vastandlikud viisid kultuuri ja haridussfääri probleemide uurimiseks. Teadusmetodoloogiat käsitlevas kirjanduses leiab üsna palju viljatut vaidlemist ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse lähenemise vastandamist. Teadusmaailmas toimuvad tulised vaidlused selle üle, kas õigem on kvantitatiivne või kvalitatiivne uurimine. See nn ,,paradigmade sõda" (Gage 1989) pole veel sugugi lõppenud. Pole seni selgete tulemusteni jõutud, et öelda milline lähenemistest, kvantitatiivne või kvalitatiivne, on õigem. Viimasel ajal hakkab välja kujunema hoopis seisukoht, et uurimismeetodite kahte vastandlikku paradigmasse liigitamise asemel oleks viljakam need ühendada, mis moodustaks kontiinumi kvantitatiivsestkvalitatiivseni (Niglas 2008; Morant 1999; Tesch 1990). Kvalitatiivne metodoloogia suunab teadusliku uurimise tegelema nähtuste tähendustega,
Sissejuhatus psühholoogiasse (Videoloengutel põhinevad kontrolltööd moodles) Kontrolltöö 1: Motivatsioon 1) Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt....: võib inimesel olla kaks või enam vastuolulist motiivi 2) Kultuurilis-sotsiaalsed vajadused on ....: sotsiaalsed ja vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused 3) Motivatsioon on: üldisem asjaolude kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab tegutsemas 4) Maslow motivatsiooniteooria progressiooni printsiibi kohaselt on kõrgemate vajaduste rahuldamine võimalik ka juhul kui madalamad vajadused on täiesti rahuldamata Väär 5) Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadused on vajalikud ohu märkamiseks ja vältimiseks ning inimese arenemiseks. Õige 6) Kultuur ei mõjuta inimese sotsiaalseid ja intellektuaalseid vajadusi mitte mingil viisil. Väär 7) Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavus...
Selle on välja toonud John Rawls: ,,Erisuse printsiip on parandada kõige vähem kindlustatud elanikkonnakihtide olukorda (sissetuleku ja jõukuse jaotamine). Vaesus takistab põhivabaduse kasutamist" (J. Kõre loenguslaidid ,,Eetika"). Kui ei oleks seadust, siis oleks seadusetus. Nii et seadused on vajalikud ühiskonna toimimiseks. Milline õigus täpsemalt olema peab kas positivismist, normativismist, loomuõigusest, õigusrealismist või teistest lähenemistest õigusele, seda ei ole veel tänapäevalgi 100% ära tõestatud. Minu arvates tuleb igast lähenemisest õigusele ja eetikale võtta kõige parem ja teha sellest üks uus teooria. Eestis elavad inimesed peaksid minu arvates rohkem seisma oma õiguste, õigluse ja eetilise kohtlemise eest. Tuleb ennast kokku võtta ja ühiselt astuda ebaõigluse vastu. Kasutatud kirjandus Jõgi, P. (1997). Õigus ja eetika: teooriad õigusest 20. sajandi õigusfilosoofias. Tallinn: Juura Õigusteabe AS
Vanemad saavad aidata vältida laste hirme, sisendades neisse usaldust toetades neid vaimselt, olemata seejuures ülikaitsvad. Täiskasvanud saavad palju teha lapsi arvestades ja austades, julgustades neid rääkima oma muredest ja mitte oodates, et hirmud lihtsalt kaovad. Nad saavad aidata last, kes juba on hirmul, teda rahustades, turvatunnet taastades ja julgustades. Nad peaksid vältima naeruvääristamist, sundimist ja loogilist veenmist, sest ükski neist lähenemistest ei näi aitavat. Last ei tohi kindlasti karistada tema kartuste pärast. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse kaudu – nii näiteks joonistades või rollimänge mängides. Kui laps, kes kardab koeri, joonistab üht ilusat koera, mis ei tunne temale hirmuäratavana, võib see olla päris suureks sammuks foobiast üle saamiseks. Ravis koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest,
Tegeles katastroofide teooriaga. Tal on ka olulisi töid teoreetilise bioloogia ja arengubioloogia vallas, aga samuti katastroofide teooria rakendamisest semiootikas. Sebeok võttis entusiastlikult Rene Thomi omaks, sest too proovis luua naturalistlikku märgiteooriat. 12) Anderson et al – uus paradigma: Myrdene Anderson – ameerika antropoloog, lingvist ja semiootik. Huvitus süsteemidest, teaduslikest ja semiootilistest lähenemistest inimese sotsiokultuuri mõistmiseks. Marginaalsuse etnograafia. Asutajaliige Rahvusvahelise biosemiootiliste uuringu ühingu. Kirjutas doktoritöö saamide etnoökoloogiast, see oli seda teadusharu rajavaid uurimusi John Deely – ameerika semiootik ja filosoof, ameerika semiootika üks liidreid. Tegelenud semiootika ajalooga ja semiootika filosoofiaga. Uurinud ka märkide rolli esemete ja objektide vahendamisel. Ta on jõudnud seisukohale, et
Vanemad saavad aidata vältida laste hirme, sisendades neisse usaldust toetades neid vaimselt, olemata seejuures ülikaitsvad. Täiskasvanud saavad palju teha lapsi arvestades ja austades, julgustades neid rääkima oma muredest ja mitte oodates, et hirmud lihtsalt kaovad. Nad saavad aidata last, kes juba on hirmul, teda rahustades, turvatunnet taastades ja julgustades. Nad peaksid vältima naeruvääristamist, sundimist ja loogilist veenmist, sest ükski neist lähenemistest ei näi aitavat. Last ei tohi kindlasti karistada tema kartuste pärast. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse kaudu nii näiteks joonistades või rollimänge mängides. Kui laps, kes kardab koeri, joonistab üht ilusat koera, mis ei tunne temale hirmuäratavana, võib see olla päris suureks sammuks foobiast üle saamiseks. Ravis koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest,
Nad saavad aidata last, kes juba on hirmul, teda rahustades, turvatunnet taastades ja julgustades avatult oma tundeid väljendama. Nad peaksid vältima naeruvääristamist ("Ära ole selline tita!"), sundimist ("Muki on armas kutsu, ta ei tee sulle haiget") ja loogilist veenmist ("Lähim karu on 20 km eemal, loomaaias puuris"), ignoreerides lapse hirmu või lubades lapsel kardetud objekti või sündmuse vältimist jätkata. Ükski neist lähenemistest ei näi aitavat. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu - leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi
väljendab pinna all olevat oletust, et inimesed töötavad ainult äärmise sunni ja valve all. (Kehtna.edu, 26.01.2011) Kasutades teooriat X saab juhtkond lähendeda kas rangelt või leebelt. Range lähenemine põhineb sundimisel, ähvardustel, karmil järelvalvel ja tihedal kontrollil, põhiliselt käsul ja kontrollil. Leebe lähenemine on salliv ja taotleb harmooniat, lootuses, et vastutasuks töötajad kuulavad sõna kui vaja. Ometi pole kumbki neist lähenemistest soodne. Range lähenemise tulemuseks on vaenulikkus ning tahtlikult saavutatud väiksemad tulemused. Leebe lähenemise tulemuseks on väiksemate töötulemuste eest suurema tasu nõudmine. Optimaalne lähenemine teooriale X oleks ilmselt kuskil range ja leebe juhtimise vahepeal. Siiski, McGregor kinnitab, et kumbki lähenemine ei ole kohane. (NetMBA, 26.01.2011) Mõned X teooria juhi tunnused: · Tulemusele orienteeritud · Sallimatu · Esitab tähtaegu ja ultimaatume
hirmud lihtsalt kaovad. Nad saavad aidata last, kes juba on hirmul, teda rahustades, turvatunnet taastades ja julgustades avatult oma tundeid väljendama. Nad peaksid vältima naeruvääristamist ("Ära ole selline tita!"), sundimist ("Muki on armas kutsu, ta ei tee sulle haiget") ja loogilist veenmist ("Lähim karu on 20 km eemal, loomaaias puuris"), ignoreerides lapse hirmu või lubades lapsel kardetud objekti või sündmuse vältimist jätkata. Ükski neist lähenemistest ei näi aitavat. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu, leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel
õppematerjalid, riided rollimängudeks, lava, ehitusmaterjalid jms. Ruum on jagatud keskusteks. Õpetamisel näitlikustatakse lastele kõik asjad, tuuakse näiteid ja tehakse katseid. Lapsi suunatakse looma, oma ideid rakendama ning julgustatakse kasutama fantaasiat. Loomingulises töös ja ka rühmaruumide sisekujundamisel kasutatakse väga palju värve. Värv on oluline, sest loob meeleolu ja väljendab lapse emotsioone. Hea Alguse programm on minu arvates kogum paljudest eelnimetatud lähenemistest, kuid arvestatud on seda, mis sobib meie haridussüsteemi ja rahvuse eripäraga. Nagu eelpool nimetatud juhindub ka Hea Alguse programm lapsest kui isiksusest, arvestab tema eripäradega ja on lapsekeskne. Vajalik on kohandada keskkonda lapsest lähtuvalt ja sellega püütakse tagada parimad võimalused õppimiseks ja arenemiseks. Õppetöö käib riikliku õppekava alusel. Tähtis on last suunata isetegevusele, arendades lapses loovust, arendada lapse taju ja meeli
– Eesti Hariduskonverents 20.–22. aprill 1995. Ettekannete ja sõnavõttude kogumik. Tallinn: Eesti Haridusfoorum. 5 Essee alguses püstiatud hüpotees sai kinnitust- kuigi dokumentidel ja osaliselt ka sisuliselt on Eestis olemas kaasav haridus, kogemusõpe, räägitakse ainete vahelisest integratsioonist ja paljudest teistest edumeelsetest metoodilistest lähenemistest, on see siiski alles lapsekingades. Vaid kvantiteetidega arvestavas massikoolis on peaaegu võimatu arvestada igaühe õppimisega kaasnevaid teadvuse peenprotsesse ja pühendada individuaalset tähelepanu. Õppimise ümberkorraldamine nõuab samas ka teiselaadset professionaalset teadmist, milles olulisel kohal intuitiivsus ja loomingulisus. Ning kindlasti kvantiteetidele suunatud mõtlemise muutmist9 ning senisest erinevat juhtimis ja teostusprotsesse. Sellest ei
(Sarnase olukorra kohta vt Riigikohtu 10. veebruari 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1- 145-06 - RT III 2006, 7, 59). 20 13. KOKKUVÕTE Antud uurimustöö eesmärgiks oli PakS-e analüüs läbi õigusnormi liikide, seaduse rakendamise käigus tekkinud õigussuhete ning õiguse juriidilise valdkonna määramise. Uurimustöö andis mulle kasuliku ülevaate PakS-est, teoreetilistest lähenemistest ning rakendamispraktikast. Kuna 01.jaanuarist 2008 hakkab kehtima rangem kord pakendijäätmete sorteerimise kohta, keelatud on olmejäätmete sortimata kujul prügimäele ladestamine, siis oli antud uurimustöö igati ajakohane ja teadmiste täiendamise poolest oluliselt vajalik. 21 14. KASUTATUD KIRJANDUS Pakendiseadus¹ RT I 2004, 41, 278 Haldusmenetluse seadus RT I 2001, 58, 354
7 KOKKUVÕTE 7 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-63-00 15 Antud uurimustöö eesmärgiks oli RS-i analüüs läbi õigusnormi liikide, seaduse rakendamise käigus tekkinud õigussuhete ning õiguse juriidilise valdkonna määramise. Uurimustöö andis mulle kasuliku ülevaate RS-ist, teoreetilistest lähenemistest ning rakendamispraktikast. Mitte ainult ei andnud uurimistöö koostamine mulle reklaamialaseid teadmisi juurde, vaid oli kogemus omaette. Tänu uurimistöö koostamisele lugesin hulgaliselt erinevaid artikleid RS-ist ning õppisin vormistama õigusalast uurimistööd. Niisiis tunnen end mugavamalt õiguse valdkonnas ning oskan töötada erinevate õigusallikatega ja leida kiirelt vajaliku informatsiooni. KASUTATUD KIRJANDUS
Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib? Mis on informatsioon? Kuidas saab infot kasutada poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult? Kas inforohkus parandab valitsemist, elukvaliteeti jne? Esimene osa annab ülevaate põhilistest infoühiskonda defineerivatest lähenemistest ja tutvustab peamisi teoreetilisi seisukohti. Ühiskonna liigitused Infoühiskond kui teoreetiline või ideeline kontseptsioon hakkas kujunema juba 20. sajandi keskpaigas, mil informatsiooni osatähtsus ühiskonna toimimises muutus üha olulisemaks. Infoühiskonna mõtestamine lähtub tervest hulgast erinevatest arusaamadest selle kohta, kuidas on omavahel seotud sotsiaalne protsess, informatsioon ja tehnoloogiad. Tehnofiilia
Samas seavad post-mõtlejad objektiivset teadmist otsiva strukturalistliku mõtlemisviisi põhimõtteliselt kahtluse alla. Ja varasemate suundade poolt alati tekstist otsitud või vähemalt eeldatud terviklikkuse idee asendub arusaamaga, et tekst on üksteisega vastuolus olevate lugemisviiside pundar. 8. Kuidas käsitleb marxsistlik kirjandusteadus kirjanduse ja ühiskonna suhteid. Tooge näiteid erinevatest lähenemistest. Marksistlik kirjandusteadus põhineb Karl Marxi (1818-83) ja Friedrich Engelsi (1820-95) majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel. Inimkonna, selle ühiskondlike formeeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest. See mõjutab ühiskonna klassistruktuuri, igal ajastul valitsevad ja allutatud klassid, kes võitlevad majandusliku, poliitilise ja ühiskondlike eeliste eest. Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poliit. tegevuste (sh
vahel. Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · Organizations and Networks, lk.779-827. · Work and economic life, lk. 883-953. Aimre, I. (2006). Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn: · Peatükid 4.1.1. ja 4.1.2. Grupid ja organisatsioonid. 8. Kokkuvõttev loeng: Sotsiaalsest praktikast, sotsioloogia uurimisvaldkondadest, teoreetilistest lähenemistest Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Ontoloogia · Epistemoloogia Peamised (klassikalised) teoreetilised perspektiivid: · Funktsionalism - nähtavad funktsioonid - varjatud funktsioonid -düsfunktsioon · Konfliktiteooriad · Interaktsionalism · Sümboolne interaktsionalism · Dramaturgiline lähenemine · Etnometodoloogia Kaasaegsed teooriad: · Teooria praktikast: Pierre Bourdieu - Habitus - Väli
Õigused käsitlevad passivselt tarbitavaid inimõiguseid, mis tulenevad isiku eksistentsiaalsetest 4 vajadustest, vabadused käsitlevad eneseväljenduseks ja eneseteostuseks vajalikke tingimusi. Põhiliseks õiguseks, mille tagab riik on PS §8 sisalduv õigus Eesti Vabariigi kodakondsusele. Põhiõiguste ja vabaduste sisene klassifikatsioon võib tuleneda erinevatest teoreetilistest lähenemistest. Põhiseaduslike kodanikuõiguste ja vabaduste näitena võib tuua õiguse elule, diskriminatsiooni keelustatuse selle erinevates vormides, õiguse riigi ja seaduse kaitsele jne. Põhiseaduslike inimõiguste näitena võib tuua igaühe õigust eneseteostusele, perekonna asetus riigi kaitse alla, igaühe õiguse tervise kaitsele ja riigi sotsiaalabile, õigusele valida tegevusala, õiguse haridusele ja loomingule jne. 20.Üksikisiku kohustused riigi ees
Lääne-Euroopa noorsoouurijad on tugevasti mõjutatud 1970. aastate briti subkultuuriuuringutest. Stuart Hall & Tony Jefferson (1976): Resistance through Rituals, Paul Willis (1978): Profane Culture. Neid uurijaid ühendas Birminghamis tegutsev Centre for Contemporary Cultural Studies (CCCS). • CCCS ühendas erinevaid paradigmasid: feminism, postmodernism, kriminoloogia, konstruktivism. CCCS’s lähtuti nii vanematest Eriksoni ja Colemani lähenemistest kui uuematest Bourdieu käsitlustest. • Birminghami koolkond mõjutas tugevasti Põhjamaade noorsoouurijaid. • Birminghami koolkonna järgseid arenguid iseloomustab jagunemine kultuurilisteks ja sotsioloogilisteks uuringuteks. Neid suundi on rahastatud erinevatest uurimistoetustest. • Kultuuriuuringute fookus on olnud kultuuri produktidel ja noorte innovatiivsusel, sotsioloogilised uuringud on keskendunud sotsiaalsele reproduktsioonile ning eriti sotsiaalse ebavõrdsuse uurimisele.
sobitamine kehtivasse patendiõigusesse on võimatu ning efektiivseks kaitseks ja arenguks tuleks aluseks võtta patendiõiguses kasutatud muu lahendus või luua selleks hoopis erineva raamistik. Töö jaguneb kolme ossa, kus esimeses tuuakse välja nanotehnoloogia mõiste, mida nanotehnoloogia üldse endast kujutab. Siinjuures käsitletakse ka patenteerimist nii Euroopas kui ka Ühendriikides, andes ülevaatliku pildi kahe erineva patendisüsteemi lähenemistest. Teiseks tuuakse välja peamised nanotehnoloogia patenteerimisega seotud probleemid ning takistused. Peamiselt käsitletakse nanotehnoloogia kui teadusvaldkonna omapära ning praktikasse ulatuvaid patendiõiguse kitsaskohti, mis peaks eelkõige välja tooma töö olulisema probleemi. Kolmandaks tuuakse välja võimalikud lahendused, kuidas kehtivasse patendiraamistikku vastava tehnoloogia tulemid mahutada. Samuti tuuakse välja 1 E
· hoolduskeskkond Hooldus · infosüsteemi muudatuste rakendamisjärgne tegevustik · arendamistegevuste ja -tulemuste läbivaatamine ja järelduste tegemine · taaskasutatavate komponentide täpsustamine · rakendussüsteemide vigade parandus · nõuete/muudatuste haldamine · kasutajatugi (helpdesk) IS arendusmetodoloogia (-metoodika) (metodoloogia elemendid, valiku kriteeriumid) Kogu infosüsteemi muutmise elutsüklit kattev kogum soovituslikest sammudest, lähenemistest, reeglitest, protsessidest, dokumentidest, kontrolliprotseduuridest, meetoditest, tehnikatest ja vahenditest defineerides kes, millal, mida ja kuidas peab infosüsteemi muutmise juures tegema Struktureerib süsteemiarendusprotsessi sisaldades etappide, alametappide, protsesside, etappide sisendite ja väljundite (oodatavate tulemuste), protseduuride, tehnikate, vahendite ja loodava dokumentatsiooni kirjeldusi Metodoloogia elemendid [4] Metodoloogia kasutamise miinused
suhetest vaid võiks jätkata tegevusi, mis täiskasvanueas olid omased (tähelepanu endal aga jätkub teistele ka) Kriitika: Aktiivsuse teooria: aktiivsus ja sotsiaalsus ei taga õnne, hõivamatuse teooria: kas tõesti peaks õnne nimel eraklik olema, kas käitumismustri muutmine pole raske ja probleeme tekitav (käitumismustreid ei muudeta, sest identiteet ja identiteedi muutus on raske) Elukaare käsitlused • Näiteid teoreetilistest lähenemistest Charlotte Bühler (1893 - 1974) – elukaare käsitluste algataja, arvab, et peame inimese arengut nägema kui elukaart, üks kasvab välja teisest ja on ise omaenda elu aktiivne kujundaja. Temast algas elukaarena vaatamine (enne oli läbilõikeline). Tõi uue lähenemise elu arengule – olevikus olles tuleb näha minevikku ja tulevikku Erik H.Erikson (1902-1994) Sigmund Freud (1856-1939) Elukaare etapid D.Levinsoni järgi
Poliitilise süsteemi tuumiku raamistiku moodustab muutmisprotsess - protsess, mille käigus poliitikud hindavad nõudmisi ja toetusi asjasse puutuvate keskkonnategurite kontekstis ja otsustavad, millised väärtused kellele määratakse (Black box vähe on teada selle kohta kuidas need otsused tehakse). Kõige laiemalt esitatud üldised seletused otsustamisprotsessist on klassi, eliidi ja grupiteooriad. (nende kohta vaata 10. peatükki). Lühikesed ülevaated mõningatest teistest lähenemistest: · Riigikeskses lähenemises käituvad avalikud otsustajad iseseisvana teistest gruppidest ühiskonnas, formuleerivad iseseisvalt "rahvuslikud huvid" ja ei kuula neile suunatud kriitikat. · Ratsionaalse otsustuse teoorias on otsustajad kalkuleerijad, kes iga otsuse puhul vaatavad selle oodatud kasulikkust ja teisi alternatiivseid otsuseid. · Juurdekasvu teoorias on otsused marginaalsed muutused eksisteerivas (võibolla mitte
hirmul, teda rahustades, turvatunnet taastades ja julgustades avatult oma tundeid väljendama. 250 Nad peaksid vältima naeruvääristamist ("Ära ole selline tita!"), sundimist ("Muki on armas kutsu, ta ei tee sulle haiget") ja loogilist veenmist ("Lähim karu on 20 km eemal, loomaaias puuris"), ignoreerides lapse hirmu või lubades lapsel kardetud objekti või sündmuse vältimist jätkata. Ükski neist lähenemistest ei näi aitavat. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järkjärgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest,
annaabi.ee 
