Traadita kohtvõrk WLAN Tööd tegid: Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 1. WLAN tugijaama seadistamine Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset"). Peale algseadistuse taastamist nimetab WLAN tugijaam oma raadiokohtvõrgu nimega "linksys". Marsruuteri sisevõrgu seadistamiseks valida järgnevast tabelist juhendaja poolt määratud variant ja leida puuduvad andmed käsitsi või programmide abil - IP aadressi kalkulaator 1, IP aadressi kalkulaator 2,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Traadita kohtvõrk WLAN Aruanne Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed
11.12.2016 Side labor 4 aruanne Side labor 4 Traadita kohtvõrk WLAN aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Nov 8 13:43:45 2016 1. WLAN tugijaama seadistamine WLAN tugijaama seadistamise IP osa Viimane Esimene Teine kasutatav kasutatav aadress
võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5 operaatori vahel. Milline on igale operaatorile eraldatav sagedusala, kui jaotus operaatorite vahel on ühtlane. Jagame sagedusala operaatorite arvuga ja vähendame tulemust esimese lairibasammu kordseni. Sagedusala = 60, lairibasamm 5 ja operaatoreid 5. 60 / 5 = 12 5 on siin operaatorite arv. Nüüd vaatad, et samm on 5MHz, seega 12 ei sobi. 10 on hea vastus
t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel
+18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel
8,8Mb/10Mbit/s=0,88s 7. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512- baidise infosõnumi ülekandeaeg. - 128-18=110B 512/110=5pakketi 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s 8. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? - 64-18=46=> 46/64=72% 9. Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935-
+18B p2is. Kokku=146B t=146*8/10Mbit/s=1,168*10-4s Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88sGeostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel läbimiseks paketile ja kinnituspaketile 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel
* Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s * Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. * GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890915MHz jagad 3ks + iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935960MHz. (915890)
Saatjast vastuvõtjani saab defineerida 4 teekonda (2.kiire mudeli abil): , ellipsoidid. Kui valida erinevate l sammuks 6. Tugijaama leviala määramine. 2 Kärje suuruseks võib määrata kui protsentuaalne osa tugijaama moodustub ellipsoidide hulk. ümbruses olevast raadiusega R ringi pindalast, kus signaalitugevus
.................................................................... /kuupäev/ Aruanne kaitstud.................................................................................................... /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 1. WLAN raadiovõrgu lühikirjeldus Wireless Local Area Network ehk juhtmeta kohtvõrk põhineb raadiosidel litsentsivabadel sagedustel 2.4GHz juures ning hajutatud spektriga järjestatud modulatsiooniviisil (DSSS). DSSS tagab kiire ning suhteliselt häireteta andmevahetuse väikeste ühikvõimsuste juures. Samas tekivad raadiolingi kasutuselevõtuga uued ohud, seda eriti andmeturvalisuse juures, kuna võrgus suhtlejate pealtkuulamiseks ei pea kurjategija enam füüsiliselt samas kohas viibima.
kõnesideks kasutusel oleva ribalaiuse 3100Hz. Andmete edastus kiirused vastavalt standarditele: V.21 - 300 bit/s; V.34 – 28,8 kbit/s: V.92 – 56 kbit/s b)ADSL puhul on tegemist asünkroonse full-dublex ühedusega, kus alla laadimiss kiirus on suurem kui ülesse laadimise oma. ADSL töötab ribalaiusel umbes 1000 kHz. Olenevalt standardist alla laadimise kiirus 8-24 Mbit/s ja ülesse laadimise kiirus 1-5 Mbit/s ADSL’i puhul on kasutusel võrgu kihis ATM seega, 48 bitise paketti kohta 5 bitti. Lisaks kõrgemates kihtidest tulevad päised, mis teeb mis keskmiselt teeb 500 baidise andmepakti kohta kuni 16% ülekulu 8) Sidetehnikas kasutatakse erinevaid ajalise multiplekseerimise ja kanalite ühiskasutuse meetodeid (FDM, TDMA, WCDMA). Kirjeldage nende meetodite kasutust sides ning võrrelge põhiparameetreid. FDM – Sagedusmultipleksimine. Sagedus vahemik jagatakse ribalaiusteks, mis ei katu teiste ribalaiustega. WLAN kasutab tehnoloogikat FDMA kus iga kanali sam on 25kHz
Modulatsioon on siinusfunktsiooni parameetrite muutmine (kas amplituudi, sageduse või faasi) Amplituudmodulatsioon – kõrge piiks - 1, madal piiks - 0 Sagedusmodulatsioon ehk sagedustihendus FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine, nt raadiol saad valida ühe sageduse (jaama), kuigi kõik jaamad on samaaegselt eetris automatic link establishment - automaatne ühendus kahe lühilaine aparaadi vahel, kasutab nt 8 erinevat sagedust ja saab 3 bitti korraga saata. faasmanipulatsioon - cos graafik - 1, -cos graafik - 0 Ressursijaotuse viisid: sagedustihendus FDMA (lainepikkuse järgi WDMA), aegtihendus TDMA, koodtihendus CDMA, ruumiline tihendus SDMA. FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine. WDMA - ühte kanalisse mitme kiire toppimine valguskaablis. TDMA - ajapilude kasutamine, hästi pisikesed pilud, kasutaja ei märka, 2G võrkudes.
...........9 2 Sissejuhatus Vanasti olid telefonid juhtmega seina küljes kinni, praegu võib rääkida aga kasvõi aias õunapuu otsas istudes. Samamoodi on Internetiga: praegu levib ta enamjaolt läbi juhtmete, kuid päris lihtsate vahenditega saab oma majja või kontorisse tekitada õhus leviva interneti. Juhtmeta võrk ehk wireless LAN ehk WLAN sobib nii laua-, süle- kui pihuarvutitele. Võrku lülitumiseks peab arvutil olema spetsiaalne võrgukaart (2000-3000 krooni), mõnedel uuematel sülearvutitel on see juba sisse ehitatud. Võrgu leviala tagab baasjaam ehk access point (umbes 10 000 krooni), mis ühendatakse Interneti-kaabli külge ning mis pakub siis mõnesaja meetri raadiuses võrgulevi. Üks baasjaam tuleb toime paarikümne kasutajaga. Wireless võrgu saab iga hetk kaasa võtta ja viia uutesse ruumidesse, kui firma peaks
Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi. IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad
Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur. 1 ISO-OSI mudel Füüsiline – määrab ühenduse tüübi (nt kaabel). Kanalikiht annab liidesesse info, mille füüsiline kiht edastab. Kanalikihti ei huvita füüsiline kiht ja vastupidi. Alumistes kihtides peavad olema liidesed, kuhu ülemised kihid saavad infot anda. Kanalikihis olevad aadressid on füüsilised aadressid (otseselt seotud füüsiliste seadmetega, nt MAC). Paketis peab olema üks aadress juures – võrguaadress(IP). Võrgukiht loob ühenduse kahe võrgu vahel. Transpordikihis on vaja lisada TCP aadress. Sessioonikihi ülesanne on hallata erinevaid operatsioone. Esitluskiht tõlgib omavahel erinevaid esitlusviise (vormingute vahetamine) – kuidas kasutajale midagi edastatakse või kuidas arvutis kodeeritud on. (+krüpteering ja kompressioon). Iga kiht suhtleb teise arvuti sama kihiga
,,arvata" signaali vaartus. Analoogsignaalil aga on Ortogonaalsus tahendab et sa korrutad kaks signaliseerimisel) edastatakse iga sumboliga uks signaali bitt (0 voi 1), (funktsiooni) kokku ja integreerid need ning siis koige elementaarsema QAM-modulatsiooni tulemus peab olema 0. Tahendab et signaalid on korral saab iga omavahel risti sumboliga edastada kaks bitti - uks bitt vastab uhe ehk nihkes 90deg. ja teine bitt Signaalid edastatakse paralleelselt (samal ajal) teise kandevlaine amplituudile. Kuna kahe biti ,erinevatel abil saab kodeerida kandevsagedustel. neli erinevat sumbolit (00, 01, 10 ja 11), siis nait. Kuna sellisel juhul on voimalik edastada signaali ule 600-
Edastuskiirus oleneb moodulist ja võib olla 721Kb/s ühes suunas ja 57,6Kb/s teises suunas või 432,6 Kb/s mõlemas suunas. Spetsifikatsiooni detaile: · Seadmed jagavad omavahel ühist edastuskanalit · Päised ja juhtimisinformatsioon moodustavad umbes 20% kogu andmevoost · Sagedusvahemik 2 400 kuni 2 483,5 MHz jagatakse 79 kanaliks, millest igaühe ribalaius on 1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust:
Edastuskiirus oleneb moodulist ja võib olla 721Kb/s ühes suunas ja 57,6Kb/s teises suunas või 432,6 Kb/s mõlemas suunas. Spetsifikatsiooni detaile: · Seadmed jagavad omavahel ühist edastuskanalit · Päised ja juhtimisinformatsioon moodustavad umbes 20% kogu andmevoost · Sagedusvahemik 2 400 kuni 2 483,5 MHz jagatakse 79 kanaliks, millest igaühe ribalaius on 1MHz · Andmekanal muudab sagedusvahemikku 1600 korda sekundis · Iga kanal on jagatud ajapiludeks kestusega 625 ms · Pikovõrgus on üks peajaam (master) ja kuni 7 alamjaama (slave) 1 · Peajaam edastab signaali paarisarvuliste ajapilude ajal ja alamjaamad paaritute ajapilude ajal · Paketi pikkus võib olla kuni 5 ajapilu suurune · Iga pakett mahutab kuni 2745 bitti andmeid · Pikovõrgus kasutatakse kahesugust andmeedastust:
allikatest saabunud signaalid edastatakse mööda valguskaabli ühtainsat kiudu nii, et iga signaali kannab erineva lainepikkusega valguslaine. · DWDM kasutamine võimaldab multipleksida kuni 80 (teoreetiliselt rohkemgi) erinevat lainepikkust ehk andmekanalit mööda ühtainsat optilist kiudu edastatavasse valgussignaali. Iga kanal kannab seejuures aegmultipleksitud (TDM) signaali. Süsteemis, kus iga kanali ribalaius on 2,5 Gbit/s (miljardit bitti sekundis) on võimalik üht kiudu mööda edastada 200 miljardit bitti sekundis. · DWDM kutsutakse vahel ka lihtsalt lainepikkusmultipleksimiseks (WDM). · · · · · · Sidesüsteemide ülevaade: · Simpleks, pooldupleks ja täisdupleks: · Simpleks
See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nivideo-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbes ajaks. Andmeedastuskiirus ATM võrgus on 25 Mbit/s kuni 10 Gbit/s (OC-192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet'i kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbit/s. Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul iga sõnumi tarvis kahe võrgupunkti vahele fikseeritud kanal, mistõttu ATM võrgu kasutamist on lihtsam tasustada. ATM-teenust on nelja liiki: · CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile · VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul · UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks · ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba
MAC-aadress teie arvuti võrgukaardile tootja poolt omistatud unikaalne riistvaranumber.Etherneti kohtvõrgus on see identne teie ethernetiaadressiga. Kui teie arvuti on ühendatud Internetiga (IP-protokolli kohaselt on teie arvuti siis host), paneb vastavustabel teie IP aadressivastavusse teie arvuti füüsilise MAC-aadressiga kohtvõrgus. Võrgukiht Ipv4 IP protokolli neljas versioon, millel praegu põhineb Internet. IPv4 aadressid koosnevad neljast omavahel punktidega eraldatud kümnendarvust. Kuna aadressid on 32-bitised, siis nende maksimaalne arv on 4 294 967 296. Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolliväljatöötamiseks. Ipv6 IP-protokolli versioon 6- Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel olevat IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-aadresside defitsiidi
ettevaatusabinõusid. WEP krüpteering WEP on IEEE 802.11 andmeturbe protokoll traadita (raadio-) võrkudele (IEEE 802.11x). See oli algne krüpteering kõikidele Wi-Fi seadmetele. WEP-i vead ja turvaaugud leiti aga kiiresti üles ja pahategijad kasutasid need kiiresti ära. Internetis liigub väga palju vabavara, mille ainuke ülesanne ongi WEP krüpteeringu muukimine. WEP tuleb erinevate võtmesõnade pikkustega. Kõige tavalisemad pikkused on 128 ja 256 bitti. Mida pikem salasõna on, seda raskem on seda muukida. Tänapäeval peetakse WEP krüpteeringut vananenuks ja väga vigaseks. 2005. aastal pidas FBI demonstratsiooni, kus nad kasutasid kõigile kättesaadavaid programme, millega muugiti WEP krüpteeringuga raadiokohtvõrk lahti kolme minutiga. Kuigi WEP on parem kui mitte midagi, siis ei anna seda võrreldagi arenenuma WPA krüpteeringuga. WPAv1 krüpteering WPA on andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802
..........................................4 7Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................5 8Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................5 2 1 50m kaabli bittide arv Lähteülesanne: IEEE 802,3 (Ethranet) 10BASE-T kaablis on signaali levikiirus võrdne 70% valguse kiirusest. Maksimaalselt mitu bitti mahub 50 meetri pikkusesse kaablisse? Ehk mitmendat bitti hakkab kaabli ühes otsas asuv terminal edastama sellel hetkel, kui esimene edastatud bitt on jõudnud kaabi teise otsa? Lahenduskäik: Valguskiirus: 299 792 458 (m/s) Signaali veli kiirus: 70% valguse kiirusest Levikiirus kaablis = 299 792 458 (m/s) * 70% = 209 854 720,6 (m/s) Kaabli pikkus: 50 (m) Valguse levik 50m kaablis = 50 (m) / 209 854 720,6 (m/s) = 2,382 * 10 -7 (s) 10BASE-T kaabli kiirus: 10 mb/s
Kuusnurkade puhul on ülekatvus olemas, kuid on üsna väike, samas ei teki leviauke. Praktikas võrk täpselt selline välja ei näe, kuid püütakse saavutada võimalikult sarnast kärgstruktuuri. Tegelikkuses on struktuur üsna kaootiline. Kuna esineb siiski ülekatvust, tuleb teha kindlaks, et jaamad üksteist segama ei hakkaks. Seega erinevates jaamades kasutatakse erinevaid sagedusi. Ideaalis töötaks iga tugijaam erineval sagedusel, aga sagedusi pole nii palju olemas. Iga masti leviala (kärje raadius) on ligikaudu 10-20 km. Teoorias kuni 30, aga tavaliselt seda nii suureks ei aeta. Väiksemates kohtades kasutatakse suurema raadiusega kärgesid, linna väiksematega – üks kuusnurk jagatakse väiksemateks juppideks. Põhjuseks on asjaolu, et üks tugijaam saab teenindada korraga piiratud arvu kliente. Tavaline kärg – makrokärg
CSMA/CD CS - Carrier Sense - kandjatuvastus ehk liikulsetuvastus. MA - Multiple Access - mitmikpöördus. CD - Collision Detection - põrketuvastus. Põrkeala (collision domain) Põrge levib kogu meediumi ulatuses ja jõuab kõigi seadmeteni Meedium koos selles suhtlevate seadmetega moodustab põrkeala Repiiter (repeater) Kasutatakse füüsilisel tasemel segmentide ühendamiseks võimendab signaali(ka taasformeerib). MAC aadressid ja kaadri sisu on ebaoluline Ühendatud segmendid peavad olema sama kiirjusega ja kasutama sama tüüpi meediumipöördust Ühendatud segmendid moodustavad ühe põrkeala Etherneti kaader Preambula = 8 baiti (1010101010....101011) Päis (header) = 14 baiti o 6baiti DA(Destination Address, sihtaadress) o 6baiti SA(Source Address, lähteaadress) o 2baiti tüüp/pikkus 0-1500 - pikkus
/// ==> Queuing delay järjekorra peale minev aeg pakett ootab, et teda edasi saadetakse. Ooteaja pikkus sõltub varem saabunud pakettidest, mis samuti ootavad. Tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni. EHK on vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata). /// ==> Transmission delay paketi võrku saatmiseks kuluv aeg sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks /// ==> Propagation delay andmete liikumise aeg signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites.
/// ==> Queuing delay – järjekorra peale minev aeg – pakett ootab, et teda edasi saadetakse. Ooteaja pikkus sõltub varem saabunud pakettidest, mis samuti ootavad. Tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni. EHK on vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata). /// ==> Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks /// ==> Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide -
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik
Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ara, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network I.) - Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm. Kasutab võrguliidesena IP protokolli. Tegeleb marsruutimise ja erinevate võrkude vahelise andmeedastuse ning voo juhtimisega. Samuti tükeldatakse ja defragmenditakse ka suuremaid datagramme. Igal seadmel on 32- bitine IP-aadress. IP-pakette adresseeritakse IP-aadressi kaudu, kuid tegelikus edastuses kasutatakse MAC-i. IP aadress seotakse MAC-iga APP protokolli abil. Kanalikiht (data link I.) - Jagab datagrammid pakettideks. Muudab saabunud
usaldatavus; additional features (lisaomadused) - kaitstus ja prioriteedid. Ajalised parameetrid: establishment delay (requestist confirmini); establishment failure probability (vea tõenäosus, et ühendust ei saa luua kindla ajavahemiku jooksul) 4. OSI mudeli kihtide funktsioonid. 7.rakenduskiht (application) - rakendusprogrammile otse antavad teenused (telnet, ftp, mail); 6.esituskiht (presentation) - andmete esituskuju muutmine; 5.seansikiht (session) - nimede ja aadresside teisendused, pääsuõigused, sünkronisatsioon; 4.transpordikiht (transport) - transparentse ja usaldatava andmeliikluse tagamine ja vahendus; 3.võrgukiht (network) - sõnumite marsruutimine keerulistes võrkudes; 2.kanalikiht (datalink) - lihtne vigade parandamine ja edastus punktist punkti võrgu sees; 1.füüsiline kiht (physical) - andmete füüsiline edastus punktist punkti. Kihtide vahel toimub informatsiooni transleerimine, mida teostab kihtidevaheline liides. Liides on
00000000 Arvuteid võrgus = 219-2 = 524 286 7) Kuidas toimib DNS spoofing (DNS võltsimine)? a) Häkker paigaldab Internetti liba DNS- serveri b) Häkker nakatab pahaaimamatu arvutikasutaja arvuti programmiga, mis seadistab tema arvuti kasutama võltsi DNS-serverit c) Kasutaja, tehes päringu talle tuntud veebiaadressile, satub häkkeri poolt valitud lehele (mis väliste tunnuste alusel võib olla identne originaallehega) II) VÕRGUTEENUSED 8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server? Jagab kohtvõrgu arvutitele võrguseaded (IP-aadress, alamvõrgu mask, vaikelüüs, DNS- aadress) 9) Mille poolest erinevad DNS-server ja WINS-server? Mõlemad tegelevad nime tõlkimisega , aga erinevused tulevad sellest, et DNS on sobilik globaalse interneti jaoks, WINS sobib Microsoft operatsioonisüsteeme kasutatavate arvutitega kohtvõrkude jaoks. DNS on hierarhilise struktuuriga erinevalt WINSist. DNS-il on
võimaldab, identifitseerimist, keeruliste süsteemiosade vahelised suhted *mooduliteks eraldamine kergendab hooldamist, süsteemi uuendamist (kihi teenuse muutmine pole nähtav ülejäänud süsteemile). Interneti protokolli puhul: Rakenduse kiht: toetab võrgu rakendusi(ftp, smtp, http); Transpordi kiht: host-host andmete edastamine(tcp, udp); võrk: marsruudib datagramme allikast sihtpunkti(ip, marsruutimise protokollid); kanal: andmete üle kandmine võrgu naaberelementide vahel(ppp, ethernet); füüsiline: bitid “traadil”. Iga kiht teostab kindlaid tegevusi, suhtleb samasuguste kihtidega. Näiteks transport: *Rakenduselt võetakse andmed * lisatakse adresseerimine; usaldatavuse kontroll; info vormile; saadakse datagramm * saadetakse datagramm teisele suhtluspoolele * oodatakse ack kviitungit Võrgukiht(network) Protokollid defineerivad andmeformaadid, sõnumite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
