sügavune,tard-,sette-ja moondekivimid.2.Saarkaar ja mäestik:Vahevööse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida e vulkaanilin saarkaar.Kui ookeaniline laam``upub``vahevööse vastu mandri serva siis tekib mandri äärelevulakkaniline mäestik.N:Tänapäeval on neid näha Vaikset ookeani ümbritseva ``tulerõngana``.3.4.Kilpvulkaan:magma sisaldus35%/52%,magma voolab rahulikult maapinnale,valgub pikkade laavavooludena laiali ja ``ehitab``lameda vulkaanikoonuse.Kõik ookeanilised vulkaanid on kilpvulkaanid.N:Mauna Loa.Kihtvulkaanid:magma sisaldus52- 65%,laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse.Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.N:Etna.5.Kehalaine:kerapinnalaadsete frontidena nagu helilaine õhus.Eristatakse kiiremaid P-laineid e pikilaineid mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvateja välja venivate impulssidena
algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad või on lühikesed, tardub juba vulkaanilõõris. 2) kilpvulkaan, liikuv magma liigub maapinnale ja valgub laavavooludena laiali, moodustub lame vulkaanikoonus. Kuumaveeallikas: vesi kuumeneb, tekib aur. Kui auru rõhk on suurem kui veesambal, siis tekib purse, seda nim.geisriks. Pursete vahe sõltub geisrist.Geisreid on Uus- Meremaal, Islandil, Kamtsatkal. Maavärinad tekivad: 1)laamade liikumise tõttu (tektoonilised maavärinad).Levivad seismilised lained, epitsenter on maavärina koldest otse üles maapinnal. Seismograafiga mõõdetakse. 2)vulkaanide tõttu
kivimite ülessulamisel ja on erineva räni sisaldusega. Astenosfääri basaltne aluseline magama: 35%- 52%, ränisetteid sisaldava ookeanilise koore ülessulamisel 52%- 65%-keskmine, andesiitne magma. Liiva- ja savikivimi rikkast mandrilisest koorest tekib 65%- 75% happeline (graniitne) magma. Kilpvulkaanid (kõik ookeanide vulkaanid) tekivad räni- ning gaaside vaesest väikese viskoossusega magmast, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Sageli muurab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid (Mauna Loa). Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vavaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate
mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud - inimajaloovältel mitte pursanud, suikkuvad - ajutise purskerahu seisundis olevad või aktiivsed -pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. See valgub pikade laavavooludena laiali ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus
·Koonuste nõlvadel tuhast parasiitkoonused, radiaaldaikid Kilpvulkaanid on palju mastaapsemad kihtvulkaanidest Purskeprotsess on: kilpvulkaanil - fontaneeruvate laavavooludena Vaikne ookean stratovulkaanil - gaasilis-püroklastiliste sügavus 5-6 km plahvatustena 190 km Stratovulkaani laavakogus võib olla väga minimaalne Vulkaanide globaalne levik Püha Helena vulkaani kraatrisse pärast püroklastilisi M.St.Helens
Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu.
mis paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja erigraniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Mandritel ja laamade
liikumine basaltne magma graniitne magma -laavavoolud - lühikesed, tugevad ja harvad või - valgub rahulikult puuduvad üldse. -magma tardumine maapinnal - kiire, sageli juba lõõris, ja tagajärg moodustades laavakorke, mille alla -aeglane, valgub kuhjuvad suureneva rõhu all kuumad laavavooludena gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise laiali ja tekib lame korral toimub plahvatuslik vulkaanikoonus vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning -paiknemine purustatud kivimitükkide, tuha, ja laavatilkade segu.
vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahuseisundis olevad või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Magma omaduste mõju vulkaani kujule ja purskeprotsessile vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse
Seetõttu, kui magma on tekkinud, hakkab ta ülespoole liikuma. Vulkaanid tekivad siis, kui magma jõuab maapinnale. Olenevalt magma iseloomust ja maakoore vastupidavusest jagunevad vulkaanid keskuspurskevulkaanideks(kiht- ja kilpvulkaanid) ning lõhepurskevulkaanideks(tekivad basaltsel laavaplatool). Kilpvulkaan-vulkaanitüüp, mis tekib räni- ja gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltse magma rahulikul voolamisel maapinnale, valgudes pikkade laavavooludena laiali ning ehitades lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnenud lõhesid mööda. Niiviisi tekivad parasiitsed slakikoonused. Kihtvulkaan-vulkaanitüüp, mis tekib suure viskoossusega andesiitse ja eriti graniitse magma voolamisel maapinnale. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma
Aafrika vulkaanid). Magma omaduste mõju vulkaani kujule ja purskeprotsessile Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadusega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim on vulkaan Mauna Loa. Kihtvulkaanid koosnevad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja,
purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Kilpvulkaanid Tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim neist on Mauna Loa). Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti viskoossusega hästi liikuvast basaltsest graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või magmast. See voolab suhteliselt rahulikult puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, maapinnale, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus Tuntuim neist on Mauna Loa. vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
Tekivad räni- ja Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning gaasidevaesestväikese märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt viskoossusega hästi liikuvast voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. basaltsest magmast. See voolab Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad suhteliselt rahulikult maapinnale, üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla laiali ja "ehitab" lameda kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub vulkaanid on kilpvulkaanid plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus (tuntuim Mauna Loa) vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad
Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu.
Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , Kõik ookeanide vulkaanid on mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa) gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu.
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn vulkaanikoonuse. laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral neist on Mauna Loa. toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja
väikese viskoossusega hästi liikuvast märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt basaltsest magmast. voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, Laavavoolud on lühikesed ja harvad või valgub pikkade laavavooludena laiali puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse. vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid.
tekkinud ulatuslikke lõhesid või magmakolde kohale moodustunud kanalilaadsete tühikute ehk lõõride kaudu. Vulkaane leidub litosfääri laamade piirialadel, kuumatäpi alal ja kontinentaalse rifti piirkonnas. 6. Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi. Kilpvulkaan- toitub SiO2 väikese viskoossusega aluselisest ehk basaltsest magmast. Hästi liikuv magma, voolab rahulikult pinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Kihtvulkaan- happeline ehk graniitne magma, vaevaliselt voolav ja madal temp. , laavavoolud on lühikesed või polegi. Koonusja kujuga järsunõlvaline vulkaan. 7. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest. Vulkaanilise suitsuga eraldub veeauru, süsinik- ja vääveldioksiidi ning lämmastiku-, koori-, fluori- jt ühendeid
pinged, maavärinad nt. Jaapanis laamade nihkumine - laamad liiguvad samas suunas kuid eri kiirusel, 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid, mandritel ja laamade sukeldumisvööndites tekkivad, lühikesed laavavoolud, rõhupiiri ületades toimub plahvatuslik purse, Etna Itaalias, Vesuuv Itaalias, Rainier P- Ameerikas, b. kilpvulkaanid, ookeanipõhjast kerkivad, magma valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse, Mauna Loa Hawaiil, Hekla Islandil, c. lõhevulkaanid laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu, toimub enamasti ookeani põhjas, nt. Laki Islandil. Lõhevulkaane ei peeta eri liiki vulkaaniks, sest nende piklik lõhe asendub aja jooksul mitme kesklõõriga millest areneb edasi kilp- või kihtvulkaan(id). 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a
mudavoolud Mandlid hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Millised on ookeanipõhja vulkaanid? basaltsed kilpvulkaanid Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist? kilpvulkaan kihtvulkaan suurus palju mastaapsem väiksemad purskeprotsess fontaneeruvate gaasilis-püroklastiliste plahvatustena laavavooludena Kuidas on vulkaanid levinud globaalselt? Vaikse ookeani rannikutel on väga palju Kuidas tekivad basaltide platood? magma tõuseb piki lõhevulkaanide lõhet, tekivad laialdased laavakatted, mida nim basaltide platooks Mis on maar? Pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud plahvatuskraater Kuidas tekivad padilaavad? Moodustuvad laava kokkupuutel veega Moone
kihtvulkaanid, b. kilpvulkaanid, c. lõhevulkaanid a. kihtvulkaanid-üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid. Suur virtuoossus, happeline magma on vaevaliselt voolav ja madala temperatuuriga. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Näited: Rainieri vulkaan, Etna b. kilpvulkaanid-üksteisega vahelduvad laava kihid. Väike virtuoossus, haästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult pinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Mõõtmetelt palju suurem kui kihtvulkaan. Näited: Mauna Loa, Kilimanjaro c. lõhevulkaanid-ookeanide põhjas laamade lahknemisalal, laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu. Laava on basaltse koostisega, suhteliselt hästi voolav. Vedel magma, lame kuhik. Näited: Island 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved, b. mudavoolud e lahaarid, c. fumaroolid, d. geisrid a
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud on Mauna Loa. kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast viskoossusega hästi liikuvast basaltsest andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud magmast. See voolab suhteliselt rahulikult on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma maapinnale, valgub pikkade laavavooludena tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral Tuntuim neist on Mauna Loa. toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured
kihid KILPVULKAAN KIHTVULKAAN Räni--ning gaasidevaesest väikese Räni ja gaasirikas, märgatavalt suurema viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolav andesiitne ja basaltsest (aluseline) magmast. See graniitne (happeline) magma. Laavavoolud voolab suhteliselt rahulikult lühikesed ja harvad. Magma tardub kiiresti sageli maapinnale, valgub pikkade juba vulkaani lõõris, moodustab seal laavakorke, laavavooludena laiali ja ,,ehitab" millea alla kogunevad järjest suureneva rõhu alla lameda vulkaanikoonuse. Kõik kuumad gaasid. Kriitilise rõhu ületamisel ookeanide vulkaanid. Tuntuim Mauna vulkaanipurse, seejuures puruneb vulkaanikoonus, Loa. Vulkaaniliste saarte tekitaja. õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilkade segu. Mandritel ja
Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning väikese viskoossusega hästi liikuvast märgatavalt suurema viskoossusega, basaltsest magmast. vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, Laavavoolud on lühikesed ja harvad või valgub pikkade laavavooludena laiali puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kõik ookeanide vulkaanid on Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. magmast. See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku Tuntuim neist on Mauna Loa. paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. magmast. See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku Tuntuim neist on Mauna Loa. paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
1.kustunud vulkaan inimajaloo vältel mitte pursanud 2.suikuv vulkaan ajutise purskerahu seisundis olev 3.aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne)aastase vahega tegutsev. Vulkaanid jagunevad kuju järgi kaheks: 1.Kilpvulkaan-tekib räni ning gaaside vaesest väikese viskoossusega hästi liikuvatest basaltsest magmast,Maapinnale voolab ta suhteliselt rahulikult ja aeglaselt ning valgub pikkade laavavooludena laiali ning moodustab koonuse.Kilpvulkaanid on kõik ookeanilised vulkaanid. nt.Mauna Loa 2.Kihtvulkaan-tekib ränist ja gaasidest rikastunud ning suurema viskoossusega vaevaliselt voolavast magmast.Laavavoolud on lühikesed,harvad,või puuduvad.Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris moodustades seal nn. Laavakorke.Nende alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid
Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellised vulkaanid esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. B. tekivad väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sellised vulkaanid esinevad ookeanides, moodustades vulkaanilisi saari. Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) A. Lõuna-Ameerika läänerannikul B. Põhja-Ameerika idarannikul C. Vaikse ookeani rannikualadel D. Aafrika lõunaosas E Islandil 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil (varem kasutati Mercalli skaalat); (teadmised, kaart)
5 Kilpvulkaanid ehitatakse basaltse magma kihtidest (nt Havai) Mauna Loa üldine kilbi kõrgus kokku 17km. Maailma aktiivsemaid vulkaane. Esimesed laavavoolud 1Mat, vee alt väljas 400 tuh at. Kaldeera 3x5 km. Kaldeera tekib vulkaani ülemise osa allavajumisel peale suure aktiivsuse perioodi lõppu. Ookeanipõhja vulkaanid on kõik basaltsed kilpvulkaanid ja toituvad astenosfäärist. Purskeprotsess fontaneeruvate laavavooludena. Strato- e kihtvulkaanid. Keskmine ja happeline magma. Gaasiderikkam. Koonus järsunõlvaline ja moodustunud püroklastika kihtidest (tuhk, liiv, pommid, jms purustatud kivimeid, koos laavakildudega). Magma suhteliselt madalal temperatuuril ja kristalliseerub kergelt. Kraatri tippu kristalliseerub kork, mille all hakkab kogunema rõhk. Kihtvulkaanid palju väiksemad kui kilpvulkaanid. Purskeprotsess püroklastilise plahvatusena. Laavakogus väga väike. Lõhevulkaanid
1.1) Kilpvulkaanid ehitatakse basaltse magma kihtidest (nt Havai) Mauna Loa üldine kilbi kõrgus kokku 17km. Maailma aktiivsemaid vulkaane. Esimesed laavavoolud 1Mat, vee alt väljas 400 tuh at. Kaldeera 3x5 km. Kaldeera tekib vulkaani ülemise osa allavajumisel peale suure aktiivsuse perioodi lõppu. Ookeanipõhja vulkaanid on kõik basaltsed kilpvulkaanid ja toituvad astenosfäärist. Purskeprotsess fontaneeruvate laavavooludena. 1.2) Strato- e kihtvulkaanid. Keskmine ja happeline magma. Gaasiderikkam. Koonus järsunõlvaline ja moodustunud püroklastika kihtidest (tuhk, liiv, pommid, jms purustatud kivimeid, koos laavakildudega). Magma suhteliselt madalal temperatuuril ja kristalliseerub kergelt. Kraatri tippu kristalliseerub kork, mille all hakkab kogunema rõhk. Kihtvulkaanid palju väiksemad kui kilpvulkaanid. Purskeprotsess püroklastilise plahvatusena. Laavakogus väga väike.
annaabi.ee 
