Kokku 188813 Kulud kokku 341757 Ärikasum (-kahjum) -42561 Finantstulud ja -kulud Panga intressid 63008 Realiseeritud kasum val.k muutusest 8770 Realiseeritud kahjum val.k muutusest -8142 Kasum valuutakursi muut. laenulepingust 6840 Kokku 70476 Aruandeaasta kasum 27915
kohustuse kohta maksta tagasi Laenu ning Laenu suhtes alates selle kasutamise kuupäevast kuni selle Laenuandjale maksmise kuupäevani kogunenud Intress ja Intress ühe päeva kohta; 15) Laenulepingu ülesütlemise kord; 16) Laenu ennetähtaegse tagastamise õigus, Laenu ennetähtaegse tagastamise kord ja vajaduse korral teave, mis käsitleb Laenuandja õigust saada hüvitist ning selle hüvitise arvutamise viisi; 17) pädeva järelevalveasutuse nimetus ja aadress; 18) teave Laenulepingust tulenevate vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste kohta; 19) Laenusaajalt nõutavad tagatised ja kindlustus, kui neid nõutakse; 20) Laenulepingust tulenevad tasud ning selliste tasude muutmise tingimused, kui Laenusaajalt tasusid nõutakse; 21) vajaduse korral muud Laenulepingu tingimused. 3.3.8. Punktis 3.3.7 nimetatud e-kirja saatmisest Laenusaajale teatab Laenuandja Laenusaajale samaaegselt kas SMS-i teel või veebilehel www.smslaen.ee kuvatava teatega, vastavalt sellele kuidas
Põhivara amortisatsioonikulu 8812 väheväärtusliku põhivara kulu 8928 Muud ärikulud pangateenustekulu 463 muud tegevuskulud 654 Kulud kokku 341757 Ärikasum (-kahjum) -50702 Finantstulud ja -kulud Panga intressid 63008 Kasum valuutakursi muut. Laenulepingust 6840 Realiseeritud kasum valuuta kursist 8770 Kokku finantstulud ja -kulud 78618 Aruandeaasta kasum(kahjum) 27916 Aktiva Käibevara Raha Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank 8995 Swedbank SEK 6720 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed
langusega See viimane tuleks kindlasti tuleks kindlasti hüvitada 4 2. Mati laenas Marilt 5000 eurot tähtajaga 2 aastat (tagastamise tähtaeg 09.04.2019). Laenu tagastamise tähtaja lähenedes hakkas Mati otsima võimalusi, et ei peaks laenu terves ulatuses tagastama. Mati vestles ühel majandusknverentsil Toomasega, kes oli Marile andnud laenu 4 000 eurot ning ta soovib seda laenulepingust tulenevat nõuet müüa hinnaga 2 500 eurot, sest tal on hädasti raha vaja, aga Mari peab laenu tagastama alles 2020 juunis. Ülesanne: 1) Kas Mati saab Toomaselt omandatud nõudega tasaarvestada Mari nõude? Hüpotees: Mati võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 järgi 1. Leping Kas leping on sõlmitud? Jah, Mati ja Mari vahel on VÕS § 396 lg 1 mõistes laenuleping. Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 kohaselt. Tasaarvestuseks peab eeldama,
Hageja ja Kostja sõlmisid 12. novembril 2011.a. küttepuude müügilepingu ( lisa 1), mille kohaselt Hageja 12. novembril 2011.a. tasus Kostjale ettemaksuna küttepuude ostuhinna summas 10 000 eurot. Kostja oma müügilepingust tulenevaid kohustusi Hageja ees ei täitnud. 1.2. 28. jaanuaril 2012.a. sõlmisid Hageja ning Kostja laenulepingu (lisa 2), mille kohaselt kohustus Kostja tasuma müügilepingu alusel saadud ettemaksu laenuna Hagejale laenulepingus sätestatud tingimustel. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ning Hageja ütles 2. oktoobril 2012.a. Laenulepingu üles (lisa 3). Kostja edastas 15. oktoobril 2012.a. Hagejale kirja (lisa 4), milles kinnitas, et ei ole laenusummat tasunud. 1 II Õiguslikud põhjendused 2.1 VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. 2
Võlgnevust ei ole kostja tagasi maksnud. 3. Hageja ja kostja leppisid mõlemas laenulepingus kokku viivisemäära 0,1% päevas (lisad 2 ja 3). 4. 19.06.2015 sõlmisid hageja ja kostja laenude tagamiseks lepingu, millega lepiti kokku kostjale kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz A 160 omandi üleminek hagejale (lisa 4 võõrandamisleping). Lepiti kokku, et hageja võib sõiduauto võõrandada juhul, kui kostja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi. 5. 07.09.15 sõlmisid hageja ja kolmas isik Rainer Küpsis müügilepingu, millega hageja müüs kostjalt saadud sõiduauto kolmandale isikule 950 euroga (lisa 5 müügilepingu juurde kuuluv teatis). 6. 18.06.2015 tellis kostjalt võla sissenõudmiseks hageja inkassoteenust OÜ-lt Strongman (lisa 6 võlanõue kostjale). II Hageja seisukoht Hageja nõuab kostjalt 28.05.2015 ja 19.06.2015 sõlmitud laenulepingute täitmist VÕS § 101
OÜ SEEP Holding. Stardikapitali saamiseks võttis ta ühendust internetist leitud ning usaldusväärsena tundunud OÜ-ga Kilt Finants. OÜ Kilt Finants oli nõus Mati äriühingule laenu andma, kui saab selleks piisaval hulgal tagatisi. Mati oli OÜ Seep Holding juhatuse ainuliige. 28.11.2015 sõlmisid OÜ SEEP Holding ja OÜ Kilt Finants laenulepingu summas 200 000 eurot (vt lisatud laenulepingut) tähtajaga 3 aastat (kuni 28.11.2018). Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati Mati vana-vana-vanemate maakodu kinnistule hüpoteek summas 200 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenu käendama Mati (vt laenuleping). Lisaks andis laenulepingule käenduse Mati hea sõbranna Anna Laks (vt lisatud käenduslepingut), kes oli samuti ökoseepide ärisse kaasatud ning omas 30% OÜ-st SEEP Holding. Mati käis sama päeva õhtul oma vana tuttava suurärimehe Maksim Marketiga golfi mängimas
tekkimise päev ja teised seaduses sätestatud reeglid ja tähtajad. Põhilised uuringu meetodid olid Tagatisfondi seaduse ülevaade ja analüüs. Materjal töö kirjutamiseks on kogutud põhiliselt internetist ja Tagatisfondi seadusest. 2 1. HOIUSE MÕISTE Hoius Tagatisfondi seaduse tähenduses on hoiustaja arvelduslepingust tulenevad nõuded kontopidajaks oleva krediidiasutuse vastu ja hoiustaja arveldus- või laenulepingust tulenevad nõuded laenusaajaks oleva krediidiasutuse vastu. Hoius on ka summa, mille ülekandmiseks hoiustaja või muu isik on oma arvel andnud vastava maksekäsundi, kuid mida krediidiasutus ei ole hoiuste peatamise päeva seisuga täitnud. Ühishoius käesoleva seaduse tähenduses on hoius, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule. (Tagatisfondi seadus) Enamlevinud hoiuste liigid: - Raha arvelduskontol - Nõudmiseni hoius - Tähtajaline hoius - Üleöödeposiit
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 12. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.21. Võlausaldaja ja AS EAB, registrikood 10000000003, asukoht Narva mnt. 789 (edaspidi nimetatud "laenusaaja" ehk "võlgnik") vahel 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingu (edaspidi nimetatud "laenuleping") koopia - lisa nr.1. 1.22. AS EAB kiri garandile taotlusega garanteerida 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustuste täitmist - lisa nr.2. 2. Lepingu objekt. 2.1. Käesoleva lepinguga kohustub garant laenusaaja ja võlausaldaja vahel 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse, laenu summas sada tuhat (100 000.-) krooni tasuma võlausaldajale, kui eelnimetatud laenulepingust tuleneva kohustuse, laenu tagastamise tähtaeg on saabunud ning võlgnik ei ole kohustust täitnud. 2.2. Lisaks laenusumma tasumisele kohustub garant tasuma võlausaldajale laenulepingu järgsed
ja sellega tutvumine, ei ole täidetud. Lepingu ülesütlemine on tühine. Hagejale ei ole teada, et kostja oleks MES-i poole pöördunud ja nõudnud lepingu nr 2 laenusumma tagasimaksmist. Hageja sai sihtasutuse tagatisest aru selliselt, et juhul kui makseid jääb tähtajaks tasumata, katab need sihtasutus. Kostja väitel oli hageja alates 11. aprillist 2007 pidevalt kostjale võlgu ning vaatamata korduvalt antud lubadustele ei suutnud hageja oma laenulepingust tulenevaid võlgnevusi likvideerida. Lisaks 11. aprillil 2007 ja 7. mail 2007 saadetud teatistele saatis kostja hagejale 21. juunil 2007 tähitult kirjaliku teatise laenu võlgnevuse kohta. Teatises andis kostja hagejale aega laenulepingust tulenevate võlgnevuste tasumiseks 6. juulini 2007. MES-i käendus on lisatagatis, mis realiseeritakse pärast laenulepingute ülesütlemist. Ekslik on hageja arusaam, et ringkonnakohus on kohaldanud vääralt VÕS § 116 lg-t 5, kui leidis, et
müügikulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pantijal pärast müügikulude tasumist ja pandipidaja nõude rahuldamist üle jääva raha tagastamise nõue. AÕS § 292 lg 3 näeb ette enne müügiõiguse tekkimist sõlmitud pandi eseme omandamise kokkuleppe tühisuse. - (15) Kohtute tuvastatud asjaolude kohaselt andis kostja Fixori osa üle hagejale. Samuti on kohtud tuvastanud, et osa anti hagejale üle laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise tagamise eesmärgil ja hageja kui tagatise saaja sai kostja kui tagatise andja asemel Fixori osanikuks. Seega ei ole kohtute tuvastatud asjaolude kohaselt võimalik pooltevahelist suhet kvalifitseerida osa pantimiseks äriseadustiku ja asjaõigusseaduse tähenduses ja ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et osa tagatisomandamisele on analoogia korras võimalik kohaldada sätteid, mis reguleerivad pandi eseme müügist saadud summa
laenu 12 500 eurot intressiga 10% kuus, laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 29. oktoober 2014. a. 27. oktoobril 2013. a sõlmisid OÜ Harrimann ja Jaanus täiendava kokkuleppe, millega pikendasid laenu tagastamise tähtaega 1. oktoobrini 2015. a. Laenu tagamiseks sõlmisid OÜ Harrimann ja Peep 29. augustil 2013. a kokkuleppe (garantiikiri), mille kohaselt Peep kohustus tagama kõigi OÜ Harrimann nõuete rahuldamise, mis tulenevad OÜ Harrimann ja Jaanuse vahel sõlmitud laenulepingust. Kokkuleppe kohaselt laienes Peebu vastutus muuhulgas ka tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete rahuldamisele. Garantiikirja punkti 5 järgi on garantii soovinud siduda garantiikirja kehtivuse laenu tagastamise tähtpäevaga, milleks oli 29. oktoober 2014. a. Jaanus jättis oma kohustused OÜ Harrimanni eest täitmata 12. mail 2013.a. OÜ Harrimann on saatnud Jaanusele korduvalt meeldetuletusi kohustuse täitmiseks, kuid Jaanus kohustusi täitnud ei ole
Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS paragrahv 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Autor märgib, et nimetatud seadusesätteid võidakse tõlgendada liialt vabalt ning eba- õigesti ja seadusevastaselt. Ühtedes lepingutes ei tekita nõude loovutamine (tsessioon) probleeme (näiteks laenulepingust tekkinud nõude puhul), teises aga võib tekkida olulisi segadusi (näiteks töövõtulepingust tuleneva nõude loovutamisel). Näidisena on toodud kaasus21, milles tuuakse välja kitsaskohad nõude loovutamise piirangute näol, mis on sätestatud VÕS paragrahvis 166. Vaadeldakse ka aspekti, mis kerkib esile seoses võlgade sissenõudjatelt saabuvate kirjadega. Lisana on ära toodud täitemenetluse seadustiku paragrahv 2 sätted, millistel alustel tegutsevad täiturid. 26
teada. Võlgniku poolt kohustuse täitmisest keeldumine Kui võlgnikul on omapoolne nõue võlausaldaja vastu, on võlgnik ühtlasi ka võlausaldaja ja võib oma soorituse tegemisest keelduda, kuni on täidetud kohustus, mida tal on õigus nõuda võlausaldajalt. Nt võib müüja müügilepingus asja üleandmisest keelduda, kuni võlgnik on müüjaga sõlmitud laenulepingu järgi tasumisele kuuluva võla ära maksnud, kui laenulepingust tulenev maksekohustus on muutunud sissenõutavaks. Hinna alandamine Hinda võib alandada ka enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, kui on ilmne, et teine pool paneb toime lepingurikkumise (eelkõige, kui teatab, et ei kavatse lepingut täita. Näide: müüja üleantud jalatsitest osa ei vasta nõuetele, kuid ostja võtab kauba vastu, teatab müüjale hinna alandamisest 25% ning jätab selle võrra ostuhinna tasumata. Hilinenud täitmine toob kaasa õiguse nõuda viivist.
§ 194. Tagatise andmise viis ja suurus (1) Kui seaduses on ette nähtud poole kohustus anda tagatis, määrab selle andmise viisi ja tagatise suuruse kohus. Kui kohus ei ole seda teinud ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, antakse tagatis raha või väärtpaberite hoiustamisena kohtu deposiitkontole või Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatu, tagasivõtmatu ja tingimusteta garantiina teise poole kasuks. 9. A-l on B vastu kolmest laenulepingust tulenevaid mitmeid nõudeid, ühe järgi kokku 110 000 krooni, teise järgi 35 000 krooni ja kolmanda järgi 145 000 krooni. Maakohus tegi otsuse, millega jättis hagi tõendmatuse tõttu tervikuna rahuldamata. A esitab otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb asja tagasisaatmist maakohtusse uueks lahendamiseks ja maksab riigilõivu 10 000 krooni. Ringkonnakohus jätab kaebuse käiguta ja nõuab kogu
rikkumise korral) 4. Õigusvastased teod- Rikutakse kellegi subjektiivset õigust ja sellega ka objektiivset õigust, tekitab kannatanule õiguse nõuda kahju hüvitamist või kasutada mingit muud õiguskaitsevahendit. Liigid: 1. Absoluutne- määratletud on õigustatud pool, määramata kohustatud pool (omandiõigussuhe) 2. Relatiivne- mõlemad õigussuhte pooled on määratletud (võlasuhted) 3. Ühekülgne- nt laenulepingust tulenev õigussuhe pärast seda kui laenusaaja on raha kätte saanud, laenusaajal kohustussee ka tagasi maksta, laenuandjal õigus seda nõuda 4. Mitmekülgne- pooltel on üksteise suhtes õigused ja kohustused (nt müüjal on kohustus kaup üle anda ja õigus nõuda ostjalt raha, ostjal aga vastupidi) 5. Valdkonnapõhine- perekonnasuhted, asjaõigussuhted, pärimissuhted, võlasuhted, ühinguõigussuhted, intellektuaalse omandi suhted. 2. Subjektiivne õigus
liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 396 väljatoodud mõiste alusel saab laenulepinguid jagada kaheks: laenulepingud, mis on suunatud rahasumma kasutusse andmiseks; laenulepingud, mis on suunatud asendatava asja kasutusse andmiseks. Vaatamata sellele, et laenulepingut saab jagada kaheks, on nimetatud lepingust tulenevad peamised õigused ja kohustused sarnased. Nimelt laenulepingust tulenevalt peab laenuandja andma laenusaajale üle lepingus kokkulepitud rahasumma või eseme ja võimaldama nimetatud objektide kasutamise lepingus ettenähtud aja jooksul. Laenuleping on käsitletav kestvusvõlasuhtena, kuna on suunatud korduvate või kestvate kohustuste täitmisele, tulenevalt VÕS § 195 lg 3. Kuna laenuleping on käsitletav kestvusvõlasuhtena, siis toimub ka laenulepingu lõpetamine ülesütlemise kaudu.
viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Võlgniku poolt kohustuse täitmisest keeldumine Kui võlgnikul on omapoolne nõue võlausaldaja vastu, on võlgnik ühtlasi ka võlausaldaja ja võib oma soorituse tegemisest keelduda, kuni on täidetud kohustus, mida tal on õigus nõuda võlausaldajalt. Nt võib müüja müügilepingus asja üleandmisest keelduda, kuni võlgnik on müüjaga sõlmitud laenulepingu järgi tasumisele kuuluva võla ära maksnud, kui laenulepingust tulenev maksekohustus on muutunud sissenõutavaks. Hinna alandamine Hinda võib alandada ka enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, kui on ilmne, et teine pool paneb toime lepingurikkumise (eelkõige, kui teatab, et ei kavatse lepingut täita. Näide: müüja üleantud jalatsitest osa ei vasta nõuetele, kuid ostja võtab kauba vastu, teatab müüjale hinna alandamisest 25% ning jätab selle võrra ostuhinna tasumata. Hilinenud täitmine toob kaasa õiguse nõuda viivist.
Järgmisel päeval peale laenulepingu tingimuste läbirääkimist saadab Aksel Tarmole e-kirja, millele on lisatud pdf-fail pealkirjaga „laenutagatis“. Tarmo avab faili ning leiab sellest skaneerituna järgneva teksti: Garantii/käendus. 15.07.2019, Kalamaja Mina, Valdur Mesilane (IK: ....), garanteerin/käendan Aksel Kumalase (IK: ...) kohustusi Tarmo Tarkuriga (IK: ... ) 15.07.2019 sõlmitud laenulepingust. Raha maksan välja tingimusel, et Aksel Kumalase käest ei õnnestu laenu tagasi saada. Olen teadlik, et vastutan põhivõla ja intressi, viivise, leppetrahvi eest ja täies ulatuses. allkiri (Valdur Mesilane) Tarmo peab seda piisavaks tagatiseks ning järgmisel päeval annab ta Akslile sularahas 1000 eurot. Ent vaatamata Tarmo ootustele ei maksa Aksel laenu õigeaegselt tagasi, samuti on välja
tahteavaldust.) Ühekülgne tehing - kohustatud isik on vaid ühel poolel. Teisel poolel on õigustatud isik. Nt laenuleping. Ainult laenusaaja on kohustatud, maksma raha. Laenuandja ei ole 12 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 kohustatud raha laenama. Ühekülgne tsiviilõigussuhe on näiteks laenulepingust tulenev õigussuhe pärast seda, kui laenusaaja on laenatud rahasumma kätte saanud. Sel juhul on laenusaajal kohustus see tagasi maksta, laenuandjal aga õigus seda nõuda (VÕS § 396). Ühekülgne tsiviilõigussuhe on ka õigussuhe käendaja ja võlausaldaja vahel, millest tulenevalt on võlausaldajal teatud tingimustel õigus nõuda käendatava kohustuse täitmist ning käendaja peab seda tegema. Mitmekülgne tehing - kohustatud isikud on mõlemal poolel. Nt ostu-müügi tehing.
Võlausaldaja võib ka ise loobuda tagatisest, sõlmides käendajaga nõudest loobumise lepingu või lõpetades käenduslepingu taganemise või ülesütlemisega. Käendaja võib lepingu üles öelda seaduses või lepingus ettenähtud alustel. Käenduse puhul on tegemist üldjuhul kestvuslepinguga, kuna tavaliselt käendatakse suuremat hulka tulevikus tekkivaid kohustusi või teatavast suhtest tulenevaid kohustusi (nt panga ja kliendi vahelisest laenulepingust, arvelduskrediidist jne). Kui tähtajatus käenduslepingus ei ole ülesütlemise aluseid kokku lepitud, siis võib käendaja lepingu üles öelda igal ajal VÕS § 195 lg 3 järgi. Tarbijakäenduslepingu võib käendaja samuti üles öelda igal ajal siis, kui tagatakse tulevase kohustuse täitmist tähtajatu käenduslepinguga. Tähtajalise tarbijakäenduse korral võib käendaja lepingu üles öelda 5 aasta möödumisel käenduslepingu sõlmimisest
Võlausaldaja võib ka ise loobuda tagatisest, sõlmides käendajaga nõudest loobumise lepingu või lõpetades käenduslepingu taganemise või ülesütlemisega. Käendaja võib lepingu üles öelda seaduses või lepingus ettenähtud alustel. Käenduse puhul on tegemist üldjuhul kestvuslepinguga, kuna tavaliselt käendatakse suuremat hulka tulevikus tekkivaid kohustusi või teatavast suhtest tulenevaid kohustusi (nt panga ja kliendi vahelisest laenulepingust, arvelduskrediidist jne). Kui tähtajatus käenduslepingus ei ole ülesütlemise aluseid kokku lepitud, siis võib käendaja lepingu üles öelda igal ajal VÕS § 195 lg 3 järgi. Tarbijakäenduslepingu võib käendaja samuti üles öelda igal ajal siis, kui tagatakse tulevase kohustuse täitmist tähtajatu käenduslepinguga. Tähtajalise tarbijakäenduse korral võib käendaja lepingu üles öelda 5 aasta möödumisel käenduslepingu sõlmimisest
käsiraha), osad teistel (käendus, garantii) 3. Mida tähendab kõrvalkohustuse aktsessoorsus? Too näiteid aktsessoorsetest ja mitteaktsessoorsetest kõrvalkohustusest. Aktsessoorsus – käenduse ja põhikohustuse seotus 1) Aktsessoorne on kõrvalkohustus, mille kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus 2) Aktsessoorne - näiteks tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intressi tasumise kohustus. Mitteaktsessoorne – näiteks hüpoteek, laenulepingust sõltumatu. 4. Kes on käenduslepingu pooled? Milliseid nõudeid saab käendada? Kas käenduslepingu saab sõlmida enne põhikohustuse tekkimist? 1) Käendaja ja võlausaldaja. 2) Reeglina rahalisi, kuid võimalik ka tinglikke kohustusija tulevasti kohustusi . 3) Jah, saab käendada tulevasi kohustusi, kui need on piisavalt määratletud. 5. Millised on käenduslepingu sisu- ja vorminõuded? §144 (1) Võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse.
annaabi.ee 
