===Väline kõvaketas===
Väline kõvaketas (inglise ,,external hard drive") on arvutiväline andmesäilitusseade.
[[Pilt:Buffalo HD-H250U2.jpg|pisi|'border'|Väline kõvaketas]]Arvutisüsteemid on ajaga arenenud ning tekkinud on uusi erinevaid vajadusi, ohte ja olukordi, mis on teinud välised kõvakettad väga populaarseks. Välised kõvakettad on sama tüüpi kõvakettad, mida kasutatakse PCdes ning laptopides. Seda kasutatakse, samuti nagu arvutis, informatsiooni (andmete) hoiustamiseks ajutiselt või pikema aja vältel. Peamised erinevused välise kõvaketta ja arvutisisese kõvaketta vahel seisnevad selles, et väline kõvaketas asetseb arvutist väljas, on lihtsasti kaasaskantav ning tunduvalt turvalisem ja kindlam andmete talletamiseks.
---- __TOC__ ---- ===Välise kõvaketta ajalugu===MTBF ja kasutusaeg MTBF - keskmine tõrketa tööaeg (mean time between failures) on kõvaketaste puhul 200,000 ja 500,000 tunni vahel. NB! See ei ole kõvaketta või ükskõik mis teise aparaadi keskmine kasutusaeg. Kui MTBF on nt 200,000 tundi, siis näitab see seda, et kui teil on 200,000 kõvaketast, siis iga tund läheb keskmiselt katki 1 kõvaketasketas. Rõhutada tuleks sõna "keskmine". See arv on saadud mingite katsetuste ning arvutuste tulemusena ning selle järgi võib otsustada, et kõvakettad on üsna töökindlad, kuid seda vaid ideaaltingimustes, mida tavalises kontoris kuskilt võtta ei ole. NB! Kõvakettad on suhteliselt raputus- ja löögitundlikud, kuid kardavad kuumust, vett, painutamist, tolmu ja magnetvälju. Kokkuvõttes: ei maksa loota et mõni kõvaketas peaks vastu 200,000 tundi - see on umbes 20 aastat! Optimaalne kasutusaeg on kõvaketaste puhul ca 5 aastat ning pärast seda oleks mõtekas hakata otsima uut kõvaketast.
Olustvere teenindus- ja maamajanduskool PM1 Taivo Vaine Kõvakettad Referaat Olustvere 2010 Sisukord Olustvere teenindus- ja maamajanduskool................................................................................. 1 PM1.............................................................................................................................................1 Taivo Vaine.........................................................................................
Moodsamates kõvaketastes, kuna nii väikeseid on magneetilised piirkonnad, on ohtu, et nende sisu võib kaotsi minna temperatuuri tõttu. Et seda ei juhtuks on plaadid kaetud kahe paralleelse magneetilsie kihiga, mis on eraldatud 3 aatomi paksuse mitte magneetilise elemendi rutheniumi kihiga ja kaks kihti on magnetiseeritud vastassuunaliselt nii et nad toetaksid üksteist. Kuid on ka muid mooduseid, kuidas saada üle temperatuuri halbadest mõjudest. Vigade käsitlemine Moodsad kõvakettad sammuti kasutavad ECC-d (Error Correcting Codes), kui täpsem olla siis Reed-Solomoni vigade parandamist. Selliste võttetega hoitakse extra bitid igas andmekogus, mis on kindlaks tehtud matemaatiliste valemite poolt. Lisa bitidega saab parandada palju vigu. Kuigi need lisa bitid võtavad ruumi kõvakettal, lubavad nad suuremat salvestamis tihedust plaadile ja tänu sellele, palju suuremat andmete salvestus ruumi kasutajale.
BIOS on kui arvuti hing, mis suunab ja kontrollib arvuti töö käiku. 3 Mis on BIOS? ,,BIOS" tuleb sõnadest Basic Input Output System ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD-seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati. Kõige all töötab BIOS edasi.
..................................................................... 5 Kaamera andmed:................................................................................................................5 Server...................................................................................................................................... 6 Serveri andmed:.................................................................................................................. 6 Kõvakettad.............................................................................................................................. 7 Kõvaketta andmed:............................................................................................................. 7 Kokkuvõte ja hinnang................................................................................................................. 7 Hinnang iseendale.............................................................................
Plaati toodetakse paksusega 8.50 mm. Kruvi väljatõmbe jõud plaadist on 600-1200N. Mööblitööstuses kasutatakse karkassi materjalina, ka tasapindade ja uste valmistamisel. MDF plaati saab värvida, peitsida ja ka lakkida. Kasutusel sisetingimustel. HDF plaadid Kõrgtihedusega 800-1000 kg/m3. Kokkupressitud puidutolmplaat on siledapinnaline. Kasutatakse mööblitööstuses, tagaseinteks ja ka ukse kattena. Paksus on 3-10 mm. Kõvakettad, mida nim. ka kõrge tihedusega puitkiudplaatideks, on teatud tüüpi puitkiudplaat, mis on insener ehitus puu. See on sarnane partiipuidule ja keskmise tihedusega puitkiudplaat, kui see on tihedam ja palju tugevam ja raskem, kuna see on tehtud puidu kiududest, mis on olnud väga kokkusurutud.
mootor, juhiiste, ja kabiini. See kirjeldab madalam kere, kuigi sage kasutamine võib hõlmata ülemine kere tähendab AFV ilma torn PowerMac G4 sassii avatud paljastada arvuti komponendid Veod televisioon, raadio või muu elektrooniline seade koosneb metallist raam, mille trükkplaate ja muu elektroonika on paigaldatud. Puudumisel metallraamiga sassii viitab trükkplaate ja komponendid ise, mitte füüsiline struktuur. Arvutid, sassii viitab jäik raamistik, mille emaplaat, mälu, kõvakettad ja muu varustus on paigaldatud. Samuti toetab karpjas puhul: eluasemete, mis kaitseb kõiki elulisi sise-seadmed tolmu, niiskuse ja avatud Termin "juhul modereerimine" viitab kunstilise stiili muidu üsna funktsionaalne ja tavaline arvuti encasings. Peamised tooted: arvuti puhul isiklikuks masinate või rack mount kommertskasutatavat servereid.
·Mootor. Mootor paneb pöörlema alumiinimum kettad. Sellest osast eraldub kõige suurem osa kõvaketa eraldatavast soojusest. 4 ·Liidesed (ingl. k. Connectors). Liidesed kuhu on võimalik külge panna juhtmed. Vastavalt siis toite ja andme juhe. ·Korpus. Mõeldud kõvaketta kaitsmiseks ja kooshoidmiseks. Samuti aitab see säilitada kõvaketta sisest rõhku. Tänapäeval leiavad kõvakettad kasutust paljudes kohtades: muusikakeskustes, pleierites, lauaarvutites, personaalarvutites, mängukonsoolides, telekates ja ka mõningates kaasaskantavates seadmetes. Kaasaskantavates seadmetes pole HDD ehk standartne kõvaketas väga levinud kuna kõvaketas on oma paljude liiguvat osade tõttu väga habras. Samuti ei kannata kõvaketas väga ekstreemseid ilmastikutingimusi: õhurõhu muutust, niiskust ega suurt temperatuuri kõikumist.
ajal. PROM, mis leiutati 1956. aastal, lubab kasutajal programmeerida selle sisu vaid ühe korra. 1971. aastal leiutati EPROM, mida sai ultraviolettvalguse käes korduvalt programmeerida.1983. aastal leiutati EEPROM, mida kasutatakse kiipide puhul ning seda saab korduvalt kustutada ning uuesti programmeerida. (Wikipedia) 4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu Sekundaarsalvestid on kõvakettad, magnetlintsalvestid ja teised välisseadmed. (Vikipedia) Sekundaarsalvestised ei ole keskseadmega nii otseselt seotud kui primaarsalvestised. Sekundaarsalvestitel olevad andmed ei kao arvuti välja lülitamisel. Samuti on see üldjuhul odavam ning andmeid säilitatakse seal kauem kui primaarsalvestitel. Sekundaarsalvestid on tavaliselt vormindatud vastavalt failisüsteemivormingule, omades nii vajadust failid ja kataloogid vastavalt kuupäeva, autori või muude andmete järgi ära sorteerida
Juhendaja: Laido Valdvee Viljandi 2009 2 Mis on siis Bios? BIOS (Basic Input Output System) ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD- seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati. Kõige all töötab BIOS edasi.
Protseduurid on sõltuvalt BIOS'i tootjast erinevad. Tavaliselt peate vajutama klahvi (näiteks F2, F12, DEL, ESC) klahvide kombinatsiooni kohe peale arvuti käivitamist, kuid seda enne, kui Windows käivitub. Lisateabe saamiseks vaadake teavet, mis oli lisatud teie arvutile või minge arvutitootja veebisaidile. BIOS'i peamiseks funktsiooniks on kompuutri ettevalmistamine selleks, et teisi tarkvaraprogramme, mida hoitakse meediaseadmetel (kõvakettad, CD plaadid ja disketid), saaks laadida, käivitada ja nendega töötada. Kui Sa käivitad oma kompuutri, siis algul laetakse just seesama BIOS ja alles pärast teda operatsioonisüsteem.BIOS hoiab enda mälus informatsiooni kõikidest Sinu kompuutri sisemistest (emaplaat, mälu, protsessor, emaplaati integreeritud audio ja videokaart jne) ja välimistest (monitor, hiir, klaviatuur, audio ja videokaart jne) seadmetest aga
· Korpus Millest arvuti koosneb? · Arvuti sisemised komponendid: · Protsessor · Emaplaat · Muutmälu · Kõvaketas · Videokaart · Helikaart · Võrgukaart Kõvaketas (hard disk, HDD) · Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). · Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. · Kõvaketta mahud on tänapäeval varjeeruvad: mitmesajast GB-st kuni mitme TB-ni. · On ka olemas välised kõvakettad, mida saab arvutiga ühendada kas usb-juhtme kaudu. Emaplaat · Emaplaat on üks tähtsamatest komponentidest arvutis. · Emaplaat ühendab elektriliselt erinevaid arvutikomponente · Emaplaadil on palju erinevaid elektrilisi pistikuid, kuhu ühen- datakse teised komponendid. Kompaktketas (CD, compact disk) DVD digitaaluniversaalplaat · CD-ketas on 120 mm läbimõõduga plaat, mille lugemiseks kasutatakse CD-lugejat (CD-ROM Drive).
Büroosisustus jaotub järgnevalt: büroomööbel, bürootoolid, hoidjad(dokumentide ja rippkaante) , registraatorite riiulid, seifid, valgustid, kellad , esitlustehnika aluslauad, ekraanid, tahvlid, koolimööbel, jalalseisvad loengutahvlid ja lisad. Arvutistehnika jaotub järgnevalt: arvutid, monitorid, printerid, kontoriseadmed - skanner, koopiamasin, etiketiprinterid, süle- ja pihuarvutid koos lisadega, võrgutooted, kontoritarkvara, kõvakettad. Igakuliselt lisandub niigi laialdasele valikule erinevaid tooteid, näiteks oktoobrikuus tulid müügile uue disaini- ja kujundusega sülearvutikotid, mis sobivad soliidsele härrasmehele kui ka rõõmsaid värve armastavale naisterahvale. Ei ole äraunustatud autojuhte ,kelle turvaluse ja mugava ostmise nimel on müügile tulnud mitmeid nö hands-free süsteeme, mida saab paigutada päikesesirmile. Küsin müüja käest ka kontoritehnika kohta uuendamise kohta
ST-412 Seagate Technology ESDI Enhanced Small Disk Interface ATA (PATA) Advanced Technology Attachment SATA Serial ATA Plaatide pöörlemise kiirused: Mida suurem on ketta pöörlemiskiirus, seda suurem on andmeedastuskiirus, kuid samas eraldavad kiiremad kõvakettad rohkem kuumust, on mürarikkamad ja kulutavad rohkem energiat. Kasutatakse süle- ja lauaarvutites. 4200 pööret minutis. Kasutatakse sülearvutites 5400 pööret minutis 7200 pööret minutis. Andmetalletus kiirus 1030 Mbits/s. Kasutatakse serverites. Tehingute töötlemise andmebaasid; Interneti infrastruktuuri (email, veebiserverit, e-kaubandus); teaduslikel andmetel tarkvara; 10000 pööret minutis. Andmetalletus kiirus 0.5 Gbit/s. 15000 pööret minutis. Andmetalletus kiirus 1
ütlevad, et kui arvuti 5. korruse aknast alla visata, siis maad puudutades on ta juba aegunud. Nii kehtib ka see erinevate seadmete puhul. Infotehnoloogiline areng toimub igapäev kasvas ja tempokas arengus. Kuid on märgata, et optiliste seadmete areng on jäämas maha. Neid on hakkanud väljavahetama erinevad FLASH mäluga kui ka magneetiliselt töötavad andmekandjad nagu näiteks mälupulgad või välised kõvakettad. CD, DVD ja BLUE-RAY plaatide põhimõte on aja jooksul jäänud samaks. Efektiivsemaks on muudetud ainult andmesalvestust. Niisiis võib öelda, et üks päev vahetavad mälukandjad välja need samad plaadid. Eelkõige sellepärast, et mahutavus on suurem..............................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus
HDMI ühendab digitaalse audio / video allikaid - digibokse, DVD-mängijaid, HD DVD-mängijad, Blu-ray Disc mängijad, AVCHD videokaameraid, personaalarvuteid (PC), video mängukonsoole nagu PlayStation 3, Xbox 360, ja AV vastuvõtjaid - ühilduvate digitaalsete audioseadmetega, arvuti monitoridega, videoprojektoritega ja digiteleritega. SATA (inglise Serial Advanced Technology Attachment (Serial-ATA), Jada-ATA) on arvuti liides ühissiini ühendamiseks massmälu seadmetega nagu kõvakettad ja optilised seadmed. SATA arendati vanema PATA (IDE/ATA) standardi asendamiseks. SATA on võimeline kasutama samu madala-taseme käskusid, kuid SATA host-i adapterid ja seadmed suhtlevad suure kiirusega jadakaablil üle kahe juhtide paari. Kontrastina kasutas paralleelne ATA andmete jaoks 16 juhti millest kõik opereerisid palju madalamal kiirusel. SATA pakub mitmeid eeliseid võrreldes varasema paralleelse ATA liidesega: vähenenud
Tolmuimejad vahelduvvool Sünkroonmootor Tööstuslikud mootorid Ühe- või mitmefaasiline Vinüülplaadi mängijad vahelduvvool Sammmootor Positsioneerimine printerites Alalisvool ja disketilugejates Harjasteta alalisvoolumootor Kõvakettad Elektrisõidukid Alalisvool või Puldiga juhitavad masinad pulsilaiusmodulatsioon Harjastega alalisvoolumootor Mänguasjad Jooksulindid Alalisvool või Autode lisaseadmed pulsilaiusmodulatsioon Väga lihtsad elektrimootorid Sul läheb vaja üht patareid, kruvi, veidi juhet ja üht magnetit. Pane väikese kruvi pea peale väike magnet ning “riputa” need kruvi terava otsaga patarei
liini pidi saata kaugete maade taha. Millest sai ka alguse algne internetiühendus (INTER – NET/LIIDETUD VÕRK). 1963. aastal loodi keel ASII – Ameerika Standard kood. See on kahendikkood. ASII koodiga täätab ka tänapäeva arvuti. Intel 8008 mikroprotsessor leiutati aastal 1972, mis suutis esmakordselt lugeda kõiki klaviatuuri märke. Esimene arvutihiirt toetav arvuti, Xerox Alto, leiutati aastal 1974. Apple1 „sünniajaks“ on 1976. 1978. aastal tulid diskid. Kõvakettad paigaldati arvutitesse alles aastal 1980. Seagate tootis esimese kõvaketta, mille suurus on 5 mega. See oli 5 korda suurem kui tavaline diskett sellel ajal(PILT3). 1981 leiutati Inteli esimene PC (personaalarvuti), mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos süsteemi. 1983 tuli Compaq PC. 1984, Apple Macintosh. Ja moodsa interneti esivanem nägi ilmavalgust 1985. NSFNET mis sai oma nime rahastusfondilt (National Science Foundation NET/Rahvusvaheline Teaduse Fondi VÕRK)
Kustuta Windowsi komponentide, et sa ei kasuta. Kustuta installitud programmid, mida enam ei kasuta. Eemalda kasutamata taastepunktid ja varju koopiate süsteemitaaste. Vihje: Tavaliselt ajutised Interneti-failid võtma kõige palju ruumi, sest brauseri vahemälu iga leht, mida külastada kiiremat juurdepääsu hiljem. Kasutada Disk Cleanup: Windows 7 usersClick Start, käsku Kõik programmid, klõpsake Tarvikud klõpsake System Tools ja seejärel käsku Disk Cleanup. Kui mitu kõvakettad on saadaval, võite olla palutakse täpsustada, millist autot soovid puhastada. Kui Disk Cleanup on välja arvutanud, kui palju ruumi saab vabastada, et Disk Cleanup jaoks dialoogiboksi kerida sisu failid kustutada loendist. Tühjendage märkeruudud faile, mida ei taha kustutada, ja seejärel nuppu OK. Rohkem võimalusi, näiteks puhastamiseks System Restore ja Shadow kopeerida all kirjeldus, klõpsake Koristage süsteemi failid ja seejärel nuppu Veel suvandeid vahekaardil.
Niisiis My Computer-aknas on näha kõik arvutis olevad kettad. Iga kettaga on seotud mingi täht. Flopiseadet tähistab täht (A:), kõvaketast täht (C:) jne. Need tähised on kindlaks kujunenud ajaloolistel põhjustel. Windows95/98 keskkonnas saab kasutaja määrata ainult võrguketastele tähed, ülejäänud seadmetele määratakse automaatselt tähised tähestikulises järjekorras. Esimesena on alati flopiseade (neid saab tavalises personaalarvutis olla kaks, tähed A ja B), siis kõvakettad (või nende loogilised osad, tähed C, D,...), siis CD-seadmed (jällegi saab olla kaks, esimene vaba täht tähestikulises järjekorras). Lisaks tähele saab kasutaja panna kõvakettale või võrgukettale nime Label. My Computer-aknas näemegi ikoone, mille pilt iseloomustab kettaseadet ja tekstiks all on kettaseadme nimi, millele järgneb ketta tähis. Näiteks eelmises aknas on näha, et arvutis on flopiseade 3½ Floppy (A:), kaks kõvaketast
hoidjad, registraatorite riiulid, seifid, valgustid, kellad, info- ja reklaamialused, prospektriiulid, esitlustehnika aluslauad, ekraanid, tahvlid, jalalseisvad loengutahvlid, tahvlikapid, tahvlitarbed, koolimööbel, põrandakatted. Arvutustehnika jaotub järgnevalt: arvutid, monitorid, printerid, kontorikombainid, skannerid, arvutikomponendid, süle- ja pihuarvuti komponendid, võrgutooted, multimeedia, kontoritarkvara, meelelahutus, kaablid, kõvakettad. Kontoritehnika jaotub järgnevalt: esitlustehnika, faksid, paljundusmasinad, paberipurustajad, köitmis- ja lamineerimisseaded, kleepkirjamasinad, telefonid, foto- ja videotehnika, kalkulaatorid, diktofonid, elektriseadmed, optika, taskulambid, ultravioletlabid, kirjakaalud, kassasüsteemid, koduelektroonika, ventilaatorid ja kütteseadmed, erinevad töökeskkonna seadmed. Olles poes, tundsin ära palju tooteid mida kasutasin igapäevaselt ise praktikal olles: Navigator
Püsimälu, Kõvaketastele salvestatud andmed säilivad Operatiivmälu ja püsisalvestit - kõvaketast. seal püsivalt. Need kettad paiknevad Arvutil on spetsiaalne seade ka diskettide tolmukindlas kestas ja kujutavad endast lugemiseks. Moodsad arvutid võimaldavad ümmargusi alumiiniumplaate, mis on kaetud lugeda andmeid ka CD-ROM-ilt ehk magneeditava materjaliga. Arvuti laserkettalt. kasutamisel pöörlevad kõvakettad kiirusega kuni mitutuhat pööret minutis. Ketta Arvuti lisaseadmete hulka kuuluvad veel magnetilise pinna kohal paikneb väikese skänner, printer, rooliseade, valjuhääldid, mootori abil liigutatav hoob, mille otsas on kaamerad jne
ka mängimiseks.) Põhjendused: Emaplaat valisin kõige esimese jupina. Valisin selle tema võimekuse ja hinna pärast ja hakkasin sellele juppe lisama. Ram - Otsisin rami ja ddr4 sellepärast, et emaplaadile laheb ddr4 ja 8gb sellepärast, et enamjaolt piisab 8gb, et jooksutada palju programme. Protsessor - Otsisin protsessori LGA 1151 kuna emaplaadil on LGA 1151 kiibistik Toiteplokk 600w kuna rohkem pole juppide toitmiseks tarvis Kõvakettad - Ssd ja hdd, vastavalt vajadusele. Ssd sellepärast, et windows sinna peale installides on hea kiire ja hdd kõvaketta peale muud asjad nagu nt mängud. Videokaart - 1060 sellepärast, et rahuldab koik arvutis tegemise vajadused. Ise komplekteeritud arvuti (Tim-Jürgen) Protsessor: INTEL CORE i7-7700k 4.2GHZ 336 Jahutus: NZXT Kraken x62 137 Emaplaat:MSI B250 PC MATE 82,50 RAM: 16GB DDR4 Crucial Ballistix 168,90
Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui seadme poolel) on lillat värvi, hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa emaplaadile lähemal kui hiire oma. Vanematel emaplaatidel on värvide asemel märgistatud pesad vastava seadme tähisega. S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid, mälukaardilugejad, mälupulgad, välised kõvakettad jne. Arendustöö algas 1994. aastal ning küpseks sai 1996. aastal. Siiani on loodud kolm standardit: 1.0, 1.1 ja 2.0. Versioon 2.0 lubab 40x suuremat info edastamiskiirust kui eelkäijad. USB seadmed töötavad 5V peal. Helikaart - Heli väljund. Kõik tänapäeval müüdavad helikaardid on võimelised väljastama 2.1 heli (stereo + bass). Kallimad mudelid ka 5.1 (ruumiline) ja 7.1 (ruumiline) heli. Professionaalsetel helikaartidel on rohkem kui üks heli sisend-väljund. Ruumilise heli
riiulid, seifid, valgustid, kellad, info- ja reklaamialused, prospektriiulid, esitlustehnika aluslauad, ekraanid, tahvlid, jalalseisvad loengutahvlid, tahvlikapid, tahvlitarbed, koolimööbel, põrandakatted. Arvutustehnika: arvutid, monitorid, printerid, kontorikombainid, skannerid, arvutikomponendid, süle- ja pihuarvuti komponendid, võrgutooted, multimeedia, kontoritarkvara, meelelahutus, kaablid, kõvakettad. Kontoritehnik: esitlustehnika, faksid, paljundusmasinad, paberipurustajad, köitmis- ja lamineerimisseaded, kleepkirjamasinad, telefonid, foto- ja videotehnika, kalkulaatorid, diktofonid, elektriseadmed, optika, taskulambid, ultravioletlabid, kirjakaalud, kassasüsteemid, koduelektroonika, ventilaatorid ja kütteseadmed, erinevad töökeskkonna seadmed. Poes ringi vaadates tundsin ära palju tooteid, mida ise igapäevaselt tööl kasutan: Smart Copy
ja listid)...........................................................................................................................5 Kasutatud lingid......................................................................................6 Arvutivõrgud Lokaalvõrk ehk kohtvõrk (LAN- Local Area Network) kujutab endast kommunikatsioonisüsteemi, mis võimaldab üheskoos kasutada võrku ühendatud seadmeid, nagu printerid, kõvakettad, modemid, CD-ROM seadmed ja teised. Lokaalvõrgu eelis on see, et info levib kiiremini, näiteks failide saatmine msni kaudu. Lokaalvõrk on tavaliselt piiratud ühe või mitme kõrvuti oleva hoonega. Iga võrgus olev arvuti peab sisaldama alljärgnevaid komponente. · võrguadapter · ühenduskaabel · võrguoperatsioonisüsteem (ja/või võrgutarkvara) Traadita kohtvõrk või raadiokohtvõrk (inglise keeles Wireless Local Area Network ehk
Teema kuidas ja kuhu oma andmeid salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kuid millist kuna ja kus kasutada jääb iga inimese oma teha. Esimesed andmesalvestusseadmed loodi juba 1800 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol kaarti. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga murranguline ja kiireloomuline. Arvutivälisteks andmesalvestusseadmeteks on välised kõvakettad, CD-kirjutajad, DVD kirjutajad, disketi seadmed (paljudel juhtudel on need ka arvutisisesed andmesalvestusseadmed), USB mälupulgad, mälukaardid,magnet optilised seadmed, magnetlint seadmed. Andmesalvestusseadmete eesmärk on kõigil sama - talletada informatsiooni ja see hiljem uuesti sealt kätte saada. Erinevad on nad aga oma salvestamise tehnoloogia, andmemahu, salvestuskiiruse, töökindluse, andmesäilivusaja ja ka hinnaklassipoolest.
15. Loetle mõned linuxi olulised kataloogid 1) BIN - Selles kataloogis hotakse, üldiseks kasutamiseks mõeldud binaarfaile ( nt bs) 2)BOOT- Arvuti või süsteemi käivitamiseks vajalikud failid, arvuti käivitamisel saab OP süsteem sellest kataloogist vajaliku info. 3)DEV- Selles kataloogis on failid, mis on vajalikud arvuti riistvara kirjeldamiseks, alates meaplaadil olevatest ühenduspunktidest, ning lõpetates neisse ühendatud seadmetega(võrgukaart, kõvakettad jne) 4)ETC-Seal hoitakse süsteemseid konfiguratsiooni faile, nt on meiliserveri konfiguratsiooni failid seal. 5)HOME- Seal hoitakse arvuti kasutajate faile ja dokumente, samuti kasutaja rakendustega seeotud konfiguratsiooni faile. 6)LIB- Seal hoitakse erinevate protsesside staatilisi ühisosasid,seal kaustas olevate failide eesmärk on säästa protsessori ja mälu kasutust, nt kui migni rakendus käivitada, loetakse esmane info sellesse kausta.
kuid pole soovitatav kasutada segamini eri kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast. Pistikupesad Emaplaadilt leiame terve rea erineva kuju ja suurusega pistikupesi, kuhu ühendada kettakaableid ning mitmeid muid juhtmeid. Harilikult on ühe plaadi serva ääres kaks sarnast kaherealist pistikupesa IDEseadmete jaoks (kõvakettad, optilised seadmed jne). Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2. Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDEkaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid RAID'i, saavutamaks kas suuremat kiirust, turvalisust või mõlemat koos. RAID'ist olen varasemas numbris (AM 2/02) pikemalt kirjutanud ning seetõttu siin rohkem sellest ei räägi
kasutati kompetentsi ära ja viidi uude maailma ehk internetikõnede peale. 3. Kirjeldage innovatsiooni erinevaid tüüpe ning tooge näiteid, sh inkrementaalsest ja radikaalsest innovatsioonist. · radikaalne või baasinnovatsioon (radical or basic innovation) olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Uute komponentide kasutusele võtmine. Nt. arvutis olevad kõvakettad asendatakse SSD-ga mis on totaalselt teistsugune tehnoloogia, mis küll mahult võib väiksem olla aga kiirused on kõrgemad. · Järkinnovatsioon-inkrementaal (incremental innovation) järk-järguline olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsiooni-süsteemide edasiarendamine. Enamik innovatsiooni leiab aset järkinnovatsioonis ehk samm-samuliselt parandatakse tooteid teenuseid ja protsesse
Kahendsüsteem Kaasaegsed arvutisüsteemid töötavad kahendsüsteemis. Kahendsüsteemis on ainult kaks numbrit, üks ja null, kõik arvutused tehakse kahendsüsteemis. See on ka põhjus, miks paljud suurused on kirjeldatud arvutimaailmas veidrate numbrite abil: 128, 256, 512,1024 jne, tegemist on kahe astmetega. Kuidas liiguvad andmed arvutis? Andmed liiguvad arvutis peamiselt kolme ploki vahel: protsessor, mälu ja sisend-väljund (kõvakettad, graafika- ja helikaardid jne). Andmete transportimiseks ühest kohas teise kasutatakse siine: mööda andmesiini liiguvad andmed, aadressisiinil olev info näitab kuhu andmed liiguvad ja juhtsiini seisuga määratakse mis suunaliselt ja mille vahel andmed parajasti liiguvad. Protsessor (CPU- central processing unit) on siseseade, mis oskab täita etteantud hulga käske, manipuleerida andmetega.Tihti peetakse arvutisüsteemi kõige tähtsamaks osaks, mõjutab enamasti
kasutavatest välistest lisaseadmetest Emaplaadi komponendid Varasemaid siiniliike nagu ISA (Industry Standard Architecture), EISA (Enchanced ISA) ja VLB (VESA LocalBus) uutel emaplaatidel enam ei kohtagi. · Pistikupesad Emaplaadilt leiame terve rea erineva kuju ja suurusega pistikupesi, kuhu ühendada kettakaableid ning mitmeid muid juhtmeid. Harilikult on ühe plaadi serva ääres kaks sarnast kaherealist pistikupesa IDEseadmete jaoks (kõvakettad, optilised seadmed jne). Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2. Uute plaatide korral, mis kasutavad UDMA 100/133 seadmeid, tuleb meeles pidada, et kaabli sinine pistik peab ühenduma emaplaadile, must otsmine masterseadmega ning hall, keskmine pistik slaveseadmega. Emaplaadi komponendid Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDEkaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid
Kuna ei tule isegi pähe, et mida hakata mõõtma sellega, sest on igast programme mis mõõdavad ja näitavad igasuguseid arvuti siseseid temperatuure. Kuid eelis peitub selles, et infrapuna näeb sooja seega kasutates infrapuna termomeetrit võib juhtuda, et leiad arvutil vigase komponendi, mis kuumeneb üle ja seega kasutab rohkem arvuti ressursse, mis omakorda muudab arvuti aeglasemaks. 2.5. Kasutades BIOS-i 3. MÜRASUMMUTUS JA MÜRA VÄHENDAMINE Kuna moodsad kõvakettad on üsna vaiksed ja CD lugeja mühiseb ka vaid siis kui tema poole pöördutakse, jäävad põhiliseks müra allikaks ventilaatorid. Paraku ei saa neid välja lülitada sest siis masin ,,küpseb". Küll aga saab ventilaatoreid valida ja samuti võib nende pöörlemiskiirust vähendada. 3.1. Kuidas müra vähendada Pahatihti panevad tootjafirmad arvutiplaatidele kõige odavamad ventilaatorid. Sellised
· 1980-ndate alguses muutuvad kodused videomagnetofonid tavalisteks, hakkavad levima filmide videosalvestised. · 1991 video CD-ROMil, 5 kaadrit sekundis ja osalise ekraanisuurusega. · 1992 täismahus (full motion, 30 kaadrit sekundis), osalise ekraanisuurusega video arvutis. · 1995. detsembris kuulutati välja DVD videostandard. · 1996 täisekraanil, täismahus (full motion, 30 kaadrit sekundis) video arvutis (MPEG dekompressiooniriistvara ja suured, kiired kõvakettad. [TÄIDA LÜNGAD JA VÄRVI OMA VASTUSTE TAUST KOLLASEKS (KASUTADES TEKSTI ESILETÕSTU VÄRVI)!] · 1997 aastal tutvustasid Sony ja Panasonic maailmale DV (Digital Video) ja minid standardit. · 1999. aasta 23. juulil kuulutas Panasonic pressiteates oma DVHS-i (Digital-VHS) valmimisest, tegemist oli esimese videomagnetofoniga, mis on võimeline salvestama kõiki 18 digitaalse TV formaati, kaasarvatud HDTV.
mikroprotsessorit. Mälu http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/f/f8/Personaalarvuti_andmete_salvestamise_tyybid.PNG Personaalarvuti mälutüüpide suhted. Arvuti mälu on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid binaarkujul. Mälu mahtu mõõdetakse baitides, harvem bittides. Mälu jaguneb primaar- ja sekundaarsalvestiteks. Primaarsalvesti moodustavad põhimälu (RAM) ja teised "sisse ehitatud" seadised. Sekundaarsalvestid on kõvakettad, magnetlintsalvestid ja teised välisseadmed. Videokaart Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab
uuemate mängudega. Seejuures tuleb aga arvestada sellega, et eraldiseisev videokaart võtab rohkem voolu kui integreeritud ning seetõttu pole alati otstarbekas osta väga suure graafikavõimsusega laptopi. Kõvaketas Kui lauaarvutid kasutavad 3,5" kõvakettaid, siis sülearvutite puhul on tavaliselt standardiks 2,5". Kõvaketastele salvestatakse aastast 2006 andmeid üldiselt vertikaalselt ja seetõttu on suurenenud märkimisväärselt kõvaketaste mahutavus ruuttolli kohta. 2,5" kõvakettad suudavad talletada piisavalt andmeid, et täita tavakasutaja vajadusi: sülearvutitele mõeldud kõvaketaste mahtuvus on jõudnud juba 1 terabaidini ning arvatavasti kasvab see tulevikus veelgi. Tänapäeval hakatakse eriti sülearvutimaailmas vaatama üha rohkem aga pooljuhtketaste ehk SSD-de poole, mis on magnetketastest mõnevõrra energiasäästlikumad ja töökindlamad, suurema lugemis- ja kirjutamisiirusega ning vastupidavamad põrutustele, sest erinevalt HDD-
ükskaks vaba PCI siini, mis muudab laiendamise võimatuks. Sellisesse olukorda sattunul aga on abi leida laiast valikust USBd kasutavatest välistest lisaseadmetest, mis küll kokkuvõttes algse rahalise kokkuhoiu kiirelt ära nullivad. Pistikupesad Emaplaadilt leiame terve rea erineva kuju ja suurusega pistikupesi, kuhu ühendada kettakaableid ning mitmeid muid juhtmeid. Harilikult on ühe plaadi serva ääres kaks sarnast kaherealist pistikupesa IDEseadmete jaoks (kõvakettad, optilised seadmed jne). Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2. Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDEkaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid RAID'i, saavutamaks kas suuremat kiirust, turvalisust või mõlemat koos. RAID'ist olen varasemas numbris (AM 2/02) pikemalt kirjutanud ning seetõttu siin rohkem sellest ei räägi. Plaadilt leiame ka
Uuem kaabel on SATA kaabel . See kaabel on peenem. CDROMi ja DVDROMi ühendamiseks kasutatakse samasuguseid kaableid Optiline seade Tänapäeva arvutis on ka optiline salvestusseade , kas CDROM või DVDROM (oskavad nii lugeda , kui kirjutada) Optiliseks nimetatakse neid sellepärast , et andmete lugemine ja kirjutamine toimub laserkiire abil On mahuga kuni mõnikümmend gigabaiti ja aeglasemad kui kõvakettad Kasutatakse andmete pikaajaliseks säilitamiseks Klaviatuur ja hiir Arvuti töö juhtimiseks ja käskude andmiseks on arvutil sisendseadmed. Tänapäeval on nendeks klaviatuur teksti info ja käsluste sisestamiseks Ja hiir millelegi osutamiseks ja korralduste andmiseks (klõps, või topeltklõps) Tänapäeval kasutatakse peamiselt optilisi hiiri , kus liikumise tuvastamiseks kasutatakse kas laseri kiirt või valguskiirt
USB USB ehk universaalne järjestiksiin on arvuti välissiini standard. USB lubab ilma arvutit välja lülitamata välisseadmeid külge ja lahti ühendada, seda nimetatakse kuumühendamiseks. USB loodi selleks, et see oleks universaalne ja et ta asendaks oma kompaktsusega eelmiseid kohmakaid ja liiga suuri liideseid. USB on väga populaarne. USB pordi abil on võimalik ühendada arvutiga väga paljusid välisseadmeid, nagu: skännerid, digitaalkaamerad, välised kõvakettad, traadita võrgukaardid, monitorid, modemid, sõrmistikud,mp3 mängijad jne. Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Kõige uuem USB spetsifikatsioon on USB 3.0 ning ta on asendamas eelmist spetsifikatsiooni USB 2.0 . USB 3.0 pistikud ja kaablid on füüsiliselt ja funktsionaalselt ühilduvad standardiga 2.0 USB 2.0 teoreetiline maksimumkiirus on 480Mbps ja USB 3.0 teoreetiline maksimumkiirus on 4,8Gbps. USB tulevik Varsti asendab USB 3.0 siin kõik vanad USB 2
Esimene hiireväljundiga tööjaam, Xerox Alto, leiutati aastal 1974. Neid ei müüdud kunagi, vaid jagati laiali uurimustööks Ülikoolidesse. 1975. aastal võtsid Bill Gates (Microsofti omanik) ja Paul Allen litsentsi BASICule kui Altairi-Personaalarvuti arvutikeelele. 1975. aastal sündis ka võrk ARPANET. Tavakasutajate ja äri pakettide edasisaatmise vorm. Ühekaardiline Apple 1 "sündis" aastal 1976 ja 1977. aastal tulid Apple 2 ja Commadore PET. 1978. aastal tulid diskid ja kõvakettad. Firma Seagate lõi esimese kõvaketta aastal 1980, mille suurus on 5 mega. See oli 5 korda suurem kui tavaline diskett sellel ajal, mis mahtus diskiavasse (draiverisse). 1981 Leiutati Inteli esimene PC (personaalarvuti), mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos´i ja protsessori kiirus oli 4.77 ja Adam Osborne'il valmis esimene kaasaskantav arvuti: see maksis 1795 $ ja arvutiga oli kaasas 1500 $ eest tasuta tarkvara. Arvutil oli väike ekraan, modem ja kaks draiverit.
usaldusväärsega. Serverid võivad sisaldada kiiremaid, suurema mahutavusega kõvakettaid, suuremaid ventilaatoreid või vesijahutust, et soojust ära juhtida, japuhvertoiteallikat, mis kindlustab, et serverid jäktavad töötamist ka elektrikatkestuse korral. Need komponendid pakuvad paremat jõudlust ja vastupidavust vastavalt suurema raha eest. Serverid omavad riistvaralist liiasust rohkema kui ühe seadme paigaldamine (toiteplokkid, kõvakettad), kindlustamaks, et ühe rikke puhul on teine kohe saadaval ning infot ei läheks kaduma. Kasutatakse veaparanduskoodiga mälu, et vigu kindlaks teha ja parandada. Selleks, et parandada vastupidavust kasutavad enamus servereid veaparanduskoodiga mälu, RAID kettamasiivi, lisa toiteallikaid ja muud. Sageli on komponendid ka käigultvahetatavad, mis laseb neid vahetada jooksvalt, ilma et selleks peaks serveri välja lülitama. Ülekuumenemise vältimiseks on serveritel võimsamad ventilaatorid
üks–kaks vaba PCI siini, mis muudab laiendamise võimatuks. Sellisesse olukorda sattunul aga on abi leida laiast valikust USB–d kasutavatest välistest lisaseadmetest, mis küll kokkuvõttes algse rahalise kokkuhoiu kiirelt ära nullivad. Pistikupesad Emaplaadilt leiame terve rea erineva kuju ja suurusega pistikupesi, kuhu ühendada kettakaableid ning mitmeid muid juhtmeid. Harilikult on ühe plaadi serva ääres kaks sarnast kaherealist pistikupesa IDE–seadmete jaoks (kõvakettad, optilised seadmed jne). Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2. Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDE–kaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid RAID’i, saavutamaks kas suuremat kiirust, turvalisust või mõlemat koos. RAID’ist olen varasemas numbris (AM 2/02) pikemalt kirjutanud ning seetõttu siin rohkem sellest ei räägi. Plaadilt leiame ka
kujutis. 18. Mis on välisseadmed? Välisseadmed on seadmed, mida saab ühendada arvutiga ja mis jagunevad sisendseadmeteks ning väljundseadmeteks. 19. Millest sõltub arvuti jõudlus? Arvuti jõudlus sõltub protsessori jõudlusest, muutmälu suurusest ja jõudlusest, graafikakaardi jõudlusest. 20. Mille lühend on MHz, GHz? 1 megaherts (MHz) = miljon hertsi 1 gigaherts (GHz) = miljard hertsi 21. Kui suur on kaasaea on kaasaegsete arvutite kõvakettad? Tänapäevase arvuti kõvaketas on tavaliselt mahuga 120 GB. 22. Kui palju on kaasaegsetel arvutite protsessori töökiirus? 2GHz 4 GHz 23. Millise mahutavuseggsetel arvutitel operatiivmälu? 1 4 GB 24. Kas operatiivmälu lisamine suurendab või vähendab arvuti jõudlust? Suurendab. 25. Milleks on vajalik protsessor? Protsessori on vaja selleks, et täita operatsioone ja töödelda andmeid. 26. Millistes ühikutes mõõdetakse protsessorite töökiirust? Hertsides
NB! Laiendussiinid kasutavad suhtlemiseks CPU ja mälude tõlki. Olemas on veel laiiendussiine: PCI, PCI-X, PCI-E, PCI 2.3, PCMCIA, VLB, AGP PORDID COM, LPT, DIN, PS/2, USB, Firewire, IrDa, Bluetooth Andmekandjate liidesed IDE, ATA1, Ultra ATA, PATA, UDMA, SATA, SCSI, SAS 21. FireWire IEEE 1394 ja Firewire 800 liides. Institute of Electrical and Electronics Engineerings Apple 1995 Hot Swaping Hästivastupidav Max.edastuskiirus 100, 200 ja 400 Mb/s Kasutusala: kõvakettad, videokaamerad, printerid, suudab arvuteid omavahel võrku ühendada kasutades järgureid ja jagajaid, 63 seadet. Firewire 800 2001 IEEE 1394b Algne edastuskiirus 800 Mb/s Max edasutskiirus 3,2 Gb/s Kaabli pikkus 100m 22. Helikaardid (ka integreeritud) ja nende häälestamine. Madalsageduslike elektriliste võnkumiste tekitamine Analoog kujul tuleva info: Ümbertöötamine ja Talletamine Parameetrid: digitaliseeritud heli kodeerimisbittide arv (8-st kuni 32-n)
Välised andmekandjad, internet on muutnud andmete kogumise väga kiireks ning iga päev talletatakse üha rohkem andmeid ümbritseva keskkonna ja meie endi kohta. Olgu selleks videokaamerad tänavatel või digitaalse uuenduskuuri läbinud külmkapp kodus. Andmete salvestamine Andmete salvestamise seadmed olenevad salvestatava mälu hulgast. Tüüpiliselt kasutavad seadmed väiksemate andmemahtude talletamiseks endale kaasaantud mäluseadmeid, olgu selleks parasjagu kõvakettad või RAM, suuremate andmemahtude jaoks kasutatakse rohekm servereid või väliseid mäluseadmeid (SSD, HDD jne). Andmete hoidmine andmebaasides aitab kõikidel organisatsioonidel efektiivsemalt tegutseda. Andmete töötlemine Kaasaegne andmete töötlemise efektiivsus sõltub suuresti tarkvarast. Mida paremini on tarkvara kirjutatud ehk optimeeritud seadmele vastavaks, seda töökindlam ja sujuvam arvutusprotsesside läbi viimine mikroprotsessori poolt on. Halvasti kirjutatud tarkvara
hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa emaplaadile lähemal kui hiire oma. Vanematel emaplaatidel on värvide asemel märgistatud pesad vastava seadme tähisega. S/PDIF - Digitaalse heli sisend/väljund. USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid, mälukaardilugejad, mälupulgad, välised kõvakettad jne. Arendustöö algas 1994. aastal ning küpseks sai 1996. aastal. Siiani on loodud kolm standardit: 1.0, 1.1 ja 2.0. Versioon 2.0 lubab 40x suuremat info edastamiskiirust kui eelkäijad. USB seadmed töötavad 5V peal. helikaart - Heli väljund. Kõik tänapäeval müüdavad helikaardid on võimelised väljastama 2.1 heli (stereo + bass). Kallimad mudelid ka 5.1 (ruumiline) ja 7.1 (ruumiline) heli. Professionaalsetel helikaartidel on rohkem kui üks heli sisend- väljund
Jällegi oli mõeldud rohkem naljana kui tõsise asjana. 1974 aasta aprillis, mees nimega John Walker tegi mängu pealtnäha süütu nimega Pervading Animal. Vaieldakse siiani, et kas see oli ikka viirus või on see midagi uut, troojalane. Mäng ise oli lihtne, kasutajal tuli mõelda ühele loomale, ning arvuti püüdis seda arvata küsimuste abil. Mäng aga õppis kasutajalt, iga küsimus ja vastus salvestati ning sedasi õpiti, mis looma praegu kasutaja mõtleb. Kõvakettad olid sel ajal väga väiksed, et lõpuks sai see lihtsalt täis ning arvuti muutus aeglaseks. Hiljem kirjutati mängu ka sisse, et ta kopeeriks end ise(muutus ka mängu nimi Animal tõlkes loom), sest looja ei viitsinud selle levitamisega tegeleda. Selleks, et kettad vabaks saada ja mängu levimisele lõpp teha, mindi sama teed mis Creeperiga tehti programm HUNTER(tõlkes kütt,) mis käis läbi kogu ketta ning eemaldas vana versiooni mängust
0 nagu: Microsoft Windows v3.1 koos 4 MB RAM vaja, 6 MB RAM soovitatav; 8 MB vaba kõvaketta ruumi vaja, 14 MB kõvakettaruumi soovitatav. Toode tarnitakse seitse MB 01:44 Diskettes. Käsiraamat näitab 1994. aasta autoriõiguse kuupäeva. Algselt tarkvara hästi toiminud suhteliselt väikeste andmebaasid kuid testimine ei näidanud mõned asjaolud, mis põhjustas andmete korruptsioon. Näiteks faili suurus üle 10 MB provedi probleemidega (Pange tähele, et kõige kõvakettad Held vähem kui 500 MB ajal oli see laialdaselt kasutuses) ja alustusjuhendile Hoiatab mitmeid olukordi, kus Vananenud Device Drivers või vale konfiguratsioonid võivad põhjustada andmete kadu. Mis järkjärgulise kaotamise Windows 95, 98 ja ME, Parem võrgu töökindlust ja Microsoft olnud olles vabanenud 8 hoolduspakette Jet Database Engine usaldusväärsus Access andmebaaside 5
ta ära tunneb juhtautomaat- käsu järgi määrab juhtautomaat protsessori masinatsükli ning realiseerib algoritmi. Juhtautomaat lahendab loogikaülesandeid ja korraldab registrite tööd. Pinumälu PILET 18 Protsessori struktuur. RAID ja SSD kettad. Solid State Drive ehk SSD-ketas ehk lihtsalt pooljuhtketas on andmekandja, mis säilitab andmeid mikrokiibil. SSD eristub elektromagnetilisest meediumist nagu (tänapäeval unustusse vajunud) flopikettad või kõvakettad. SSD tehnoloogia eksisteerib eri vormides juba 1950ndatest, aga see jõudis tavatarbijate kätesse alles 1990ndatel. SSD tehnoloogia on flashmälu kasutamine koos kõvakettakontrolleriga, emuleerimaks kõvaketast. Ehk teisisõnu, SSD on üks välgumälu kasutamise liik. SSD oli seniajani masside peibutamiseks liiga kallis, aga nüüdseks on hinnad langenud, muutes sellise andmekandja kasutamise arvutisüsteemides juba tavaliseks. SSDd on kõvaketastega võrreldes kiiremad ja vaiksemad
annaabi.ee 
