11.klass Mis on maapõletus? Maapõletus on rauaajast pärit keraamika põletamisviis, mis on levinud ka Eesti aladel. Maaalune auk, kuhu esemed asetatakse koos põletusmaterjaliga ning pealt kinni kattes toimib auk juba edukalt väliskeskkonnast isoleeritud ahjuna. Sellise põletusviisi juures on võimalik saada juba parema kvaliteediga tulemus, kuigi säilib suitsune keskkond. Maapõletus Kuidas teha maapõletust? 1. Pane põhja kuivi kuuseoksi 2. Kata kuuseoksad kuivade männikäbidega 3. Nüüd pane savinõud 4. Kata kõik käbidega 5. Vahele võib panna ka kuuseoksi. 6. Kata kõik tihedalt puukoore tükkidega 7. Pane peale jälle männikäbid 8. Augu serva pane kolme koha peale kuuseoksi, need on süütamiskohad. 9. Peale pane mättaid 10. Süütamine 11. Kõige hiljem sulge mätastega keskmine ava (algul põleb nagu korsten) SÜÜTAMINE Kuidas lõpus avada
Pikk liug om hea õnne näitaja.Kel teistest paremini läheb,sel veab elus paremini. Vastlapäeva tähistamisel on juba aastakümneid tavaks suusa-ja kelgusõit (üksikult ja ,,rongina" ), uisukarnevalid ,jalaliug,hokivõistlused.Hea õnne nimel läksid liugu laskma nii vanad kui ka noored.Oluliseks peeti ,et liumäel käisid ka perenaised. Liugumiseks kasutati rege,kelku,puuhalgu,pütikaant,seaküna,labidat,pinki,vanasõela,kuuseoksi,Et lina kasvaks veelgi pikem,pandi linapeo kuuehõlma ja linaseemne kotti istme alla.Vastlalaule on palju ja erinevaid.Vastlalaulud on nimelt liulaulud,pooleldi hüüded: Lina liuga,pikka kiudu! Linad liulaskjale, Takud takkalükkajale, Tutred toas istujale, Luud ahju küttajale!
............ ............................................................................................................ .……………………………………………………………………………….. 3 TALVE ALGUL POEVAD KARUD KOOPASSE TALVEUNELE. TALVEKOOPAD ON SÜGAVAL METSAS. NEED ON HOOLIKALT JA OSAVALT VALMISTATUD. KARUD KANNAVAD OMA ELAMUSSE PEHMEID JA LÕHNAVAID KUUSEOKSI. NAD TOOVAD KA NOORTE KUUSKEDE KOORT JA KUIVA SAMMALT. NENDEST SAAB MUGAVA ASEME. KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE. KÜLMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA. MIDA KANGEM ON KÜLM, SEDA SÜGAVAM ON KARUDE UNI. HILISTALVEL SÜNNIVAD EMAKARUL TILLUKESED PIMEDAD POJAD KARUPOEGADEL ON LUMEGA KAETUD KOOPAS SOE. NAD IMEVAD PIIMA JA RONIVAD SUURE TUGEVA KARUEMA SELJALE. VAHEL ON METSAS SUUR SULA. PUUD HAKKAVAD TILKUMA JA VALGED LUMEMÜTSID KUKUVAD OKSTELT ALLA. KA KARU ÄRKAB ÜLES
poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Pruunkaru veedab oma talve tihnikus või koopas. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. ELUVIIS. Enne talve tulekut hakkab karu endale pesa tegema. Karud kannavad puujuurikate vahele või koopasse sammalt, kuivi lehti, kulu ja kuuseoksi, et poegadega soe oleks. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Mida kangem on külm, seda sügavam on karude uni. Nälga ta oma pika talveune ajal ei jää, sest suvega on ta ennast üsna rasvaseks söönud. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Emakarud lähevad talveunne oktoobri lõpul. KASVAMINE. Emasloomal sünnivad pojad jaanuaris, taliuinaku ajal
traadid, tähistuslindid kokku kerida, kasutamata küttepuud riita laduda või kaasa võtta; prügikotid metsast kaasa võtta, sest jäätmete metsa ladustamine ja matmine on keelatud; teekahjustused likvideerida; rajatud välikäimlad kinni ajada ja mätastega katta; lõhkemata lõhkekehad üles otsida ja ettenähtud korras kahjustada; Metsas keelatud: ilma loeta raiuda kasvavaid puid ja süüdata lõkkeid, jätta lõke laagripaigast lahkudes kustutamata, lõigata okste kogumisel kuuseoksi tüvele lähemalt kui 10cm, kaevata välikäimlat puude või veekogu vahetusse lähedusse, lüüa puudesse naelu, jätta maha traate, nööre või kahjustada puid muul viisil, ankurdada vintsi eelnevalt kaitsmata puutüve külge, jätta kokku kogumata ja kaasa võtmata toidujäätmed ja praht, põletada metsas keskkonda saastavaid jäätmeid, jätta likvideerimata tekitatud teekahjustused, sõita maastikul istandikes ja keelumärkidega tähistatud
ning Sessi palus Taavilt hakkmasinat. Prits läks Taavi juurde viinaga ja väitis, et enam merele ei lähe. Kilu püük (Prits ja Orge Gustav mootorpaadiga). Tuli torm, mis viis Taani laeva madalale. Taavi, Jull ja Silma peremees läksid uurima, mis laev on, näitasid kaardil asukoha ja said 4 kotti suhkrut. Hoiatusest hoolimata läks 2 paati veel ja Prits uppus. IX (104-116) Torm rauges, laev oli ära läinud. Kristiine palus Taavit, et too Pritsule kirstu teeks. Jull läks Sessiga kaasa kuuseoksi tooma. Kui surnu kirstus, nägid lapsed oma isa. Sess väidab Jullile, et nende olukord on vanemate osas sama. Taavi süüdistab väheke ennast Pritsu surmas. X (117-128) Tali(lumi). Taavi käis ringi tööd tegemas et paadi ehitamiseks raha saada(nagu oleks Prits andnud). Taavi ja Jull saagisid puid, rääkisid merest ja sepikojas viina rüübates, silke küpsetades rääkis Taavi Jullile Kristiina loo. Aadi tuli teatega, et Liisul on midagi viga(halvatud).
Ilukirjanduslik tekst: PÕDRA JÕULUD Jüri Rant Põdrapull seisis lumiste haabade vahel ja kuulatas, pea viltu, metsateelt kostvaid samme. Tulijaid oli kaks: üks suur, teine väike. Suurem kandis turjal haljast, lumest puhtaks rapsitud kuuske. Niisuguseid põdrale turjani ulatuvaid kuuski kasvas ka haabade vahel, kuid põdra jätsid need ükskõikseks. Kuuseoksi ta ei söönud. Sellest, kuidas põdra silmad minejaid saatsid, jäi mulje, nagu imestaks põder väga, mida inimesed kuusega peale hakkavad. Igal talvehakul tuli põdrapull nendesse põldude äärsetesse metsatukkadesse. Sügavas lumes kahlates liikus ta ühe põõsa juurest teiseni, napsas võrse siit, murdis teise sealt. Iial ei püganud põder pajusid või noori haabu päris nudiks. Ta justkui mõistis, et kui ta tahab järgmisel talvel siia tagasi tulla,
Rehetuppa jäid magama ainult pere vanemad liikmed. Voodite kasutamine sai üldiseks 19.saj. II poolel. Esialgu voodikotte ei olnud, vaid magati lahtistel õlgedel, millele pandi peale linane või takune riie. Peale võeti riided. Talvel külmaga toodi rehetuppa sooja ka vastsündinud loomad (talled, vasikas), kanad või haigestunud loomad. Pärast rehetööde lõppu ja enne jõulusid tehti rehetoas suurkoristus. Peo puhul puistati põrandale puhast liiva, hakitud kuuseoksi ja riputati laua kohale küünlalühter kodus valmistatud küünaldega. Lauatagune sein kaeti valgete linade või punutistega. Suvel kaunistati tuba ja maja noorte kaskede ja kaseokstega. Eestis on kujunenud kaks plaanilt ja ehituselt erinevat rehielamu tüüpi: põhjatüüp ja lõunatüüp. REHIELAMU PÕHJATÜÜP Üks kahest põhilisest rehielamu tüübist, mis kujunesid välja eesti aladel. Põhjatüüp levis enamasti Mandri-Eestis ja Ida-Saaremaal. Võrreldes lõunatüübiga:
värskete kändude lõikepindade kaudu.Juurepessu vältimiseks oleks kasulik hoida puistutes ühtlast tihedat liitust võrastiku all, kus on jahe.Juurepessu arengut pidurdab ka ülepõletatud metsamaal tekkinud tuha vihma- või lumeveeleotis.Ka lehtpuude varies vähendab eoste idanemist. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. Tamme peaks istutama 2 a. seemikute või istikutena vahekaugustega 3x3 m ja kahjustajate vastu kasutama kuuseoksi või plastkaitsmeid tüve umber.7-10 aastat hiljem võib tamme loodusliku laasumise parandamiseks istutada reavahedesse kuuske sama seaduga nagu tammegi.Kuuske peab hiljem istutama sellepärast, et muidu kuusk kiiremakasvulisena jõuab tammele kõrguses järele ja hakkab tema võra varjama.Tamme võra pikkus peaks moodustama 50 % puu kõrgusest. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? Mänd ja kask 18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre?
kahjustamata osani või sobiva kahjustamata külgharuni. Kevadel on vajalik kahjustatud põõsaid kindlasti väetada sest puu või põõsas püüab iga hinna eest taastada oma esialgset võra ning selleks vajab ta palju toitaineid (Vaasa 2003). Külmakaitse Kare deutsia on külmakartlik, seetõttu tuleks asetada taimele talveks ümber kerge talvekate või hoolitseda, et põõsas oleks lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° - -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed (Sander 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). Haljaspistikute hooldus Kareda deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga
Prits läks Taavi juurde viinaga ja väitis, et enam merele ei lähe. Kilu püük (Prits ja Orge Gustav mootorpaadiga). Tuli torm, mis viis Taani laeva madalale. Taavi, Jull ja Silma peremees läksid uurima, mis laev on, näitasid kaardil asukoha ja said 4 kotti suhkrut. Hoiatusest hoolimata läks 2 paati veel ja Prits uppus. IX (104-116) Torm rauges, laev oli ära läinud. Kristiine palus Taavit, et too Pritsule kirstu teeks. Jull läks Sessiga kaasa kuuseoksi tooma. Kui surnu kirstus, nägid lapsed oma isa. Sess väidab Jullile, et nende olukord on vanemate osas sama. Taavi süüdistab väheke ennast Pritsu surmas. X (117-128) Tali(lumi). Taavi käis ringi tööd tegemas et paadi ehitamiseks raha saada(nagu oleks Prits andnud). Taavi ja Jull saagisid puid, rääkisid merest ja sepikojas viina rüübates, silke küpsetades rääkis Taavi Jullile Kristiina loo. Aadi tuli teatega, et Liisul on midagi viga(halvatud).
- keskkonnaalastest seadusandlusest. Metsa kasutamise üldised piirangud Lubatud on: - viia läbi harjutusi kooskõlastatud mahus - rajada kokkuleppel polügooni juhtkonnaga laagripaiku - liikuda mööda olemasolevaid teid jala, suuskadel, autoga - korjata marju, seeni, maas olevat risu - ujuda ja supelda veekogudes - õngitseda Keelatud on: - ilma loata raiuda kasvavaid puid ja süüdata lõkkeid, - jätta lõke laagripaigast lahkudes kustutamata, - okste kogumisel lõigata kuuseoksi tüvele lähemalt kui 10cm, - kaevata välikäimlat puude või veekogude vahetusse lähedusse, - lüüa puudesse naelu, jätta maha traate, nööre või kahjustada puid muul viisil, - jätta kokku kogumata ja kaasa võtmata toidujäätmeid ja prahti, - põletada metsas keskkonda saastavaid jäätmeid, - jätta likvideerimata tekitatud teekahjustused - sõitmine maastikul, istandikes ja keelumärkidega tähistatud aladel,
Pille-Riin on viie aastane tüdruk. Tal on ema ja isa. Ta sai sünnipäevaks rahakassa ja kogub sinna ainult viiekopikalisi, sest ta on viie aastane. Päeval on Pille-Riin isaga, kes tõlgib ja kirjutab. Ema on õpetaja ja on päeval koolis. Tal on kaks kikis patsi, kus otsas käivad lindid. Patsid on kollased nagu õled. Silmad on hallid. Pille-Riin ärkas ja lehvitas aknal emale, kes lahkus. Märkas, et pakane joonistab akna peale hõbedasi männi ja kuuseoksi ning lilli. P-R tahtis, et pakane joonistaks koera või kassi või inimese. Kuna ta arvas, et pakane ei oska, siis joonistas paberile ette. Isa kutsus sööma. Pille-Riin pidi sööma mannaputru, millel oli võisilm, ees oli naerusuine Sass, kes on tass, mille sees on piim. P-R oli aga viril. Nägi kahte leevikest kasel, kes sarnanesid neile, kes olid pudru all. P mõtles, et äkki nad on taldrikult lennanud. Sõi taldriku tühjaks, leevikesed olid seal, aga kasel neid enam polnud.
kahjustamata osani või sobiva kahjustamata külgharuni. Kevadel on vajalik kahjustatud põõsaid kindlasti väetada sest puu või põõsas püüab iga hinna eest taastada oma esialgset võra ning selleks vajab ta palju toitaineid (Vaasa 2003). Külmakaitse Kare deutsia on külmakartlik, seetõttu tuleks asetada taimele talveks ümber kerge talvekate või hoolitseda, et põõsas oleks lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° - -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab 43 kiiresti noored võrsed (Sander 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). Haljaspistikute hooldus Kareda deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga
õied.Mida intensiivsem on põõsa uute võrsete kasvatamine seda rohkem võib ka vanu õisi lõigata. Meeles tuleb aga pidada ,et kindasti ei tohi noori võrseid kärpida,sest see vähendba järgmise aasta õitsemist (Calmia istikuäri OÜ). 18.3Külmakaitse Kaunis deutsia on üpriski külmakartlik, seetõttu tasub ta suuremate puude varju istutada või siis talvel panna põõsa ümber kerge talvekate. (Deutsia 2016). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° - -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed (Sander, 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Kaunis- deutsia 2014). 18.4 Haljaspistikute hooldus Kauni deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga
Kolmandast kevadest pärast istutamist rehitsetakse kevadeti mulda kevadväetist 100...120 g/m2. Esimese kuu jooksul pärast istutamist kastetakse taimi vähemalt kord nädalas põhjalikult. Väga kuival perioodil kaks korda nädalas vett mitte kokku hoides. Igal juhul on kasulik keskpäeval värskeltistutatud taimede krooni kergelt piserdada [1]. Noori taimi ja mõnesid sorte tuleb kaitsta varakevadise päikesepõletuse eest. Selleks on tark asetada peale uut aastat neile ümber kuuseoksi või katta nad õhukese valge riidega. Hiirerikkal talvel on näljast hullunud hiired närinud noorte elupuude koort [1]. Elupuid tuleks talveks katta. Kui sügis on kuiv, tuleks taimi kasta ja tüve juurest multšida turbaga või saepuruga 5-7 cm paksuse kihiga. Madalakasvulisi vorme võib painutada maadligi ja katta kuuseokstega. Kõrgekasvulised puud on parem siduda ja pärast ümbert siduda kuuseokstega mitu kihti. Külmade saabudes võib ehitada karkassi taime ümber, keerata
(V. Veski ja A. Niine, 1961 7 Deutzia scabra Kare deutsia Hooldus Taim kardab põuaseid suvesid, mistõttu peab taime kastma eriti õitsemise ajal. Kui taime ei kasteta põuasel ajal, võib taim hukkuda. Kuna taim talub külma kuni -25 kraadini, siis külmematel lumeta talvedel peab taime kinni katma(Calmia Istikuäri OÜ). Selleks võib kasutada näiteks kuuseoksi. Lõikamine Soojema talve järel lõigatakse, kui enamik oksi on elus. Enamasti soovitatakse tagasi lõigata 1/3 oksi veerandi peale. Kuna noored võrsed õitsevad rohkem, näeb põõsas tihedam ning värskem välja. Vanemaid oksi tuleks tervikuna välja lõigata kohe peale õitsemist (Calmia Istikuäri OÜ). Paljundamine Deutsia on hea juurduja. Kui aias on kerge liivakas muld, siis võib pist-oksad torgata otse peenrasse
need ladvapoolt alates lõhki. Niisugused valmis vitsad käänati võrusse ja sellisel kujul võisid nad kuni tarvitamiseni seista kasvõi mitu aastat. Kuusevitstega vitsutati puuanumaid. Neid vajati talu majapidamises väga suurel hulgal. Kuusevitsu peeti näiteks soolavee nõude peal vastupidavamaks kui raudvitsu. Raudvits roostetas pikapeale läbi, aga raudvits mitte. Rohkesti kuusevitsu kulus ka korvivõrudeks, teivasaedade, õlgkatuste jm. sidumiseks. Umbes samadel eesmärkidel nagu kuuseoksi, tarvitati ka paju, sarapuu, toominga ja teiste painduvate okstega puu- ja põõsaliikide oksi. Kuuseoksad leidsid sageli veel lisaks kasutust jalamattidena ukse lävel ning rituaalsel eesmärgil matustel surnuvankri, kirstu ja haua ehtimisel. Märkimist väärib jugapuu okstest vanikute valmistamise komme Lääne-Eestis. Eriti levinuks muutus see komme möödunud sajandi algul. Jugapuu okstest vanikut peeti selle tiheda okastiku ja sügavrohelise tooni tõttu kenamaks kui kuuseokstest vanikut
Pille - Riin on viie aastane tüdruk. Tal on ema ja isa. Ta sai sünnipäevaks rahakassa ja kogub sinna ainult viiekopikalisi, sest ta on viie aastane. Päeval on Pille - Riin isaga, kes tõlgib ja kirjutab Ema on õpetaja ja on päeval koolis. Tal on kaks kikkis patsi, kus otsas käivad lindid. Patsid on kollased nagu õled ja silmad on hallid.Eriti meeldisid jutud: Pille - Riin ärkas ja lehvitas aknal emale, kes lahkus. Märkas, et pakane joonistab akna peale hõbedasi männi ja kuuseoksi ning lilli P-R tahtis, et pakane joonistaks koera või kassi või inimes.e Kuna ta arvas, et pakane ei oska, siis joonistas paberile ette. Leevikesed. Isa kutsus Pille – Riini sööma mannaputru, millel oli võisilm, ees oli naerusuine Sass, kes on tass, mille sees on piim. P-R oli aga viril. Nägi kahte leevikest kasel, kes sarnanesid neile, kes olid pudru all. P-R mõtles, et äkki nad on taldrikult ära lennanud ja sõi taldriku tühjaks, leevikesed olid aga alles, kasel neid enam polnud
osani või sobiva kahjustamata külgharuni. Kevadel on vajalik kahjustatud põõsaid kindlasti väetada sest puu või põõsas püüab iga hinna eest taastada oma esialgset võra ning selleks vajab ta palju toitaineid (Vaasa 2003). 4.7.4. Külmakaitse Kare deutsia on külmakartlik, seetõttu tuleks asetada taimele talveks ümber kerge talvekate või hoolitseda, et põõsas oleks korralikult lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmadel talvedel võib deutsia külmuda lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed. Sellele vaatamata pole välistatud taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). 4.7.5. Paljundamine Taime paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega. Kuna Kare deutsia on hea juurduja siis võib pistoksad torgata otse peenrasse, kus on kerge liivakas muld. Kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast
ja ettenähtud korras kahjutustada. kohta loomadele ja lindudele poegi- Enne harjutuse korraldamist kogu- mis- ja pesitsusperioodil ning lepitak- takse teavet harjutusväljakul kaitsta- se kokku metsa majandamises ja jahi- vate looduse üksikobjektide (nt põ- pidamises harjutusväljakul. Metsas käitumise kohta kehtivad üldpiirangud Metsas on keelatud: 1) ilma loata raiuda kasvavaid puid ja 3) lõigata oksi kogudes kuuseoksi tü- süüdata lõkkeid; vele lähemalt kui 10 cm; 2) jätta lõke laagripaigast lahkudes 4) kaevata välikäimlat puude või vee- kustutamata; kogu vahetusse lähedusse; 177 keskkonnakaitse kaitsejõududes 5) lüüa puudesse naelu, jätta maha Metsas on lubatud: traate, nööre või kahjustada puid
tükike topsikaane sisse. Tikke tuleb hoida topsis peaga allapoole. Tulemasinast jätkub sama kauaks kui 500 tuletikust. Tulemasinat on võimalik kasutada ka siis, kui see on niiskunud. Raputa vesi maha. Puhu süütemehhanism tugevalt läbi ja räksi mõned korrad, kuni tulemasin hakkab uuesti tööle. Temperatuuri korral alla 0°C tuleb gaasiga täidetud tulemasinat hoida põuetaskus, sest muidu vedel süüteaine ei gaasistu. Tuletegemine Võta pihku korralik kimp kuivi kuuseoksi ja murra need kahekorra. Kui tarvis, aseta kimpu kasetohtu, kuusevaigu tükke, laaste või muud kergestisüttivat materjali. Teise käega hoia kimbu all süüdatud tuletikku, tulemasinat või kasetohtu. Kui oksad on tuld võtnud, pööra ja liiguta kimpu seni, kuni see põleb korralikult. Aseta kimp tuleasemele ning lao peale peenikesi, pisut jämedamaid ja keskmise jämedusega puid. Pole ohtu, et tuli lämbub, kui asetad puid peale hõredalt. Sedamööda, kuidas tuli
annaabi.ee 
