Millises ülikoolis Hamlet õppis? Hamlet õppis Wittenpergis. Kes olid Poloniuse lapsed? Poloniuse lapsed olid Ophelia ja Laretes. Kes oli Fortinbras? Mis oli temal ja Hamletil sarnast? Fortinbras oli Norramaa prints. Ja mõlemad olid lojaalsed oma isale. Kes nägid kõigepealt Hamleti isa vaimu? Kes üritas temaga vestelda? Isa vaimu nägid kõigepealr kaks tunnimeest Bernardo ja Francisco. Ja Oratio üritas temaga rääkida. Kuidas suri vana kuningas Hamlet? Vana kuningas suri mürgitamise teel. Miks katkestas Ophelia oma suhted Hamletiga? Ophelia katkestas oma suhted Hamletiga oma isa ja venna survel. Kuidas suhtuda Hamleti hullumeelsusse? Kas ta oli hull? Kes uskus tema hullusesse, kes mitte? Ta nägi hullumeelsust kui võimalust võita aega, et hauda plaani Claudiusele kätte maksmiseks.Hull ta polnud
dateerimist erinevate reljeefidega. Joonis 1 Huvitavad faktid ● Constantinuse triumfikaar on Rooma kolmest allesjäänud keiserlikust triumfikaarest suurim ● Kaare ülaosas olevad kaheksa skulptuuri pärinesid Traianuse foorumist ja kujutavad endast Daakia sõdalasi, keda Troojalased sõjas edukalt võitsid. ● Keskkaare kohal olev kiri on pikk ja kordub mõlemal pool kaare. Tähed oleksid algselt inkrusteeritud kullatud pronksiga. Põhjakülg. Oratio. https://images.squarespace-cdn.com/content/v1/565edc5ee4b0a1cc6f5d911d/1517760845242-M3M65RTUCCGJNHKOWCZN/Constantine+Frieze.png? format=1500w pealdise detail. http://omeka.wellesl
Nõrgema pakase tõttu on ilm pehmem kui Gallias. 14. Neist kõige kultuursemad on need, kes elavad Cantiumis, mis on mereäärne ala ja nende kombed ei erine palju Gallia omadest. Suurem osa sisemaa elanikest ei külva teravilja vaid elavad piimast ja lihast ning on kaetud karusnahkadega. Kõik britid värvivad end sinerõikaga, mis annab sinist värvi, mistõttu näevad nad lahingus hirmuäratavamad välja, juuksed on pikad ja kõik kehaosad raseeritud peale pea ja ülahuule. Cicero Oratio in Catilinam I Genesis 1.Alguses lõi jumal taeva ja maa. 2. Maa oli tühi ja paljas, pimedus oli sügaviku kohal ja Jumala hing kandus üle vete 3. Jumal ütles: Saagu valgus ja valgus sai 4. Ja jumal nägi valgust, mis oli hea ja eraldas valguse ja pimeduse 5. Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. 26. Ja jumal ütles: Tehkem inimesed oma näo järgi ja meie sarnaseks; Ja et valitsegu kalade üle meres ja lindude üle taevas, metsloomade üle ja kogu maa
Ruttu saavutas kuulsuse hea kõnelejana. Võimemeeste seas tekkis palju vastaseid pidi tihti roomast põgenema, sest elu mitmel korral ohus. Väike-aasias ja kreekas täiendas oma oskuseid. Tegutses kõrgetes riigiametites : preetor ehk kohtupidaja. 63.a saavutis poliitilise karjääri tipu valiti konsuliks (kõrgeim võimukandja roomas). Vabariikliku võimu austaja, astus välja, aitas paljastada vandenõusid. Üks tuntumaid kõnesid Cicerol : kõne Catilina vastu (Oratio in Catilinam I). Sisuks : C. Pidi roomast põgenema ja otsustas sõjaväega võimu haarata, aga sai lahingus surma. Senat andis cicerole tiitli (,,pater, patro" isamaa, isa). 43. a cicero tapeti. Octavianus jt võimumehed leppisid omavahel kokku (triuminaadi moodustajad). Antonius andis käsu cicero kinni püüda ja tappa, kuulutati lindpriiks. Pea pandi foorumile teiba otsa ja sealt algas keisririigi ajajärk.
mereäärne ala/piirkond ning nende kombed ja tavad ei erine palju Gallia omadest. Enamik sisemaa elanikest ei külva teravilja, vaid elavad piimast ja lihast ning kannavad nahast rõivu/riideesemeid. Kõik Britid värvivad ennast sinerõigasega, mis annab sinist värvi ning seda hirmsamad nad on lahingus oma välimusega; juuksed on pikkad/lahti ja kõik kehaosad raseeritud välja arvatud/peale pea ja ülemise huule. 3) Cicero Oratio in Catilinam I, lõigud 1-3 ja 8-9, lk 274-275; kommentaarid lk 300 Trükkitud välja lehed 1.Kui kaua ometi, Catilina, kavatsed sa kuritarvitada meie kannatust? Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultmus? Kas sind põrmugi ei heiduta Palatiumi öine kaitse ega linna öised valvepostid, ei rahva hirm ega kõigi tublide kodanike kogunemine, ei kõige kindlamini kaitstud senatikoosoleku paik ega senaatorite näoilmed
5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9. saj: Ladina keele püsimine teadus- ja kirjanduskeelena. Filosoofia, religioon, matemaatika, 16. saj kirikureform. Vulgaarladina keel- rahvaladine keel, kõik ladina keele normeerimata variandid, mitte üks konkreetne sermo urbanus (linna keel), eruditus (haritlaste), perpolitus (viimistletud), viri eloquentis oratio (kõneosava in keel); sermo usualis (kõnekeel), cotidianus (igapäeva), vulgaris (rahvakeel), proletarius (lihtkeel), inconditus (kohmakas), plebeius (rahvekeel), rusticus (maarahvakeel) Vulgaarladina keele otsesed allikad: 1. Epigraafilised allikad- pealis-ja raidkirjad esemetel, hoonetel, hauakividel. Kirjutamise aega ja kohta on lihtne kindlaks teha, säilinud originaalis. Kirjutatud tavaliselt esemete autorite poolt nt käsitööliste poolt, seega keelelised kõrvalekalded.
Intermeediumil pole läbivat tegevust ja süzeed. 4. Ooper Roomas 17. saj I poolel. 1600. aasta paiku (17. sajandi alguses) levis uus monoodiline stiil ka Rooma (tänu Cavalierile, kes oli vahepeal olnud Firenzes), samuti katsetused muusikasse pandud draama vallas (Cavalieri, ,,Hinge ja Keha etendus"), mis olid tänapäeva mõistes nii ooperi kui ka oratooriumi (tegevustik minimaalne, lavastamata või vähe lavastatud) tunnustega. (Oratoorium tuleneb sõnast oratio palvesaal; need olid ruumid, kuhu koguneti palvetamiseks väljaspool jumalateenistust.) Oluliseks muutub ooper Roomas 1620ndate aastate paiku (üks esimesi olulisi Rooma oopereid oli Stefano Landi ,,Orpheuse surm" 1619), ka tänu Barberini rikka aadlisuguvõsa toetusele. Põhiline etenduste andmise aeg oli karnevaliaeg. Roomas kui roomakatoliku kriku keskuses viljeldi ooperit eelkõige rohkearvulise vaimulikkonna ja rikaste aadliperekondade toel. (Siin polnud ka üht keskset õukonda
kasutatud argumenteerimise võtete abil. Retoorika kasutas argumenteerimise meetodit, mis jagas ainese definitio’teks (definitsioonid), partitio’teks (loetelud), divisio‘teks (analüüsivad jaotused), genus’teks (liigitused) ning species’teks (liigid). Neid retoorikas kasutatavaid võtteid on iseloomustanud Cicero Topica's, selgitades neid Servius Sulpiciuse õpilasele Trebatiusele täpsemalt: /…/Definitio est oratio quae id quod definitur explicat quid sit. Definitionum autem duo genera prima: unum earum rerum quae sunt, alterum earum quae intelleguntur. (5, 26) Atque etiam definitiones aliae sunt partitionum aliae divisionum; /…/ (5, 28). In partitione quasi membra sunt, ut corporis, caput, umeri, manus latera, crura pedes et cetera. In divisione formae, quas Graeci vocant, nostri, si qui haec forte tractant, species appellant, /…/ (7, 30)
annaabi.ee 
