Cicero NEG 2014 Marcus Tullius Cicero Marcus Tullius Cicero oli Vana- Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vaimne tegevus. Biograafia Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KOHUSTUSTEST MARCUS TULLIUS CICERO JÄRGI Essee TALLINN 2014 Olla inimene tähendab täita rolle ja rollidega kaasnevaid kohustusi. Täitmiseks on nii need rollid, mis on ise endale täitmiseks võetud kui ka need, mis elu täitmiseks on andnud. Näiteks kui ma mõtlen enda peale, siis ma olen naine, ema, abikaasa, tütar, sõber, töötaja, ülemus, tudeng, kodanik, naaber jne. Kõik need rollid on lahutamatult seotud kohustustega, mis teeb kohustused justkui elu sisuks.
Cicero looming Cicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised
CICERO “kohustustest” sõprusest, aulisusest, õiglusest, valitseja kohustustest ühine kõigile elusolenditele on soo jätkamise kihk- hool järglaste eest loodus on määranud, et iga elusolendite liik ennast, oma elu ja keha kaitseks, kahjulikuna tunduvat väldiks ning kõike elamiseks vajalikku otsiks ja hangiks, nt toitu, varjualust ja ms. erinevus inimese ja looma vahel- loom kohandub vaid käes- ja juuresolevaga, tajumata kuigi palju möödunut ja tulevat. inimene seevastu tunnetab mõistuse abil järjepidevust samuti seob mõistuse loomupärane jõud inimese inimesega- võimaldades mõttevahetust ja kooselu annab kaasa erakordse armastuse oma järelsoo vastu inimesele on omane tõe uurimine ja selgitamine kihk olla juhtiv- loomupärane vaim soostub kuuletuma vaid sellele, kes juhendab või õpetab Igasuguse aulisuse lähteks on üks neljast: tõe tunnetami...
Marcus Tullius Cicero (106-43 e.m.a) Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Tema esivanemad teenisid elatist oma hobuse ja relvadega sõdades, hiljem maksukogujatena. (Vikipeedia 2012) Cicero oli Roomas stoitismil põhineva eklektismi esindaja. Eklektism tähendab filosoofias erinevaist ja isegi vastandlikest filosoofilistest teooriatest võetud elementide liitmine nn uueks õpetuseks (ENE 1970). Cicero eristas positiivset ja nn igavest seadust. See ei olnud ,,inimeste väljamõeldud iga rahva otsusel kehtestatud, vaid igavene". Niisuguse igavese seaduse abil juhtis maailma mõistus kui jumalik printsiip. (Luts 1997) Samuti kuulusid eklektismi koolkonda tema sõber Marcus Terentius Varro, Sextiuste koolkond (asutati 40 e.m.a) kuhu kuulusid Quintus Sextius, Sotion Aleksandriast, Lucius Crassicius Tarentumist ja Fabianus Papirius
eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 1. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Cicero 2. Cicero vabariiklase aust Cicero jaoks nii ambitsioonikus kui privaatsus valed valikud. Riigimehe kohuseks on valida aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab: · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist. Gloria ei ole neile oluline. Vooruslik elu tagab siiski mõned gloria elemendid, nagu armastuse, imetluse, usalduse. 1
Ladina keele klassikalisel ajastul oli suur erinevus kõrgestiililise luulekeele ja proosakeele vahel. Klassikalise kõrgstiili looja Cicero teoste keelt hakati pidama klassikalise ladina keele tipuks ja selle matkimine muutus hiljem kohustuslikuks. Luulekeel saavutas klassikalise täiuslikkuse Vergiliuse teostes. Cicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja
Arutlus ,,Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) Iga meie tegu jätab jälje. See jälg võib puudutada meie lähedasi või mõjuda kogu maailmale, nii et sellest räägitakse igavesti. Kuid viimast juhtub vaid vähestega ning tavaliselt nõuab millegi suure saavutamine elupikkust vaeva. Kuid vahel võib mõni pealtnäha tühine asi jätta jälje, mis mõjutab meid aastasadu. Tavaliselt jäävad inimesed meelde millegi positiivsega, mis maailmale midagi juurde annab, kuid on ka erandeid, kus jäädakse meelde millegagi, mis on kõigile kannatusi põhjustanud. Mõned saavad oma au ja tuntuse alles peale oma eluteed, mis ei pruukinud olla nende jaoks kõige kergem. Vahel ei leia inimese teod tema eluajal mõistmist ning on ka olukordi, mille puhul ei teatagi kõiki tagamaid. Näiteks võin tuua Mozarti, kes elas kõigest 35 aastat. Tema loomingut on aga esitatud juba aastasadu ning esitatakse ka edasipidi kui ...
Näitena võib nimetada Brutust, Caesarit ning eelkõige Cicerot. Varasemast ajast sai kuulsaks kõnemehena väljapaistev riigimees ja kirjanik Marcus Porcius Cato (hüüdnimega Cato Vanem) (234-149 e.m.a). Ta taotles vanade rooma kommete sälitamist ning võitles küll innukalt, kuid lõppkokkuvõttes edutult kreeka mõjude leviku vastu. Erakordselt kõrgele tasemele viis rooma kõnekunsti vabariigi lõppjärgu poliitiliste segaduste ajal Marcus Tullius Cicero tegevus (3. jaanuar, 106 eKr 7. detsember, 43 eKr). Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vaimne tegevus. Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas
1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. MARCUS TULLIUS CICERO ELULUGU...........................................................................3 2. CICERO KIRJANDUSLIK PÄRAND...................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................8
läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. . Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid luuletusi. Kuulsaim kõnemees oli ladina kunstilise kirjakeele looja Cicero. Sel ajal formeerus kirjanduskeel ning arenesid välja kirjanduslikud stiilid. Sajandi teisel poolel tegutsesid Vergilius, Horatius ning Ovidus - samuti silmapsistvad luuletajad. see oli hiilgavate kõnemeeste aeg. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/rooma7.htm, http://www.tlulib.ee/vana/pildid/oleviste/main7.html Caesar ( 100-44 eKr.) Gaius Julius Caesar oli Rooma üks silmapaistvaim kõnemees, mitmekülgne kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme.
Õigluse harmooniline süsteem. Sissepööratus : patt ei seisnenud välises teos , vaid meie endi meeleseisundis (,,patused mõtted"). Inimese kohustused eelkõige Jumala ees, mitte kaasinimeste või riigi ees. HUMANISM seda iseloomustab vastandumine keskaegsele maailmapildile, seepärast on seda perioodi nimetatud ka renessansiks (taassünd), mil taasavastati antiiksed mõtlejad 15.-16. sajand Renessanss: Rooma autorite esiletõus Cicero (moraalifilosoof), Livius (ajalookirjutaja), Tacitus. Sekulariseerumine e ilmalikustumine. Skolastika vähenemine, selle asemele tulid ,,vabad kunstid" (7 vaba kunsti artes liberales, mida õpetati suuresti antiikautorite teoste järgi) Autonoomia auto ise nomos seadus (?) Autonoomsed tegutsejad konfliktis. Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis.
selleks, et selle vihmavarju alla mahtuda, peame kõik hoima kokku. Eesti peaks oma suhetes Venemaaga käituma riigina ning kasutama kõiki ÜRO põhikirjas ja Euroopa Nõukogu alusdokumentides pakutud enesekaitse võimalusi, selle asemel et vaid alandlikult vaikida ja sellega kaudselt lahti ütelda kõigi riikide suveräänse võrdsuse põhimõttest. Me peame oma nõuded maailmaorganisatsioonides kõlama panema, me ei tohi saada unustatud riigiks, sest unustatud väikeriik on olematu. Cicero: ´´Riigi rahvas ei ole mitte igasugune suur inimeste ühendus. Ta on selline suur inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu.`` Riik ise on aga inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal, mida nimetatakse riigi territooriumiks. Kuid mitte alati ei kattu riigipiir poliitilises mõttes tolli- ja majanduspiiriga. Eesti maismaapiir Vene Föderatsiooniga kulgeb mööda mõttelist joont, milles lepiti kokku Eesti ja Vene riigi vahel 2. veebruaril 1920
" R .W. Emerson (ameerika kirjanik ja filosoof) "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." E. Hubbard (ameerika ulmekirjanik) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) "Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero(kreeklane, töötas Roomas, filosoof) "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõnda lõikad."..Cicero "Kaheldes jõuame tõeni."..Cicero "Tähtis pole võit, vaid osavõtt."..Pierre de Coubertin (prantsuse pedagoog ja ajaloolane) "Suur leek süttib pisikesest sädemest."..Dante "Saatanat petta pole patt" Daniel Defoe (inglise kirjanik- "Robinson Crusoe" autor) "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu
ROOMA THTSAMAD ISIKUD: Julius Ceasar-vanarooma vejuht,poliitik ja kirjanik,rooma keiser Marcus Antonius-vanarooma poliitik ja vejuht Kleopatra-Egiptuse valitsejanna , Seleukiidide kuninganna Brutus-brittide kuningas Cicero-legendaarne brittide kuningas , Rooma kige kuulsam knepidaja Vergelius-Rooma kirjanik,rooma eepose autor Horatius-vanarooma ks thtsamaid lrilisi luuletajaid Plautus-vanarooma komdiakirjanik
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
60. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma proosakirjanduses. Rooma kirjaduse kuldse ajastu (80 eKr 14 pKr) alguses jõudis proosa kõrgtasemele, klassikalise ladina keele väljakujunemine ning ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Hakkas kaduma võõrainestik, kirjanike rolli hakkasid täitma poliitikud ja sõjamehed. 61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Tähtsamad rooma kirjanduse proosaautorid olid Cicero, Caesar, Sallustius, Lucretius, Catullus ning Livius. 62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero (106 - 43 eKr) kirjandusliku pärandi moodustavad kõned (4 kõnet Catilina vastu), retoorikaalased (,,Kõnemees") ja filosoofilised teosed (,,Riigist"). On jäänud ajalukku Rooma kuulsaima kõnemehena. Ta teoste sünastus on ladus, rikkaliku sõnavaraga ja elegantse stiiliga. Cicerolt on säilinud üle 900 kirja, mis on asendamatud ajalooallikad Rooma vabariigi lõppjärgust
Inimene ja inimsuhted: · Kaheldes jõutakse tõeni... Cicero · Põrgu, see on teised. Sartre · Kui me ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb. Barbara Mandarell · Õnn sõltub meist endist. Aristoteles · Kuni jätkub jõudu, käid püstipäi, kuigi jäljed su kannul kohe vajuvad täis. hando Runnel · Ainult lapsed suudavad naeratda nii, et selles pole nukrust. Artus Alliksaar · Alles hämaras hakkavad silmad päriselt nägema. Jaan Kaplinski. · Inimese iseloom on tema saatus. Herakleitos · J.D
"Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõnda lõikad."..Cicero "Kaheldes jõuame tõeni."..Cicero "Tähtis pole võit, vaid osavõtt."..Pierre de Coubertin "Suur leek süttib pisikesest sädemest."..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist
Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vCicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes ja
Alphonse Gabriel "Al" Capone 1899 -1947 Early Life in New York Born in Brooklyn, New York Cabriele Capone was a barber 6 brothers and 2 sisters Immigrated to USA in 1893 Dropped out of school at age 14 Small-time gangs Frankie Yale as a mentor 1921 moved to Cicero, Chicago Capone's wealth and power grows in Cicero Took power at Cicero town covernment Become notorious during the Prohibition Era Gambling, prostitution, liquor The Chicagos Outfit earned abuot US $100 million per year Trough organized corruption could operate freely in Chicago Capone had become a celebrity Gang wars North Side gang Capone's murder attemption (1926) Saint Valentine's Day Massacre (1929) Conviction and prison Eliot Ness Capone arranged to have himself jailed for nine months
süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. 1. Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid luuletusi. Kuulsaim kõnemees oli ladina kunstilise kirjakeele looja Cicero. Sel ajal formeerus kirjanduskeel ning arenesid välja kirjanduslikud stiilid. Sajandi teisel Page 1 poolel tegutsesid Vergilius, Horatius ning Ovidus - samuti silmapsistvad luuletajad. see oli hiilgavate kõnemeeste aeg. Caesar ( 100-44 eKr.) Gaius Julius Caesar oli Rooma üks silmapaistvaim kõnemees, mitmekülgne kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme.
mida ühes kohas usutakse, on mujal inimesi, kes usuvad vastupidist, ning enamasti on mõlema poole argumendid võrdselt head. Ühtki seletust ei saa pidada teistest tõesemaks. Skeptikud arvasid, et mitte millegi kohta ei saa öelda, et see on tõesti olemas, mitte ühtegi tunnetamisviisi ei saa pidada tõeseks või vääraks. Retoorika Vana-Roomas Cicero Erakordselt kõrgele tasemele viis Rooma kõnekunsti vabariigi lõppjärgu poliitiliste segaduste ajal Cicero tegevus. Ta õppis õigusteadust ja filossfiat ning täiendas ennast Ateenas ka Rhodosel kõnekunsti , hämmastades oma kõneosavusega isegi kreeklastest õpetajaid, kes kurtsid, et nüüdsest peale on roomlased võtnud Kreekalt viimase, mis talle oli veel jäänud- kõnekunsti. Ta pääses noorimas lubatud vanuses kõigisse kõrgemaisse riigiameteisse Roomas. Cicero kõnedest on säilinud 30 (peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul), sisult jagunevad need poliitiliseks ja kohtukõnedeks
Rooma kultuur Kreeklaste eeskuju • Roomlastest teadusmehi vähe • Tunti Kreeka teadusi ja selgitati ladina keeles • Kunstis võeti palju üle kreeklastelt • Tehti koopiaid • Milline oli erinevus Kreeka ja Rooma kujude vahel? Cicero • Kes oli Cicero? • Miks hukati? • Kirjelda teda kui kirjameest Kirjanduse õitseaeg • Kirjandust toetas ____________, sest tal oli suur varandus. Tema nimest tuleb mõiste _________, mis tähendab _____________. • Kuulsaim Rooma poeet on __________. Tema teos „____________“ jutustab ____________ sõja kangelasest. Tema teosest sai Rooma ____________________.
22) Kristluse pühakirja kujunemine ja sisu. 23) Miks tekkis kristlaste algul konflikt Rooma riigiga? 24) Milline nägi valitsemine välja Rooma hilise keisririigi ajal? 25) Ristiusukiriku struktuur. 26) Õpilane oskab anda ülevaate germaani rahvastest (kes nad olid, kuidas nende positsioon Roomas muutus, milleni see kõik viis). 27) Õpilane teab, kes olid järgnevad isikud ning millega on nad end ajalukku talletanud: Romulus, Hannibal, Pompeius, Caesar, Antonius, Octavianus, Traianus, Cicero, Maecenas, Vergilius, Titus Livius, Jeesus, Pontius Pilatus, Peetrus, Paulus, Hieronymus, Diocletanius, Constantinus Suur, Theodosius Suur, Odoaker, Justinianus, Augustinus, Cassiodorus. VASTUSED 753 eKr - Romulus rajas Rooma linna 265 eKr - Kogu Itaalia Rooma võimu all 216 eKr - Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 146 eKr - Kolmas Puunia sõda roomlased hävitasid Kartaago 133 eKr - Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Väike-Aasias, roomlastele
aastate kaupa, mitte sisuliste tervikutena. 2. 2. sajandi lõpuosas hakkati rohkem kirjutama monograafiad üksikuist lähiajaloolist sündmusist. Näiteks, Caesar kirjutas Märkmeid Gallia sõjast (Bellum Gallicum ) , kus kirjeldas sõjakäike Galliasse 58. – 52. a, iga aasta kohta on üks raamat. Sallustius ( 86-35 v 34 eKr) oma teostes Catilina vandenõu (Coniuratio Catilinae) kirjeldab Cicero konsuliaastal kulmineerunud vägivald. 3. Res gestae v. Historiae kirjandusele kuulus üldine toimunud sündmuste kujutamine, mitte tingimata aastate kaupa. Kõik oli koondunud Rooma riigi saatuse ümber. Näiteks, Titus Livius (59 eKr-17 pKr) kirjutas täielikust Rooma ajaloost teoses Linna asutamisest alates ( Ab urbe condita), mida ta kirjutas pea poole sajandi vältel. 4. Biograafiat kirjeldasid Cornelius Nepos ja Suetonius. Corneliuse
Proosaga puhastus ka klassikaline kirjanduslik kel, nn. Kuldne (ladina keel.) Varasemast ajast oli proosa eelkäija väljapaistev Marcus Porcius Cato (234-49 eKr) Cato oli surkõnemees ja entsüklopeediliste teoste autor. Võitles vanade Rooma kommete säilitamise eest ja kreeka mõjude liigse leviku vastu. Tema lause on ``Ceterum censeo Carthaginem esse delendam``(Muide ma arvan et kartaago tuleb hävitada) Rooma proosa kuulsamaid esindajaid- Cicero ja Caesar Marcus Tullius Cicero Pärit Väikesest latiini linnaosakesest Arpinumist Õppis Roomas ning sai Kreeka haritlaste käe all mitmekülgse hariduse Olulise täienduse tema haridusele andis viibimine Atenas ja Rhodosel, kus ta Kreeka kõnemeeste juhtimisel kõnekunsti lihvis Saavutas Roomas varakult kõik valitavad riigiametid Tema kohta kuulsad märksõnad: Poliitilised kõned, kohtukõned arutlused, kõnekunst.
üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse lasina keele aeg) 81 eKr-14 pKr Cicero De legibus(Seadustest), De re publica (Riigist), De Officiis(Kohustustest), kohtukõned Caesar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aeg(hõbedane ajajärk) 14-180 pKr 130 pKr Hadrianus Edictum perpetuum (Igavene edikt) 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonis , sisult eraõiguse õpik) Seneca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja o...
21. Vana atika komöödia suurmeister? Aristophanes. Tema loomingust on säilinud 11 komöödiat. 22. Achilleuse kand? Kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. 23. Cicero? Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero kõnedest on säilinud 57 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul. Tema neli kõnet Catilina vastu loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. 24. ,,Tüliõun"? Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise
Kujunesid tuntud kõnemehed, retooriline haridus, esimene osa haridusest, mis roomlastele anti. Õpetati ka kõlblusõpetust. Kõnes temaatikaks ka ühiskondlikud põhialused. Samal ajal arenesid retoorikaga käsikäes kõik teadused ja kunstid. Arendati ladina keelt (uued mõisted, eeskujud, kreeka kunstist või keelest). Nende põhjal loodi uued terminid retoorikud kuni keeleteadlased. Kustutamata jälje jätnud Euroopa kultuuri, kõnekunsti Marcus Tullius Cicero 106-43 ekr. Polnud sünnipärane Rooma kodanik, sellepärast peeti teda uustulnukaks lomaroos/lomonoos (inimene, kes hakkas tööle kõnepidajana). Ruttu saavutas kuulsuse hea kõnelejana. Võimemeeste seas tekkis palju vastaseid pidi tihti roomast põgenema, sest elu mitmel korral ohus. Väike-aasias ja kreekas täiendas oma oskuseid. Tegutses kõrgetes riigiametites : preetor ehk kohtupidaja. 63.a saavutis poliitilise karjääri tipu valiti konsuliks
" (Juudi vanasna) "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) "Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui rndate ja saate ka ise kvasti kolki." (R. Emerson) "rge kunagi selgitage. Teie sbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." (E. Hubbard) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas kllalt." (W. Shakespeare) "Telist spra tuntakse hdas" Cicero "Pole olemas muret, mida aeg ei vhenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lhike, kuid kuulsus vib olla igavene." Cicero "Nlg on parim kokk."..Cicero "Sja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas klvad, nnda likad."..Cicero "Kaheldes juame teni."..Cicero "Thtis pole vit, vaid osavtt."..Pierre de Coubertin "Suur leek sttib pisikesest sdemest."..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kige raskemini mistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõ...
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wild...
(Vaga 1999: 129) Mosaiigikunstis hakatakse kasutama palju säravaid värve, nagu on näha Santa Constanza mosaiikidel Constantina mausoleumis. Kuigi teemad on traditsiooniliselt paganlikud, on kujutusviis uuenduslikult värske ja särav. ([RTF] Rooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise impeeriumi ajajärgul) Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid. Näiteks Cicero villa ja söögisaal Faunuse majas Pompeijs. 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike, näiteks Hadrianuse villas. Varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr, näiteks: Santa Costanza kirikus Roomas. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm) Lisad. Pildid. Seinamaal ,,Müsteeriumide Villas" Pompejis, u. 50 e.m.a. (http://sites.google.com/site/ad79eruption/pompeii/villas-outside-the-walls/villa-of-cicero) 1. Väga tuntud nn
KATSU ENDAGA HÄSTI LÄBI SAADA, TE PEATE ELU LÕPUNI KOOS OLEMA. Kui Sa kaotad, siis ära kaota õppetundi. Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed Aristoteles - ,,Halb lähendab inimesi." "Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." Jean-Jacques Rousseau - ,,Inimese elu pikkust ei saa mõõta aastatega, vaid kogemustega." Cicero - "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Thomas Hobbes - ,,Iha midagi saavutada koos usuga sellesse nimetatakse lootuseks, sama asja ilma usuta aga meeleheiteks." Sokrates - ,,Ole see, kes sa sooviksid olla." Kes mõtleb, ei saa iialgi igavust tunda Ovidius - "Parim kaitse on rünnak" von Clauswitz - "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Jean-Jacques Rousseau - ,,Nõrk keha nõrgestab vaimu." Cicero - "Kuidas külvad, nõnda lõikad"
Televiisorist oleme näiteks paljud näinud filmi ,,Trooja sõda" , mis pajatab ka paljudest kreeka müütidest ja üleüldse antiikajast. Ka koolis õpetatakse õpilastele antiikkirjandust ja vist ikka sellepärast, et see on mõjutanud tänast kultuuri. Näiteks räägitakse pimeda lauliku Homerose teostest ,,Iliasesest" ja ,,Odüsseiast". Nendes räägitakse müütidest ja neid lugedes, saame natukene aimu varasemast ajast. Antiikajal leidus väga häid kirjanikke- Cicero, Sokrates, Trentius, Demokritos ja paljud veel. Paljud neist on kuulsad oma tsitaatidega. Näiteks Cicero on öelnud, et inimene on tihti iseenda suurim vaenlane. Tsitaate lugedes, hakkavad inimesed neid arutama ja leiavad, et nii see tõesti on.
kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Retoorika Vana-Roomas Cicero Ta õppis õigusteadust ja filossfiat ning täiendas ennast Ateenas ka Rhodosel kõnekunsti , hämmastades oma kõneosavusega isegi kreeklastest õpetajaid, kes kurtsid, et nüüdsest peale on roomlased võtnud Kreekalt viimase, mis talle oli veel jäänud- kõnekunsti. Ta pääses noorimas lubatud vanuses kõigisse kõrgemaisse riigiameteisse Roomas. Cicero kõnedest on säilinud 30, sisult jagunevad need poliitilisteks ja kohtukõnedeks. Aitäh kuulamast!
Ladina juriidiline terminoloogia 19.12. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstist 20 (lk 30) laused 1-6, 8, 9, 12, 13 (gerundium), 15-18, 20 (gerundivum). Gerundiumi ja gerundiivi kohta lähemalt lk 127. 2) Lugeda läbi ja võtta loengusse kaasa Cicero teksti „Esimene kõne Catilina vastu“ eestikeelne tõlge (ÕIS-s väljas). Teksti põhjal esitada kirjalikult (üksi või kahe peale, max 0,5 lk): mis on kõne eesmärk ja autori taotlus; millega ta oma eesmärki põhjendab? milliste märksõnadega kirjeldatakse Catilinat? milline on Cicero ise selle kõne taustal? tekst 20 lk30 1. Ius disponendi. Ius possidendi. Ius utendi. – (omandiõiguse peamised elemendid) õigus
8 Vanarooma kirjandus Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Terentius, Seneca, Marcus Porcius Cato, Marcus Tullius Cicero, Julius Caesar, Vergilius, Quintus Horatius Flaccus ning Pulius Ovidius Naso. Plautus Titus Maccius Plautus oli Vana-Rooma komöödiakirjanik. Plautuse kohta puuduvad peaaegu igasugused eluloolised andmed. Ta kasutas oma komöödiate algmaterjalina põhiliselt Vana-Kreeka uuema komöödia tüpoloogiat ja tegevustikke. Plautuse komöödiad on mõjutanud paljusid hilisemaid komöödiakirjanikke - William Shakespeare, Ludvig Holberg, Gotthold Ephraim Lessing, Carlo Goldoni, Aleksandr Ostrovski.
`Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch' 1811 Tänapäeval Tõlkelaenud `Codex Iuris Canonici' 1917 Kanooniline õigus katoliku kiriki kohta puudutav Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristude kommunikatsioonivahend. Hõlbustab Euroopa kohtusüsteemi ühendamist ning muudab juriidilise suhtlemise lihtsamaks. Ladina juriidilised terminid Euroopa Äriühendus `Societas Europaea' Euroopa Kohtu materjalidest väljend: · Klassikaline hääldus: Cicero [kikero] ·Traditsiooniline hääldus: Cicero [tsitsero] Vokaalid: a, e, i, o, u y = ü: hypotheca i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon ! c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus
...........6 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther..................7 Eestikeelse kõnekunsti areng.....................................8 II. TEGELASED...................................................9 1. Sokrates..........................................................9 2. Platon............................................................9 3. Aristoteles.......................................................9 4. Demosthenese..................................................10 5. Cicero...........................................................10 7. Quintilianus....................................................10 KOKKUVÕTE...................................................12 KIRJANDUS.....................................................13 2 SISSEJUHATUS Oskus avalikult esinema on alati olnud kasulik. Paljud inimesed tahavad õppida rääkima
Sokrates (mees kes ei kirjutanud midagi, kuid tema õpilased jäädvustasid nn sokraatilisi vestlusi), Platon (Sokratese õpilane ja tema õpetuse põhilisi kirjapanijaid, filoof. sõnavara looja), Aristoteles (Platoni kuulsaim õpilane, oluliseim teos ,,Poeetika", paljud ta seisukohad said klassitsismi teoreetikute lähtepunktiks), Herodotos (ajaloo isa, kes jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo), Cicero (kõnekunsti sümbol, suurim rooma kõnemees) Rooma kirjandus - keeleks ladina keel, looja endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus, rahvaluules esindatud kõik folkloori põhizanrid, võeti üle kreeka jumalad (kuna rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud) Rooma kõnekunst - 1saj eKr kadus võõramaine ainestik, valitsesid proosavormid, kirjanikeks poliitika ja riigitegelased, sel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel e
teadusfilosoofiliste, õigus- ja kunstilise kultuuri põhisisu. Uues olukorras arendab pühalik ilukõne. Kõneleja ülesandeks oli - eksprompt, ilma ettevalmistuseta, ülistada kangelast, öelda sõna kiitust suur kõnemehele, poliitikule. Eriline Roman ilukõne oli kaasnev matuse menetlust (härraste roomlaste) "matuse kiidukõne". (Udalõh 2010: 76) Erakordselt kõrgele tasemele viis rooma kõnekunsti vabariigi lõppjärgu poliitiliste segaduste ajal Cicero tegevus. Sellesse aega langes Catilina riigipöördekatse ja selle paljastamine, mille puhul Cicero pidas oma neli kuulsat kõnet Catilina vastu. Neid kõnesid loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. Cicero kõnedest on kokku säilinud 30 (peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul). Sisuliselt jagunevad nad poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate
Sõprus Sõprus on suur väärtus. Sõprus ,see on raudne lüli elu kuldseis ahelais! Tõelisi sõpru ei saa ära osta ! Kui su sõber su saladuse reedab , siis ära kaalu kohe tema väljaviskamist enda südamest . Püüa andestada , mitte eluaeg vihata . Elu on nagu raamat - sa keerad uusi lehekülgi , leiad uusi sõpru , aga vanad sõbrad jäävad . Kõige tähtsam on ausus ja usaldus . Kui neid ei ole , siis ei ole see õige sõprus . Tõelise sõbra tunned ära alles siis , kui ta on hädas . Sõprus on nagu maasikas , mille sa ära sööd , aga mis siis uuesti tagasi kasvab . Ära otsi aardena kulda ja raha , vaid sõpru . Armastus on nagu mäng - on kaks mängijat ( vahest ka kolm ) , alustatakse mängu siis , kui valmis ollakse , ainult , et kui seda mängu mängida omaette , siis kaob see mäng , aga kui seda mängida koos , siis see kasvab ja keegi ei taha seda lõpetada . Sooja südamega inimesi ei tunne ära mitte välimuse , vaid sisemuse järgi . Sa pead suut...
sajandisse eKr. Need on raidkirjad, millest vanim on Rooma Foorumist leitud Lapis Niger (´must kivi´) , kus ladina keel esineb oma arhailises vormis. Ladina kirjakeelt saab põhjalikumalt jälgida 3. saj keskpaigast eKr, kui ilmuvad pikemad kirjalikud tekstid. Edasises arengus kõne- ja kirjakeel kaugenesid teineteisest. Klassikaline ladina kirjakeel kujunes välja1. sajandiks eKr, selles valitsesid ranged keelelised reeglid. Eeskujuks võeti tunnustatud kirjanike keel: proosas Cicero, Caesar; luules Virginius, Horatius, ja Ovidius. Kirjakeel oli väga erinev sellest keelest, milles inimesed omavahel suhtlesid Kuni antiikaja lõpuni muutus ladina keel oluliselt, lähenedes uuesti kõnekeelele. Rahvakeelele lähedasi vorme kasutasid ka kristlikud autorid. Kujunes välja kiriku- ladina keel, mis jäi keskajal elavaks keeleks. Arengut mõjutasid ka vallutatud alade hõimude kõnepruuk (nn barbaarne keel). Siit tulenevalt tekkisid 7. saj pKr iseseisvad
Vulcanus(hephaistos), ceres(demeter). Rooma luule, autorid, näited. Rooma luule kuldneajajärk oli 1 saj. ekr. Rooma luule tähtsamad autorid on Vergilius ja Horatios. Vergilius kirjutas eepose Aenis ja Horatios kirjutas luulekunsti Ars Poetia. Rooma proosa, autorid, näited. sai alguse 1 saj ekr. Varaseim proosatekst oli Põllumajandusest . Hakkas kaduma võõramaine ainestik. Kuulsad mehed : Caesar ja Cicero. Cesar kirjutas ajaloo kirjandusest ja Cicero tegeles kõnekunstiha, oli kõnemees ja temal oli tähtis roll kõneõpetuses. Caesar kirjutas näiteks Märkmeid Gallia sõjast, ja Cicero kirjutas traktaadi De oratore (Kõnemehest). Cicero sai omale aunime isamaa isa. Rooma ja Kreeka teatri ja žanrite võrdlus. Roomas oli teater ehitatud lauskmaale, mitte nii nagu kreekas, ümbritsetud kivimüüriga. Puudus orkestra, tehnika oli paremal tasemel kui Kreekas
Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu Ühiskonna üldilme
Sireen-lauluga meremehi hukutav nümf. Faiaagid müütiline rahvas eeposest O. Faun metsvaim. Amatsoonid naissõdalased. Vanarooma periood: 3saj eKr 5saj pKr Aeneis samad sündmused mis Odysseias, aga teine vaatenurk, dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine ja ägedate tunnete põimimine, sündmuste põhimotiiviks on armastus. Plautus populaarne draamakirjanik. Caesar silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Cicero suurim rooma kõnemees, riigitegelane ja kirjanik. Vergilius ülistatuim luuletaja. Ovidius tuntuim eleegik. Miim ja atellaan kujutasid tüüpmaske, mis paistsid silma jämeda huumori, traditsiooniliste ja korduvate koomikavahendite poolest. Fabula palliata mantlikomöödia. Fabula togata toogakomöödia. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik) peajumal, valitses kõiki ja kõike, käsutas välku, pilvi ja vihma. Hera, Juno abielu, perekonna kaitsja, taeva jumalanna
Rooma kirjanduse arengujärgud Rooma kirjandus algusest peale kirjanduslik, kuna lähtus kreeka eeskujudest. Kirjandus jaotatakse etappidesse vastavalt kirjandusliku ladina keele arenguga. Vanim ajajärk: kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Esimene nimepidi tuntud kirjanik Caecus. Rahvaloomingu ajajärk. Arhailine ajajärk: Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni. Kreeka eeskujude ülevõtmine. Kuldne ajajärk: Cicero aeg proosa kõrgaeg; Augustuse aeg luule kõrgaeg. Rooma kirjanduse õitseng, ,,kuldne ajajärk" rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastul. Hõbedane ajajärk: epigoonlus kirjanduses. Hiline impeeriumi ajajärk: areneb kristlik kirjandus. 6) Publius Vergilius Maro (70 eKr 19 eKr) Oli rooma kirjanik. Peateoseks eepos ,,Aeneis". Rooma kuulsaim luuletaja. Esimene tähtsaim teos ,,Bucolica"(,,Karjaselaulud"). Põgenemine looduse ja armastuse keskele kodusõja ajal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
