majade ümbruses, haljasaladel, kalmistutel. Eestis on luuderohi oma levila põhjapiiril, meie kliima on talle ebasoodne ja seetõttu külmub ta talvel sageli kuni maapinnani. Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist, milles vannitati haigeid kohti. Luuderohi on mürgine . taimemahla nahale sattumine võib tekitada tugeva ärrituse. Söömine aga oksendamise ja tugeva kõhuvalu. 3.Lõhnav draakonipuu : Lõhnava draakonipuu sordid kasvavad hästi ka poolvarjulises kohas, vältida tuleb otsese päikesevalguse langemist taimele. Sobivad hästi tuppa või kontorisse , sest püüab õhust kahjulikke aineid. Vaatamata oma nimetusele lõhnav draakonipuu ta ei lõhna. Nimetus lõhnav draakonipuu on tulnud sellest, et ta on aretatud looduses kasvavatest draakonipuudest, mis lõhnavad väga tugevalt. Lemon Limel on 6-8cm pikkused lehed.
Draakonipuu Draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim. Looduslikke draakonipuu liike on 62, mis kasvavad Aafika savannides ja vihmametsades. Looduses kasvab draakonipuu 25 meetri kõrguseks. Meie poodides müüakse palju erinevat sorti draakonipuid, taimedel on erinev kuju ja kõrgus. Draakonipuid on suurema ja tugeva lehestikuga ning on ka kitsama lehega kirjulehelisi sorte. Liigid ääris- draakonipuu (D. marginata) lõhnav draakonipuu (D. fragrans) käänd-draakonipuu (D. reflexa) harilik draakonipuu (D. draco) Sanderi draakonipuu (D. sanderiana) Dereema draakonipuu (D. Deremensis) Toataimena on Eestis levinud ääris- draakonipuu , lõhnav draakonipuu ja käänd-draakonipuu. draakonipuu on väga populaarne ja armastatud toataim sest, tema järel on lihtne hoolitseda. Ääris-draakonipuu pärineb Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes
kasvavad taimed? Mitmekesine taimestik- kohastumised Osadele piisab vähesest mullast Taluvad tallamist ( võilill, teeleht, valge ristik, nurmik jne.) Taluvad saastunud õhku Taluvad kunstlikku valgust ( tänavavalgustus) Taluvad kas vähest vett või üleujutust Taluvad koerte ja kasside uriini Taimede jaotus Kultuurtaimed ehk istutatud taimed Nt: erinevad lilled- võõrasema, peiulill Looduslikud taimed, mis taluvad tallamist Nt teeleht, võilill, lõhnav kummel Prahitaimed- puju, takjas Mis tähtsus on taimedel asulas? Taimede tähtsus- kirjuta vihikusse Parandavad keskkonda ( õhk) Aitavad summutada müra Loovad elutingimusi loomadele Ilmestavad asulat ( ilusad) SAMMAL SAMBLIK Omapäraseks kahe elusolendi - vetikate ja seente - kooseluvormiks on samblikud. Samblikud on välimuselt väga erinevad. Samblik ei ole taim, sammal on taim. SAMMAL SAMBLIK Nurmik Lõhnav kummel Puju Takjas
järgnevalt rafineerisid seda roomlased ja pärsialased. Kuigi parfüümid ja parfümeeriatooted olid olemas ka Indias. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms.Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Teadmised parfümeerias jõudsid Euroopasse juba 14. Sajandil, osaliselt islami leviku tõttu. Aga need olid ungarlased, kes tõid lõplikult sisse esimese kaasaegse lõhnaõli. Valmistatud lõhnav õli oli segatud alkoholi lahus. Parfümeeria kunst arenes edukalt Renessanssi Itaalias ning 16. Sajandil võeti üle Itaalia täiendused Prantsusmaal Catherine de 'Medici isikliku lõhnastaja, Rene le Florentin poolt. Tema labor oli salajase läbikäiguga oma korteritega seotud, selle tõttu ei saanud valemeid keegi varastada. Prantsusmaa sai kiiresti Euroopa keskpunkti parfüümide ja kosmeetikatoodete tootmisel. Parfüümi essentsi saamiseks kasvatati palju lilli, mis algas 14. sajandil
Mürkgaaside Eemaldajad. Airi Timps Juhendaja: Aina Rüütel MJ110 Millised taimed on mürkgaaside eemaldajad? Kummi- viigipuu Diifenbahhia Jaapani fatsia Krüsanteem Lõhnav Begoonia draakonipuu Nefroleep Nõelköis Sõrgköis Kummi- Viigipuu Kummi-viigipuu lehed on hästi paksud, läikiva ja nahkja tekstuuriga. Kummi-viigipuu on vähenõudlik taim, oluline on teda mitte üle kasta, kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu
Kevade märgid Mihkel Vaher Valged Sinikellukad Võililled Jänesekapsas Lõhnav Kannike Tulbid Sireli pungad Lehed põõsal Kase pungad Nartsiss
Taimede kasutamine Koostasid: Carmen Maaring ja Gerli Albert Lõhnav kummel Ravimtaim Ei aita allergiliste haiguste puhul. Kasutatakse välispindselt Harilik võilill Eriti väärtuslik on võilillesilo, mis suurendab veiste piimatoodangut. Väärtuslik meetaim. Noori lehti ja keelõisi tarvitatakse salatina või supilisand Imikas Ravimtaim Tehakse salatit Imetakse mahla mis on mesimagus
Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus
Alkoholid(CnH2n+1OH)-hüdroksüülrühma sisaldavad orgaanilised ained (-OH asub üksiksidemetega C juures). Eetrid on orgaanilised ained, kus hapnik on seotud kahe süsivesinikradikaaliga (R1OR2). Metanool (CH3OH) füs om: vedel, värvusetu, kibe, terav lõhn, kibe maitse. Mõju organ: kahjustab maksa, neerusid; surmav; muudab pimedaks. Kasutus: lahustina keemiatööstuses, kütuseks, estrite saamiseks, meditsiinis, kütuse- ja plastide tööstuses. Etanool (C2H5OH) füs om: lõhnav, vedel, terav maitse. Mõju: kahjustab maksa, neerusi, aju jt; mürgine. Kasutus: kütuseks, termomeetrites, meditsiinis, ravimlahustes, jookides alkohol. Glütserool (CH2-CH-CH2 .. OH) om: põleb, vedel, mittemürgine, lahustub vees, lääge maitsega. Kasutus: kätekreemides, ravisalvides, toiduks ja energiaks, hambapastas.
Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikkerss Salatsigur Endiiviasigur Juursigur Aedsalat Lõhnav kannike Suur mungalill Baklazaan Avokaado Magus paprikas Oliiv Kurk
kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets- harakputk, harilik tõlkjas, harilik pune, põldohakas, ussikeel, esparsett, harilik raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar. Harilik pihlakas Ojamõõl Paiseleht Külvatavad meetaimed Meetaimi külvatakse, kui taru läheduses on vähe meetaimi ning mesilased ei saa täis vajaliku normi õietolmu. Taimi külvatakse ka siis, kui tahetakse muuta mee värvust või maitset (mee värvus ja maitse sõltuvad taimede õietolmust). Eriti rikkalik mesi on nende taru elanikel, kelle läheduses asuvad rapsipõllud.
.LOETELU N: Metsas oli kase-,lepa,tamme- ja kuusepuid. · Täiendid, mis käivad ühepõhisõna kohta, komaga ei eraldata. N: Tüdruku seelik oli pikk siidist kollane ja kortsus. · Kui täiendid käivad põhisõna kohta, mis on sisult mitmuslik, siis eristatakse need komaga. N: Suuri, haisvaid, katkiseisd ja logisevaid prügikaste ei vajanud keegi. Öeldistäide · Korduvad öeldistäited eraldatakse komaga. N: Lill oli kaunis, lõhnav, roosaõieline. KOMA POLE Kaunis roosaõieline lõhnav lill oli vaasis. Muu: Eliptiline lause mõni iseenesst mõistetav sõna on ära jäetud. Eraldatakse komadega. -kui, -nagu ette käib koma siis kui mõlemal pool osalusetes on öeldis. Kokku- lahku kirjutamine Kuidas otsustada kas sõnapaar kirjutada kokku või lahku. I Määran mõlema sõna liigi. II Määran täiendsõna käände.
Toataimede nimekiri 1. puis-aaloe - Aloe arborescens 2. flamingolill Anthurium 3. kõrge lehtliilia - Aspidistra elatior 4. kuningbegoonia Begonia × rex-cultorum 5. tiigerlehik Calathea 6. romblehine tsissus - Cissus rhombifolia 7. tups-rohtliilia - Chlorophytum comosum 8. portulak-turdleht - Crassula ovata 9. vahemere alpikann - Cyclamen persicum 10. lõhnav draakonipuu - Dracaena fragrans 11. ääris-draakonipuu Dracaena marginata 12. kuld-nõelköis - Epipremnum aureum 13. sulgas nõelköis - Epipremnum pinnatum 14. jõulutäht sün. kaunis piimalill - Euphorbia pulcherrima 15. bensoe-viigipuu - Ficus benjamina 16. harilik viigipuu - Ficus carica 17. kummipuu sün. kummi-viigipuu - Ficus elastica 18. harilik luuderohi - Hedera helix 19. roos-hibisk - Hibiscus rosa-sinensis 20. vöödiline ratsuritäht - Hippeastrum vittatum 21
Lühiealised SUVIUMBROHUD Valge hanemalts Chenopodium album L. Tuulekaer Avena Fatua L. Raudnõges Urtica urens L. Põldsinep Sinapis arvensis L. Põldrõigas Raphanus raphanistrum L. Roomav madar Galium aparine L. Karvane võõrkakar Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel Matricaria suaveolens Konnatatar Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Harilik punand Fumaria officinalis Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis
TRIHHOMONO OS Tanel Tammsalu Kadrioru Saksa Gümnaasium 9.a klass juhendaja : Anu Teppo Tallinn 2010 SÜMTOMID Peiteaeg ( 4-20 päeva ) Naised tunnevad kerget kipitust tupest ja/või sügelust, tavalised on tupepõletikud, kollakas, rohekas või valkjas lõhnav tupeeritis. Meestel kuseteede põletik. ENNETAMINE * Kondoom * Rätikuid ja käsnasid ei tohiks anda lastele ja teistele kasutada, kuna infektsioon on märjas keskkonnas mitu tundi elujõuline RAVI Tavaline ravim on Metronidazole. Rav LEVIK Levik on ülemaailmne Nakatunuid on maailmas cirka 120 miljonit inimest. TAGAJÄRJED Hilise ravi või ravimata jätmise tüsistused Infektsiooni tagajärjel suguteedes tekkinud
SUVELILLED Jane Sisask 1MK2 2014 AEDLEVKOI Matthiola incana AEDLEVKOI Matthiola incana Kõrgus 30 cm Heleroheline taim Tugevasti lõhnavad püstised tihedad õisikud Õitseb juuli - september. Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse. Eelistab päikesepaistelist kuiva kuni parasniiske mullaga kasvukohta. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis 0,5 cm sügavusele (pimedas idaneja...
Lehed on pikad ja kitsad. · Kaheidulehelised 1. ristõiellised nt. raps 2. liblikõielised nt. hernes 3. roosõielised nt. kibuvits 4. sarikalised nt. porgand 5. korvõielised nt. võilill 7. Eestis esineb nii pärismaiseid (kohalikke), kui ka võõrliike (sissetoodud). 8. Võõrliigid tuuakse sisse: · kogemata laevade, autode, rongidega (lõhnav kummel) · tahtlikult - on uusi liike sisse toodud selleks, et suurendad põllu, metsa ja aia metsakultuuride valikut (nulg).
Suviumbrohud Harilik nälghein- spergula arvensis- suvi Harilik punand- fumaria officinalis-suvi Karvane võõrkakar- calinsoga ciliata- suvi Kirju kõrvik- galeopsis speciosa- suvi Konnatatar- polygonum convolvulus- suvi Lõhnav kummel- matricaria suaveolens suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv
Ühel kohal kasvab lavendel vähemalt 10 aastat, seepärast tuleb 5. aastal põõsast noorendada ja kevadel või augusti alul kaks kolmandikku tagasi lõigata. Igakevadine talvekahjustuste tagasilõikamine mõjub taimele hästi ja paneb jõulisemalt kasvama. Õiesaak on umbes 300g/m² ja sellest jääb pärast kuivamist alles 1/10, so 30g. Kuid kasutada kõlbavad ka lehed. Lavendlit tuleb kuivata kiiresti +30°C juures. 5. SORDID Intensiivselt lõhnav sort ´Hidcote Blue´ jääb vaid 30 cm kõrguseks, ta õitseb vara, õied on erksalt lillakassinised. ´Hidcote Pink´ ja ´Loddon Pink´ on roosade õitega, ´Grappenhall´ ja ´Munstead´ - siniste õitega, ´Nana Alba´ õied on valged. Tüüpiline prantsuse lõhnalavendel vahelmine lavendel on tähklavendli ja laialehise lavendli (L.latifolia) hübriid. Just seda liiki kasvatatakse Provence´s suurtel põldudel ja õitseajal pakub ta väga kaunist vaatepilti.
· salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik : Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas Põõsaliigid: sarapuu, magesõstar, kuslapuu, toomingas, näsiniin Rohttaimed: sinilill, lõhnav varjulill, kopsurohi, saluhein, salunurmikas, salu-tähthein, metspipar, sõrmtarn, mets- hiirehernes, koldnõges, maarjasõnajalg, pesajuur, käopäkk Samblad: kähar palusammal, metsakäharik, roossammal, sulgjas õhik. Seeneliike leidub mitusada ning mikroorganisme ja vetikaid teadmata arvul. · salu-lehtmetsad. laialehiste lehtpuude enamusega metsad: salusaarikud salutammikud
Puuvilja- ja marjataimede nimekiri Nr. Ladinakeelne nimi Eestikeelne nimi 1 Arónia melanocárpa must aroonia 2 Cérasus ávium magus-kirsipuu 3 Cérasus fruticósa stepp-kirsipuu 4 Cérasus máhaleb lõhnav kirsipuu (mahaleb) 5 Cérasus vulgáris hapu-kirsipuu 6 Chaenómeles japónica jaapani ebaküdoonia 7 Cydónia oblónga harilik küdoonia 8 Fragária chiloénsis tsiili maasikas 9 Frágaria virginiána virgiinia maasikas 10 Fragária x ananássa aedmaasikas 11 Grossulária hirtélla ameerika karusmari 12 Grossulária reclináta euroopa karusmari
Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskele või allapoole. Õied helelillad, kannus 1- 1,5 mm pikk, tömp. Kõrgus 5-15 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, lepikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane turvaskannikesele, kelle lehed on alt veidi karvased http://efloora.ut.ee/Eesti/species/5274.html Eesti taimede levikuatlas, 2005 Lõhnav kannike- Viola odorata Etümoloogia Legendi kohaselt armus Zeus kaunisse neidu nimega Io. Varjamaks teda oma armukadeda naise Hera eest, muutis ta Io lehmaks. Maapinnast võrsusid Io toiduks taimed, mis said temalt ka oma nime. Kirjeldus Taime kõrgus on 10–15 cm. Lehed peaaegu ümmargused või neerjad, südaja alusega, lühikarvased. Abilehed munajad, vahel serval lühidalt narmastunud. Tugeva meeldiva lõhnaga umbes 2 cm läbimõõduga õied võivad olla nii lillakas- sinised kui valged
kasutati kloori meditsiinis. Esimese maailmasõja ajal leidis kloor ootamatut kasutamist massilise hävitamise relvana. Broomi- Br avastamine Broomi avastas 1826 a aastal 23-aastaselt prantsuse keemikKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Teine tase Antoine Jerome Balard. Kolmas tase Broomi ta oli eraldanud Neljas tase vetikate tuhast, mis oli Viies tase eriliselt lõhnav punakaspruun vedelik. Broomi- Br avastamine Algselt nimetas Balardi saadud vedeliku muriidiks. (lad.k. tähendas soolvett) Kui Pariisi Teaduste Akadeemia oli kinnitanud Balardi uue avastatud keemilise elemendi , siis nende ettepanekul nimetati uus element ümber broomiks, mis tulenes selle erilisest teravast lõhnast. Joodi I avastamine Jood sai kloori järel teisena avastatud Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige halogeeniks Teine tase
Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik Mets-kuukress Püsik-seljarohi Laanesõnajalg Laiuv sõnajalg Lõhnav madar Mets-jürilill Koldnõges Harilik kopsurohi Harilik naat Samblarinne Kähar salusammal Lame lühikupar Harilik lühikupar Sale lühikupar Harilik lühikupar Tuhm salusammal Puude tüvedel õrn tuhmik ja suur tuhmik Pangaseisandi pragudes ja paeplaatidel kasvab palju haruldasi samblaliike Väike video Click to edit Master text styles Second level Third level
Punapoorik Pycnoporus cinnabarinus Kasepehik Lenzites betulina Selts Russulales Sgk Auriscalpiaceae Rebaslentinell Lentinellus vulpinus Sgk Hericiaceae Harunev korallnarmik Hericium coralloides Sgk Russulaceae Kamperriisikas Lactarius camphoratus Lõhnav riisikas Lactarius glyciosmus Sooriisikas Lactarius helvus Karvane riisikas Lactarius scoticus Nahkkollane riisikas Lactarius utilis Hallipiimane riisikas Lactarius vietus Kreem riisikas Lactarius pubescens Väävelriisikas Lactarius tabidus Vöötriisikas Lactarius zonarius
õitseb. *Jõhvikas * Sookail on tüüpiline rabataim. * Sookail on kääbuspõõsas ta kasvab kuni 50cm väga harva 120cm *Sookail * Nime on saanud selle järgi, et tema pähik ehk õisik meenutab valget viljatupsu. * Ta on tüüpiline rabataim. * Taim kasvab 30cm kuni 80cm. Kasvab mätastena koos. *Villpead * 1) Mis on rabas vängelt lõhnav taim? * -Sookail on lõhnab kõige enam. * 2) Mida meenutab sinikas? * -Sinikas meenutab mustikat kuid on suurem ja vesisema maitsega * 3) Mis värvi on rabamurakas? * - Roosakas punane orants *Küsimused * 4) Mida sööb huulhein? * -Putukaid * 5) Mis on soo tähtsaim marjataim? * -Jõhvikas *Küsimused
inimese otsese kaasabita ja kasvavad ses paigas juba ammu. Näiteks: Sambalaliigid. Sissetoodud liigid- kultuurtaimed, tulnukad, metsistunud ja naturaliseerunud liigid. · Kultuurtaimed- kasvatamise eesmärgil tahtlikult sisse toodud liigid ja sordid. Näiteks hobusekastan ja mägimänd. · Tulnukad- tahtmatult võõrsilt sissetoodd liigid. Umbrohtude hulgas. Näiteks: tuulekaer, tõlkjas, lõhnav kummel, vesikatk. · Metsistunud taksonid- kultuurtaimed, mis võivad vahel kasvada ka väljaspool ala, kuhu nad on istutatud või külvatud, kuid iseseisvalt looduslikus koosluses ei paljune. Näiteks: lehis, sirel · Naturaliseerinud liigid- tulnukad või kultuuraimed, mis on levinud ka looduslikesse või poolloodduslikesse kooslustesse ja suudavad seal iseseisvalt paljuneda.
Veel abiks: Nuusuta nurmenukuõisi. Pane nurmenukuõied linase kotikese sisse ning aseta see laubale ja kuklale. 3. Basiilik Määri basiiliku eeterliku õliga otsaesist, kukalt ning pinges õlgu. Võib lahjendada kookosõliga. 4. Ingver Purusta ca 2,5 cm jupp ingverijuurt ning lisa see keevale veele. Lase umbes 10 minutit tõmmata. See kodune tee vähendab põletikku sama palju, kui teeb seda aspiriin toimides. Ingveri teed on Aasia meditsiinis kasutatud erinevate tervisehädade korral. 5. Lõhnav neitsikummel Kliinilised katsed on näidanud, et see päevalille sugukonnast pärit taim on ideaalseks raviks migreeni korral. Vähendab põletikku, mis võtab surve närvidele ning aitab ära hoida edaspidiseid migreene. 6. Harilik katkujuur On kasutusel olnud juba keskajast peale, katkujuure ekstrakti võib võtta igapäevaselt ning see aitab oluliselt vähendada peavalude tekkeid. On saadaval kapslitena, pulbrina,
Parim putrude, pajaroogade ja pirukate valmistamiseks. Risoto riis Tuntumad risoto riisisordid on arborio ja carnaroli. Keetmisel imab risoto riis endasse rohkesti vett ja riisiterad kleepuvad üksteise külge. Metsik riis Pikateralise ja musta riisi segu, mis väga dekoratiivsena sobib hästi pajaroogadesse ja vormitoitudesse. Metsikut riisi tuleb eelnevalt leotada ja tema keeduaeg on pikk: roog on valmis siis, kui seemne sisemine valge osa ajab tumeda koore lahti. Jasmiiniriis ehk Tai lõhnav riis Aromaatne pikateraline riis, keetmisel jäävad terad õrnalt kleepuvaks. See riisisort sobib suurepäraselt igasse soolasesse rooga ja ka magustoitu. Jasmiiniriisi aroom tuleb kõige paremini esile aurutatud või hautatud roogades. Sõmer riis Sõmer riis on koos koorega aurutatud ja pärast koorimist kuuma õhuga kuivatatud riis. Sellisel moel töödeldes säilitab riis umbes 80 protsenti oma mineraalainetest ja vitamiinidest.
pyrimethamini ja antibiootikumi sulfadiazoleiga. Trihomonoos Nakkust põhjustab ainurakne, mis võib elada tupes, emakakaelas ja mõnikord ka põies. Meeste puhul võib see ainurakne asuda elama kuseteedesse ja suguelunditesse. Trihomonoosi sümptomid Meestel sageli puuduvad Naised tunnevad kerget kipitust tupest ja/või sügelust, tavalised on tupepõletikud, valuline suguühe, kollakas, rohekas või valkjas lõhnav tupeeritis. Trihomonoosi ravi Tavaline ravim on metronidazole. Ravi ajal ei tohi tarvitada alkoholi, kuna tagajärjeks on äge oksendamine. Sooleparasiidid On inimese sooles elutsevad ussnugilised. Nakatumine toimub mustade käte või saastunud söögi (aed või puuvilja, liha või kala) kaudu. Sooleparasiitide sümptomid Lööve koos päraku piirkonna sügelemisega Kehvveresus Valud rindkeres Seedehäired Palavik
Iisraelist nende koor on süsivesikud kasutatakse ja greibi paks,valkjaskolla 9,6; vesi pagaritööstuses. ristamisel kas või -rohekas. 89%, saadud vili. energia 37kcal. Laim Mehhiko, Õitseb ja viljub vett 88%, sobib kookide, Lõhnav ja Lääne-India aastaringselt. vili valke 0,8 g, jäätise, sorbeti, mahlakas saarestik, on 2,5 - 5cm rasva 0,2g, troopiliste viljaliha on USA, India, läbimõõduga. süsivesikuid kokteilide aga väga hapu. Hispaania, tumeroheline, 10,6g, samuti kala, Itaalia sileda ja nõrgalt kiudainet ubade, läikiva kestaga
Sünsteesitud muskust kutsutakse tihti "valgeks muskuseks". muskushirv Kastooreum- Euroopa või Siberi kopralt saadav tugeva lõhnaga õlilaadne nõre, mida eraldavad mõlemad soopooled. Seda toodavad kaks ploomisuurust kõhuõõnes asuvat nääret. Peamised parfüümitaimed Roos- Kõige tähtsam taim parfümeerias. Kindlaks on määratud 17 erinevat roosilõhna. Viiruk- Lõuna-Araabias ja Somaalias kasvava viirukipuu lõhnav kummivaik, mis on väga suure tähtsusega juba antiikajast alates. 13% nüüdisaja parfüümidest sisaldab põhikoostisainena viirukit Tonka Saadakse kahe Lõuna-Ameerika puuliigi ubadest 6 Sidrun Sidruniõli pressitakse koortest ja seda kasutatakse paljudes parfüümides värske sära andmiseks Hapuapelsiniõli Seda saadakse hapuapelsini viljakoortest pressimise teel .
2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt. Videvikuloomad sääsed, rebane, metskits, metssiga jt. Ööloomad suurte silmadega nt. Kassikakk, lendorav, nahkhiired jt.
Nähtust nimetatakse _________allotroopiaks___________ ja neid erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks. Nt HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina: a) ______mono___ hapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid b) ____di__ hapnikuks (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O 2 c) ja _____tri____ hapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. Mittemetallid argielus Kuigi mittemetallilised elemendid hõlmavad kõigist elementidest ühe viiendiku, on mittemetallide aatomeid universumis üle _____99________ %. Mittemetallide osatähtsus inimese, loomade ja taimede elutegevuses on äärmiselt suur. Võtame näiteks süsiniku - eluslooduse alus - või räni - mineraalse maailma alus. Süsinik moodustab taimede kuivainest 45% ja loomade puhul 63%; enamik tuntud ühendeist on
4. Puu-Vürtsi 5. Puu-Vürtsi-Naha 6. Puu-Ambra F. Ambra( kasutusel ka sõnana idamaine-tugeva eksootilise, vürtsise või palsamliku karakteriga lõhn) Alajaotusesse kuuluvad: 1. Lille-Puu-Ambra ( Blijan, Samsara, Joop!) 2. Lille-Vürtsi-Ambra( Poison, Red Door) 3. Pehme-Ambra (Tabu, Shalimar) 4. Tsitruse-Ambra 5. Lille-Poolambra (Opium,Coco) G. Naha Alajaotusesse kuuluvad: 1. Naha (Tabac Blond) 2. Lille-Naha 3. Tubaka-Naha Millest nahal imeliselt lõhnav parfüüm siis koosneb? Kuni 19. sajandini valmistati vedelaid lõhnaaineid peaaegu täielikult taimedest, segades nendest eraldatud aromaatseid õlisid. Lisaks kasutati ka mõningaid loomset päritolu lõhnavaid aineid. Tänapäevases lõhnas on suurem osa koostisainetest aga kemikaalid, millest paljud on saadud taimedest, aga ka tõrvast, naftast ja muudest kummalistest allikatest. Keemilised ühendid annavad lõhna ja lisaks sellele parandavad ka teisi lõhnu, muutes
Puu-Vürtsi-Naha Puu-Ambra G. Ambra( kasutusel ka sõnana idamaine-tugeva eksootilise, vürtsise või palsamliku karakteriga lõhn) Alajaotusesse kuuluvad: Lille-Puu-Ambra ( Blijan, Samsara, Joop!) Lille-Vürtsi-Ambra( Poison, Red Door) Pehme-Ambra (Tabu, Shalimar) Tsitruse-Ambra Lille-Poolambra (Opium,Coco) H. Naha Alajaotusesse kuuluvad: Naha (Tabac Blond) Lille-Naha Tubaka-Naha Millest nahal imeliselt lõhnav parfüüm siis koosneb? Kuni 19. sajandini valmistati vedelaid lõhnaaineid peaaegu täielikult taimedest, segades nendest eraldatud aromaatseid õlisid. Lisaks kasutati ka mõningaid loomset päritolu lõhnavaid aineid. Tänapäevases lõhnas on suurem osa koostisainetest aga kemikaalid, millest paljud on saadud taimedest, aga ka tõrvast, naftast ja muudest kummalistest allikatest. Keemilised ühendid annavad lõhna ja lisaks sellele parandavad ka teisi lõhnu,
● munajad lehed on nahkjad ja läikivad, tumerohelised, õhukesed ja kuni 15 cm pikad ● õied on valged, nelja kroonlehega. Vili ● sarnaneb väliselt apelsiniga, kuid on suurem ja kollasem ● kujult ümmargune, lapik või pirnikujuline ● läbimõõt tavaliselt 10–15 cm, koor 1 cm paks, kahvatukollane või roosa ● keskelt võib vili olla kas täis või poolõõnes ● viljaliha asub 11–14 mõrkja kilega eraldatud segmendis, lõhnav, väga mahlane, kollane, roosakas või punakas, maitselt hapukas, magus või mõrkjas ● Kasvatamine ● saab kasvatada igal kontinendil, välja arvatud Antarktika ● Kasvamiseks vajab soojust, valgust, niiskust ja toitaine ● kasvatatakse greibipuud peamiselt Ameerika Ühendriikide lõunaosas, kust tuleb ligi 70% maailmatoodangust ● 1971. aastal toodeti maailmas 3,1 miljonit tonni greipe
Osmium Avastamine Osmium avastati 1803. aastal Inglismaal, Londonis keemiku Smithson Tennanti poolt. Nimetuse päritolu Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab ,,lõhn, lõhnav". Osmium on ainuke metall, millel on lõhn. Füüsikalised omadused Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall . Ta on kõige raskem metall Maa peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 , mis on mõõtmistäpsuse piires võrdne iriidiumi omaga. Pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett . Ta on kõva rasksulav ja nii rabe, et teda võib rauduhmris pulbriks peenestada. Ta on plaatinametall ja sellisena väärismetall. Os
etanaal etanoon etaanhape 2. Reaktsioonid karbonüülühenditega o Oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 → CH3COOH o Dehüdrogeenimine CH3CH3 → CH2=CH2 + H2↑ o Aldehüüdi saamine Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O 3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine o Formaliin – HCHO ehk metanaal, mürgine lõhnav gaas, lahustatakse alkoholis; uinuti, prepareerimiseks o Atsetoon – HO-CH2-CO-CH2-OH ehk dihüdroksüpropanoon, DHA - kunstpäevitus o Sipelghape – HCOOH ehk metaanhape, mürgine, väikestes kogustes raviva toimega; sipelgas, kõrvenõges o Äädikhape – CH3COOH ehk etaanhape, puhas äädikas tahkub +16 oC juures; söögiaagikas (30% lahus)
↑ 1,5 - 2 m, tipust kaarduvate püstiste 17. Nipponi enelas okstega põõsas ↑ 3 - 4 m, tugevakasvuline 18. Ungari sirel põõsas Harilik lodjapuu ↑ 2 - 3 m, ümara 19. ´Roseum` kujuga põõsas ↑ 20 - 30 m, ümarovaalse võraga 20. Harilik robiinia puu 21. Lõhnav vaarikas ↑ 1 - 1,5 m, põõsas ↑ 1,5 m, püstine kaarduvate okstega 22. Ebajasmiin ´Lemoinei` põõsas Jaapani enelas ↑ 0,6 - 0,8 m, tihe 23. ´Anthony Waterer` püstine põõsas Põõsasmaran ↑ 1 - 1,5 m, püstine 24. ´Goldfinger` põõsas ↑ 30 - 35 m, 25. Harilik pärn laiavõraga puu
Iris Tagel 6.b „Kadri” S.Rannamaa Kolm olulisemat tegelast: Kadri- 14 aastane, prillidega, lokkis juukseline, viletsaid riideid kandev, natukene halvasti lõhnav tüdruk. Kadri välimus muutus raamatus, ta vabanes operatsiooni jooksul prillidest, saai korralikud riided selga ja halvast lõhnast ka lahti. Iseloomult oli ta sõbralik, tore ja abivalmis. Vanaema Kadri Juhanson- kadri vanaema, kortsuline ja kondine natukene küürus vanadaam. Iseloomult oli ta hooliv ja otsekohene, mõnikord ka pahur. Tädi Elsa- Ilus ja mõistev kirjanik Elsa Sarap, kes oli haiglasse sattunud ning Kadriga sõbrannaks hakanud. Kadri probleemid:
Erepunane Ipomea coccinea 2 18 C 14 päeva Hõlmine lehtertapp Ipomea lobata 2 18 C 14 päeva Aedkohhia Kochia scoparia 2 V 18 C 7-14 päeva Pärdiklill Mimulus 2 12 C 7-14 päeva Manglese päikesetiib Helipterum manglesii 2 18 C 14-20 päeva Lõhnav soolikarohi Tanacetum parthenium 2 18 C 20-30 päeva Tiivuline tunbergia Thunbergia alata 2 18 C 14-20 päeva Harilik pruudisõlg Zinnia elegans 2 21-23 C 5-7 päeva Lillkapsas 2 18-20 C 3-4 päeva Keskvarane kapsas 2 18-20 C 3-4 päeva
Vahendid: lauamäng, täring, nupp/nupud, mängujuhend, tutvustustekst iga ravimtaime kohta Kasutatud kirjandus: Gorbunova T. (2000) Ravimtaimed koduapteegis. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 1.Piparmünt Mentha piperita Mis võib tekkida piparmündi ülemäärasel tarvitamisel? a) peavalu b) valu jalgades c) valu südame piirkonnas 2.Harilik raudrohi Achillea millefolium Eestis on kõige levinuim.. a) võsa-raudrohi b) harilik-raudrohi c) lõhnav raudrohi 3. Teekummel Chamomilla recutita Eelkõige kasutatakse teekummelit.. a) ergutava toime tõttu b) põletikuvastase toime tõttu c) hea maitse tõttu 4. Palderjan Valeriana officinalis Aeglaselt kuivatades saab ..? a) lõhnavama ja bioloogiliselt aktiivsema ravimi b) liighapra ravimi c) mittetoimiva ravimi NB! Kui vastad selle küsimuse õigesti liigud trepist alla otse kümnendale ruudule ja vastad sellele küsimusele. 5
bakterivastased, antiseptilised, pehmendavad ja niisutavad omadused. Uuringud on näidanud, et aaloe kiirendab rakkude taastootmist. Aaloemahla on kasutatud ampooni, juuksevedeliku ja palsamina ning tulemused juustele ja peanahale on olnud suurepärased. Sageli ravitakse peanahahaigusi aaloemahla otsese pealekandmisega Aed-liivatee Tüümian on aromaatne, ergutav, mikroobivastane ja antiseptiline taim, mis tasakaalustab rasust nahka Aedsalvei Lõhnav salvei on mikroobivastase, puhastava ja kootava toimega. Sarnaselt rosmariiniga on suurepärane juuksehooldusvahend. Henna Hennalehti kasutatakse värvaine saamiseks ja taim ise on üleni imehea juuksehooldusvahend. Alati tasub osta puhast hennat, mis ei sisalda metallisooli, sest need moodustavad juustele kahjuliku kihi. Looduslik kasvuala asub peamiselt troopilises ja lähisekvatoriaalses kliimavööndis. Loodusliku leviku piirid seab taime
erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Näide allotroopiastst · HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina: a. Monohapnikuna (O), mis on väga ebapüsiv ning esimesel võimalusel ühinevad aatomid. b.Dihapnikuks (meile tuntud hapnik, mida iga päev õhu koosseisus sisse hingame) - O2. c. Trihapniku ehk osoonina O3, mis on samuti väga ebapüsiv aine, lagunedes omakorda mono- ja dihapnikuks. Osoon on lõhnav ning sa võid tunda seda pärast äikest. SÜSINIK · Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4 elektroni ja ta moodustab ühendites peaaegu alati 4 kovalentset sidet. · Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda esineb nii ehe- dalt kui ka ühendites. Süsinikku ja tema ühendeid lei- dub looduses sageli suurtes kogustes(mitte hajutatult), nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne
laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba amuuri korgipuu Phellodendron amurense tobiväät Aristolochi Kasvuhoone Palmihoone mõõkjaokkaline kivijugapuu Podocarpus elatus flamingolill Anthurium crassinervium valge streliitsia Strelizia alba suureõieline tunbergia Thunbergia grandiflora kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica
Analüüsides plaattinamaagi töötlemist kuningveega. Nüüd teame, et see oli osmiumi ja iriidiumi sulam, mis ei reageeri kuningveega. Tennat lahutas sulami, eraldas sellest kaks metalli osmiumi ja iriidiumi ning avastas üheaegselt kaks uut plaattinametalli. Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab ,,lõhn, lõhnav". Osmium on ainuke metall, millel on lõhn. 2. Leidumine looduses Looduses on osmium väga haruldane ja hajutatud element, mis on levimuselt maakoores 79.kohal ja seda on seal 0,0001 %. Osmiumi leidub maakoores tähtsamates mineraalides (ehemetallide sulamites), nagu osmrutiin (Os-Ru sulam), osmiriidium (Os-Ir sulam) ja looduslik Au-Os sulam. 3. Saamine, tootmine Osmiumi tootmiseks kasutatakse vase-nikli-sulfiidseid maake ja vase-molübdeeni maaki, mis sisaldab plaatinat
Suuremaid metsi leidub regiooni servaaladel Vaimastvere ja Laiuse vahel, Kassinurme ja Kaarepere, idanõlval aga peamiselt Roela ümbruses ja mõhnastikel. Vooremaa keskosas on erandiks Luua ümbrus, kus on varematest aegadest säilinud salumetsa. Viimase puurindes domineerib küll kuusk, ent sellega kõrvuti kasvab ka haaba, pärna, saart, tamme, jalakat. Rikkalikud on nii põõsa- (sarapuu, kuslapuu, mage sõstar jt) kui ka rohurinne (sinilill, lõhnav varjulill, koldnõges, püsik-seljarohi, metspipar, salu-siumari, harilik saluhein jt). Nõgudes kohtab peamiselt soostunud niite ja kaasikuid ning lepavõsa. Roela metsamassiiv Voore ja Levala ümbruses on kujunenud tähtsaks metsaökoloogia ja produktsioonibioloogia uurimisalaks. Kõige iseloomulikum osa Vooremaa territooriumist, mis ulatub Saadjärve lõunaotsast Prossa ja Kaarepere järve põhjaotsani, on võetud kaitse alla. Veidi üle 100
Kokkuvõte Metskits on herbivoor. Metskits on üks tavalisemaid ulukeid, keda võib metsas, metsaservades ja põldudel kohata. Ta on üldiselt paigatruu loom. Metskitsede populatsioon Eestis on stabiilne Metskitsede arvukust määravad kiskjalised. Metsmaasikas Metsmaasikas (Fragaria vesca) Välimus Õied asuvad väheseõielises kännases. Õieraod on pikad, lidus karvadega. Vili valminult helepunane, meeldivalt lõhnav ja maitsev. Taimel on kolmetised liitlehed. Lehed on hambulise serva ja lidus karvadega, pealt tumerohelised, alt sinakad. Ülemised varrelehed harilikult hambulised lihtlehed. Vars püstine või tõusev. Risoom on lühike, horisontaalne või viltune, tihedalt kaetud vanade lehtede ja abilehtede jäänustega. Rohkete lisajuurtega. Koht ökosüsteemis Metsmaasikas kasvab sega- ja lehtmetsades, raiesmikel, rohtunud nõlvadel, põõsastikes,
See on kadastiku pidupäeva tolm, sigitav ja elu edasi andev. Puidu kirjeldus Kadaka puit on peenetoimeline ja elastne, raske ja tihe ning omapärase meeldiva lõhnaga. Maltspuit on kitsas ja valge, lülipuit hallikaspruun. Kadakapuitu ei taha puutuda koi ega mädandada mädanik. Koor on hallikaspruun, kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid. Oksi on väga palju, nad paiknevad rõhtsalt või püstiselt. Puit on lõhnav, tihe, sitke, mädanemiskindel, tavaliselt pehme ja kergesti töödeldav, sellest tehakse mööblit, luksus- ja tarbeesemeid, meeneid, taraposte ja muud. Virgiinia kadakast ja mõnest teisest liigist saadakse parimat pliiatsipuitu. 3 Kadaka omadused Kadakas on kahe kojaline tuultolmleja taim. Isa kadakas on sihvakama tüve ja püramiidjama võraga, kui emaskadakas. Viimased on laiavõralisemad, põõsataolised
annaabi.ee 
