Eestis koondab audiitorite tegevust audiitorkogu mis on audiitorite kutse ühendus, avalik- õiguslik institutsioon mis peab kaitsma ka audiitorite õigusi. Audiitorkogusse kuuluvad audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust isikud audiitorid. Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: · On teovõimeline · Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase · Kes on laitmatu reputatsiooniga · Kellel on audiitori kutsetegevuseks piisa ettevalmistus ja 3 aastane töökogumus audiitori juhendamisel · Kes on sooritanud audiitoreksami Kui audiitori kutse on omandatud välismaal välisriigi kodaniku poolt peab ta sooritama Eestis tegutsemiseks eksami tööks vajalike õigusaktide tundmises. Peab omama kehtivat tööluba. Eksami võib sooritada eesti ja inglise keeles. Audiitoriks ei saa olla isik: · Kui kutsetegevus on lõpetatud antud seaduse alusel
3. Vandeaudiitori ja vandeaudiitorite ühingu tegevuse õiguslikud alused ja vastutus 4. Atesteeritud siseaudiitorile ja avaliku sektori audiitorile esitatavad nõuded 5. Siseaudiitorite tegevuse õiguslikud alused avaliku sektori ja avaliku huvi üksustes (Selle seaduseni reguleeris vana ainult välisaudiitorite tegevust). 6. Auditi ja ülevaatluse kohustus, auditi komitee tegevuse alused ja siseaudiitorite õigus kutsetegevuseks. 7. Audiitorkogu õiguslik seisund, pädevus ja vastutus ning tegevuse töökorralduse ja rahastamise alused. 8. Järelevalve teostamine siseaudiitorite, vandeaudiitorite vandeaudiitorite ühingute ning audiitorkogu üle. 9. Audiitortegevuse registri tegutsemise alused Ajalugu Peale taasiseseisvumist hakkas ettevõtlus Eestis väga jõudsalt arenema. 886ndal aastal alates,
eksamineeritava kutsetegevuse alustamiseks või jätkamiseks vajaliku ettevalmistuse taset, teadmisi, oskumusi ja vilumusi. Järelevalve nõukogu võib eksamineeritavat mitte lubada kutseeksamile, kui isik 1) Ei vasta seaduses esitatud nõuetele 2) Ei täida seaduses ettenähtud kohustusi 3) Ei ole hea mainega või usaldusväärne Kutseeksami jao või alamosa sooritamisel antud vastuseid hinnatakse pallides 1- 100-ni. Eraldi hinnatakse isikuomaduste sobivust kutsetegevuseks. Vastuste hindamise tulemuseks on kutseeksami jao või alamosa sooritamist hindavate eksamikomisjoni liikmete antud pallide arikmeetiline keskmine, mis ümardatatkse täisarvuks. Eksami tulemus alla 60 palli on mitterahuldav. Isiksuse omadusi hinnatakse sobivaks või mitte sobivaks ja mitte sobivaks hindamisel tuleb otsust põhjendada. Eksamineeritava vastuste tulemused ja isikuomaduste hinnangud kannab komisjon eksamiprotokolli. Kutseeksam leotakse sooritatuks, kui kõik
Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid, mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks kui: 1. Kui ettevõtet ei ole mitte kunagi auditeeritud 2. Kui auditeerib uus audiitor Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. Kes on teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu repurtatsiooniga 4. Kellel on audiitori kutsetegevuseks piisav ettevalmistus ja 3 aastane töökogemus audiitori juhendamisel 5. Kes on sooritanud audiitoreksami 6. Ei anna hinnangut ettevõtte majanduslikule seisule ega muudele majandusnäitajatele Kui audiitori kutse on omandatud välismaal välisriigi kodaniku poolt, peab ta sooritama Eestis tegutsemiseks eksami tööks vajalike õigusaktide tundmises. Peab omama kehtivat tööluba. Eksami võib sooritada eesti ja inglise keeles. Audiitor ei saa olla isik: 1
nõuda muid audiitorkogu organite dokumente, välja arvatud audiitori kutsesaladust sisaldavaid dokumente. Kui audiitorkogu organi otsus on vastuolus seadusega, on rahandusminister kohustatud esitama selle kohta halduskohtule protesti Audiitorile esitatavad nõuded ja kutse saamine Audiitoriks võib olla füüsiline isik 1) kes on teovõimeline 2) kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse kraadile vastav haridustase 3) kes on laitmatu reputatsiooniga 4) kes omab audiitori kutsetegevuseks vajalikku teoreetilist ettevalmistust ja kolmeaastast praktilise töö kogemust audiitori juhendamisel 5) kes on sooritanud kutseeksami. Välisriigi kodanik, kellel on välisriigis omandatud audiitori kutse, võib Eestis tegutseda audiitorina, kui ta on sooritanud eksami Eestis kehtivate audiitori tööks vajalike õigusaktide tundmises vastavalt käesolevale seadusele ning tal on Eestis tööluba. Eksam võib olla sooritatu ingliskeeles Tingimused mis välisavad audiitoriks saamise
Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot mis sisaldab kutsesaladus ja selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega peab Rahandusminister pöörduma halduskohtusse. Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. On teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu reputatsiooniga 4. Kellel on audiitori kutsetegevuseks piisa ettevalmistus ja 3 aastane töökogumus audiitori juhendamisel 5. Kes on sooritanud audiitoreksami Kui audiitori kutse on omandatud välismaal välisriigi kodaniku poolt peab ta sooritama Eestis tegutsemiseks eksami tööks vajalike õigusaktide tundmises. Peab omama kehtivat tööluba. Eksami võib sooritada eesti ja inglise keeles. Audiitoriks ei saa olla isik: 1. Kui kutsetegevus on lõpetatud antud seaduse alusel 2
Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot mis sisaldab kutsesaladus ja selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega peab Rahandusminister pöörduma halduskohtusse. Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. On teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu reputatsiooniga 4. Kellel on audiitori kutsetegevuseks piisa ettevalmistus ja 3 aastane töökogumus audiitori juhendamisel 5. Kes on sooritanud audiitoreksami Kui audiitori kutse on omandatud välismaal välisriigi kodaniku poolt peab ta sooritama Eestis tegutsemiseks eksami tööks vajalike õigusaktide tundmises. Peab omama kehtivat tööluba. Eksami võib sooritada eesti ja inglise keeles. Audiitoriks ei saa olla isik: 1. Kui kutsetegevus on lõpetatud antud seaduse alusel 2
Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot mis sisaldab kutsesaladus ja selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega peab Rahandusminister pöörduma halduskohtusse. Audiitor Füüsilisest isikust audiitor võib olla isik: 1. On teovõimeline 2. Kellel on vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse haridustase 3. Kes on laitmatu reputatsiooniga 4. Kellel on audiitori kutsetegevuseks piisa ettevalmistus ja 3 aastane töökogumus audiitori juhendamisel 5. Kes on sooritanud audiitoreksami Kui audiitori kutse on omandatud välismaal välisriigi kodaniku poolt peab ta sooritama Eestis tegutsemiseks eksami tööks vajalike õigusaktide tundmises. Peab omama kehtivat tööluba. Eksami võib sooritada eesti ja inglise keeles. Audiitoriks ei saa olla isik: 1. Kui kutsetegevus on lõpetatud antud seaduse alusel 2
on võimalik saada raamatupidamiskohuslase finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Antud informatsiooni alusel peab olema võimalik anda ettevõttele õige ja õiglane hinnang, 05.10 AUDIITORILE ESITATAVAD NÕUDED: 1) Audiitoriks võib olla füüsiline isik, kes on teovõimeline, kellel on bakalaureuse tasemele vastav haridus, mis on riiklikult tunnustatud; 2) Kellel on audiitori kutsetegevuseks vajalik teoreetiline ettevalmistus ja 3-aastane praktiline töökogemus kogenud audiitori juhendamisel; 3) Kellel on laitmatu reputatsioon; 4) Kes on sooritanud audiitori kutseeksami. Välisriigi kodanik, kellel on seal omandatud audiitori kutse võib tegutseda Eestis audiitorina, kui on sooritanud eksami Eesti seaduste tundmises, mida ta vajab oma töö tegemiseks ja tal peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada:
42) teavitab § 29 lõikes 1 nimetatud juhul teadaolevaid võlausaldajaid käesoleva seaduse § 30 kohaselt pankrotimenetluse kulude katteks raha deponeerimise võimalusest; 5) täidab muid kohtu poolt pankrotimenetluses antud ülesandeid. Ajutise halduri õigused Ajutisel halduril on õigus: 1) saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta; 2) viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides; 3) viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis; 4) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. (4) Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi,
kasutamise kulude hüvitamine ja missugustel tingimustel saab seda nõuda? § 132 lg 4: asenduskasutuse hankimise kulude hüvitamise nõue, st. et kui taksojuht A satub avariisse liikleja B süül. Seni kuni tema auto on paranduses, on tal õigus samaväärne auto endale üürida ja nõuda nende kulude hüvitamist kahju tekitajalt. Näide: kui isik kasutab sõiduautot tööl käimiseks, siis otseselt see ei ole vajalik kutsetegevuseks, aga kaudselt on. Ka sellisel juhul võiks nõuda asendusauto kulude hüvitamist. Samas samaväärset asja ei tohi lugeda sõna-sõnalt. Bussi- ja trammipiletid peaks samuti saama hüvitatud. Kui samaväärset asja ei kasuta, siis saab nõuda saamata jäänud kasutamiseelise hüvitamist. 9. Mida tähendab asja hävimise või kahjustamise korral kaotatud kasutuseeliste hüvitamine ja missugustel tingimustel saab seda nõuda? § 132 lg 4 lause 2.
tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele; 3) tagab võlgniku vara säilimise; (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks on ajutisel halduril õigus: 1) saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta; 2) viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides; 3) viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis; 4) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
korral võlgnikule nõusolek vara käsutamiseks või see keelata. Lisaks nimetatule täidab ajutine pankrotihaldur muid ülesandeid, mida kohus on talle pankrotimenetluses andnud. Selleks et ajutine pankrotihaldur saaks nimetatud ülesandeid täita, on tal õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta; viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides; viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis; saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt, krediidiasutuselt või muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks; saada raamatupidamiskohustuslasest võlgnikult eelmise majandusaasta aruanne koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta. Kogutud andmete põhjal koostab ajutine pankrotihaldur aruande ja arvamuse
b) asjale endale selle puuduse tõttu. Kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud kuludena võib käsitleda ka asjaajamisega seotud kulusid. Kahju kindlakstegemise kuluna võib vaadelda ka tarbija poolt tehtud kulutusi ekspertiisile. Tarbijamüügi korral ei ole üldreeglina põhjust kohaldada VÕS § 132 lõiget 4, mille kohaselt juhul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul või saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitist. Seda seetõttu, et tarbijamüügiga ei ole tegemist juhul, kui isik kasutab ostetud asja majandus- või kutsetegevuseks või tööks. Kompenseeritava kahjuhüvitise ulatust piirab VÕS § 127 lg 3, mille kohaselt kuulub lepingu
Seadus loetleb päraldistena teatud asju konkreetselt. Nii on seaduse järgi päraldiseks asjale kõik asjaomandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid, plaanid jne (eraldi nende eest tasu võtta ei saa). Majanduse või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldiseks on seaduse järgi ka sellel kinnisasjal asuvad masinad, seadmed, tööriistad jm vallasasjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus või kutsetegevuseks sellel kinnisasjaks. Põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldiseks on muuhulgas ka selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinventaar, masinad ja loomad, samuti selle maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini. Asi lakkab olemast päraldis sellest momendist, kui ta lahutatakse peaasjast ja ainult sel tingimusel, kui selle lahutamisega on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides
kaasa ei tule. §58. Dokumendid päraldisena Asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid on asja päraldised. §59. Majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldised Majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas sellel asuvad masinad, seadmed, tööriistad ja muud vallasasjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus- või kutsetegevuseks kinnisasjal. §60. Põllumajandusliku kinnisasja päraldised Põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinventar, masinad ja loomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini. §61. Päraldise lõppemine (1) Asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe
31 Asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid on asja päraldised. §59. Majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldised Majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas sellel asuvad masinad, seadmed, tööriistad ja muud vallasasjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus- või kutsetegevuseks kinnisasjal. §60. Põllumajandusliku kinnisasja päraldised Põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinventar, masinad ja loomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini. §61. Päraldise lõppemine
majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. · Asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid on asja päraldised. · Majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldisteks on sellel asuvad masinad, seadmed, tööriistad ja muud vallasasjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus- või kutsetegevuseks kinnisasjal. · Põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldisteks on selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinventar, masinad ja loomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini. VALDUS Valduse mõiste ja liigid Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.
elukvaliteedi standardit. Samas ei tohi eluruumi mõiste määratlemisel rõhku panna alalise elamise mõistee, sest eluruumina võib käsitleda ka näiteks suvilat, kus on võimalik elada üksnes teatud aastaaegadel. Äriruumiks VÕS § 272 kohaselt on aga majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum. Tuleb tunnistada, et tegemist on äärmiselt laia määratlusega, kui arvestada, et ka eluruum võib olla majandus- ja kutsetegevuseks kasutatav koht. Seega peaksid isikud enne lepingu sõlmimist kindlaks tegema, kas kasutusse antavaks ruumiks on elu -või äriruum. VÕS § 272 lg 4 on välja toodud erandid, millal elu- ja äriruumide kohta käivaid sätteid ei kohaldata. Elu- ja äriruumide kohta käivaid sätteid ei kohaldata järgmistel juhtudel: 1) majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud ruumide üürilepingutele tähtajaga mitte üle kolme kuu,
samaväärne asi, st kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohtute otsused tuleb jätta muutmata ka osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue samaväärse sõiduki kasutamise kulu hüvitamiseks. VÕS § 132 lg 4 esimese lause kohaselt, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Selle sätte kohaldamise üheks eelduseks on järelikult see, et asi oli isikule vajalik või kasulik. Kolleegium selgitab, et see asjaolu on ka VÕS § 132 lg 4 teise lause kohaldamise eelduseks. 3-2-1-90-14, p 14 § 132 lg 4 kohaldamine asendusauto üürimisest tekkinud kulu hüvitamisel.
ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Nii võib olla kiriku päraldiseks orel, viiuli päraldiseks poogen ja kingade päraldiseks kingapaelad. Asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid on asja päraldised. Majandus- või kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas sellel asuvad masinad, seadmed, tööriistad ja muud vallasasjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus- või kutsetegevuseks kinnisasjal. Põllumajanduslikuks otstarbeks kasutatava kinnisasja päraldisteks on muu hulgas selle majandamiseks kasutatav põllumajandusinventar, masinad ja loomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini. 86 Esemetest&üldiselt& Esemed& SubjekBivne&
(2) Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. (3) Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. (4) Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. § 134. MITTEVARALISE KAHJU HÜVITAMISE ERISUSED Üldjuhul ei saa lepingulistest suhetest mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitada.
Põllumajandusliku kinnisasja päraldiseks on muu hulgas selle majandamiseks kasutatav inventaar, masinad ja kariloomad, samui maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamisek järgmise saagini. Sõnastusest ,,mis on vajalik" tuleneb, et mitte kõik saadused ei ole päraldisteks. Muus ettevõtluses või kutsetegevuses kasutatava kinnisajsa päraldiseks on muu hulgas sellel asuvad masinad, seadmed , tööriisrad ja muud asjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus- või kutsetegevuseks sellel kinnisasjal. Kasu Kasu mõiste sätestati Eesti õiguses alles uues TsÜS-s ja see hõlmab varem tuntud vilja kõrval ka eseme kasutamisest saadavaid eeliseid (kasutuseelised, TsÜS § 62 lg 1). Muudatus viidi seadusesse Saksa õiguse eeskujul. Vili Vilja (§-d 23-25) reguleerimisel on lähtutud sellest, et vilja tuleb mõista laiemalt see hõlmab nii loodusviljasid kui ka nn. Õigusviljasid (tulusid, mida saadakse asjast vastava õigussuhte tõttu,
novembri 2012. a otsus asjas Telegraaf Media Nederland Landelijke Media B.V. jt vs. Holland). See tähendab ka kaitset õiguskaitseorganite põhjendamatu sekkumise eest toimetuse ruumidesse. Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures läbiotsimise piirangu kaitseala on ruumilises tähenduses märksa laiem kui notari või advokaadi puhul. Viimaste puhul on seadusega kaitstud üksnes kutsetegevuseks ette nähtud notari- või advokaadibüroo, samas kui määratlus "isiku juures" võib hõlmata lisaks ajakirjandusväljaande toimetuse ruumidele ka teisi ruume, kus isik ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleb. Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku kaitse on tagatud väga laiale inimeste ringile, kes võivad vaatamata formaalsete
annaabi.ee 
