Eestlased romaanis ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Vanasti elasid kõik eestlased metsades. Inimeste elupaigaks oli sajandeid mets. Metsaelanikud mõistsid ussisõnu ning liha saamine polnud eriti raske ülesanne. Neil olid omad tavad ja kombed. Kahjuks hääbusid need rumala küllakolimishullusega. Leemet oli metsas sündinud Linda poeg. Lindale ei meeldinud sugugi külaelu, kuid poja isale oli see meele järgi. Peale Leemeti isa surma kolis pere metsa tagasi. Linda vihkas kõike külaeluga seonduvat ning seetõttu tõotasid Leemet ja tema õde Salme, et ei koli kunagi külla elama. Metsas elas ka onu Vootele. Salmel oli metsas palju sõbrannasid. Leemet käis peamiselt läbi temavanuse poisi Pärtli ja rästiku Intsuga. Kahjuks hakkasid inimesed järjest metsast lahkuma. Näiteks Salme sõbrannad kolisid kõik oma vanematega külla elama
Uuem rahvalaul 18. Saj. Eeldused: pärisorjuse kaotamine ja külaelu muutumine, hariduse levik ja kultuuri areng, rahvuslik ärkamine, talurahva siirdumine linnadesse. Uuemate laulude sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Keskkohal tegevuse kujutamine. Uued teemad: armastus, igatsus. Lauldi üksi ja koos. Laulude tekstid muutusid kindlapiirilisemaks. Laulikud. Lauldi kandle või lõõtspilli saatel, vahel kuulus laulu juurde ka tants
Üksnes Indias elab rohkem kui 70 % rahvastikust umbes 500 000 külas, mis on laiali üle kogu riigi. Mõnes külas on vaid pisikesed majakobarad, teistes jälle aga elab tuhandeid inimesi. Enamik peresid on elanud samas külas pikki aastaid, andes põlvest põlve edasi teadmisi ja oskusi. Tihti on majad koondunud küla keskväljaku äärde. Seal tuleb kokku ka vanematekogu, kui on vaja midagi otsustada. Kaev on ka üks külaelu keskusi. Naised käivad kaevu ääres iga päev vett võtmas ja uudiseid vahetamas. Enamik kõlarahvast harib põldu, aga on ka käsitöölisi, kes koovad kangast või valmistavad savinõusid. Ohustatud loomaliigid Indias on loomariik liigirikas, alustades elevantidest ja ninasarvikutest ning lõpetades ahvide ja mungodega. Elukeskkonna hävimine ja salakütid aga kujutavad India kõige tuntumatele loomadele - sealhulgas tiigritele tõelist surmaohtu
Bernard Kangro 18.10 Oe küla 25.03 1994 Rootsi Kiltre algkoolis, Valga gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis kirjanik, ajakirjanik, luuletaja 1944. a põgenes Soome kaudu Rootsi 19501994 töötas ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Looming luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga Proosas 2 keskset teemat külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Tähelepanu väärivad kirjandusloolised raamatud: "Arbujad" (1981) "Arbujate kaasaeg" (1983). Tänan kuulamast!
kirjutamist. 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene eesti ilukirjanduslik teos eksiilis. Aastatel 19501994 töötas ta ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Kuigi Bernard Kangro juba enne kooliminekut sõdurilaulude eeskujul luuletas, toimus trükidebüüt Eesti Noorsoo Karskusliidu ajakirjas "Kevadik" 1929. aastal. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Tema proosas on kaks keskset teemat külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Ta on kirjutanud umbes 2500 luuletust. Tema nimel antakse välja Bernard Kangro kirjanduspreemiat. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Bernard_Kangro http://lugemissoovitus.wordpress.com/2010/11/11/bernard-kangro/
1935 - Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 - Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 - Nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks Looming Kristjan Raud jumaldas joonistamist Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi ja muid värve Tema loomingu aluseks oli rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel Tähtsamas loominguallikaks on ,,Kalevipoeg" Ta tõestas, et realism ei ole ainult maha joonistamine Ta kujutas loodust, külaelu, inimeste igapäeva toimetisi ja suhtlemisi ning lähtust nende meeleolust, mõtetest ja tunnetest Tema loomingutest on alles umbes 900 teost ,,Kalevipoja surm" ,,Pesu" ,,Inimene ja öö" Tänan kuulamast!
Mats Traat Koostas: Martin Laid 9d Elulugu Sündis 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. 1964. aastal lõpetas Gorki Kirjandusinstituudi. 1965-1969. aastatel toimetaja Tallinnfilmis. Siiamaani töötab kirjanikuna. Looming Alustas luuletamist külaelu argiprobleemidest. 1962. aastal ilmus esikluulekogu "Kandilised laulud". Edaspidises loomingus avardas üha oma ainevalda. Looming Teoste keskne teema on maaelu olevik ja minevik. Romaanides kujutab eestlaste lugu. Inimese teisenemine muutuvas ajas. Looming "Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat
ussisõnu. Hulkuja, uudishimulik, nutikas, abivalmis, sõbralik. Hiie Arg, üles kasvanud vanemate karmi käe all, sõnakuulekas, kohusetundlik, kaasaminev Magdaleena Hea välimusega, jutukas, eriliste nõudmistega, sõbralik, seltskondlik. Raamat räägib... Inimeste ja loomade metsaelust Inimeste kolimisest metsast külla Ussisõnade õppimisest ja kasutamisest Hiie ja Leemeti suhetest Magdaleena ja Leemeti suhetest Külaelu ja metsaelu erinevustest Leemeti iseloomu muutustest elujooksul Minu arvamus Enne selle raamatu lugemist olin kuulnud, et see on väga hea. Seega mu ootused olid suured, kuid raamat täitis need vaid osaliselt, kuna selle algus oli igav, aga keskpaigas oli rohkem sündmusi ning need pakkusid ka suuremat huvi. Aitäh tähelepanu eest!
Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne Kujutas loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866. aastal Vigala vallas 18911895; 18961897 õppis ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1903 rajas ta ateljeekooli, mis oli esimene eesti kunstiõppeasutus Tallinnas Rajas ka Kunstiseltsi 19051907 Korraldas näitusi Tunda impressionismi ja postimpressionismi mõju, 1920ndate keskpaigas realistlikumaks Pearõhu pani joonistamisele
"Antropoloogiline uurimus kogukonna arendamisest" Uurimistöö on olemuselt mitmepaikne välitöö, kus uuritava nähtuse mõistmiseks vaadeldakse mitut sotsiaalset keskkonda. Kahes külas, mida nimetati programmis pilootpiirkondadeks, veedeti kokku 20 kuud. Kuigi elati enamuselt külades, siis reisiti arenguprogrammis toimunud ürituste tõttu regiooni eri piirkondadesse ja pealinna. Uurimuse struktuur koosneb kolmest teemas: Kahe küla etnograafia, mida arenguprogramm testimiseks kasutas. Arenguprogrammi etnograafia, mis koostati Eestis tegutsenud asjaosaliste tegevuste kaudu. Arenguinstitutsioonide ja külde kokkupuudete etnograafia. Antropoloogiline metodoloogia võimaldab mõista sündmuste tähendusrikkust, vaadeldes neid kontekstualiseeritult. Eesmärk on aru saada, kuidas mingi olukord just sellisena sellises sotsiaalses raamistuses kujuneda sai. Eestis töötavad Briti tuttavad juhtisid uurija äsja alanud programmi juurde, mille eesmärk oli vähen...
Nafta ja maagaasi varude mõju inimeste elustandardile. · Aastal 2020-2030 pole enam piisavalt nafta ja maagaasi varusid, et samal viisil jätkata. Et elustandard säiliksid, oleks vaja samas mahus energiat saada kuskilt mujalt (alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt) · Muutused inimeste elus: elu ilma autota, inimtööjõu osakaalu suurenemine põllumajanduses, suurlinnade häving-> külaelu, televisiooni ja interneti aeg lõppeb-teater ja kontserthooned, muutub tervishoiusüsteem, suured ettevõtted kukuvad kokku · Nafta ja maagaasi otsa lõppemisel väheneksid riikidevahelised kriisid ja isegi sõjad (Lahesõda, Tsetseenia sõda). · Energiakriisid toovad kaasa hindade tõusu kõikides eluvaldkondades. · Liustike sulamine avab Gröönimaal ligipääsu uutele naftavarudele-toodang 50 miljardit barrelit. · Mida rohkem jää sulab, seda odavamaks tootmine muutub.
vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku koondada Lühijuttude kogu “Sookaelad” pseudonüümi Mart Karuse all - külarealismi stiilis jutustused ja novellid Hinnangute kohaselt Kivika noorusaja parima kirjandusliku saavutusega. Kirjanduses tegi alguses ilma futuristina, avaldades kogumiku „Lendavad sead” trükitud kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele Teine loomingu suur teema on külaelu - „Jüripäev” (1921) „Jaanipäev” (1924) „Mihklipäev” (1924) „Karuskose” (1943). Tuntuim teos on vabadussõja-aineline „Nimed marmortahvlil” Paguluses avaldas Kivikas romaani „Nimed marmortahvlil” teise, kolmanda ja neljanda osa, aga ka lühijutte jm. Teosed "Ohverdet konn" (Tartu 1919) – lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega (futuristlik) "Mina" (Tartu 1920) – lühijutud
ohverdamisse. Tema pidas Leemeti peret reeturiteks, sest nad jätsid metsa elu aastaks. Külas polnud palju inimesi kellega koos olla niisiis suhtles Leemet ka ussidega. Ussidega sai ta suhelda, kuna onu Vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Tema teiseks sõbraks oli madu Indrek. Lemeet päästis Indreku surmasuust, kui siil ussi tahtis ära süüa. Nad hakkasid tihti koos ringi rändama ja ussid õpetasid tarkuseid Leemetile. Kuna metsaelu oli rutiinne tahtsid Pärtel ja Leemet külaelu uudistama minna. Nad sattusid külavanema Johannesse maja. Johannesel oli tütar Magdaleena, kes tutvustas neile maja ja rääkis külaelust. Leemete ja ta sõbra jaoks tundus külaelu põnev. Lk 25(kuidas Leemeträägib külaskäigust Vootelega.) Metsas elas ka palju teisi elusolendeid. Meeme oli tegelane, kes liikus maadligi märkamatult ning ta ühtis tihtipeale loodusega sest tema küljes olid puulehed ja kõdu. Meeme
Third level · Helisalvestatut aastal 1957. Fourth level Fifth level · Tegevus toimub Mikumärdi talus. Kokkuvõtte Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduvälja koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust
Industriaalühiskond Massitootmise võidulepääsu nimetatatakse industraliseerimiseks.Kui tööstuses on hõivatud ligikaudu sama palju inimesi kui põllumajanduses,võib rääkida tööstusühiskonnast ehk industriaalühiskonnast,sest tööstus annab sel juhul põhiosa majanduses loodud väärtustest. Industriaalühiskonda iseloomustavad jooned: 1.Linnastuminesenine traditsiooniline külaelu ja elulaad hakkasid lagunema.Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad.Külaühiskonnale omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna vahel.Linnadesse kogunes üha enam inimesi19sajandi lõpuks Inglisnaal 70%,Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast.Muutus linnade välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega. 2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad
"Stockholms-Tidningen" (1946). Looming · Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Romaanid keerlevad reaalsuse ja kujutluse piirimail, fantastiline seguneb neis igapäevasega. · Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. · Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). · Kangro romaanides on sageli mitu jutustajat, sündmustele lähenetakse erineva kandi pealt, igal tegelasel on toimuvast oma arusaam. · Kangro maailmatunnetus on modernisti maailmatunnetus: puudub kindlus ja usk
Annaga, nad tantsivad koos. Kuna Villu on purjus siis nad kukuvad ja teised naeravad. Nad lahkuvad peolt ja lähevad järveäärde, kus Anna kutsub Villut endale meheks. Suutmata olukorda lahendada laseb Villu ennast maha. Anna peab plaani minna linna tagasi, kuid kohtab siis Eevit, kes pärast ema surma on Kuusiku saunast koos pojaga välja aetud. Nad hakkavad koos Kõrbojal elama ja Villu poega kasvatama, eesmärgiga teha temast Kõrboja uus peremees. Romaan näitab Eesti külaelu probleeme ja nende mõju vaikse metsaküla elanikele. Jääb mulje nagu mõtiskleks autor maa ja rahva olukorrast, täisväärtuslikust inimesest ja ideaalsest peremehest, kes võiks edasi arendada taluühiskonda.
kirjaviis. Välisohu vähendamiseks alustati Hiina müüri rajamist. Lisaks sellele oli Shi Huangdil hiiglaslik armee. 3. Iseloomustage keisririigiaegse Hiina valitsemiskorraldust. Milline oli keskvõimu ja provintside suhe? Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes resideerisid müüridega kindlustatud maakonnalinnades. Nende peamine ülesanne oli kohtumõistmine ja õiguskorra tagamine. Kohalikku linna- ja külaelu ning inimeste majandustegevust riik otseselt ei kontrollinud. Igal külal oli kohalikest meestest koosnev omavalitsus, mis püüdis kohalike asjadega ilma riigi sekkumiseta hakkama saada. Piirkonnakohtuniku poole pöörduti vaid erandjuhtudel. 4. Milline oli Siiditee tähtsus Euraasia eri piirkondade kultuuri levikus ning kaubavahetuses? Suur Siiditee lõi kaubanduslikud sidemed Vahemere piirkonnaga. Läbi siiditee levisid
· arhitektuuripärandi teadvustamine, taaskasutamine säilitamine · Energia tootmine · Ökoturism Taastamise aspektid · Ökoloogiline - suurendatakse jõgede vastupanu põuale ja pakasele · Regionaalarenguline - korda saavad sillad ja paisjärved, avarduvad puhke-, turismi-, kalastusvõimalused · Sotsiaalne - kohalikes külades, valdades lisanduvad töökohad ja aktiveerub külaelu Hellenurme vesiveski · 1998.aastast omanik Mae · Elva jõel, 45 km Juske suudmest · Säilinud kõik endised jahvatusseadmed · 1870.a ehitatud · Omanik jahvatab korra · 3-kordne kiviehitis nädalas · Jahuveski · Avatud muuseumina, · Suurveeajal võeti saab jälgida jahvatamist, maitsta karaskit
· Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks · Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte · Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus · Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" · Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 · Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne · Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest. · Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga kõiksusega · Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest · Mõnikord mõjutasid tema joonistusi rahvuslike puutööde lihtsustatud, tahumatud vormid
Retsensioon Andrus Kivirähu viimane romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab peategelase Leemeti, kes on sündinud enda generatsiooni uueks ja viimaseks lüliks, elulugu. Leemet on alati viimane, kes midagi teeb või näeb, olgu selleks Põhja Konna nägemine või oskus mõista ussikeelt. Leemet on sunnitud jälgima, kuidas inimesed valivad iidsete kommete asemel uue elustiili. Inimesed valivad metaselu asemel külaelu ning põdralihale eelistavad nad putru ja leiba ning ussikeele õppimiseks on nende keeled pudru ja leivaga ära rikutud. Leemet jääb viimaseks mohikaanlaseks, kuid see ei taga talle poolehoidu ka metsas, kuna sealsed meelest nõrkuvad ja vananevad raugad suhtuvad umbusklikult ka metsa jäänud noortesse. Leemet jääbki kahe tule vahele ja ainus koht, kus ta end turvaliselt tunneb, on ussipesa. Leemeti parim sõber reedab ta ja kolib koos perega külla, kus unustab ussisõnad
Rütmilises ja riimilises proosas kirjutatud komöödia "Sinimandria" (1927) keskendab tähelepanu loomingu probleemidele, mis käsitlemist leiavad veel mitmes teiseski näidendis ja novellis. Sõjajärgsel ajal kirjutatud näidendeis "Rotid" (1946) ja "Küpsuseksam" (1949) on Raudsepp pearõhu asetanud jälle ellusuhtumise küsimustele, pilgates eriti igandlikku inimeste teadvuses, kuid saavutamata endist taset. "Mikumärdi" (1929) Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduväi koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab
Kui aktiivselt eesti inimesed koonduvad seltsidesse ja ühingutesse on käsitletav mitmeti. Sihtastused ja mittetulundusühingud kui peamised kodanikualgatuslikud ettevõtmised on küllaltki levinud ühistegevuse vormid. Registreeritud sihtasutusi ja mittetulundusühinguid on eestis üle kümne tuhande. Kodanikuühendused tegevutsevad paljudes eri valdkondades. Ühtedeks olullisemateks on kultuuri-, spordi -ja sotsiaalvaldkond. Kohaliku huvi-, spordi- ja kultuurielu, samuti külaelu arendamiseks loodud kodanikuühendused saavad palju ära teha kohalike võimaluste parendamiseks. Üheks heaks näiteks on üleriigiline algatus "Teeme Ära!". Paljud lihtsad ja väikesed algatused võivad oluliselt parandada elukvaliteeti ja mõjuda rahva moraali ning heaolu ja turvatunnet tõstvana. Aga lisaks sellistele väga vajalikele aktsioonidele, nagu kohaliku heakorra talgud, seltsi- ja spordielu edendamiseks loodavad
Üheks kõige segasemaks tegelaseks on Leemet. Tema segasus peitub just selles, et ta võitleb oma elupäevade lõpuni vanade traditsioonide ja tavade poolt. Kui vaadata tagasi teosele pärast selle lugemist, võiks Leemetit võrrelda ka tüüpilise eestlasega. Peamiselt just seetõttu, et kõik me oleme üsna kangekaelsed ning sageli hakkame teistele vastu juba ainult kiusu pärast. Minu arvates võiks Leemetit võrrelda ka Rehepapiga, sest mõlemad olid väga targad ning justkui juhtisid kogu külaelu. Ainus erinevus kahe tegelase vahel oli see, et Leemetit ei kuulatud, ent Rehepapi iga sõna talletati justkui liimiga ajju. Raamatut lugedes tekkis väga tihti tunne, et Leemet kurdab oma raske elu üle. Kaldun arvama, et just seetõttu, et raamat oli nagu Leemeti kirjutatud. Keelekasutus oli kohati arhailine, kuid minu arvates lisab see just romaanile veidi vürtsi ning aitab paremini sündmustikuga üheks saada.
· Üks põhilisi eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg" · Söejoonistus ja graafika · Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (alates 1973)(35000.-) "Tähtede all" (tsüklist "Inimene ja öö" 1907-1909 tuss, guass) "Inimene ja töö" (tuss) "Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Kunstikool Tallinnas 1903 · Realistlikud eesti haritlaste pastelltehnikas portreed ja maastikud · Loomigus oli tunda impressionismi mõju · Korraldas esimese eesti kunsti üldnäituse 1906. Tartus · Eesti kunstiselts 1907 · 1913-1932 tegutses õppejõuna Tallinnas
ettevõtta (nt. reis, auto, maja või muu säärase soetamisel) siis peavad ikka kõik nõus olema. Väiksemate asjada puhul otsustavad vanemad ise. Kui korraldame oma suguvõsaga suguvõsa kokkutulekut, siis arvestame kõikidega, et aeg sobiks ja koht sobiks. Demokraatia minu kodukohas ehk külas. Külades toimuvad külavanema valimised. Kui külas on vanurite ülekaal liiga suur, siis ei ole erilist mõtet ka sellel külavanemal. Paljudel vanuritel ei ole raha või tahtmist külaelu paremaks muutmisele. Vanuritel on üksmeel ja noorematel hoopis teine arvamus. Kõikidega tuleb arvestada ja niimoodi jäävadgi asjad tegemata või kui ka tehakse midagi noorte poolt, siis ei jõua seda ,,turujuttu'' vanurite poolt ära kuulata. Valla demokraatia käib läbi külade ja alevi. Vallas toimuvad omavalitsuse valimistel arvestatakse rahva häält kaasa arvatud ka minu häält. Kui mingi konkreetse valla elanikut teevad vallale mingi suguse ettepaneku või soovi,
seebikarp, 1970. a. sportkingad ja 2000. aastast pärit sini-must-valge kartulikorv. Fotokogu ehib J. Parikase album ülesvõtetega 20. saj. alguse maaelust ja toredad vanad fotod väärikatest esivanematest Kõige enam kasutatakse siiski fotosid-negatiive (neid on kokku 36 211) ning joonistekogu jooniseid maaehitistest, külatanumatest, interjööridest..Väikesesse kunstikogusse on muretsetud töid külaelu armastavatelt kunstnikelt (K. Burman, M. Bormeister, A. Pulst, R. Sagrits, H. Eelma jt). Muuseumi teadurite poolt on 45 aasta jooksul välitöödel kogutud rohkelt andmed ehitistest ja elu-olust, mis tallel etnograafilises arhiivis ja teaduslikes artiklites. Eesti Vabaõhu Muuseumi missiooniks on Eestimaa elanike ajaloolise identiteedi kujundamine ja hoidmine Eesti omapärase kultuuriruumi säilitamise eesmärgil, olles ühtlasi meie väliskülalistele
Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana Tartus ja see järel Peterburis. Kristjan alustas kunsti õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893. aastal, mil seal oli pääsenud valitsema peredvižniklik ühiskonnakriitiline realism, mille tähtsaim meister oli Ilja Repin. Kristjan Raud võttis selle kunstilaadi esialgu omaks ja kujutas maalilisest söejoonistustes proosalist, süngevõitu külaelu. Varsti mõistis ta, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks ta 1897. aasta sügisest õppima Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. Alles saabunud sinna, igatsed ta juba mujale – Münchenisse, Pariisi. Pettunult nimetab ta akadeemiat joonistamise, mitte aga maalimise akadeemiaks. Ta unistas just maalida. Ometi valmis ta järgnevate aastakümnete enamik tööd just söes ja pliiatsis. Mõjudes
Rännak 19.saj. küla ellu "Külmale maale" Meie esivanemate elupäevade ajal võitlesid talupojad ning nende pered toidu ning sooja eest. Ei suvel, kevadel ega ka ehk sügiselgi polnud ajad nii rasked kui olid need talvel. Mõisahärradel ja prouadel polnud suurt hädagi, vaestel olid aga mured suuremad. Ei olnud neil raha, süüa, riideid ega sooja, kuhu pugeda pakase eest. Nendest võis ainult unistada. Mõni küll nurus sõpradelt sendikest või tükikest leiba, kuid kust neilgi võtta kui kitsas käes. Pereisad otsisid tööd, emad hoolitsesid laste ja kodu eest ning lapsed lippasid toas ringi särgi väel ja ootasid isa uksepiidal, sest poolalasti oli kaugemale hirmus külm minna. Kui aga oli suur nälg, ei näinud lapsed mingit põhjust oodata ukse peal, vaid lippasid läbi jääkülma lume isale vastu. Rõõm oli nii suur, et külm oli ammu unustatud. Kuid nälg ning pakane ei olnud niisama inimeste hirmutamiseks, vaid vahest tuli tahtmine isegi mõnd pereema...
Luuletajad Bernard Kangro 17 luulekogu, 15 romaani mälestuste raamatud: Viiralt, Gailit Eesti kirjanduse organiseerija Rootsis Lunais Toimetas 400 aasta jooksul üle 400 teose Ajakiri Tulimuld, Eesti Soneti ajalugu, Eesti kirjanduse bibliograafiline teatmik. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). Kalju Lepik (1920-1999) Luuletaja isamaaluule, modernsus, poliitilisus Kujundlikkus vorm-eksperiment Vabavärss, rühmitus Tuulisui, tõde ja ausus Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub
aasta juubeliväljaanne. ,,Kalevipoeg põrgu väravas." 1935 ,,Kalevipoja surm." 1935 Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest. Vanavara ja rahvaloomingut kogudes ning "Kalevipoega" kujundades puutus Kristjan Raud palju kokku rahvamuistendite ja muinaskangelastega. Pikka aega pühendas ta end selliste teemade kujutamisele. Talle meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest
I osa avakujundist (nö koputuse motiiv) on tuletatud enamik sümfoonia tähtsamaid teemasid. ● 5. sümfoonia käsikirja esileht. Tunda osade ülesehitust ja teemasid! I Allegro con brio – sonaadivorm II Andante con moto – topeltvariatsioonid III Allegro – 3-osaline liitvorm IV Allegro - sonaadivorm Kuues sümfoonia F-duur „Pastoraalne“ (1808) on 5-osaline, osade programmilised pealkirjad seostuvad külaelu lüüriliste stseenide ja looduspiltidega. I „Rõõmsate tunnete ärkamine maale jõudes“ II „Stseen oja ääres“ III „Maarahva lõbus koosviibimine“ IV „Äikesetorm“ V „Karjuse laul. Rõõmus tänutunne pärast tormi“ Theater an der Wieni interjöör (1825). Siin toimus 22. XII 1808 neljatunnine Beethoveni autorikontsert, kus lisaks muudele teostele kanti esimest korda ette ka V ja VI sümfoonia
Keisririigi eesotsas oli keiser, kellel oli piiramatu võim. Ta oli ka seaduseandja ja riigi ülempreester. Ta tegeles ise riigi valitsemisega vähe, lastes seda ametnikkonnal teha, ise samal ajal palees puhates. Seadusandlik kogu oli keisririigi puhul tuumaks. *Eunuhhid hoolitsesid keisri naiste ja keisrinnade eest. *Piirkonnakohtunikud mõistsid kohut eri piirkondades, mida nad valitsesid, siiski oli igal külal aga omavalitsus, seega ei kontrollitud külaelu ega linnaelu. 4)Hani dünastia 209.a pKr - 220.a pKr kujunes välja kindel maksusüsteem Olmeegid, maiad ja asteegid 1)Olmeegid linnad olid väikesed (elanikke ei pruukinud isegi üle 1000 olla). Linnad olid usulisteks ja poliitilisteks keskusteks. Linnade keskel paiknes tempel. Kõige kõrgem võim kuulus valitsejale, kuid ka preestrid olid tähtsal kohal. 2)Maiad kuningad linnriigi eesotsas. Maiade esialgsete asulate asemele koondusid püramiidtemplite ümber linnad
Oma linnatulekut põhjendasin esialgu sellega, et maal ei leidnud ma endale piisavalt palju rakendust. Teadsin, et olen võimekas noor inimene ja soovisin, et minult rohkem nõutaks. Kartsin, et ei suuda Hiiumaal mulle pakutavate võimalustega ennast nii endile kui teistele tõestada. Soovisin üha enam kõrgemale ja kõrgemale ronida. Teadsin, et paistan rohkem silma kui teised minuvanused. Korraldasin erinevaid üritusi, olin aktiivne valla- ja külaelu edendamisel. Kuid ühel hetkel sai igasugune jaks otsa. Tüdinesin läbikukkunud üritustest. Üritused ei kukkunud läbi mitte korraldajate laiskusest vaid probleemist, et ei olnud rahvast, kes saaksid korraldajate töövilju maitsta. Seega otsustasingi Tallinna elama tulla. Ma pidin pettuma, korduvalt. Linnas olen täpselt samasugune teismeline nagu kõik teised. Ma ei erine mind ümbritsevast hallist massist. Linnas ei ole elu nii kerge kui maal. Ainuüksi kooli ja koolist koju
suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne.Kristjan Raud tõestas oma loominguga, et realism ei olegi ainult tegelikkuse mahajoonistamine, vaid seda saab kujutada palju huvitavamalt ja mitmekülgsemalt. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest.Ajaga muutuvad Kristjan Raua pildid lihtsamaks. Ta ei joonista enam nii palju täpseid pisiasju, kui oma realistliku loomingu alguses. Olukordade sügavuse kujutamine on neist tähtsam. Kujutatud vormid muutuvad üldistatumaks, isegi veidi kandiliseks. Kuid inimesed piltidel on endiselt oma inimlike
teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" . Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kui kõik tema eelkäijad Eestist olid tegelikkust kujutanud nii, nagu see paistis väljastpoolt, siis Kristjan Raud kujutas seda seestpoolt, andes edasi ka selle sügava olemuse. Ta kujutas küll loodust ja külaelu, inimeste igapäevatoimetusi ja suhtlemisi, kuid lähtus seejuures olukordade meeleolust, inimeste mõtetest ja tunnetest. Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem
jäänud, ei vii kedagi edasi - tänapäeval ei tee riiki rikkaks viljakaubandus või strateegiline asukoht Venemaa ja Lääneriikide vahel. Kuna Eesti riigi mittemaetlik tunnuslause on aga ,,Viie aastaga Euroopa 5 rikkaima riigi hulka", ei tasu murtseda Tallinn aitab. Juba keskajal teati, et linnaõhk teeb vabaks. Nimelt said pärisorjad, kes suutsid end vähemalt aasta linnas mõisnike eest varjata, priiks. Tänapäevalgi tõttavad nii noored kui vanad külaelu rutiinse nüriduse eest pealinna ikka vabaks saama. Tea, ehk ongi see eestlaste ajalooline mälu, mis sunnib Kapa-Kohila või Järvakandi maha jätma ja kilulinna õnne otsima suunduma. Ajude äravool maakohtadest võib küll mahajäänuid kurvastada, aga kinni hoida või asumisele saata kedagi ei saa erinevalt ajalooks saanud Nõukogude ajast, mil värsked koolilõpetajad sundkorras vajalikesse kohtadesse saadeti.
Inimesed peaksid hoidma vanu kombeid ja tavasi, et säilitada kultuur ja uskumused. 2. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike, mida rääkisid talle raudmehed ja mungad, sest arvas, et nood on maailmas ühed targimad inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult. Põhja Konn - Ta oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Kui Leemet tahtis Põhja Konnaga tutvuda, magas ta parajasti ning teda sai äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu
vastuvõtlikkus uuele, hoidis talurahvast kõige uue suhtes umbusklikuna (Vanamölder, 2009:10-11). 13.saj. alguses koosnes Eesti ühiskond valdavalt vabadest talupoegadest kogukondlastest, kes harisid üksikperedena nende pärilikus valduses olevaid põlispõlde. Ühiskonna heaks kandsid nad mitmesuguseid kohustusi. 15. sajandil kinnistati adratalupojad mõisate külge. (Karilatsi aeg 2010). 2. Eesti külaelu 17.-19. sajandi keskpaigani Talu tähendas Eesti külas suuresti peret ehk samas majapidamises elavat leibkonda (koos elavaid ja ühes lauas söövaid inimesi). Talupere tuuma moodustas peremees ja tema perekond. Seega pandi iga majapidamine külas kirja talu eesotsas seisva peremehe nime järgi. Talupere ehk pererahva hulka võis kuuluda ka teisi sugulasi (peremehe vanemad, vennad, onu, tädi (laienenud pere) või siis terveid sugulaste perekondi: poegade
Muusikas oli realist-soov tuua muusikasse midagi muud,näitas Venemaa tegelikkust.1874-loom.väga viljakas.Suri alkoholismi.L.eriline huvi vene ajaloo ja tsaari elu telgitaguste vastu.Paljude teoste teemaks talupoegade õigusteta elu.Loomingu helikeel piltlik.Ooperites kiljuvad kiledate häältega naised ja pika jutuga vanamehed+kirikukellad.Palju kõnelemislähedast laulmist.Triumf:"Boris Godunov"-vene valitseja hingelised läbielamised.Teine ooper"Hovanstsina"erinevus:rõõmsameelsm,kirjedab külaelu rõõmsamaid külgi."munast kooruvate tibude tants".Tuntud on ka tema laulud:"Vaeslaps""Kirp""Seminarist"-alatoon sarkastiline ja pilkav.Rimski-Korsakov(1844-1908)Pidi saama mereväelane!-astus mereväe kadettide kooli,aga suur huvi muusika vastu.Klaverit õppis eraviisiliselt,külastas palju ooperit,3 a viibis meres->katkestas selleks muusikaõpingud,tagasitulles pühendus aind muusikale->Peterburi Konservatooriumisse tööle-koolitas heliloojaid(Mart Saar)15 viimast eluaa
Pani aluse Soome realistlikule proosale. Elu saatus sarnane Juhan Liivi omale. LOOMING: 12 näidendit: ,,Nõmme kingsepad" ,,Kullerva" ,,Kihlus" ,,Kanarbikumaa" ,,Luule"- luulekogu Peateoseks on romaan ,,7 venda" Ideestik 19. sajandi Soome külaelu. Peategelased on orvuks jäänud vennad. Vanusevahemik 16-25. Annavad oma kodutalu 10 aastaks rendile ja pagevad metsa. Vendade kaudu avaldub soomlase talupoja loomus, igapäevane tööharjumus ja kogukonna lagunemine. Romaan sisaldab ka rahvusjutte ja laule. Teose lõpul saavad lugupeetud ning hästi toimetulevateks külainimesteks.
Poeg · Kodutalu järgi võttis perekonnanimeks Tammsaare · Õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis sai mõjutusi luuletaja Jakob Tammelt · Hugo Treffneri eragümnaasium · Tartu Ülikool juura ei lõpeta, sest haigestus · Viiulimäng ja muusikaarmastus · Vene kirjanduse põhjalik tundmine · Haigusaastad Koitjärvel ja Kaukaasias (1911-1919) · Abiellus, elas Kadriorus Looming. · Sai tuntuks jutukirjanikuna esialgu teemaks maa- ja külaelu (,,Vanad ja Noored", ,,Kilbivere Kustas"), ülikoolis õppides kirjutas noorte haritlaste elust (,,Üle Piiri", ,,Kärbes") · 1920-1930 ilmus 14 raamatut · Romaanid ,,Kõrboja Peremees", Tõde ja Õigus", ,,Elu ja armastus", ,,Ma armastasin sakslast", ,,Põrgupõhja uus vanapagan" · Näidend ,,Juudit" Tähtsus: · Realism saavutas täisküpsuse · Sügavate filosoofiliste probleemide püstitaja · Lõi eestluse müüdi
Kuid Emma tahab enamat, ta ei suuda Charlsi armastada nii nagu mees teda armastab. Ta ihkab romantikat, meelitusi ja meest, kelle vastu ka temal tunded oleks. Kui Emma väiksena kloostris elas unistas ta suurest armastusest ja õnnelikust abielust mis oleks lahenduseks kõigile tema probleemidele. Hiljem kui ta ilmub jõuka aadliku koju ekstraavagantsele ballile, hakkab ta üha enam unistama suurejoonelisest elust. Kui ta hakkab võrdlema oma unistusi ja üksluist külaelu, satub ta sügavasse depressiooni. Tagajärjeks tema depressioonile ja loiule olekule jääb ta haigeks. Kui aga Emma jääb rasedaks otsustab Charlie kolida mõnda teise linna lootuses parandada nii Emma tervist. Uues väikelinnas Yonville'is kohtavad Bovarid Homaid, küla apteekrit, kes on väga särav jutupaunik ja kellele meeldib iseennast kuulda rääkimas. Seal kohub Emma Leoniga kes töötas notari juures kirjutajana
sellest teadlikud, et malbe meelega Eesti talupoeg võib vihastudes tuua endaga kaasa sama kohutavaid tagajärgi nagu Haiti maavärin. Edasiviivaks jõuks võib lugeda la uudishimu. Uudishimu on eestlaste loomuses olnud aegade algusest peale. Taaskord saan ma tuua näiteks oma lemmikkirjaniku ühe populaarseima raamatu ,,Mees, kes teadis ussisõnu", kus paljudel metsaelanikel on raske, kui mitte võimatu vastu panna uudishimule külaelu vastu. Seda, mida ma ei ole varem näinud, katsunud ega maitsnud tundub alati parem ja ilusam. Sellises olukorras ei nähta asjade negatiivset ja rutiinset poolt. Külas pidi ise tööd tegema selle nimel, et katus pea kohal oleks, riided seljas ja kõht täis. Metsas oli see vastu kõik palju lihtsam, kus enamus elutoiminguid toimus ussisõnade abil ja nende teadmisel jooksis kõik peaaegu iseenesest kätte.
Ta leidis käigu. Nendes käikudes eksles ta tükk aega. Vahepeal tuli talle meelde selle Simsoni loo teine pool, et ta ei pääsenudki ära vaid eksleb siiamaani neis käikudes. Lõpuks jõudis ta käiguni, mis avanes müüris..kuid selle ees olid trellid. Rannus alustas trellide viilimist, seda ei saanud ta järjepidevalt teha kuna müüril liikus valvur. Ta kõht oli tühi. Ta ei tahtnud enam kellelegi kätte maksta, tahtis ainult vabadusse pääseda. Ta jälgis sealt ülevalt külaelu..ta igatses kõike seda..ja nälg näpistas. Ta meenutas erinevaid seiku oma elust..kuid mida aeg edasi, seda enam vajus kõik unustusse..lõpuks unustas ta ära miks ta üldse seal oli. Lõpuks pääses ta välja, kargas mööduvale kerjusele kallale, kes saiakontsa näris ja langes surnuna maha. Unede kuristik. Peategelane näeb und. Näeb ratsanike, kes sõidavad ringi ja käivad linnades, mis on inimtühjad. Mitte üht ainumasti hinge ei liigu ringi. Tal on hirm, ta ei saa liigutada
elutöö eest määrati talle 1985. aastal Loodud on Bernard Kangro nimeline kirjandusauhind Võrumaaga seotud kirjanike tunnustamiseks LOOMING Vahel lõi ta teoseid uneski ning mõnel haruldasel päeval on tal olnud erilisi inspiratsioonipuhanguid, mis sundisid paberile panema palju värsse Kangro nimele võib kirjutada eesti luuletaja värsside rekordi: ta on kirjutanud umbes kaks ja pool tuhat luuletust Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eesti ja Tartu Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga LUULEKOGUD Sonetid (1935) Vanad majad (1937) Reheahi (1939) Põlenud puu (1945) Pühapäev (1946) Seitsmes öö (1947) Tulease (1949) Veebruar (1951) Eikellegi maa (1952) Suvihari (1955) September (1964) Varjumaa (1966) Puud kõnnivad kaugemale (1969)
See päev oli tähtis päev põllumehe elus. See oli põllutööde lõpetamise püha ja päeva peeti viimaseks suvepäevaks. Mihklipäevaga lõppes karjalaste aasta ning loomad jäeti lauta kütkesse. Mõni peremees korraldas oma sulastele lõbusa peo. Joodi mihkliliiku ja sulastele maksti nende palk. Mihklipäeva üheks tähtsamaks sündmuseks oli veel mihklilaat, mil laadakaupmehed talus ööbisid ja varahommikul laadaplatsile ruttasid. Laadalkäimine pakkus suurt huvi ja vaheldust külaelu üksluisusesse. Laadapäev oli otse kui pidupäev, elamusterohke oma kirevuses pildipoodide, tsirkuse ja klounidega, kopvekkide, laadasaiade ja magusate kaunadega ning suupillidega. Noorrahvas kogunes lõkke äärde, kus küpsetati naerist või kaalikat või mindi mõnda tallu tantsima ja pidutsema. Peipsi-äärsetes ja Setumaa külades kestsid pühad kolm päeva. Loomade hääled kadusid nüüd karjamaalt ning karjapasun ei tuututanud enam. Loomi ei
Kirjanduspreemia sai proosa ,,Naised ja pojad" eest. Preemia suurus oli 40 000.- ·A.H.Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Looming: Kirjanikudebüüdi tegi novelliga ,,Lõppematu tee", mis ilmus Elva ajalehes Uus Tee 1958 aastal Esimesed luuletused ilmusid samuti ajalehes, seekord aga Hiiumaa omas 1959 aastal. Tegi ka Mart Raua tutvustuse ,,Noorte hääles" 1960 aastal. Esimene raamat äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue,
Hugo Raudsepp ,, Mikumärdi'' Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduvälja koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
