1. Sotsiaalmeedia 2. Positiivne mõju inimsuhetele 3. Negatiivne mõju inimsuhetele 4. Minu arvamus · Kokkuvõte Sissejuhatus Tänapäeval ei jää keegi puutumata sotsiaalmeediast. Raske on sellest võrgustikust välja jääda, kui arvutikasutamine koos internetis viibimisega pidevalt süveneb - paljudel juhtudel nõuab seda töö ja kool, kuid peab tunnistama, et ka vaba aeg sisustakse üha enam arvuti ees. Inimene on küllaltki sotsiaalne olend ning, et oma kuuluvustunnet rahuldada, kasutab ta põimuvalt töö, kooli ja vabaajaga sotsiaalvõrgustike. Nüüdseks tundub see trend juba väga tavaline, kuid tegelikult on see muutus vallanud meid vaid viimasel aastakümnel. Mis jälje on jätnud see inimsuhetele? 1. Sotsiaalmeedia Sotsiaalmeedia hõlmab endas interneti kõiki sotsiaalvõrgustike: nt Twitter, Facebook, MySpace, Youtube, Orkut jpt. Sotsiaalmeedia tarbimine pidevalt suureneb - sotsiaalvõrgustikes veedetakse
Põlvest põlve jagatakse vanu tarkusi, mis on omased vastavalt rahvusele ja mida ei tohiks iial ära unustada. Teoses õpetati oma rahvale ussisõnu, mis oli oluline rahva liitmisel, kuna just nemad olid ainsad, kes neid teadsid ning tegur, mis pani neid teistest eristuma. Peategelane Tambet, viimane inimene, kes mõistis ussisõnu, tundis ennast selles purunevas maailmas üksikult; midagi, mida ükski inimene ei tohiks oma elu jooksul tunda. See on inimese loomuses tunda kuuluvustunnet ja tihti nagu ka Tambet, oleme valmis tegema kõik, et seda ka tunda. Olgu selleks, siis oma uskumustele vastu minemine ja ussisõnade edasi õpetamine või sootuks midagi muud. Kõige ohtlikum ühe rahvuse kultuuri kadumisele ongi just nende tavade edasi õpetamise lõpetamine. Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus on oluline nii inimesele endale, et tunda ühtekuuluvustunnet ja ka rahvusele, et jääda püsima.
1. maksimeerib toetust: valija liikmed, eriti aktivistid raha, teave jne 2. viib ellu eesmärke 3. teostab huve Ülesanded vt slaid Erakondade sisekorraldus: Protoparteid- Kaadriparteid-väe toetajaid Massiparteid- suur hulk liikmeid, Pühendunud parteid- Laiahaardeparetid- parteid kus proovitakse meeldida kõigile valijatele Karelliparteid- kindel erakonna eliit ja liikmeskonna ja valijaskonna haldamine Motiveerimine Kolme sorti stiimulid: Ainelised Solidaarsusstiimulid annavad kuuluvustunnet, suur arv inimesi aga kompetents on nõrk Eesmärgilised Erakonnasüsteem: D´HONTE JADA 1 2 3 4 5 SAINT-LAGUE 1 3 5 7
kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõte-test, mis tähendas humanitaaralade ja nende õpetajate terava surve alla langemist. Uue ärkamisaja murranguliseks aastaks kujunes 1987, mil leidis aset fosforiidikampaania vastu protesteeri-mine, loodi Eesti esimene poliitiline rühm (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp), esimene demo-kraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon (Eesti Muinsuskaitse Selts). Hiljem toimusid ühte- kuuluvustunnet suurendavad üritused: laulev revolutsioon, ,,Eestimaa laul", mis kulmineerusid Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise, Rahvarinde survetega kaasnenud EKP leevendustega, lubamaks Eesti lipu kasutamise, kuulutamaks eesti keele riigikeeleks. Suveräänsust lootvate eestlaste vastulöökiteks kujunesid aga ENSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise ja Töökollektiivide Ühendnõukogu tekked, taotledes, et kõik jääks nii, nagu on (status quo). Vastuseisud said
,,Ilma keeleta on mõtted vaid üks ebamäärane kaardistamata udukogu." (Ferdinand de Saussure) Keel kui identiteedi kandja Keel * info edastaja, * tööriist, mille abil inimesed oma elu ühiskonnas korraldavad Miks mitte üks keel kogu maailmas?! lihtne suhelda PARAKU: keel on identiteedi väljendaja (keeli tuhandeid) Identiteedi tuum rahvuskeel (ka eestlastel) (võib olla ka religioon, kultuur, riietus, toit...) keele abil luuakse inimeste vahel sidemeid ja kuuluvustunnet Identiteedi näitajad veel: * piirkondlik murre vihje päritolule (võroke, saarlane) * sotsiaalne murre staatusele (rullnokkade keel Aiku ja Pets) Identiteedile viitab aktsent ehk hääldamisviis (nii sotsiaalne, paikkondlik kui ka rahvuslik) ,,Kui sa räägid inimesega keeles, millest ta aru saab, siis sa kõnetad ta mõistust. Kui sa kõneled temaga tema emakeeles, siis kõnetad sa tema südant." (Nelson Mandela) Keel kui emotsioonide väljendaja
Kui maailm nende ümber muutub, peavad tegelased oma nägemused kuuluvusest ümber kohandama. Näiteks kui isa naaseb Arktikast koju, tunneb ta end oma kodus võõrana, samas ei tunne ema end pererollis enam vabalt. Noorem vend, kes soovib oma elule mõtet anda, on küige parem näide kuulumist otsivast tegelasest. Pärast südamevalu suunab poiss oma viha ja ühineb jõuguga ning muudab isegi oma välimust. Erinevalt nooremast vennast ei tunne enamik tegelasi kunagi oma elus täielikku kuuluvustunnet. Surveavaldus, karistused Ameerika ühiskond oli 1900. aastate alguses täis rassismi, ksenofoobiat ja naiste allasurumist, mis pidurdas paljusid tegelasi täielikust elamisest. Seda väljendatakse kõige paremini tõrjutud inimeste, näiteks sisserändajate, mustanahaliste ja naiste kogemuste kaudu. Pärast madalate palkade eest kohutavatel tingimustel madalate töökohtade tegemist kurdab Tate, et see riik ei lase tal hingata. Ka Evelyni lämbuv korsett on üks näide
Rahvaluule näitab minu arvates eesti keele ja eestluse arengut. Kui mulle öeldakse sõna rahvaluule, siis tulevad meelde eelkõige igasugused värssides teosed ja põlvest põlve edasi antud lood. Tänapäevase rahvaluulega, mis on siis ka ahelkirjad ja netianektoodid, koolis ma kokku ei puutunud. Praegu ajakirjanduses ja Internetis on neid küll, aga anektoote ma tavaliselt ei loe ja ahelkirju edasi ei saada. Kuigi ise olen ma ahelkirju saanud küll. Tänapäevaline rahvaluule minu kuuluvustunnet eestlaste sekka ei suurenda., vähemalt ahelkirjad ja netianektoodid küll mitte. Kerli jutust võib järeldada, et tema jaoks piirdub rahvaluule siiski vanemate pärimustekstidega. Uuema aja rahvalaulud tema nägemuse järgi veel teed pole täielikult sillutanud meie kultuuri. On tunda, et tema arvates on ravaluule II elu midagi paratamatut, millesse eriti suure vaimustusega ei suhtu. Rahvuslikkuse poole pealt toob ta välja selle, et
Sisekommunikatsiooni eesmärgid 6.8 · suurendada töötajate motivatsiooni ning edastada neile ettevõtte ärieesmärkide saavutamiseks vajalikku teavet kaasata töötajad praktiliselt ja emotsionaalselt organisatsiooni eesmärkide täitmisse aidata töötajal mõista tema rolli ettevõttes aidata kaasa ettevõttesisesele infovahetusele ja koostööle tagada ettevõttesisese kommunikatsiooni avatus ja kliendivajaduste täitmine luua ning suurendada kuuluvustunnet aidata selgitada ettevõtte rolli ühiskonnas Ebaefektiivne kommunikatsioon 11.1 Tagajärjed: · halb maine organisatsioonis ja väliste sihtrühmade seas vähese informeerituse tõttu ebaefektiivne tegutsemine võõrandumine kolleegidest, juhtkonnast, teistest osakondadest tööjõu suur voolavus uute töötajate aeglane sulandumine organisatsiooni vale arusaam ettevõtte eesmärkidest, väärtustest, plaanidest
tajutakse juhtidega suhtlemist ja kuivõrd adekvaatset infot juhtidelt saadakse. suhtlemine alluvatega (vastajaks on keskastme juhid ja juhid) määratleb kuidas tajutakse üles- ja allapoole kommunikatsiooni kvaliteeti ja kuivõrd ergutatakse alt-üles kommunikatsiooni. oma tööalase olulise info kättesaadavus peegeldab kuivõrd saadakse informatsiooni oma vahetu töökoha/osakonna vms plaanide kohta ( nt personali puudutavad teated). Vastav info suurendab töötajates kuuluvustunnet. kommunikatsiooni kanalid ja nende kvaliteet peegeldab suhtumisi olmesolevatesse kanalitesse nt e-mail, koosolekud, intranet, infotunnid, käskkirjad, korraldused (kirjalike ja suuliste korralduste selgus, lihtsus, kättesaadavus) ja teistesse olulistesse kommunikatsiooni kanalisse horisontaalne ja mitteametlik informatsioon peegeldab suhtlemisvõrgustiku aktiivsust, asjakohasust ja suhtlemisvoo vabadust (nt kuivõrd ollakse rahul horisontaalse suhtlemisega või
leidnud toetajaid vähemalt kahes grupis: biitnike* ja greaser’ite (grease – rasv, määre ingl. k.) hulgas. Barette kandsid meelsasti mõlemad ning must oli kõige šikim värv ja eksistentsiaalne ängistus kõige moodsam aksessuaar. Kui rebel’id (rebel – mässaja ingl. k. ) rõhutasid oma erinevust ja protesti vaid riietusega, siis greaser’id olid tõelised mässajad. Purunenud kodudest pärit teismelised hakkasid kogunema tänavatele, moodustades gänge, mis pakkusid neile teatud kuuluvustunnet ja mingis mõttes asendasid puuduvat perekonda. Inspireerituna Marlon Brando mootorratturi-look’ist filmis «The Wild One» («Metsik») sai neile tunnuslikuks kombinatsioon mustast nahkjakist ja teksapükstest, mis ühtlasi kaitses noahoopide eest ja pehmendas tsikli seljast kukkumist. Paha poiss või tüdruk oli moodne olla, sugugi kõik polnud nii pahelised, kui välja näidata proovisid. * Biitnikud – boheemlaslikule stiilile panid aluse kirjanikud ja kunstnikud
seda tõestab kõrge emakeelsuse protsent. Keel kui emotsioonide väljendaja On ka teisi etnilise identiteedi olulisi tunnuseid, nagu religioon, Keel on inimese mõttetegevuse peamine instrument ja pole siis kultuur, riietus või toit, kuid keelel on eriline roll, sest keele ime, et seda kasutatakse ka emotsioonide näitamiseks. Keel pole vahendusel luuakse inimeste vahel sidemeid ja kuuluvustunnet. muidugi emotsioonidele ainuke väljund; naer, nutt, oiged, kisa, Lisaks emakeelele märgivad identiteeti ka erinevad piirkondli- ohked ja üminad on kõik palju ürgsemad emotsioonide väljen- kud ja sotsiaalsed murded ühe keele sees. Piirkondlik murre vii- damise vahendid kui sõnad. Kuid ka sõnadel on emotsionaalne tab kõneleja päritolule ja sotsiaalne murre tema staatusele. laeng.
panuseid; rühmatöös on põhiline hea koostöö; · indiviidikeskne kultuur: vaba indiviidide kogu, meeldiv õhkkond, konfliktide vältimine; arvestatakse nii ühiseid kui isiklikke eesmärke. Tegelikkuses on need sageli segud erinevatest kultuuridest. Organisatsioonikultuuril on firma edu saavutamisel väga suur tähtsus mitmel põhjusel. Kõigepealt loob see alluvatele ettekujutuse antud organisatsioonist ja kindlustab nende kuuluvustunnet. Kultuur on organisatsiooni püsivuse ja järjepidevuse allikas, mis loob selle liikmetele turvatunde. Organisatsioonikultuuri tundmine hõlbustab uute liikmete kohanemist selles toimuvaga. Kultuur stimuleerib alluvate tööindu ja loovust. Tunnustades ja hüvitades töökaid ja loovaid liikmeid, määratleb organisatsioonikultuur vastavad rollimudelid. Organisatsioonikultuurid on unikaalsed. Igaühel on oma ajalugu, suhtlemismudelid, süsteemid
Organisatsioonikultuuri liigid Handy järgi: · Võimukultuur- juhi võimutäius, tugev kontroll · Rollikultuur klassikaline bürokraatlik struktuur · Eesmärgikultuur eesmärk pühendab abinõu · Indiviidikeskne kultuur vaba indiviidide kogu, arvestab nii ühiseid kui isiklikke eesmärke · Organisatsioonikultuur tõstab antud organisatsiooni esile teiste seast. See loob alluvatele ettekujutuse antud organisatsioonist ja kindlustab nende kuuluvustunnet, hõlbustab uute liikmete kohanemist, org püsivuse ja järjekindluse allikas, mis tekitab liikmetele turvatunde, stimuleerib töötajate tööindu ja loovust, määrab rollimudelid, uuringute põhjal on tugeva kultuuri puhul töötajad rohkem pühendunud ja sellest tulenevalt on tulemuslikkus kõrgem. 6. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist. Eetika määrab ära, mis on õige jam is vale, üldtunnustatud kõlblusnormide kogum
konkreetse sihtgrupini tudengiteni, ning positiivsemat mainet kujundada, osaledes erinevates projektides. Lisaks on särkide valmistamine ning nendele trükkimine võrdlemisi odav ja sellest tulenevalt on võimalik ka reklaami müüa atraktiivse ning konkurentsivõimelise hinnaga. Särkidel on ka positiivne mõju tudengitele, kes saavad särgi, mis samastab neid näiteks erinevatel spordivõistlustel teiste oma ülikooli tudengitega ning tekitab suurema kambavaimu ja rahuldada kuuluvustunnet. Samuti ei pea tudengid särgi ostmiseks raha kulutama. Toodangu puhul oleks negatiivne, kui tudengid särke ei kannaks nõnda ei jõuaks reklaam sihtgrupini. Negatiivse omaduse kõrvaldamiseks tuleb särk disainida võimalikult atraktiivseks. Varasemate lühiajaliste projektide jaoks tehtud reklaamidega t-särkide näitel TTÜ-s julgem siiski väita, et huvitavalt kujundatud särgid on atraktiivsed ning neid kantakse ka aasta peale tegeliku ürituse möödumist.
Religiooni funktsioonid Hirm ja ebakindlus tekitavad soovi otsida kaitset, apelleerida üleloomulikule. Praktiline, ratsionaalne vajadus (Malinowski) Universaalne ja kollektiivne alateadvus annab ümbritsevale tähendusi ja on terapeutiline (Jung). Religioon seletab ja annab vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele. (Aafrikas seletatakse õnnetusi paha maagiaga) Religioon suurendab psüühilist vastupidavust (suurendab rühma kuuluvustunnet). Religioon määrab hinnangud ja väärtused (ideoloogiline nähtus, mis määrab võimusuhteid ühiskonnas). Religioon Uskumuste ja maailmavaadete kultuurilielt organiseeritud tervik, mis loob sideme inimeste maise maailma ja üleloomuliku teispoolsuse vahel. Sild teispoolsusega ühendusse astumiseks ja ka sinna jõudmiseks. Institutsioon Maagia Ümbritseva keskkonnaga manipuleerimise viis. Katse erinevate rituaalidega kontrollida maailma,
Kui inimene laulab, levivad kehas helivibratsioonid. Erinevad häälikud on tuntavad erinevates kehapiirkondades. Laulu teraapilise mõju osas on tuntud tugevatel helivibratsioonidel põhinev kõrilaulutraditsioon, kus laulmine on vahendiks füüsilise ja psüühilise harmoonia loomisel. Aga ka tavalisel laulmisel võib olla teraapiline nüanss. Laulus peitub sõnum ja lauljal on alati midagi öelda kas endale või kuulajatele. (Lloyd Leno, H. 02.03.2011) Ühislaulu ajal võib kogeda tugevat kuuluvustunnet, tunnetada end ühena rühmast. Laulmine võib olla tunnetega tegelemine rõõm, kurbus, armastus, lahkuminek, kahjutunne ja unelmad on sageli põimitud laulusõnadesse ja viisi. Laulmine võib olla enesetunde tõstmine laulus võib muutuda kelleks tahes, elada, kus iganes, ja teha, mida tahes. Laulu abil võib minna mälestustesse laulude hulgast võib iga inimene leida selle, mis räägib just tema minevikust. Laulu kaudu võib käsitleda suhet lähedastega (näiteks laulud emast)
selle liigne rakendamine võib tekitada bumerangiefekti. Üllatus/avastus- Seotud sageli huumoriga. Huumor on nähtus, mis kindlasti pälvib tähelepanu. Hea nali kriitilises situatsioonis maandab pingeid. Hea nali tekitab häid suhteid inimeste vahel. Huumorit kasutatakse umb 30% reklaamides, selles on näha tõusvat trendi. Huumor tõmbab ja hoiab tähelepanu. Huumor levib- seda räägitakse edasi. Huumor süvendab kuuluvustunnet, eraldab „omad võõrastest“. Iga nali kulub, kui seda liiga palju korrata. On oht olla labane. Oluline on vahet teha „naljakal“ ja „naeruväärsel“. Halvustamine, olgugi naljakas, on negatiivse laenguga. Emotsionaalne seisund mõjustab tähelepanuprotsesse: • Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist • Rohkem tähelepanu pakuvad rõõm, üllatus jne
Coarse jokes and nikatsiooniga kaasneda. ribald jests and vulgar slang in advertisements are not likely to cause buyers to open their purses.” Huumor levib – seda räägitakse edasi. Mendelsohn (1962): kui reklaamis on naerualuseks või auditooriumi lõbusust esilekutsuvaks subjektiks Huumor süvendab kuuluvustunnet, eraldab „omad reklaami peategelane, saab esile kutsutud pigem võõrastest”. negatiivse alatooniga emotsionaalne vastus. Huumor hõlbustab kontakti loomist. Huumor ei sobi iga teemaga. Huumor omab eeldust kaupa meeldivamaks manada. „It’s all right to be a clown if you are connected with a circus.” Huumor on tugev atraktor.
Noorte subkultuur Nii nagu täiskasvanud nii ka noored ei soovi kultuuritarbimise “valmispaketti“, vaid koostavad selle eri sündmusi, stiile, nähtusi segades ise. Klubikultuur kui noortekultuur on seotud elutsükliga (inimese vanusega). Muusikalise maitse murdepunktid on 10-11 ja järgmine 30 aasta paiku Noorte kultuuriväljendused on hea baas mikro- ja minikogukondade tekkeks. Nii sport, kultuur kui ka ühistegevus genereerib sõprust ja loob kuuluvustunnet Enamik noori valib oma välimuse ja elustiili seisukohalt kesktee. Seega on subkultuuri seisukohalt keskmisest eristuvad noored samaväärsed kõrgmoe kaudu keskmisest rõivakandjast eristuvate täiskasvanutega. ---- Noorsooprobleem -> noored kui probleem Noored kui röövlid (thugs – autopõletajad, koolitulistajad, comorra mootorratturröövlid vms) Noored kui tarbijad (alkohol, uimastid, suits, rasestuvad korterijärjekorda saamiseks,
· suurendada töötajate motivatsiooni ning edastada neile ettevõtte ärieesmärkide saavutamiseks vajalikku teavet · kaasata töötajad praktiliselt ja emotsionaalselt organisatsiooni eesmärkide täitmisse · aidata töötajal mõista tema rolli ettevõttes · aidata kaasa ettevõttesisesele infovahetusele ja koostööle · tagada ettevõttesisese kommunikatsiooni avatus ja kliendivajaduste täitmine · luua ning suurendada kuuluvustunnet · aidata selgitada ettevõtte rolli ühiskonnas. Eduka organisatsiooni eeldus on hästi juhitud ja sümmeetriline sisekommunikatsioon, mis aitab äriettevõttel oma eesmärke täita. Sisekommunikatsiooniga tegelevad lisaks kommunikatsioonitöötajatele teadlikult või mitteteadlikult kõik ettevõtte töötajad. Oluline roll sisekommunikatsioonis on ettevõtte kõigi tasandi juhtidel. Turunduskommunikatsioon
seob ta koheselt poliitika inimloomusega. Maslow "inimvajaduste hierarhia": 1. primaarsed vajadused 2. turvatunne 3. armastus / kuuluvus 4. enesegaaustus / rahulolu 5. eneseteostus Kõiki neid vajadusi saab siduda inimese poliitiliste eesmärkide ja väärtustega, nibag seega ka uskumuste ja tegevusega. Näit: turvatunde saavutamiseks lõid inimesed riigi, toiduga paremaks varustamiseks loodi mingi poliitökonoomia, poliitilised parteid saavad pakkuda kuuluvustunnet, eneseaustusega inimesed, kes suudavad kaotusi taluda on poliitikas edukamad, palju eneseteostajaid võib pol süsteemile ohtlik olla jne Kui tähtis inimloomus poliitilise käitumise mõjutajana on, pole veel päris selge. 6 7 4. PEATÜKK Poliitikaaktivistid: gladiaatorid Poliitiline aktivism on segu keskkonnast, poliitilise sotsialiseerumise kujundajatest, isiku
Pro- · Huumor on parim meelelahutus. Meelelahutust auditoorium ,,ostab". · Huumor on tugev atraktor. · Huumor levib seda räägitakse edasi. · Huumor hõlbustab kontakti loomist · Huumor omab eeldust kaupa meeldivamaks manada · Huumor tõmbab ning hoiab tähelepanu · Huumor omab eeldust kaupa meeldivamaks manada - tekitab pingevaba, positiivse meeleolu, mis tõstab reklaamitava toote meeldivust · Huumor süvendab kuuluvustunnet, eraldab ,,omad võõrastest" · Huumor takistab liigselt juurdlemast nõrkade argumentide üle, kuna huumor juhib tähelepanu kõrvale ja unustatakse vastuargument ning sellest tuleneb suurem veenvus · Kuna huumor muudab teate meeldejäävamaks, tegutsetakse selle järgi pikema perioodi jooksul · Huumor aitab leevendada võimalikke pingeid, mis võivad mõne kauba tarbimisega või kommunikatsiooniga kaasneda
kirjeldati mulle kui „tõrgest ja trotslikku“. Need lühikesed eelkirjeldused osutusid kõik liigagi tõeseks. tööd teha“) sagedasti selleks, et saada täiskasvanuilt olulist ja korduvat tunnustust (tähelepanu). Kui olin teel oma esimesse tundi selle klassiga, hakkas Kelly (ma ei teadnud siis veel tema nime) Ka seda võib vaadelda kui lapse ülemäärast püüdlust saavutada nii kindlus- kui kuuluvustunnet. mult korrutades küsima, kes ma olen, häälega, mis näis ütlevat: „Vaadake mind – vaadake, kuidas ma tüütan seda uut õpetajat, kes hakkab meiega tööle...“. Samal päeval, samas klassiruumis märkasin ma (kuidas teisiti), et kui ma kogu klassi õpetasin, tegi Hiljem, esimese tunni ajal, hõikus ta korduvalt, vahel käsi püsti, vahel mitte. Üks tema hõikumist Liam ühele kaaslasele üle klassiruumi korduvaid käežeste
annaabi.ee 
