Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ladina keele juriidiline terminoloogia kontrolltöö 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
iure, corpus, lege, lata, nemo, ipse, maatükk, servituudi, vallata, animus, tahe, scriptum, ipso, facto, plus, iuris, quam, habet, märkus, väljend, muudatus, emptio, locatio, cessio, loovutamine, traditio, üleandmine, mancipatio, dominans, serviens, koormatud, disponendi, ferenda, culpa, contrahendo, hooletus, lepingueelne, iudicata, kohtuasiLADINA KEEL II.kontrolltöö väljendid A priori eelnevalt Ab ovo algne Actori incumbit probatio Hagejal asub tõendamise alus/nõusolek Ad hoc Kindlaks juhtumiks Conditio sine qua non Tingimus, ilma milleta ei... De facto Faktiliselt, tegelikult De jure Juriidiliselt, õiguslikult De lege ferenda Väljaantav seaduse järgi, koostatava seaduse kohaselt De lege lata Väljaantud seaduse järgi, kehtiva seaduse kohaselt e.g. näiteks
5. modus agendi – talitusviis, tegutsemisviis; modus vivendi – elulaad, koosolemisviis 6. ratio decidendi – (olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. ius accrescendi – õigus juurdekasvule, ius fruendi – tulu saamise õigus, ius vendendi – müügiõigus.. (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jagatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt. 9. animus possidendi – valdamise tahe, corpus possidendi - asja enda käes pidamine ,– animus transferendi – tahe (omandiõigust) üle kanda 12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 13. Mora accipiendi. Mora solvendi – vastu võtmise viivitus. Tasumise/kohustuse täitmise viivitus/edasilükkamine 15. agenda – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad = päevakord 16. de lege ferenda – tulevase seaduse kohaselt , seadust välja andma 17
5. Modus agendi. Modus vivendi. – tegutsemisviis; elulaad, kooselamisviis 6. Ratio decidendi. – (Common law süsteemis tuuakse kohtuniku ette olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidiline materjal) otsuse tegemise alus 8. Ius accrescendi. Ius fruendi. Ius vendendi. – (pärandi jagamisel vabaks jäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt) õigus juurdekasvule; õigus saada tulu; müügiõigus 9. Animus possidendi. Corpus possidendi. Animus transferendi. – valdamise tahe; tegelik asja enda käes pidamine; tahe omandiõigust üle kanda. 12. probandi necessitas incumbit illi qui agit- tõendamise vajadus lasub sellel, kes kaebab, süüdistab. 15. Agenda. – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad (s.o päevakord) 16. De lege ferenda. - legem (fero,tuli,latum) ferre – seadust välja andma; tulevase õiguse kohaselt 17. Pactum de vendendo. – leping müüdava kohta 18. Pactum de contrahendo
17. Per aes et libram – vase ja kaaluga; Libripens – kaalumees 18. Emancipatio per rescriptum principis – isiku vabastamine valitseva juhi käskkirja alusel (pojad saavad vabaks pere võimu alt täisikka jõudmisel) 19. Rei vindicatio – omandihagi; res universitatis – rahvale(kogukonnale) kuuluvad asjad 20. Obligationes ex delicto – õigusrikkumisest tulenevad kohustused; obligationes quasi ex contractu – nagu lepingurikkumisest tulenevad kohustused 21. corpus togatorum-toogakandjate ühendus, juriidilise haridusega isikute või advokaatide kolleegium; auctoritas patrum-senati otsus 2 IV 1. Vis legis.- seaduse jõud. Ratio legis -seaduse mõte/eesmärk 2. Ius belli ac pacis-õigus sõjale ja kokkuleppele 3. Sunt et belli, sicut pacis iura- nagu sõjaõigused, nii ka rahuõigused 4. De iure- Juriidiliselt De facto- faktiliselt 5. Urbi et orbi- linnale(Rooma) ja maailmale 6. Homo homini lupus est- Inimene on inimesele hunt
Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim tabularum“-kaheteistkümne tahvli seadus Imperium - impeerium Edictum- kohustuslikud reeglid Cavere – mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine
reus kostja, süüdistatav actio toiming, tegevus, nõue, hagi interdictum interdikt, keeld, keelamine (Rooma õiguses preetori tingimusteta korraldus vaidlevatele pooltele, mis keelas mingi tegevuse või kohustas midagi tegema; preetori erikaitsevahend) restitutio in integrum endise olukorra ennistamine (taastamine) iudex kohtunik; otsustaja (Roomas eraisikust kohtunik); hindaja fiscus fiskus, imperaatori kassa, riigikassa in iure cessio omandiõiguse loovutamine Rooma kohtus preetori ees toimuvas näilikus protsessis fructus vili, tulu, kasu damnum rahatrahv, kahju, kahjum; asja kahjustamine
1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse tehingu- mancipatio ja hiljem in iure cessio-omandiõiguse loovutamine kohtus preetori ees teel. Selle puhul avaldus kollektiivne valdus,millest ka üleandmise vorm mitme isiku osavõtul. Rec nec mancipi- kõik muud esemed. Majapidamisesemed, tooted, raha, muud loomad jne. Kõike seda nim ka pecunia- raha. Eraomand tekib selle puhul.Hiljem tekib eraomand ka tootmisvahendite suhtes.Saab üle anda lihtsa üleandmise-traditio teel Hiljem vahettegemine res mancipi ja rec nec mancipi vahel kaob. Oluliseks saab liigitus: 1
Positiivsem ajajärk. Edictum perpetuum (Igavene edikt) · 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonid, sisult eraõiguse õpik). Esimene jurist, kes esitas Rooma õiguse materjali süstematiseeritud, kasutatakse tänapäevani tema metoodikat paljudes Euroopa riikides. Tegutses Väike-Aasias, kõrgel tasemel juristide õpetamine. 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr · Rooma jahunenud Ida-ja Lääne-Rooma riigiks. · 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik). Ida-Rooma riigi valitseja. Valgustatud keiser. Teeb palju häid asju riigi heaks, hästi koolitatud, oskab väga hästi ladina keelt ja korraldab asjad ladina keeles. Tänu sellele õn õigusteaduse keel just ladina keel. Teos koosneb kolmest osast: Institutiones (533) Digesta seu pandectae (530-533) (Digestid ehk pandetid - korrastatud materjalid, seadused, kommentaarid) Codex Iustinianus (529)
Jurist Salvius Iulianuse „Edictuum perpetuum“ (ca 130 pKr) Jurist Gaiuse „Institutiones) (160 pKr) 4) Dominaadi ehk absoluutse monarhia aeg (284 – 565): Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus Keisril võimutäius Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks Keiser Justianus (527 – 565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu koostada Corpus iuris civilis (529 – 534) Rooma õigusajaloo periodiseering II Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel 1) Kviriitliku õiguse periood: 754/3 eKr – 2.saj eKr (200 eKr või 146 eKr) – põlluharijate linnriik muutus impeeriumiks 2) Rahvaste õiguse (ius gentium) periood: 146 eKr – 235 pKr – oluliseks muutus side Rooma riigi helleniseeritud Ida ja romantiseeritud Lääne vahel 3) Rooma hellenistlik
nagu imperaatori nimel). Hiljem anti neile arvamustele seaduse jõud. Printsipaadi ajal võisid kõige tähtsamateks juristideks saada ka need isikud, kes vabariigi ajal poleks seda oma päritolu tõttu saanud. Kõige tähtsam selle perioodi õigusallikas on tänapäeval 2. sajandi juristi Gaiuse „Institutiones”, sest see on üks vähestest õigusallikatest, mis meieni on sellest perioodist säilinud. Meie teadmised klassikalisest eraõigusest pärinevad peamiselt aga Corpus Iuris Civilis’e osast Digesta. Printsipaadi kõige nõrgemaks küljeks oli keisritrooni pärimine. Alates Septimus Severusest (193-211) valitseb sõjaline diktatuur ning alates aastast 235 on Rooma riik sügavas kriisis. Rooma kaotab oma tähenduse ka pealinnana, sest keiser on pidevalt lahinguväljal. Kuigi printsipaadi ajal oli õigusteaduse õitseaeg, mõjutasid poliitilised kriisis ning üldine kultuuriline allakäik ka õigusteadust, mis käis printsipaadi lõpupoole samuti alla.
i. Senine printsipaadi vorm polnud enam nii hea, muutus probleemseks kuna neil polnud enam pärijaid --- muutis ebastabiilseks ii. Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus iii. Keisril võimutäius iv. Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks v. Keiser Justinianus (527-565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu koostada Corpus Iuris civilis (529-534) ROOMA ÕIGUSE AJALOO PERIODISEERINGUD, 2 2. Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel a. Kviriiliku õiguse periood: 754/3 eKr -2. saj. eKr (200 eKr või 146 eKr) - põlluharijate linnriik muutus impeeriumiks b. Rahvaste õiguse (ius gentium) periood: 146 eKr 235 pKr - oluliseks muutus side Rooma riigi helleniseeritud Ida ja romaniseeritud Lääne vahel c
Quaestiones, disputationes-üüksikute juriidiliste probleemide analüüsid.epistulae- juristide omavaheliste küsimuste arutamiseks.sententiae,opiniones-juriidilise praktika kujundamiseks Labeo ja prokuliaanid/avaliku diktatuuri pooldajad/ pooldavad uuendusi, aga Captio ja sabiniaanid/orjandusliku demok pooldajad/ pooldavadd vanu instituute. Kodifikatsioonid. Esimesed koodeksid. Corpus iuris civilis. Kodifikatsioon-teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Ül:vastavate normide kooskõlastamine. Esimesed kodifikatsiooni katsed tehti eraisikute poolt.III saj lõpul koostati 2 imperaatorite korralduste koodeksid: 1. Codex Gregorianus- koosneb 4 raamatust ja sisaldab imperaatori korraldusi ajavahemikust 196-295.a 2. Codex Hermogenianus- 1 raamatust , hilisemad korraldused.
o Tegelik asja enda käes pidamine Valduse liigitused: o Possessio iusta- õiguspäerane valdus(ausal, seaduspärasel viisil saadud) ja õiguspäratu valdus(saadud jõuga või salaja) o Heauskne valdus(asja vallatakse heas usus) ja pahauskne valdus(valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks) Valduse objektiks võivad olla käibelised asjad. Valduse saamiseks vajalik: tahe ja tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks. Valdus kaob kui kaob üks ta elementidest. Valduse kaitsevahendid preetorite poolt loodud interdiktid. Possessoorsed interdiktid: o Valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud o Interdiktid, millega kaitstakse olemasolevat valdust rünnete vastu o Interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine OMANDIÕIGUS Omand on suurim õigus, mis omanikul saab olla asja suhtes. Omandiõigus on õigus, mida kaitseb riik oma organitega
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime
tekkeallikatega vaid õiguse tunnetusallikatega. Rooma õigus roomlaste juriidilise mõtlemise nurgakiviks oli hagide (actio) süsteemi arendus. Actio süsteem asendus kirjutatud õigusega põhjuseks võimu siirdumine ainuvalitseja kätte. Praktikas pöörduti tagasi hellenistliku aja põhimõtete juurde kodifitseerimise põhimõtete realiseerimine. Keiser Theodosius II - Codex Theodisianus. Keiser Justinianuse ajal sündis Corpus iuris civilis. Saali frankide õigus Lex Salica. Tegemist seaduskoguga, mis sai prantsuse õiguse allikaks uuematesse väljaannetesse lülitati üleriiklikud seadused ehk kapitulaarid. Saksamaa õiguse lätted on peidus alemannide õiguses 7. saj lõpust ja 8. saj (Pactus Legis Alamannorum ja Lex Alamannorum). Õiguse allikae kujunemisloo sisuline aspekt inimene kuulus õiguse sfääri selle järgi, kellena ta sündis või siis arvestati nende abielu.
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peamised liigid.
keelas Iustinianus selle seadustekogu kohta kommentaaride koostamise. 5. Retseptsioon Hiljem, XII-XIII saj. algasid mandril protsessid, mida nimetatakse rooma õiguse retseptsiooniks e. ülevõtmiseks. Selle kaks peamist põhjust olid õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus. Kindlasti oli praktilisel retseptsioonil ka poliitiline taust, mis peitus absolutismis. Varajane retseptsioon (Barbarossa katse retsepteerida Corpus iuris civilis) jäi edutuks. 1. CIC i struktuur, üksikosade struktuur, materjali järjestus 1. Esimene osa "Institiones sive Elementa" koostati 533.a. See on lühike elementaarne, kuid ametlik tsiviilõiguse õpik, millel oli seaduse jõud. Peaaallikaks ja eeskujuks on Gaiuse "Institutiones", ta sisuks on peamiselt õigussätted isikute, asjade, pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Kogu aine "Institutiones" on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones.
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Arvestades seda, et kohtueelne menetlus oma terviklikkuses ise on suunatud kahtlustatava poolt õiguserikkumise tuvastamisele, ei ole kohtueelse menetluse alustamine ja selle kulgemine kohtus vaidlustatavad. Samuti tuleb kasuks lugeda Põhiseaduse kommentaaridest § 23 kommentaare. PS 23 lg-s 1 ja teise lõike esimeses lauses sisaldub õigusriikliku karistusõiguse olulisim põhimõte, mille tuntud ladinakeelne tähtsus on nullum crimen, nulla poena sine lege scripta, stricta, paevia (isiku tegu ei saa lugeda süüteoks ja teda ei tohi slle eest karistada, kui seda tegu ei olnud tunnistatud süüteoks kirjaliku, määratletud ja enne teo toimepanemist jõustunud seadusega). Põhimõte sisaldub ka EÕIK art 7 lg-s 1 ning kodaniku ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art 15 lg-s 1. Põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul,
annaabi.ee 
