Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuuvarjutus ja päiksevarjutus ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
varjutus, noorkuu, täiskuu, faasid, kuuvarjutus, aldrin, armstrong, kitsas, kuusirp, tiirlemine, 3476, 1022, raskusjõud, varjutused, päikesevarjutus, päiksevarjutus, kuuleKuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Huvitaval kombel ei esine peaaegu üldse kuuvärinaid sügavusel 300 kuni 600 kilomeetrit. Mõlemat tüüpi kuuvärinate epitsentrid koonduvad vaid paari Kuu piirkonda. Kuuvärinaid tekitavad ka kraatrite külgedelt allaveerevad kivid ja pinnale langevad meteoriidid. Kunstlike kuuvärinaid tekitati programmi "Apollo" käigus, kukutades kasutatud maandumismoodulid Kuule. Kuu mõõtmed: Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 10 22 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s 3
Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tiirlemine ja faasid · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel.
Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Mõõtmed: Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. "Mered"" ja "mandrid
· Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. · Kuul on poolvedel tuum · Tuuma raadiuseks loetaks ligi 100400 km. · Tema koostisosaks loetakse rauda Kuufaasid ·Need on Kuu näivad kujud, mis on tingitud Kuu tiirlemisest ümber Maa. ·Nad korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. ·Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb · Sünoodilise kuu pikkus on 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. · Faasid: Kuu loomine (kuud ei ole näha) noorkuu poolkuu (esimene veerand) kasvav kuu täiskuu kahanev kuu poolkuu (viimane veerand) vanakuu . Päritolu teooriad 1) kaksikplanetaarne hüpotees 2) eraldumishüpoteesi 3) haardhüpoteesi Ükski neist oletustest ei sobi väga hästi. Uuema ja detailsema informatsiooni järgi Kuu
komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Kuu faasid Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu · poolkuu (esimene veerand) · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand) · vanakuu. Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb
Kuu Koostaja : Kaarel Niit Juhendaja: Margus Sõmer Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kuu on maale lähim taevakeha, tema keskmine kaugus maast on 384 400 km. Tiirlemine ja faasid Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Mõõtmed Kuu läbimõõt on 3476 km. Kuu mass on 7,36 x 1022 kg. Kuu keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on kuul 6 korda väiksem. Kuu kalle on ekliptika suhtes 5,1454°. Mered ja mandrid Tumedain laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks. Tormide ookean 2,1 miljonit km².
Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber. Päikesesüsteemis on selliseid kuusid palju. Kuu faasid Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, muutub tema kuju ehk faas pidevalt, sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena.
ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Faasid Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul
Kuidas tekkis kuu? Referaat Autor: Agnes Adamsoo 9 klass Juhendaja: Helene Urva Loodusõpetuse õpetaja Maidla 2011 Sisukord Sissejuhatus 2 Kuidas tekkis kuu? 2 Kuu faasid 3 Kuu mõju 3 Kuu 4 Andmed kuu kohta 4 Kuuvarjutus 4
Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu Faasid Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu faasid: · 1.kuu loomine (kuud ei ole näha) · 2.noorkuu · 3.poolkuu (esimene veerand) · 4.kasvav kuu · 5.täiskuu · 6.kahanev kuu · 7.poolkuu (viimane veerand) · 8.vanakuu Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb
Sisukord 1. Kuu andmed............................................................ lk 3 2. Kuu faasid ...............................................................lk 4 3. Kraatrid ..................................................................lk 5 4. Kuu siseehitus ..........................................................lk 7 5. Kuu tekkimine ..........................................................lk 8 6. Kuu asend maa suhtes .................................................lk 9 7. Kuu pind .................................................................lk 10 Kuu andmed
Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige
...........................................................4 MINOR PLANET MOONS...................................................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6 Kuu...........................................................................................................................................7 Kuu tiirlemine ja faasid.................................................................................................7 Kuu päritolu...................................................................................................................7 Huvitavat.......................................................................................................................8 Phobos ja deimos...........................................................................
Maad. Kuu moodustus Maast eraldunud materjalist, mis ühines kivimikerast pärit ainetega. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km ning ta tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti kiirusega 1,03 km/s. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, sest ta teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi. Kuu faasid Noorkuu ajal asetseb Kuu Maa ja Päikese vahel ning teda pole võimalik Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub taevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuul paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3467 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust.
Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s, teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. 2. Välisilme Kuu pinnavorme näeme me palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede meteoriidikraatrite rohkus. Läbi teleskoobi näeme me veel mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. 3. Atmosfäär Kuul pole atmosfääri. Kuid mõned tõendusmaterjalid Tsementinuilt vihjavad sellele, et Kuu
Maa ja Päikesega ühele joonele ning tekivad varjutused päikesevarjutus, kui Kuu varjutab meie eest Päikese, ja kuuvarjutus, kui Kuu ise satub Maa varjukoonusesse. Kui Kuu tiirleks Maa orbiidi tasandis, toimuksid need varjutused iga täis- ja noorkuu ajal.
......................................................................................3 Kuu teke.............................................................................................4 Andmeid Kuust..................................................................................6 Kuu pind ja ehitus..............................................................................7 Kuu reljeef.........................................................................................9 Kuu faasid..........................................................................................12 Kuuga seotud varjutused....................................................................13 Teised kuud........................................................................................14 Mõningaid huvitavaid fakte...............................................................15 Kokkuvõte.........................................................................................16
Kuu. 3. Maa haaras temast liiga lähedalt möödalennanud juba "valmis" Kuu enda ümber tiirlema. Praegu loetakse kõige tõepärasemaks nn. hiiglasliku kokkupõrke teooriat. Selle järgi põrkas üle 4,6 miljardi aasta tagasi umbes Marsi suurune keha kokku Maaga.Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. Kuu ajalugu Roomlased panid Kuule nimeks Luna, kreeklased Selene jaArtemis, ning tal on palju teisi nimesid erinevates mütoloogiates Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal Esimesena maandusid kuule Neil Armstrong ja Edwin Aldrin 20. juulil 1969. Kuu faasid Kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu Poolkuu (esimene veerand) Kasvav kuu Täiskuu Kahanev kuu Poolkuu (viimane veerand) Vanakuu. Kuu pind Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike, astronoomid kutsuvad
pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s, teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Välisilme, pinnaehitus, atmosfäär Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit
Kuu Mikko Buht Kristo Peterson 12a Tiirlemine ja Faasid · Elliptiline orbiit · Üks tiir ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga · Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel · Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena · Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant Mered ja Mandrid Tumedad laigud = Mered · Heledad alad = Mandrid · Mered on moodustunud 3,2...4 miljardit aastat tagasi · Mandrid 4,5 miljardit aastat tagasi Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km · Mass on 81 korda väiksem Maa massist · Raskusjõud on 6 korda väiksem kui Maa pinnal · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s Igavese Päikese Tipp
Kuu on Maa looduslik kaaslane ning ühtlasi Maale lähim taevakeha, asudes keskmiselt 384 400 km kaugusel. See kaugus kõigub 356 410 km ja 406 700 km vahel, kuna Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti. Kuu on olnud inimkonna huviorbiidis juba aegade algusest saati – juba 5. sajandil eKr olid Babüloonia astronoomid avastanud saarose, mis andis neile võimaluse ennustada kuuvarjutusi. See huvi pole kustunud tänaseni – 1959. aastal astus esimese inimesena Kuu pinnale Neil Armstrong koos Buzz Aldrin-iga USA kosmoseprogrammi Apollo 11 raames, mehitamata kaaslasi eesmärgiga uurida Kuud saadetakse selle orbiidile tänaseni ning ka avalikkuses üritatakse huvi tekitada Google projektiga Google Lunar X Prize, mis lubab 20 miljonit dollarit esimesele iseseisvalt rahastatud roveri eest, mis suudab Kuu pinnal liikuda vähemalt 500 m ning tagasi Maale saata pilte, videot ja andmeid. 3 2
alla -180 kraadi. Kuu siseehitus Seismiselt on kuu väga vaikne. Seal pole tuult, lained ega laamade liikumist. Sagedased on Maa (loode)jõududest tekitatud Kuuvärinad. Need toimuvad 700-1100 km sügavusel ja on üsna nõrgad. Kuust endast tingitud värinad on haruldased ja väga võimasad 25-300 km sügavusel. Kuuvärinaid põhjustavad kraatrite külgedelt allaveerevad kivid või pinnale langevad meteoriidid. Noorkuu vanakuu Kuu faasid Nagu kõik arvatavasti on märganud, paistab Kuu selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava ajavahemiku vältel üldse näha. Seda faasi nimetatakse noorkuuks ja Kuu on sel ajal Päikese ja Maa vahel. Mõne päeva pärast ilmub ta kitsa sirbina õhtutaevasse ja tema kumerus on suunatud paremale. Valgustatud (seal on Kuul päev) ja valgustamata (seal on öö) osade piirjoonel (nn. terminaatoril) tõuseb Päike -- sinna saabub Kuul hommik. Iga
Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Eks märg pinnas ole ju tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal
...............................................................................6 1.3. Kuu pinnaehitus...............................................................................................................8 1.4. Kuu sisemus.....................................................................................................................9 1.5. Kuu tekkimine................................................................................................................10 2. REISID KUULE................................................................................................................... 12 2.1. Apollo 11....................................................................................................................... 12 2.2. Armstrongi samm Kuu pinnale......................................................................................12 2.3. Apollo 12.....................................................................................................
...................................................................................8 Uraan....................................................................................................................................9 Komeet...............................................................................................................................11 Asteroid..............................................................................................................................11 Kuu faasid ja päikesevarjutus........................................................................................... 12 Kokkuvõte..........................................................................................................................13 Sissejuhatus Päikesesüsteem Koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis
Maa liikumine Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 ööpäeva; Pöörlemine. Selle ajaga, kui Maa teeb ühe pöörde (23t 56m), liigub ta orbiidil ühe kaarekraadi võrra. Et suund Päikesele taastuks, peab ta tegema veel 1/365 pööret. Selleks kulub 4 minutit. Maa liikumine Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga Aasta ajavahemik, mille jooksul Päike teeb mööda ekliptikat liikudes täistiiru. Aasta pikkus on 365 ööpäeva 5 tundi 48 minutit 46 sekundit Juuliuse kalender(vana kalender) Koostas Sosigenes (Aleksandria astronoom), kehtestas Gaius Julius Caesar 46 a. e.m.a. Aastas on 365 päeva, igal neljandal aastal (liigaastal) on 366 päeva. Keskmine aasta on pikem tegelikust, iga aastaga jääb pisut maha(3 päeva 400 aastaga).
terminaatoril) tõuseb Päike -- sinna saabub Kuul hommik. Iga päevaga muutub valgustatud osa suuremaks ja Kuu loojub üha hiljem. Täiskuu ajal paistab kettakujuline Kuu kogu öö. Edaspidi hakkab valgustatud osa vähenema ja ta tõuseb üha hiljem pärast päikese loojumist, olles viimasest veerandist alates nähtav vaid pärast keskööd. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa ja terminaatoril Päike loojub, st. Kuul on õhtu. Faasid korduvad iga 29 ja poole päeva järel. • Kui kuusirp on väike, siis võib Kuu valgustamata osal märgata nõrka helendust. Seda nimetatakse tuhkvalguseks ja selle põhjuseks on Maalt Kuule peegeldunud valgus. Nähtus on analoogiline kuuvalgetele öödele Maal. Võiks öelda, et Kuul on parasjagu "maavalge öö". Kuna Maa on Kuust suurem ja parem peegeldaja, siis on Kuul "maavalgel ööl" tunduvalt valgem kui kuuvalgel ööl Maal. Tuhkvalgusega osa tundub olevat väiksema
3 . 1. Kuu lähim naaber Kuu (lad Luna) on meie lähim taevakeha. Asub meile keskmiselt vaid 384 400 kilomeetri kaugusel, et iga inimene võib näha palja silmaga sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsilt. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi, see on sideeriline Kuu. Kuu faasid korduvad iga 29, 5 ööpäeva tagant ja seda pikkust nim. sündooliliseks Kuuks. Läbimõõduga 3476 km ja massiga 7,35 x 1022 kg on Kuu läbimõõdult ligi neli korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Raskusjõud erineb Maaga võrreldes kuue kordselt, seega iga asi kaalub Maal kuus korda rohkem kui Kuul. Maalt näeb alati Kuu ühte ja sama külge. Selle põhjuseks on pöörlemise aeg, nimelt teeb Kuu täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub tiiru tegemiseks ümber Maa.
Kuu paistab selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava ajavahemiku vältel üldse näha. Seda faasi nimetatakse noorkuuks ja Kuu on sel ajal Päikese ja Maa vahel. Mõne päeva pärast ilmub ta kitsa sirbina õhtutaevasse ja tema kumerus on suunatud paremale. Valgustatud (seal on Kuul päev) ja valgustamata (seal on öö) osade piirjoonel (nn. terminaatoril) tõuseb Päike - sinna saabub Kuul hommik. Iga päevaga muutub valgustatud osa suuremaks ja Kuu loojub üha hiljem. Täiskuu ajal paistab kettakujuline Kuu kogu öö. Edaspidi hakkab valgustatud osa vähenema ja ta tõuseb üha hiljem pärast päikese loojumist, olles viimasest veerandist alates nähtav vaid pärast keskööd. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa ja terminaatoril Päike loojub, st. Kuul on õhtu. Faasid korduvad iga 29 ja poole päeva järel. Kui kuusirp on väike, siis võib Kuu valgustamata osal märgata nõrka helendust. Seda
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega.
Kuu 1.Kuu üldandmed Kuu läbimõõt on 3476 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km 2.Välisilme Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks. 3.Atmosfäär Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päi
kannavad seda gaasimasside vood. Fotosfäärist väljub ta nähtava ning nähtamatu valgusena. Neid nimetatakse elektromagnetlaineteks, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest. Päikesevarjutus Päikesevarjutuseks nimetatakse Päikese osalist või täielikku kattumist Kuuga Maa pinnal asuva vaatleja suhtes. Varjutus võib tekkida noorkuu faasis, mil Kuu läbib ekliptika tasandit. Päikesevarjutuse ajal liigub mööda maa pinda Kuu täis- või 5 poolvari, mis põhjustab vastavalt täis- või osavarjutuse. Täisvarju läbimõõt võib ulatuda 264 kilomeetrini. Soodsaimal juhul kestab täisvarjutus paigal oleva vaatleja
Aitkeni Bassein ( Lõunapoolus) Kõige suurem teadaolev kraater Kuul ja terves Päikesesüsteemis. Läbimõõt: 2240 km. Sügavus: 13 km. Maria Maria on pime ja suhteliselt ilmetu tasandik Kuul. Avarad Tahkestatud basseinid iidse tardunud laavaga. Mariadel ehk Kuu meredel on huvitavad nimed nagu Kriiside, Viljakuse, Nektarimeri. Noorkuust täiskuuni Kahe Noorkuu vahele jääb 29,5 päeva. Inimene ja Kuu Kuu on ainuke taevakeha, kus inimese jalg on astunud. Esimesed astronaudid jõudsid Kuule 20. Juulil 1969. Aastal. Laev: Apollo 11 Pardal: Edwin Aldrin ja Neil Armstrong ( Veel 1969. a , 2 korda 1971. a ja kaks korda 1972. a) Fakte: Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole võimalik ka vedela vee olemasolu. Kuu on tihedaim kaaslane Io järel. Marsi kaaslased
annaabi.ee 
