Soojusülekanne elektriaparaatides Voolujuhti läbiva voolu tulemusena tekivad juhis alati kaod. Selle tulemusena eralduv soojus kandub juhti ümbritsevasse keskkonda. Soojusülekanne toimub alati kuumemalt osalt külmemale kuni nende temperatuurid tasakaalustuvad, kusjuures mida suurem on temperatuuride vahe, seda intensiivsemalt toimub soojusülekanne. Eristatakse kolme soojusülekande vormi - soojusjuhtivus, konvektsioon ja kiirgus. Soojusjuhtivuse all mõistetakse materjali omadust spontaanselt ära anda soojusenergiat kuumemalt kehalt külmemale, aineosakeste vastumõju tulemusena. See võib toimuda nii keha
Selleks tuleb soojusenergia abil ajada vesi keema, veeaur juhtida turbiini labadele, need panevad tööle generaatori, mis tekitab elektrienergiat. Soojusjuhtivustegur näitab, milline hulk soojust kandub läbi pinnaühiku ühikulise temperatuurigradiendi korral Soojusenergias gaasid peaaegu puuuduvad. SOOJUSJUHITUVUS ON SUUREM TAHKES KUI VEDELAS OLEKUS JA VEDELAS SUUREM KUI GAASILISES OLEKUS SOOJUSJUHTIVUS - TERMILISE ENERGIA EHK SOOJUSENERGIA SPONTAANNE KANDUMINE KUUMEMALT KEHALT (VÕI KEHAOSALT) KÜLMEMALE KEHALE (KEHAOSALE ) AINEOSAKESTE VASTASMÕJU TAGAJÄRJEL Mittemetal. tahked ained AINE SOOJEMAS OSAS TOIMUVAD SUUREMA ENERGIAGA AATOMITE VÕNKUMISED ANNAVAD SELLE ENERGIA ÜLE NAABERAATOMITELE , KANDES ENERGIA AINE KÜLMEMASE OSSA
5.Erisoojuse definitsioon 6.Ülesanded,soojushulge valem,tüüpe on 4. Vastused. 1.*Siseenergia-koosneb kineetilisest ja potensiaalsest keha energiast. *Soojushulk-siseenergia hulk,mis kandub teistele kehadele või siis teiselt kehalt antud kehale. *Soojusjuhtivus-siseenergia kandumineühelt aineosakeselt teise aine osakesele. *Soojuslik tasakaal-kaks keha sama temperatuuriga 2.Soojusülekande liigid-1.Kokkupuude 2.Kiirgusena-päikeselt või lõkkelt 3.Konvektsioon 3.Kandub alati kuumemalt kehalt külmemale soojusliku tasakaalu suunas. 4.Termose töö põhimõte seisneb võimalikult halvas soojusjuhtivuses. 5.Aine erisoojus näitab,kui suur soojushulk peab kehale kanduma,et keha massiga 1 kg soojeneks 1kraadi võrra. 6.Soojushulga valemtüüpe- Q=c*m(tk-tm) tm=tk-Q/m tk=Q/c*m (pluss) tk m=Q/c(tk-tm) NB! / on jagamismärk .
Molekulaari kineetilise põhivõrrand on: Rõhk ideaalses gaasis on võrdeline molekulide kontsurtatsiooniga ja molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ruutkeskmise kiiruseks nim. juurt juure kiiruste ruutude alitmeetrilise kiirusest. Temperatuuril on kaks käsitlust ja esiteks temp. on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ainet soojuslikkus aine tasakaalus. Teiseks temp. on füüsikaline suurus, mis iseloomustab molekulide keskmist kiirust. Soojus läheb kuumemalt kehalt külmemale see protsess toimub siis kui on saabunud soojuslik tasakaal. Temp. mis on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga nim. absoluutseks energiaks. Eksisteeri madalam võimalik temp. mille juures molekulid seisavad. Isoprotsesside korral jääb mõni gaasimoleku parameetritest samaks. Tuntumad isoprotsessid on isabaariline, isotermiline, isohooriline. Isotermiline protsses(temp on jääb). Avastjad Boyle ja Mariotte`i seadus isotermilise protsessi korral
Kuumad kehad saavad jahtuda ja külmad soojeneda. Näiteks on köök, kus on elektriradiaator ja külmkapp. Juku tuleb võtab külmkapist süüa ja jätab ukse hajameelsusest praokile. Kohe hakkab toa soojus kanduma külmkappi ning tekibki soojuslikust protsessist lähtudes ,,korratus" st toimub külmkapi- ja köögitemperatuuri segunemine. Külmkappi uks pannakse aga kinni ning kuna tuba on külmaks läinud lülitatakse sisse radiaator. Nüüd hakkab radiaatorilt kui kuumemalt kehalt kanduma soojus kööki ja nende temperatuuride segunemisel köögi üldine temperatuur tõuseb. Siit edasi võib köögitemperatuur halvema soojustuse tõttu kanduda läbi akna omakorda ka õue ning toimuks järjekordne temperatuuride segunemine. Selle tõttu tahavadki inimesed oma majad hästi soojustada ja ka sellepärast on üldjuhul külma ajaga toatemperatuur madalam või siis elektriarved suuremad(elektrikütte puhul).
Füüsika printsiip- looduse kohta käivat kõige üldisemat tõdemust, mis vastab absoluutselt kõikide eksperimentide tulemustele, nimetatakse füüsika printsiibiks. Atomistlik printsiip- ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip- kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Kivi kukub ikka allapoole Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale Tõrjutuse printsiip- kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. Superpositsiooniprintsiip- mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Absoluutkiiruse printsiip- puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis.
Füüsika printsiip- looduse kohta käivat kõige üldisemat tõdemust, mis vastab absoluutselt kõikide eksperimentide tulemustele, nimetatakse füüsika printsiibiks. Atomistlik printsiip- ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip- kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.Kivi kukub ikka allapoole,Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale Tõrjutuse printsiip- kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. Superpositsiooniprintsiip- mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Absoluutkiiruse printsiip- puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis. Klassikaline ja kaasaegne füüsika- *Seda makromaailma kirjeldavat
TÄHED -- KUUMAD GAASIKERAD Tähed on muidugi päikesed -- samasugused nagu meie Päike -- gaasikerad, mis tekitavad energiat ja saadavad välja kiirgust. Neid on igas suuruses. Näiteks punaste kääbustähtede mass võib olla kümnendik Päikese omast. Ülihiidude mass võib olla Päikese massist sada korda suurem. Tähe saatuse otsustab tema mass -- temas sisalduv ainehulk. Mida suurem mass, seda kuumemalt, heledamalt ja kiiremini see põleb. Kõige kuumemate tähtede pinnatemperatuur ületab 25 000 ºC. Tähti on väga palju ja tavaliselt pole nad üksi. Nad moodustavad koos mitmiktähti ja täheparvi. KUIDAS TAEVAKEHI UURITAKSE Kõige lihtsam on taevakehi Maa pealt vaadata. Maalt võib taevst palja silmaga vaadata ja seejuures ka lihtsamaid mõõtmisi läbi viia. Täpsemad maapealsed vaatlused said võimalikuks teleskoobi leiutamisega.
Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Ülekandenähtus - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Aerodünaamika - aeromehaanika haru, mis uurib gaaside liikumist ja gaasis liikuvatele kehadele mõjuvaid jõude. · Vedelkristall - vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära. · Pindpinevus - nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas
printsiip, Superpositsiooniprintsiip, Absoluutkiiruse printsiip. Printsiipe kasutatakse füüsikas ja aksioome matemaatika. Sarnasus on see, et matemaatilisi valemeid kasutataksegi füüsikas. Atomistlik printsiip- aine kui ka väli ei ole lõputult osadeks jagatav. (juustutükki lõigates ühel hetkel enam väiksemaks ei saa lõigata) Energia miinimumi printsiip- kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.(soojus kandub alati kuumemalt külmemale kehale, kivi kukkub allapoole jne) Tõrjutuse printsiip- ainelisi objekte ei saa üksteise sisse panna ( õuna ei saa pirni sisse panna) Absoluutkiirse printsiip- puhalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega.( valguse liikumine- ei sõltu ka teistest) Superpositsiooni printsiip- väljad ei sega üksteist ja nende mõjud liituvad. (laserite läbimine üksteisest).
väga hea Konvektsioon Puudub Väga hästi, Väga hästi Puudub põhiline Soojuskiirg. Neeldub Neeldub Hästi, Väga kiiresti(sõltub kiiresti(sõltub neeldub hea, ainest) ainest) aegalaselt ainuke Sj -on ülekandumine ühelt kehalt teisele kuumemalt külmemale molekulide põrgete tulemusena K- ülekandumine vedelike ja gaasi voolude liikumise teel soojeneb ->paisub-> Sväheneb->tõuseb SK Sü alaliik, toimib ilma aineosakeste vahenduseta. Ka vaakumis. Infra valgus sugulane valgusele ja raadiolainetele. Neeldumine/kiirgumine sõltub: a)temp b) tumedusest. Samal temp kiirgavad paremini tumedad.
Soojusnähtused. 1. Siseenergia olemus ja selle muutmise viisid: Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja nende vahelise vastastikmõju potentsiaalse energia summa a. Soojusülekande teel – Q=∆U (∆U – siseenergia muut) (Q – soojushulk – iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energia hulka) Soojendamine – Q>0 ∆U>0 Jahutamine – Q<0 ∆U<0 Soojusjuhtivus – soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel (metallid) Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis Soojuskiirgus – soojuse levimine kehade poolt kiiratava, temperatuurist sõltuva elektromagnetkiirguse mõjul b. Mehaanilise töö tegemisel ∆U= –A (Q=0) (A – mehaaniline töö) Välisjõudude töö tegemisel – A<0 U>0 Süsteemisisesed jõudude töö tegemisel – A>0 ∆U<0 2. Ideaalne gaas: a
kompaktseadet, kus on üks seade kogu majatehnika jaoks. Seal on integreeritud ventilatsioon, küte ja soe vesi. Soojusenergia kõrge hinna tõttu muutub üha olulisemaks hoonete sooajapidavamaks muutmine, millest tulenevalt on võetud kasutusele uued soovituslikud hoonete välispiirete soojajuhtivuse suhtes. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Soojusjuhtivus on konvektsiooni ja soojuskiirguse kõrval üks soojusülekande vorme. Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides. Kehade soojusjuhtivusega puutuvad inimesed kokku iga päev. Kui näiteks külm lusikas asetada kuuma vette, siis kõigepealt soojeneb vees olev osa, seejärel
Keskmine õhurõhk on 1.01325 bari. Temperatuur 0 Kelvinit = - 273o C Soojushulk Soojushulk iseloomustab molekulide soojusliikumise energia kandumist ühelt kehalt teisele. Soojushulk sõltub liikuvate molekulide arvust mis omakorda on võrdeline aine massiga e. kogusega. Soojushulga mõõtühik on: dzaul J Sageli kasutatakse ühikut kalor. 1 kalor on soojushulk, mis kulub 1 kilogrammi vee soojendamiseks 1o võrra. Soojuse levik Soojuslevib loomulikul teel ainult kuumemalt kehalt külmemale. Keha kuumeneb, kui temale kandub kusagilt soojusenergiat või temas muudetakse soojuseks muud liiki energiat. Soojus võib levida kolmel moel: I. Soojusjuhtivus puhul levib soojus keha osakeste vahetu kontakti teel, seda eeskätt tahkete kehade puhul II. Soojusülekanne e. konvektsiooniks nimetatakse soojuse levikut, mis tekib vedeliku või gaasiosakeste edasiliikumise või segunemise tulemusel. III
väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip, mille kohaselt: 1) kõik kehad looduses tahavad saavutada alati min. potensiaalset energiat 2) ükski keha looduses ei saa saavutada kunangi nullenergiat ega omada abs. miinimum temperatuuri(-273) Energia miinimumi printsiibi kehtimist kinnitavad näited järgmistest nähtustest: · Kivi kukub ikka allapoole · Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale · Kompassi magnetnõel võtab ruumis kindla asendi põhja-lõuna sihis · Aatomid kiirgavad ülearuse energia valgusena välja -- ained hakkavad kuumutamisel ning elektrivälja toimel helenduma. Aine ja välja printsiip, mille kohaselt ei saa ühes ja samas punktis olla 2 täpselt ühesugust keha. Teisisõnu: Pauli keelu printsiip, mille kohaselt ühes ja samas punktis ei tohi korraga olla 2 osakest, mille energiad on täpselt ühesugused.
Julio de Parc, Frank Malina, Nam June Paik. Tsivilisatsiooniproduktide kasutamine kunstiainena, häppeningid, popkunsti põhimõtted rakendatud kuumemalt, moesolevate poliitiliste meeleolud väljendamine, Mel Ramos, Öyvind Fahlström, Wolf Vostell, päevakajalisus. Hüperrealism: popkunsti edasiarendus, popi pöördumine banaalse
Uurimustöö tulemusena jõudsin järeldusele, et tähed sünnivad suurtes tolmuosakestest ja gaasilisest vesinikust koosnevates pilvedes, mida nimetatakse udukogudeks. Raskusjõud tõmbab udukogu osakesi kokku tompudeks, mis omakorda tõmbuvad veel kokku, hakkavad kiiresti pöörlema ja jagunevad lõpuks mitmesajaks väikesiks osakeseks, millest igaühest saab lõpuks täht. Tähe saatuse otsustab see, kui suur on temas sisalduv ainemass ja kui kuumalt ja heledalt see põleb. Mida kuumemalt põleb, seda lühem on eluiga. Tähed sünnivad prototähena, küpseks saades püsivad tähed suurema osa oma elust. Kui vesinik saab tähe sisemuses otsa, tõmbub suure massiga tähe südamik kokku, täht paisub ja muutub punaseks hiidtäheks ja lõpetab supernoova plahvatusega. Suure massiga tähed plahvatavad ja moodustavad musta augu, väiksema südamikuga tähed muutuvad neutrontähtedeks. Tagasihoidlikud tähed, nagu ka päike, ei kuumene nii palju, et võiksid plahvatada
kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Plastse deformatsiooni käigus muutuvad metalli mehaanilised omadused: suureneb tõmbetugevus ja kõvadus, väheneb plastsus. 12. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. 13. Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Hõbe, vask. 14. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Hõbe, vask. 15. Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kergsulav elavhõbe, rasksulav metall titan 16
omadustega osadeks. Mõlemal on olemas vähimad osad, mida aine korral nimetatakse alusosadks aga välja korral kvantideks. 30.Sõnasta energia miinimumi printsiip Energia miinimumi printsiip- Kõik iseeneselikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada ja suunduda minimaalse energiaga olekusse. N: kivi kukub allapoole, soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale. 31.Too näiteid, tõrjutuse printsiibi kehtivuse kohta. Tõrjutuse printsiip- makromaailmas tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjus- vesi ja keha ei saa üheskoos samas ruumiosas paikneda sellepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja. Veejoad ei saa teineteist segamatult läbida. Mitteaineliste objektide puhul tõrjutuse printsiip ei kehti. 32
Asukohta, kus Maa külgetõmbe energia on kõige väiksem. · Kirjeldatud näide väljendab energia miinimumi printsiipi. Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada ja suunduda minimaalse energiaga olekusse. 1. Kivi kukub ikka allapoole 2. Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale 3. Kompassi magnetnõel võtab ruumis kindla asendi põhja-lõuna sihis TÕRJUTUSE PRINTSIIP · Tõrjutuse printsiip makromaailmas tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. NT.Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjuseks on see, et vesi ja keha ei saa üheskoos samas ruumiosas paikneda seepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja.
w rev - w 0 1. Selgitage järgmisi keemilise termodünaamika kuumemalt kehale külmemale. Kui gaas paisub mahust põhimõisted:termodünaamiline süsteem, vaakumisse siis x suureneb , q paisub, saabub tasakaal. tasakaal,temperatuur. 5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile , kokkusurumisel: Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala? isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral.
suletud süsteemis soojusjuhtivuse teel. Seega soojuslevi põhjustab temperatuuride erinevus. Soojus levib kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. Soojuslevi viisideks on: juhtivus, konvektsioon, kiirgus. Keha soojuslikku seisundit ja keha molekulide liikumise kineetilist energiat iseloomustab keha temperatuur. 14. Soojusjuhtivus, Fourier-i seadus Soojusjuhtivus – soojuse (energia) edasi kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. Molekulide liikumisenergia edasikandumine võib toimuda: tahketes ainetes (kristallvõresse seotud molekulide ja vabade elektronide (metallidel) võngetena), vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega, gaasides: juhuslikult liikuvate molekulide juhuslike kokkupõrgete tulemusena. Fourier’i seadus – kirjeldab soojusvoogu ehk soojusvoolu tihedust. Seadus väidab, et
paiknevad , katla trumli lemises osas ja on ettenhtud, ta peab automaatselt avanema ja on ette nhtud auru vlja laskmisest (kui auru rhk tuseb le lubatava) neid on tavaliselt 2 : t ja kontroll klapid. ##SOOJUSVAHETID## Soojusvahetite klassifikatsioon ja iseloomustus: mis on soojusvaheti?soojusvaheti on ettenhtud juba olemasoleva soojuse leandmiseks helt kehalt teisele kehale , pole oluine kas on vedel tahke vi gaasiline , kuumemalt kehalt madalama temp kehale, soojusvahetites vivad toimuda mitmesugused soojuslikud protsessid naguniteks soojusvahetistes toimub kehade temp. muutus. seal toimub aurustumine vib toimuda, keemine kondenseerumine, hiljem nimetame seda kondensaatoriks, sulamine vib toimuda, tahkumine. nedes protsessides mis toimuvad soojusvahetites, vib osaleda kas kaks vi rohkem keha neid kehasid mis osalevad lal mainitud protsessides nimetatakse SOOJUSKANDJATEKS . Soojuskandjad vivad olla , gaasilised vedelad
Maasisese soojusenergia allikad: 1) algne soojus mis kogunes Maa moodustamisel temale langevate osakeste (asteroidide, planetesimaalide jmt) põrkumise kineetilise energia muundumisel soojusenergiaks; 2) radioaktiivsete isotoopide lagunemisel eralduv soojus, 3) mineraalide kristallstruktuuride kollapseerumisel eralduv energia (aatomite pakinduse muutus) Maasisese soojusülekande/edasikandmise viisid: 1) konduktiivne transport e. osakeste soojusjuhtivuse teel kuumemalt alalt Maa sisemuses külmema ala e. maakoore suunas. Kivimid on üldiselt halvad soojusjuhid ja kui see oleks ainus soojuse edasikandmise viis, siis peaks algselt sisemuses sulanud Maa veel tänapäevani olema sulas olekus... 2) konvektiivne transport e. konvektsioonvoolude teel - kuumenenud ainese paisumine erikaalu vähenemine ja tungimine ülespoole (see viis on palju efektiivsem) 16. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle väärtus Maa erinevates geostruktuursetes
kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut vähimat osakest. • Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. • Näited? kivi kukkumine, soojuse levik kuumemalt kehalt külmemale, magnetnõela orienteerumine, valguse kiirgumine aatomist . • Tõrjutusprintsiip - ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse. • Tõrjutusprintsiip makro ja mikromaailmas (Pauli keeluprintsiip). • Väljade liitumine ehk superpositsiooniprintsiip • Superpositsiooniprintsiip tuleneb tõrjutusprintsiibi mittekehtivusest välja korral. • Näiteks tõrjutusprintsiibi kehtivus aine korral (kaks veejuga põrkuvad kokku)
Termodünaamika kolmanda seaduse järgi on 0K. Selles olekus peaks aatomite ja molekulide liikuvus olema madalaim, mis olla saab. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks ühe temperatuuri ühiku võrra. Soojusmahtuvus Keha soojusmahtuvus näitab, kui suur soojushulk tuleb sellele kehale anda, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. Soojusjuhtivus on nähtus, kus soojusenergia kandub ühelt kehalt teisele (kuumemalt külmemale). Konvektsioon on suurte ainehulkade liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis, tekib raskusjõu toimel. Advektsioon on õhu horisontaalne ümberpaigutumine atmosfääris. Absoluutselt must keha on keha, mille neelamisvõime on 1 (neelab kogu langenud valguse). Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise näitaj. Kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel.
16 23. Temperatuur. Absoluutse temperatuuri skaala ja selle seos Celsiuse skaalaga. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Temperatuur suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Temperatuur on KEHA MOLEKULIDE LIIKUMISE KESKMISE KINEETILISE ENERGIA MÕÕT. Kõnekeeles räägime, et soojendame mingit keha, kuid füüsikaliselt tähendab see, et suurendame keha siseenergiat. Seda saab teha näiteks viies keha kontakti kuumema kehaga või ka kiirguslikul teel. Kuumemalt kehalt (sealt, kus molekulid liiguvad kiiremini) läheb soojus jahedamale kehale (sinna, kus molekulid liiguvad madalama kiirusega). Nn. soojust väljendab füüsikaline suurus SOOJUSHULK, mile tähis on Q ja ühikuteks dzaulid (J). Soojushulk - siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või annab ära. Siseenergia (U) - ideaalse gaasi puhul nimetatakse siseenergiaks kõigi molekulide summaarset kaootilise liikumise kineetilist energiat.
kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut vähimat osakest. · Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. · Näited? kivi kukkumine, soojuse levik kuumemalt kehalt külmemale, magnetnõela orienteerumine, valguse kiirgumine aatomist . · Tõrjutusprintsiip - ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse. · Tõrjutusprintsiip makro ja mikromaailmas (Pauli keeluprintsiip). · Väljade liitumine ehk superpositsiooniprintsiip · Superpositsiooniprintsiip tuleneb tõrjutusprintsiibi mittekehtivusest välja korral. · Näiteks tõrjutusprintsiibi kehtivus aine korral (kaks veejuga põrkuvad kokku)
väiksemaks jääb ebavõrdsete jaotuste tõenäosus. L. Boltzmann seostas selle entroopia väärtusega, tõestades valemi kus on vastava oleku tõenäosus. Seega vastab maksimaalse entroopiaga olekule alati suurima tõenäosusega olek. Tulemus on universaalne: ta kehtib nii erinevate gaaside segunemisel kui ka erineva kiiruste jaotusega (temperatuuridega) süsteemide ühinemisel. Nimelt selle tõttu toimub temperatuuride ühtlustumine ja soojuse üleminek kuumemalt kehalt külmemale. Ka vastupidised protsessid on statistiliselt võimalikud, kuid molekulide väga suure arvu tõttu ülimalt väikese tõenäosusega. Entroopia kasvu seadus tähendab süsteemide üleminekut maksimaalse tõenäosusega olekusse. Selles seisnebki termodünaamiliste protsesside pöördumatus. Väidetakse, et just paljukomponendiliste süsteemide üleminek suurema statistilise tõenäosusega olekusse määrabki aja kulgemise suuna - nn. ajanoole. Mida
väiksemaks jääb ebavõrdsete jaotuste tõenäosus. L. Boltzmann seostas selle entroopia väärtusega, tõestades valemi kus on vastava oleku tõenäosus. Seega vastab maksimaalse entroopiaga olekule alati suurima tõenäosusega olek. Tulemus on universaalne: ta kehtib nii erinevate gaaside segunemisel kui ka erineva kiiruste jaotusega (temperatuuridega) süsteemide ühinemisel. Nimelt selle tõttu toimub temperatuuride ühtlustumine ja soojuse üleminek kuumemalt kehalt külmemale. Ka vastupidised protsessid on statistiliselt võimalikud, kuid molekulide väga suure arvu tõttu ülimalt väikese tõenäosusega. Entroopia kasvu seadus tähendab süsteemide üleminekut maksimaalse tõenäosusega olekusse. Selles seisnebki termodünaamiliste protsesside pöördumatus. Väidetakse, et just paljukomponendiliste süsteemide üleminek suurema statistilise tõenäosusega olekusse määrabki aja kulgemise suuna - nn. ajanoole. Mida keerukam on
Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandmise mikroskoopiline moodus. Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: · Molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia; · Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; · Tuumaenergia. Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Soojusjuhtivus on konvektsiooni ja soojuskiirguse kõrval üks soojusülekande vorme. Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele. Soojusülekanne toimub alati soojemalt kehalt külmemale. Amorfsus on ainete üks olekutest
26 Keha siseenergia ei sõltu keha kui terviku mehaanilisest liikumisest ja asendist teiste kehade suhtes. Keha siseenergia oleneb: keha temperatuurist, aine olekust, keha deformatsioonist. Keha siseenergia võib muutuda: mehaanilise töö tegemisel, soojusülekande kaudu. Keha siseenergia kõikide muutustega kaasneb teise keha või kehade süsteemi energia muutumine. Siseenergia ülekandumine kuumemalt kehalt külmemale toimub iseenesest. Selleks, et külmem keha annaks osa oma siseenergiast kuumemale, tuleb aga teha mehaanilist tööd. 3. Molekul Molekul on aine väiksem osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekul on keerulise ehitusega ta koosneb aatomitest 1 Molekulide mõõtmed on väga väikesed, umbes cm. 100000000
Ka meie Päike on täht. Tähed esinevad peaaegu ükskõik millistes mõõtudes. Näiteks vähem kui kümnendik meie Päikese massist võivad esineda punased kääbustähed. Kuid näiteks Päikese massist sadu või isegi tuhandeid kordi suuremad on ülihiidude massid. Linnutee galaktikas esinevad enamasti just punased kääbused. Seda, et kui suure massiga on täht, määrab tähe eluaja ja ka lõpu. Mass väljendab keha ainehulka. Näiteks mida suurem on tähel mass, seda kuumemalt ja heledamalt täht põleb. Tähe põlemise ajal esinevad termotuumareaktsioonid, mille käigus muutuvad aatomituumad. Tähtede värvus sõltub samuti temperatuurist. Näiteks sinised tähed on kõige kuumemad, mis on rohkem kui 25 000 kraadi. Kuid nendest kuumemad on sinised ülihiiud, sest nendes põleb vesinik kiiremini. Punased tähed on kõige väiksema temperatuuriga, mis ulatub alla 3200 kraadi. Paljud tähed on aga kollased nagu meie Päike. Tähe eluea
maailma, milles avaldub paljastatud eimiski," kirjutas Malevits. POSTPOP JA HÜPERREALISM Popkunsti klassikute ,,jahedus" ei sobinud enam hästi kümnendivahetuse atmosfääri. See-eest levis nii USA-s kui Euroopas massiline järelvägi, kes olid omaks võtnud tsivilisatsiooniproduktide kasutamise kunstiainena, samuti häppeningide idee, assamblaazitehnika, fotomontaazi ja selle ülekandmise lõuendile ning muud popkunsti põhimõtted, kuid rakendasid neid ,,kuumemalt", näiteks reklaamiparoodiaga segatud erootika teenistusse, kuid hoopis sagedamini moesolevate poliitiliste meeleolude väljendamiseks. Harrastati plakatlikke, otseütleva poliitilise sõnumiga teoseid, aga tihti ka poliitikat segamini absurdse või satiirilise naljaga. Selline kunst tahtis olla päevakajaline ja sageli ainult selleks ta jäigi. Seda tüüpi postpopi esindajad on vähesed säilitanud mingi tähtsuse kunstiajaloo jaoks. Mõned huvitavamad kunstnikud on näiteks MEL RAMOS (s
(atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema Murdumisnäitaja ehk refraktsiooninäitaja - dimensioonitu suurus, mis näitab, mitu korda erineb valguse või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis Elektrijuhtivus - võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel Soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Lahustuvus - tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus Absorptsioon – neelduvus, imavus
isotermsest kokkusurumisest temperatuuril T2 ja adiabaatsest kokkusurumisest. Carnot' tsükli kasutegur avaldub seosena = (T1-T2)/T1, kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. Clausiuse taandatud soojushulgad abimõisted üleminekul entroopia mõiste soojuslikule (klassikalisele) tõlgendusele, tulenevad Carnot' tsükli käsitlusest. Iseloomustavad soojuse liikumist kuumemalt kehalt külmemale. Entroopia mõiste soojuslik (klassikaline) tõlgendus defineerib vaid entroopia muudu S = Q / T, kus S on entroopia muut, Q- protsessis üleantud(hajunud) soojushulk ja T absoluutne temperatuur. Entroopia mõiste soojuslik käsitlus lubab seletada küll soojuse hajumist suletud süsteemis, kuid ei seleta iseeneslikke isotermseid protsesse ( näit. Isotermne difusioon).
probleem, läheneti kontseptualismile. POSTPOP JA HÜPERREALISM Popkunsti klassikute ,,jahedus" ei sobinud enam hästi kümnendivahetuse atmosfääri. See- eest levis nii USA-s kui Euroopas massiline järelvägi, kes olid omaks võtnud tsivilisatsiooniproduktide kasutamise kunstiainena, samuti häppeningide idee, assamblaazitehnika, fotomontaazi ja selle ülekandmise lõuendile ning muud popkunsti põhimõtted, kuid rakendasid neid ,,kuumemalt", näiteks reklaamiparoodiaga segatud erootika teenistusse, kuid hoopis sagedamini moesolevate poliitiliste meeleolude väljendamiseks. Harrastati plakatlikke, otseütleva poliitilise sõnumiga teoseid, aga tihti ka poliitikat segamini absurdse või satiirilise naljaga. Selline kunst tahtis olla päevakajaline ja sageli ainult selleks ta jäigi. Seda tüüpi postpopi esindajad on vähesed säilitanud mingi tähtsuse kunstiajaloo jaoks. Mõned huvitavamad kunstnikud on näiteks MEL RAMOS (s
POSTPOP JA HÜPERREALISM Popkunsti klassikute ,,jahedus" ei sobinud enam hästi kümnendivahetuse atmosfääri. See-eest levis nii USA-s kui Euroopas massiline järelvägi, kes olid omaks võtnud tsivilisatsiooniproduktide kasutamise kunstiainena, samuti häppeningide idee, assamblaazitehnika, fotomontaazi ja selle ülekandmise lõuendile ning muud popkunsti põhimõtted, kuid rakendasid neid ,,kuumemalt", näiteks reklaamiparoodiaga segatud erootika teenistusse, kuid hoopis sagedamini moesolevate poliitiliste meeleolude väljendamiseks. Harrastati plakatlikke, otseütleva poliitilise sõnumiga teoseid, aga tihti ka poliitikat segamini absurdse või satiirilise naljaga. Selline kunst tahtis olla päevakajaline ja sageli ainult selleks ta jäigi. Seda tüüpi postpopi esindajad on vähesed säilitanud mingi tähtsuse kunstiajaloo jaoks. Mõned huvitavamad kunstnikud on näiteks MEL RAMOS (s
Ka meie Päike on täht. Tähed esinevad peaaegu ükskõik millistes mõõtudes. Näiteks vähem kui kümnendik meie Päikese massist võivad esineda punased kääbustähed. Kuid näiteks Päikese massist sadu või isegi tuhandeid kordi suuremad on ülihiidude massid. Linnutee galaktikas esinevad enamasti just punased kääbused. Seda, et kui suure massiga on täht, määrab tähe eluaja ja ka lõpu. Mass väljendab keha ainehulka. Näiteks mida suurem on tähel mass, seda kuumemalt ja heledamalt täht põleb. Tähe põlemise ajal esinevad termotuumareaktsioonid, mille käigus muutuvad aatomituumad. Tähtede värvus sõltub samuti temperatuurist. Näiteks sinised tähed on kõige kuumemad, mis on rohkem kui 25 000 kraadi. Kuid nendest kuumemad on sinised ülihiiud, sest nendes põleb vesinik kiiremini. Punased tähed on kõige väiksema temperatuuriga, mis ulatub alla 3200 kraadi. Paljud tähed on aga kollased nagu meie Päike. Tähe eluea
Ka meie Päike on täht. Tähed esinevad peaaegu ükskõik millistes mõõtudes. Näiteks vähem kui kümnendik meie Päikese massist võivad esineda punased kääbustähed. Kuid näiteks Päikese massist sadu või isegi tuhandeid kordi suuremad on ülihiidude massid. Linnutee galaktikas esinevad enamasti just punased kääbused. Seda, et kui suure massiga on täht, määrab tähe eluaja ja ka lõpu. Mass väljendab keha ainehulka. Näiteks mida suurem on tähel mass, seda kuumemalt ja heledamalt täht põleb. Tähe põlemise ajal esinevad termotuumareaktsioonid, mille käigus muutuvad aatomituumad. Tähtede värvus sõltub samuti temperatuurist. Näiteks sinised tähed on kõige kuumemad, mis on rohkem kui 25 000 kraadi. Kuid nendest kuumemad on sinised ülihiiud, sest nendes põleb vesinik kiiremini. Punased tähed on kõige väiksema temperatuuriga, mis ulatub alla 3200 kraadi. Paljud tähed on aga kollased – nagu meie Päike. Tähe eluea
annaabi.ee 
