Protsendid ( ülesanded ) 11.klass 1) Kui ärimees võtaks 15%-list laenu , tuleks tal laenuprotsentides tasuda 6000 eur. Tal õnnestus kaubelda laenuprotsentide summat 5 % võrr a väiksemaks. Kui suur on laenuprotsent nüüd ? Lahendus: Kui palju õnnestus kaubelda laenuprotsentide summa väiksemaks? 6000 Kui palju on laenuprotsentide summa nüüd ? 6000- 300 = 5700 eurot Kui suur on laenud summa ? Kui palju on laenuprotsent nüüd ? Vastus: Laenuprotsent oleks siis 14,25 % 2) Kauba hinda tõsteti 15 % võrra ja tarbija vähendas kauba ostmist 10 % võrra. Mitme protsendi võrra tarbija väljaminekud muutusid ( suurenesid või vähenesid )? Lahendus: Olgu kauba hind X eurot ja kauba kogus Y eurot: Väljaminekud on siis X eurot Kauba hind peale hinna tõusu X+0,15x= 1,15 eurot Kauba kogus peale vähendamist y-0,1y=0,9y tükki Väljaminekud: 1,15x0,9y=0,035xy eurot Mitu eurot väljaminekud muutusid ? 1,035xy-xy=0,035xy euri
ümberringjoone raadius R = 15 cm. 8. Rong läbib jaamast väljudes esimese sekundi jooksul 0,4 m, iga järgneva sekundi jooksul aga 1,2 m võrra eelmisesi rohkem. Kui pika tee läbib rong esimese minuti jooksul? 9. Kolmnurga tipud on A(-6;2), B(-1;-3) ja c(6;4). Joonesta kolmnurk. Leida kolmnurga pindala ja kolmnurga ümber joonestatud ringi pindala. 10. Ärimees vajab 20000 kr laenu üheks aastaks. Üks pank võtab laenu vormistamise eest 200 kr ja laenuprotsent on 8. Teisel pangal vormistamise tasu ei ole, aga laenuprotsent on 12. Mitu protsenti rahast võib ärimees kokku hoida, valides odavama variandi?
*riigivara müük Palgast võetakse maha: *tulumaks *töötuskindlustus 2,8% *pensioni II sammas 2% *ametiühingu sammas 1% tulumaksuvaba miinimum 2250.- Keskmine palk - kõigi palgasaajate summad liidetakse ja jagatakse inimeste arvuga. Tollimaks - maks kaupade riiki sisse või väljaveo eest. Pank - rahaasutus mille eesmärk on kasumi teenimine. Krediidipank - laenupank. Kommertspank - äripank. Inflatsioon - rahaväärtus langeb. Deflatsioon - rahaväärtus tõuseb. Intress - laenuprotsent. Aktsia - firmaosak. Dividend - kommertsprtosent. Krediitkaart - järelemaksu v laenukaart. Deebetkaart - tavaline pangakaart. Valuuta - mingi riigi rahaühik.
Prügivedu 10 10 10 10 marketing 70 40 40 40 Telefon 30 30 25 40 Komendeering 0 0 0 0 Raamatupidamine 400 400 400 400 Masinahooldus 70 80 100 100 Kontoritarbed 60 50 65 55 Muud perioodikulud 20 30 30 40 Laenuprotsent % 20 20 20 20 Maksud 50 50 40 50 Investeeringud 100 100 150 150 Laenude tagasimaksed 500 500 500 500 Majade ehitus 30000 500 200 200 Kalastus 1500 100 100 100 tarbed(paadid,ridvad) Muud kulud 1000 1000 1000 1000 Väljaminekud kokku 35410.2 4790.2 4565.2 4780.2 9
Kerge kütteõli 63.2 /MWh Gaas 37.1 /MWh Valin 6MW katlaseadmed tabelist Leian 1 MWh maksumuse InvesteeringuPMT suurus 20a, 5% Hakkpuit 1600x10a3/6 266666.667 21398 267 x10a3/MW Tükkturvas 1875x10a3/6 312500 25075 312.5 /MW Kerge kütteõli 312x10a3/6 52000 4172 52 /MW Gaas 260x10a3/6 43333.3333 3477 43 /MW Laenuprotsent 5% Seadme kestv 20 a Leian nende PMT väärtused Teen tabeli ühel veerul E/MW teisel teljel 8760h W ´investeeringu suurus W0+100Wo+2000xhind (HW) 0 1000 2000 3000 Hakkpuit 266667 21398 40954 60509 80065
SWOT analüüs Tugevused Nõrkused Personaal suur koogemusega Uus firma ja lühike tegevusaeg Kõrge kvaliteet/toodang/ Piiratud ressursid Kohalik ettevõte ja kaup Võimalused Ohud Võimalus personali koolitamiseks Uus konkurent Suured reklaamikulud Õnnetused, vargused Kõrge laenuprotsent 9. IX. Finansprognoosid 1.aasta 2.aasta 3.aasta 4.aasta 5.aasta euro euro euro euro euro Ilma 20% 1. Realiseerimise netokäive 280000.00 356000.00 379000.00 390000.00 395000.00 Realiseeritud toodete kulu: a
3) funktsiooni y = ex väärtus kohal, mis vastab f-ni y = f(x) absoluutväärtuselt vähimale nullkohale; 4) antud f-de ühine positiivsuspiirkond; 5) puutuja võrrand funktsioonile f(x) kohal, kus ta lõikab y-telge. Joonista see puutuja f(x) graafikule. 7. Kui ärimees võtaks 15%-lise laenu, siis tuleb tal laenu protsendi katteks tasuda 6000 eurot. Tal õnnestus laen kaubelda 5% võrra odavamaks. Kui suur on nüüd laenuprotsent? 8. Kolme arvu summa on 217. Need arvud on mingi geomeetrilise jada kolm järjestikust liiget ja teatava aritmeetilise jada teine, üheksas ja 44-es liige. Mitu esimest liiget tuleb võtta sellest aritmeetilisest jadast, et nende summa oleks 820? 9. Võrdhaarse trapetsi lühem alus on 4 dm ja haar 5 dm ning teravnurk 45o. Trapets pöörleb ümber oma pikema aluse. Leidke pöördkeha ruumala ja täispindala. 2x 10
/2/ 13. sajandi skolastilise filosoofia kõige suuremaks esindajaks oli Aquino Thomas. Aquino Thomase sotsiaal-majanduslikud ideed peegeldavad feodalismi uusi nähtusi: käsitöö ja kaubanduse kasvu, rahaliste suhete arengut, keskaja linnade õitsengut ja linnakodaniku seisuse kujunemist. Seoses sellega lõi ta õpetuse õiglasest hinnast ja laenuprotsendi patususest./1, lk 18/ Kuna raha laenamine on seotud riskiga, siis leidis ta, et laenuprotsent on vajalik./1, lk 19/ 5 3. MERKANTILISM Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism tekkis 15. sajandil, mille põhimõtted olid pärit humanismist. /1, lk 19/ Merkantilistidel oli tähelepanu keskpunktis kermanistika raha loob raha. /1, lk 22/ Merkantilistide põhiseisukohad olid:
juhtimise kaudu; finants- ja pangandusjärelevalve; arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine; sularaharingluse korraldamine; muud teenused. Keskpanga kontrollivahendid ja rahapoliitilised eesmärgid {KP OSTAB/MÜÜB BONDE} * VABATURU OPERATSIOONID * REAALSE SKT * DISKONTOMÄÄR • RAHAPAKKUMINE KASV * KOHUSTUSLIK • LAENUPROTSENT * STABIILSED RESERVIMÄÄR HINNAD • PANGARESERVID * OPERATSIOONID * MADAL • KURSS TÖÖPUUDUS VÄLISTURUL {KP OSTAB/MÜÜB VALUUTAT} KONTROLLIVAHENDID VAHETU EESMÄRK KAUGEM EESMÄRK ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
näitab, millist osa igast täiendavast kasutatava tulu ühikust kasutavad kodumajapidamised täiendavaks tarbimiseks. Tarbimise piirkalduvus MPC osutab, milline on tarbimisfunktsiooni kujutava joone tõus erinevatel kasutatava tulu tasemetel. Tarbimisfunktsioon on lineaarne joon, mille tõusuks on MPC C MPC = Yd Firmade poolt ostetavate investeerimiskaupade (kapitalikaupade) nõutav kogus sõltub esmajoones intressimäärast Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest. (nt pank ütleb, et pead maksma intressi 10%) Reaalne intressimäär on intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. Mõõdab laenamise tegelikke kulusid ning määrab ära investeeringute mahu. (nt üldise hinnataseme tõus on 6% ja selle põhjal kehtestatakse nominaalne määr) Seost reaalse intressimäära ja investeeringute vahel võime väljendada järgmiselt: I I(r) I - investeeringud r - reaalne intressimäär
Pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!! 1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: • pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud); • finantsturg on selleks mehhanismiks, mis muudab majapidamiste säästud ettevõtete investeeringuteks, selle teeb võimalikuks laenuprotsendi paindlikkus (kui muutub pakkumine, muutub laenuprotsent ja I ning S muutuvad nii, et nad on jällegi võrdsed); • paindlikud palgad ja hinnad tagavad täishõive majanduses (igal inimesel on põhimõtteliselt võimalik tööd leida, ainult millist ja millise palga eest; kes ei soovi enda tööd müüa, on vabatahtlik töötu). TASAKAAL = POT. TOOTMISMAHT Lühiajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!! 2. lühiajaline kogupakkumine ja tasakaal (Keynes’i koolkond) Nende seisukohad: • mitte kogupakkumine ei loo nõudmist,
f - inflatsioon Ettevõttest INTRESSIMÄÄRA VALIK Pingeastmest Lähenemine laenust. Müügi asukohast Aluseks laenuprotsent või laenuprotsentide kaalutud keskmine, mille põhjal Varustus kindlusest finantseeritakse investeerimisprojekti. Majanduslikest näitajatest Lähenemine investorist. Kogusest Aluseks investori parima variandi tulunorm. Parimaks variandiks võivad olla: Tarbija tüübist
Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas. Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk -krediidiriskid Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske. 29:Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5)valitsuse maksupoliitika 30:Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2:võõrvahendid ehk välised ressursid a) riigi ja munitsipaaleelarve vahendid (mitmesugused toetused, abirahad) b)Eesti erakapital
bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus jne. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses jms. Finantsrisk on seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. Samuti on finantsrisk seotud krediidi kättesaadavusega, laenutingimuste ja tähtaegadega. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4.tootmistehnoloogia täiustamine, 5.valitsuse maksupoliitika 31. Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2.Võõrvahendid ehk välised ressursid a) Eesti erakapital b) väliskapital c) ettevõttevõlg hankijale d) pangakrediit 3.mitmesugused toetused ( EL fondidest) 32
Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus jne. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses jms. Finantsriskid on seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1) laenuprotsent, 2)hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3)tulevikulootused, 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5) valitsuse maksupoliitika. 31. Investeeringute rahaallikad 1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a) algkapital, b)säilitatud tulu ehk kasum, c) amortisatsioonieraldised. 2)võõrvahendid ehk välised ressrussid: a)pangakrediit, b)eesti erakapital, c)väliskapital, d) ettevõtte võlg hankijatele
1. Formaalsed eesmärgid. Väljendub ettevõtte tegevuse mõte ning nad väljendavad ettevõtte edukust. Tootlikkus - kui palju toodangut on toodetud rakendatud tootmistegurite ühiku kohta. Arvutatakse iga tootmisteguri kohta eraldi. Majanduslikkus tootlikkus väärtuselises väljenduses, tulude ja kulude suhtena. Kasum kulude ja tulude vahe Kogukapitalirentaablus - kasumi suhe kogukapitalisse. Vaadeldav kasum lisandub laenuprotsent. Omakapitalirentaablud kasumi suhe omakapitalisse Käiberentaablus kasumi suhe ettevõtte käibesse. 2. Konkreetse tegutsemisega seotud eesmärgid Toomis ja turunduseesmärgid turgude hõivamine, käibemahu saavutamine, toodangu kvaliteeditase Finantseesmärgid piisav likviidsuse tagamine Juhtimis ja organisatoorsed eesmärgid juhtimisstiil, tööjaotuse määramine
hindades, ostuvõimelises nõudluses. Finantsriskid on seotud hindaed ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. Samuti on finantsrisk seotud krediidi kättesaadavusega, laenutingimustega ja tähtaegadega. Inflatsioon põhjustab muutusi investeerijate suhtumises ajasse ehk üha hinnatumaks muutuvad projektid, mis kindlustavad soovitud eesmärgid võimalikult kiiresti. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1) laenuprotsent 2) hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3) tulevikulootused 4) tootmistehnoloogia täiustumine 5) valitsuse maksupoliitika. Investeeringute rahaallikad on: 12 1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad- algkapital, säilitatud tulu ehk kasum, amortisatsioonieraldised.
teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse väljatõrje efektiks. 17
Maksustamine- emissioonimaks (Eestis Saastetasu), teenusemaks, kaudsed maksud, administratiivmaksud, maksude diferentseerimine - eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu; subsideerimine, sisse- ja tagasimaksed, turu loomine, müüdavad saasteload. Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid. Subsiidiumid: 1) Mittetagastatav finantsabi: antakse näiteks saastamise alandamiseks tulevikus. 2) Laenusoodustus: tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks. 3) Maksusoodustus: maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine. Turu ergutamine: 1) Saastamisõigusega kauplemine: firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teistele firmale (Kyoto protokoll). 2) Kindlustamine: firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada
94 ja 95 aasta võlakordajat võib lugeda Eesti keskmiseks tasemeks. 96 aasta võlakordaja ületab seda mõnevõrra. 97 aasta võlakordajat peaks olema enamvähem samal tasemel 96 aasta omaga, samas on teda raske prognoosida, sest lähiminevikus olnud soodsate krediiditingimuste ajal võidi rohkesti võlgu võtta. Seisuga 31 märts 97 oli ettevõtte võlgade jäägi suuruseks umbes 45 miljonit krooni ja laenatud oli nii püsi kui ka ujuva intressimääraga. Ujuva intressimäära puhul oli laenuprotsent seotud DEMi liboriga, nii et talibori tõus laenudele mõju ei omanud. Kapitaliseerituse kordaja oli 94 aastal 0,16 , 95 aastal oli see 0,38 ja 96 aastal oli see 0,44. Järelikult pikaajalised kohustused on iga aastaga kasvanud. Kõige hilisem laenu tagasimaksmise tähtaeg on hetkel 2003 see tähendab et pikaajalised laenud ei ole väga pikatähtajalised. Intressikulude kattekordaja väärtus oli 94 aastal 1,91, 95 aastal oli see 2,47 ja 96 aastal oli selle väärtus 2,38
süsinikupõhised maksud); transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele). Maksude diferentseerimine - Eesmärk on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu. Energiamaksude ja transpordimaksude diferentseerimine. Subsiidiumid: 1. Mittetagastatav finantsabi - antakse näiteks saastamise alandamiseks tulevikus. Maailmapan. 2. Laenusoodustus - tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks. Taastuvenergia (bioenergia, tuuleenergia). 3. Maksusoodustus - maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine. Tõhusa subsiidiumipoliitika põhimõtted: Turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud; subsiidiumid
kaudsed maksud- hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist. maksude diferentseerimine- eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu. Subsiidiumid: 1.) mittetagastav finantsabi- antakse nt saastamise alandamiseks tulevikus; 2.) laenusoodustus- tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks; 3.) maksusoodustus- maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine. Turu ergutamine: 1.) saastamisõigusega kauplemine- firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teisele firmale; 2.) kindlustamine- firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse; 3
kaudsed maksud- hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist. maksude diferentseerimine- eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu. Subsiidiumid: 1.) mittetagastav finantsabi- antakse nt saastamise alandamiseks tulevikus; 2.) laenusoodustus- tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks; 3.) maksusoodustus- maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine. Turu ergutamine: 1.) saastamisõigusega kauplemine- firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teisele firmale; 2.) kindlustamine- firma kindlustab ennast juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahju või katta saastuse; 3
mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele; patareid) o maksude diferentseerimine – eesmärk on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu (energiamaksud, transpordimaksud) subsiidiumid: o mittetagastatav finantsabi – antakse nt. saastamise alandamiseks tulevikus o laenusoodustus – tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks o maksusoodustus – maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine turu ergutamine: o saastamisõigusega kauplemine – firmad, kes suudavad viia oma saastustaseme ettenähtud normist allapoole, võivad tekkinud ülejäägi müüa teistele firmadele
1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: · pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud); · finantsturg on selleks mehhanismiks, mis muudab majapidamiste säästud ettevõtete investeeringuteks, selle teeb võimalikuks laenuprotsendi paindlikkus (kui muutub pakkumine, muutub laenuprotsent ja I ning S muutuvad nii, et nad on jällegi võrdsed); · paindlikud palgad ja hinnad tagavad täishõive majanduses (igal inimesel on põhimõtteliselt võimalik tööd leida, ainult millist ja millise palga eest; kes ei soovi enda tööd müüa, on vabatahtlik töötu). TASAKAAL = POT. TOOTMISMAHT 2. lühiajaline kogupakkumine ja tasakaal (Keynes'i koolkond) Nende seisukohad:
Siin peitub võimalus kriisinähtudeks. Kord on investeeringuid liiga palju (kogunõudlus kasvab ja tekib inflatsioon) ning kord on liiga vähe (pankrotid, tööpuudus, deflatsioon). Investeeringute majanduslik analüüs seisneb kolme teguri vastastikuse mõju väljaselgitamises. Need on 1) investeeringunõudlus- ettevõtete, majapidamiste jaa valitsuse nõudlus kapitalikaupade järele 2) raha hulk rahaturul (mida kaudselt kontrollib riigi keskpank 3)laenuprotsent, mis tuleneb osaliselt eelmisest 1.45.1 Otsus selle kohta, kas investeerida või mitte sõltub kahest asjaolust 1)investeeringu oodatavast tulumäärast s.o. ettevõtte aastatulu oodatav juurdekasv, mida antud investeeringuga loodetakse saada. 2)laenukulust, s.o. hind, mida laenusaaja maksab laenatavate vahendite eest. Kui laenukulu on väiksem oodatavast tulumäärast, siis on majanduslikult kasulik planeerida investeerimist.
• Kalapüügi-õiguse tasu • Riigimetsade majandamise tulu Maksude diferentseerimine - Eesmärk on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu - Energiamaksude ja transpordimaksude diferentseerimine Subsiidiumid 1. Mittetagastatav finantsabi - Antakse näiteks saastamise alandamiseks tulevikus - Maailmapank, EBRD - Eesti sai mittetagastavat finantsabi 1990ndatel (Sillamäe jäätmehoidla, Paldiski) 2. Laenusoodustus - Tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks -Taastuvenergia(bioenergia, tuuleenergia) 3. Maksusoodustus - Maksude vähendamine, maksudest vabastamine või põhivahendite tavalisest kiirem mahakandmine - Kuni 15% kolme aasta jooksul. Kui meetmete rakendamine võimaldab vähendada saasteainete paigaldamist keskkonda. Ettevõte teeb keskkonnakaitselisi kulutusi. Keskkonnakaitsekulutused Keskkonnakaitsekulutusteks loetakse ainult selliseid kulutusi, mille eesmärk on kaitsta keskkonda
annaabi.ee 
