tegemata jätta see, mida ta ei soovi. • PS § 19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust Üksikud vabadusõigused • õigus elule (PS § 16); • piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); • õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); • Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); • kutsevabadus (PS § 29 lg 1); • ettevõtlusvabadus (PS § 31); • omandi puutumatus (PS § 32); • kodu puutumatus (PS § 33); • liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); • südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); • korrespondentsi puutumatus (PS § 43); • informatsioonivabadus (PS § 44); • väljendusvabadus (PS § 45); • kogunemisvabadus (PS § 47); • ühinemisvabadus (PS § 48). Võrdsuspõhiõigus
2. See õigus kätkeb võimalust saada tasuta kohustuslikku haridust. 3. Vabadust asutada demokraatia põhimõtetest lähtudes haridusasutusi ja vanemate õigust tagada lastele oma usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumuste kohane haridus ja õpetamine austa takse nimetatud vabaduse ja õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt. Artikkel 15 Kutsevabadus ja õigus teha tööd 1. Igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal. 2. Igal liidu kodanikul on vabadus otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides. 3. Kolmandate riikide kodanikel, kellel on luba töötada liikmesriikide territooriumil, on õigus liidu kodanikega võrdsetele töötingimustele. 30.3
Anda isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute poolse sekkumiseta. 56. Millised on haldusmenetluse põhimõtted? Ülevaade ja lühidalt sisu. Õigus vabale eneseteostusele; õigus elule; õigus vabadusele ja isikupuutumatusele; kutsevabadus; Seadusliku aluse põhimõte: ettevõtlusvabadus jne. Proportsionaalsuse põhimõte: ülemäärasuse keeld: kohane (kooskõlas eesmärgiga), vajalik 24. Milline on võrdsuspõhiõiguse eesmärk?
kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses. Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. 11. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu Põhiõigused formaalses tähenduses on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Otstarbekohasem on siduda põhiõiguse mõiste formaalse kriteeriumiga. Sellest lähtuvalt on põhiõigused kõik põhiseaduse teises peatükis sisalduvad õigused olenemata sisust. Lisaks nendele on
6 Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. 13. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu Põhiõigused formaalses tähenduses on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Otstarbekohasem on siduda põhiõiguse mõiste formaalse kriteeriumiga. Sellest lähtuvalt on põhiõigused kõik põhiseaduse teises peatükis sisalduvad õigused olenemata sisust
I Mis on liikumine? – Edasiliikumine, uude asukohta minek, ajutine viibimine Kas alaline viibimine on 34 alusel kaitsud? Elukoha registeeriminse kohustus (jah, kaitseb), kas langeb 34 alla ja on sellega kooskõlas (jah, on)? Piiriklausel: kvalifisteeritud -sh: õigus lahkuda Eestist, väljasaatmise keeld IX ettevõttevabadus § 31 – ettevõttevabadus kutsevabadus Mis on ettevõtlus? Iseseisev elatise teenimine; kõik sellised tegevusalad ja kutsed, streigivabadus kus isik ei ole teise alluvuses Piiriklausel: lihtne § 29 lg1 – kutsevabadus – kaitseb iga teatavaks ajaks ettevõetud tegevust, kus isik on kellegi teisega töösuhtes ja teenib elatist Kaitseala: laieneb füüsilistele isikutele, pole välistatud laienemine jur. Isikutele
•PS §19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust Üksikud vabadusõigused •õigus elule (PS §16); •piinamise, julma Või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld(PS §18); •õigusvabaduseleja isikupuutumatusele(PS §-d 20 ja 21); •Perekonna-ja eraelu puutumatus (PS §26); •kutsevabadus(PS §29 lg1); •ettevõtlusvabadus (PS §31); •omandi puutumatus (PS §32); kodu puutumatus (PS §33); •liikumis-ja elukohavabadus(PS §-d 34 ja 35); •südametunnistuse-, usu-ja mõttevabadus(PS §-d 40 ja 41); •korrespondentsi puutumatus (PS §43); •informatsioonivabadus (PS §44); •väljendusvabadus (PS §45); •kogunemisvabadus (PS §47); •ühinemisvabadus (PS §48). Võrdsuspõhiõigus
Turumajanduskorraga ühiskonnas on majanduselu korraldamise aluseks vabadus, mis tugineb eraomandusele, erakapitalile. Ettevõtete tegutsemise eelduseks on siin eelkõige omandi kasutamis- ja käsutamisvabadus (Raudjärv, 1995, lk 3941). Vabadus ei tähenda aga kindlasti seda, et igaüks võib täiesti suvaliselt käituda. Selles osas näeb turumajanduskord ette kindlad põhimõtted ja raamtingimused. Turumajanduskorra üheks institutsiooniliseks eelduseks on kindlasti ameti- ja kutsevabadus. See vaba valik on siiski mõeldud pigem põhimõtteliselt, mitte sõna-sõnalt. Peetakse silmas võrdseid võimalusi hariduse saamisel, ameti õppimisel, mingile ametikohale kandideerimiselkonkureerimisel. Kõrgema vabadusastmega individuaalmajanduslik otsustamine viib tavaliselt kõrgemale üldisele majanduslikule kindlustatusele (Raudjärv, 1995, lk 41). See ongi turumajanduskorra põhiline eelis käsumajanduskorraga võrreldes
· Uldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi. · PS § 19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust Uksikud vabadusõigused · õigus elule (PS § 16); · piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); · õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); · Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); · kutsevabadus (PS § 29 lg 1); · ettevõtlusvabadus (PS § 31); · omandi puutumatus (PS § 32); · kodu puutumatus (PS § 33); · liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); · südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); · korrespondentsi puutumatus (PS § 43); · informatsioonivabadus (PS § 44); · väljendusvabadus (PS § 45); · kogunemisvabadus (PS § 47); · ühinemisvabadus (PS § 48). Võrdsuspõhiõigus
vabadused: õigus vabadusele ja turvalisusele (artikkel II 66), era ja perekonnaelu austamine (artikkel II 67), isikuandmete kaitse (artikkel II 68), õigus abielluda ja õigus luua perekond (artikkel II 69), mõtte, südametunnistuse ja usuvabadus (artikkel II 70), sõna ja teabevabadus (artikkel II 71), kogunemis ja ühinemisvabadus (artikkel II 72), kunsti ja teaduse vabadus (artikkel II 73), õigus haridusele (artikkel II 74), kutsevabadus ja õigus teha tööd (artikkel II 75), ettevõtlusvabadus (artikkel II 76), õigus omandile (artikkel II 77), varjupaigaõigus (artikkel II 78), kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral (artikkel II 79). EL Põhiõiguste Harta, 2000 Artikkel II - 67 sätestab, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust
29 lg 1 esimene lause, § 44 lg 3 esimene lause), „Eesti kodanikel on õigus” (PS § 31 lg 1 esimene lause), „igal väljaantaval on õigus” (PS § 36 lg 2 kolmas lause), „igal eestlasel on õigus” (PS § 36 lg 3), „autoril on võõrandamatu õigus” (PS § 39 esimene lause), „kõigil on õigus” (PS § 47), „on igaühel õigus” (PS § 51 lg 2) ning „on igal Eesti kodanikul õigus” (PS § 54 lg 2). Ka Riigikohus on mitmel puhul sõnaselgelt kinnitanud, et kutsevabadus (PS § 29 lg 1; vrd RKPJKo 06.10.1997, 3-4-1-2-97, p II; 27.05.1998, 3-4-1-4-98, p IV), õigus tervise kaitsele (PS § 28 lg 1; vrd RKPJKo 31.05.2004, 3-4-1-7-04, p 8) või õigus riigi abile puuduse korral (PS § 28 lg 2; vrd RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p 16) on subjektiivne õigus. Sama on ta teinud ka objektiivselt sõnastatud sätete puhul, nagu kohustus tagada õigusi ja vabadusi (PS § 14; vrd RKPJKo 17.02.2003, 3-4-1-1-03, p 12), ne bis in idem põhimõte (PS §
kaitsekäsu teooria riigil kohustus ühte eraisikut kolmanda eraisiku ründe eest 2) Kollisiooniküsimus b) kollisioon – lõppastmes peab avaliku – võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi Kolmikmõju viib selleni, et on vaja õigusi balansseerida. § 13 lg 1, 25 Neli põhiõiguste rühma: 1) Tugev kolmikmõju (nt inimväärikus; õigus elule, kehalisele puutumatusele; väljendusvabadus, kutsevabadus jne) 2) Keskmine kolmikmõju (südametunnistuse vabadus, õigus haridusele, koosolekuvabadus, sõnumisaladus, õigus vabalt liikuda, kodu puutumatus) 3) Erandkorras kolmikmõju (nt sundvõõrandamine, väljasaatmise keelu puhul, menetluslike põhiõiguste puhul) 4) Kolmikmõju puudub (poliitiliste õiguste puhul) 31 § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1
pöörduda kohtu poole. Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata? õigusi tohib teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. Millele rajaneb???? ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms
Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata? õigusi tohib teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. Millele rajaneb???? ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms.
- Ülesütlemise tühisuse või tühistamise korral ei ole tööleping lõppenud, töösuhe jätkub ning töötaja võib nõuda kahju hüvitamist (eelkõige saamata töötasu TLS § 35 alusel). - Töövaidlusorgan lõpetab töötaja või tööandja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral o Kuigi töölepingu võib lõpetada töötaja huve kaalumata, on nimetatud reegel PS § 29 lg-ga 1 (kutsevabadus) kooskõlas, sest töötajal on õigus saada tööandjalt hüvitist ning hüvitist, toetusi ja teenuseid töötuks jäämise korral (3-2-1-79-13) o NB! leping lõpeb (võimaliku) ülesütlemistähtaja möödumisest à 3-2-1-82-12, p 16: Kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, loetakse TLS § 107 lg 1 järgi, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab
76. Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata? Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. 9 77. Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus üks suuremaid ja mahukamaid õigusharusid just reguleeritavate ühiskondlike suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides
- (TLS §§ 104-106) - ülesütlemise tühisuse või tühistamise korral ei ole tööleping lõppenud, töösuhe jätkub ning töötaja võib nõuda kahju hüvitamist (eelkõige saamata töötasu) - töövaidlusorgan lõpetab töötaja või tööandja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral - *kuigi töölepingu võib lõpetada töötaja huve kaalumata, on nimetatud reegel PS § 29 lg-ga 1 (kutsevabadus) kooskõlas, sest töötajal on õigus saada tööandjalt hüvitist ning hüvitist, toetusi ja teenuseid töötuks jäämise korral (3-2-1-79-13) o TA teab et tal ei ole põhjust lepingut ÜÜ, aga ta ikkagi leiab, et T on lepingut rikkunud T vaidlustab lepingu ÜÜ. Töövaidluskomisjon tuvastav rikkumise, TA esitab taotluse, et leping loetakse lõppenuks. Siis T saab lih hüvitist 3 kuu eest. Saab vähmeasti T
alandavalt kohelda ega karistada, kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses. Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi.19 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. AVALIK HALDUS Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus? Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib
tootmisva- hendite muretsemiseks. Õnneks on võimalik paljude inimeste vahendid ühendada, et vajalikud kallid tootmisvahendid omandada. Selleks on välja kujunenud- kujundatud mitmesugused kapitaliühingud-aktsiaseltsid-osaühingud, samuti pangasüsteem hoiuste kontsentreerimiseks ja ettevõtjate krediteerimiseks. Turumajanduskorra üheks institutsiooniliseks eelduseks on kindlasti ameti- ja kutsevabadus. See vaba valik on siiski mõeldud pigem põhimõtteliselt, mitte sõna-sõnalt. Peetakse silmas 69 võrdseid võimalusi hariduse saamisel, ameti õppimisel, mingile ametikohale kandideerimisel- konkureerimisel. Riigis kehtiv majanduskord peab kindlustama, et tehtav töö, valmistatud tooted ja osutatud teenused oleksid kvaliteetsed. Riik peab omalt poolt kindlustama ausa ja võrdse võistluse.
Põhiõigusi või piirata kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tõkestamiseks (tohib rikkuda kodu puutumatust")õigusi tohib teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi IX Haldusõigus ja avalik haldus. 87. Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms
annaabi.ee 
