10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rainu Ibrus
Õppematerjali autor
Pilet No. 01 1. Lateraalne ujuvmärgistus Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal koonus. 2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või
roheline tuli. Pikkus alla 50m. Vaade vöörist: Vasakul põleb roheline tuli ja paremal punane tuli, mastitopis kolm tuld alustades alt ülesse valge, roheline, valge. Vaade ahtrile: keskel valge ahtrituli ja mastis kaks tuld, alustades alt ülesse valge ja roheline. Päeval on laeva keskel kaks musta kolmnurka nurkapidi koos masti pandud. Udusignaal – 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min tagant • Päästepaadi ja päästeparve vanema kohustused. Päästepaadi ja päästeparve juhtimine, uppuja päästmine. Päästepaati võib vette lasta üksnes kapteni loal. Ohutustehnika nõuete täitmise eest päästepaadi veeskamisel vastutavad vanemtüürimees ja päästepaadi vanem. Iga isik, kes osaleb päästepaadi veeskamisel, peab teadma oma kohustusi ja olema päästevesti ja kaitsekiivriga. Paati võib laskuda mööda tormiredelit, mööda laeva treppi või mingisuguste trosside abil, mis on kinnitatud paadi taavetite vahelise taagi külge.
4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevatööd 11 5. Meresõidupraktika ajal läbiviidud õppused laevas 12 6. Laeva individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid 13 6.1. Päästevahendite nimekiri 18 6.2. Päästepaadi varustus 19 6.3. Päästeparve varustus 21 6.4. Pürotehnilised hädasignaalid 22 6.5. Liiniheiteseade 23 6.6. EPIRB 24 6.7. SART 26 7. Laeva sisesed sidepidamisvahendid, alarmsüsteemid ja nende kasutamine 27 7
2. Konvensioon MARPOL Põhiline keskkonnakaitse normatiivdokument, milles keelatakse nafta, keemiliste ainete, prügi ja teiste kahjulike ainete merre heitmine ning kehtestatakse ranged normid naftaseguse vee, fekaalide, olemjäätmete merre laskmise kohta. Kohustatakse suuri tankereid eraldama ballastitankid naftatankidest, varustama laevu separaatoritega ning sadamaid vastu võtma naftasegust vett, prügi ja jäätmeid. Kõik laevadel teostatavad operatsioonid nafta ja naftasaadustega tuleb registreerida vastavates zurnaalides. Konvensioon määrab laevadel kindlaks prügi käitlemise korra ning kehtestab eriti range reostust välistava reziimiga eripiirkonnad: Lääne-, Vahe-, Must ja Punane meri, Pärsia ning Omaani laht. Lisa I Naftareostuse vältimine Lisa II Reostuse vältimine vedelate kahjulike ainete mahtveol Lisa III Reostuse vältimine ohtlike ainete veol laevadel pakitult Lisa IV Laevade reovetest põhjustatud reostuse vältimine
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuiven
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid