajad, toidulisandid. Kasutatakse toiduainetööstuses. ● Heitvete puhastamisel. Loodusreostuse vähendamiseks. Mis võimaldab bakterite ulatuslikku kasutust: ● Lagundavad valke ja rasvu. ● Takistavad organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele. ● Aitavad kaasa seedimisele ja toitainete imendumisele. ● Sünteesivad vitamiine Seened Kuidas kasutab inimene seeni: ● Pärmseeni kasutakse leiva küpsetamisel.-toiduainetööstus. ● Bioloogiline tõrjevahend umbrohu ja kahjurite vastu
Reostuse tunnused Suurenenud toitainete sisaldus võib viia eutrofeerumiseni. (Toitainete rikastumine) Hapnikuvaesus Vee ebameeldiv lõhn Reostuse ennetamine Patrullitakse. Loetakse randa tagsi tulevaid linde, juba aastas 1972. Rahvusvaheleised lepped ja konverentsid. Reostuse likvideerimine Õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks Reostuse tagajärjed Meri on kasutuskõlbmatu osaliselt. Saavad kahjustada loomad, kellest sureb palju (nt:linnud proovivad naftat nokkaga puhastda ning söövad selle sisse). Kui mõni nõrgem reostunud lind sureb sööb nt:valgepeamerikotkas ta ära ja sureb samuti. Pildid Kasutatud kirjandus http://siivi.edublogs.org/veereostus/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadi d/naftareostus_evelin.htm http://www
Kõigil on membraan, rakutuum, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. 27. Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest. Lihasrakul on kindlasti rohkem vaja mitokondreid ehk energiat kui epiteelkoerakkudel. 28. Kuidas on Golgi kompleks seotud teiste raku organellidega? Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud, mis saadetakse laiali, samuti lüsosoomidesse saatmine. 29. Miks peetakse seeni mulla kujundajateks? Sest nad lagundavad surnud organisme, samuti lagundada aineid, mida loomad ei suuda. 30. Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele? Seened põhjustavad seenhaigusi (nahahaigusi), eraldavad mükotoksiine. Seentest saab ravimeid, neid kasutada toiduainetööstuses. 31. Milliseid bakterite ehituslikud ja talituslikud iseärasused võimaldavad nende laialdast rakendamist biotehnoloogilistes protsessides? Nad on eeltuumsed, nende ehitus on lihtsam ja seega ka talitlus on kergem kui loomarakul
............................. .........................................................11 2.1.7. Väline pehmemädanik..................................... .............................................................11 3. Puiduseened..........................................................................................................................12 3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened ...................................................................................12 3.2. Puitu lagundavad seened....................................................................................................12 3.2.1 Harilik majavamm ..........................................................................................................13 3.2.2. Majamädik.....................................................................................................................14 3.2.3. Majakorgik e majanääts .........................................................................................
annaabi.ee 
