OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Iseseisev töö Töö teema: laudahoone ventilatsioon, küte, valgustus Kursus: PM I A Töö eesmärk: saada ettekujutus loomalauda ventilatsiooni tähtsusest, osata kasutada vastavasisulist õppekirjandust Töö vorm: nii valik-, kui ka lünkvastused, kirjalik Töö maht: 4 tundi Õpilase ees- ja perenimi:Aivo Sumre Tegelik teostamise kuupäev:17.06.2014 Hinne: Olustvere 2011 Juhend iseseisvaks tööks: 1. Kasutada võib erinevaid materjale, mis võivad anda natuke erinevaid
2015 Jaanuar Palgad (NETO) 2440 Sotsiaalmaks 1059 Kogumispension 64 Tulumaks 642 Töötuskindlustusmaks (tööandja) 32 Töötuskindlustusmaks (töötaja) 64 Bruto palk kokku 3,211 Kogukulu tööandjale 4,302 Bruto palk käibest % 45 Rent 800 Küte 200 Elekter 350 Vesi 300 Prügi 20 Kindlustus 100 Turvafirma 80 Juhtimisega seotud kulud 100 Kantseleikulud 150 Sidekulud 70 Reklaam 2000 Muud kulud 60
kuupäev: 26.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse Sn-Pb- sulamite koostis jahtumiskõverate abil, kasutades süsteemi teadaolevat olekudiagrammi. Aparatuur: Termilise analüüsi seade võimaldab jälgida väljakristalluvate süsteemide temperatuuri muutumist ning on mõeldud sulamite analüüsiks piirkonnas 100-900º C. Töö käik: Töös jälgitakse temperatuuri muutumist jahtumisel juhendaja poolt määratud tiiglites. Katse algul lülitatakse sisse tiiglite küte esikilbi alaosas olevate lülititega ja reguleeritakse küttevool voolutugevusele 3 A. Seejärel lülitatakse sisse arvuti ja käivitatakse programm vastavalt ülalkirjeldatule. Alustatakse temperatuuri registreerimist, klõpsates punasel noolel. Sulameid kuumutatakse vähemalt 3000C-ni ja lülitatakse seejärel tiiglite küte välja. Soovitav on tiiglite küte välja lülitada 3 4 minutiliste vahedega, et graafikud ei langeks üksteise peale
P_arve P_kuupäev P_ostja P_maa P_liik P_sort P_müüja P001 02/01/15 Seen Võru mänd 2 Siil P002 03/01/15 Haab Pärnu kask 1 Karu P002 03/01/15 Haab Pärnu vaher 1 Karu P003 03/01/15 Seen Võru lepp 2 Karu P004 04/01/15 Karu Lääne küte 1 Siil P004 04/01/15 Karu Lääne vaher 1 Siil P005 06/01/15 Seen Võru küte 1 Põder P006 06/01/15 Juur Pärnu mänd 2 Rebane P007 07/01/15 Lind Valga kuusk 2 Jänes P008 07/01/15 Vaher Rapla saar 3 Hunt
2. Kokku: 32 päeva kolme kuu jooksul auto seisab! Tööaeg: Ta = (Apk 365 Apseisus 128) x 4 = 948, sest bussil ei ole kõik päevad aastas sõidus (365-128) ja ühes päevas on buss sõidus kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte + Määrdeained + Rehvid + Remont + Töötasud + Kohustuslik liikluskindlustus + Korraline tehniline ülevaatus + Üldkulud. Amortisatsioon on 20% bilansilisest maksumusest aastas. Remondile tehtavad kulutused: 1832 Rehvidele tehtavad kulutused: 6 x 350 = 2100 Rehvide läbisõiduks loeme 200000 km. RehH = 350 (rehvi tk hind) Rat = 6 (rataste arv) Lreh = 200000 km Reh = RehH x Rat x L / Lreh Reh = 350 x 6 x 46500 / 200000 = 488,25 aastas
9000 7 8 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EEK -1 142 967,48 EEK -1 142 967,48 EEK Baaskoormus Tippkoormus Qkt, MW*h/t Q katla valjast, Qkt, MW*h/t Q katla valjast, MW*h MW*h 6,90 8463,378 10,70 1510,816 G küte, t/a Baaskatla G küte, t/a Tippkoormusekatla kasutegur, % kasutegur,% 1533,22 80,0 156,89 90,0 Kutuse hind - kivisüsi, EEK/t Kutuse hind-kerge vedelkutus, EEK/t 750 5000 Kütuse maksumus, EEK/a Kütuse maksumus, EEK/a 1 149 915,47 784 432,11
2002.a 2001.a 2000.a 190 150 Jah u Page 8 Ülesanne Kirjutage valem, kopeerige see tervesse tabelisse. Koostage näidistega võimalikult sarnased diagrammid. Üldkulud Kontrollige kujundust ja diagrammil paiknevate Ekspluatatsioon Küte väärtseid ning nende formaate. 870,00 700,00 Kulud korterite lõikes Korter Omanik Pind Ekspluatatsioon Küte 1 A
9000 7 8 7 056 271,56 7 056 271,56 -1 884 012,33 EEK -1 884 012,33 EEK Baaskoormus Tippkoormus Qkt, MW*h/t Q katla valjast, Qkt, MW*h/t Q katla valjast, MW*h MW*h 5,00 8871,476 3,00 1517,652 G küte, t/a Baaskatla G küte, t/a Tippkoormusekatla kasutegur, % kasutegur,% 2365,73 75,0 562,09 90,0 Kutuse hind - puitkütus, EEK/m3 Kutuse hind-gaaskütus, EEK/m3 200 2500 Kütuse maksumus, EEK/a Kütuse maksumus, EEK/a 473 145,40 1 405 233,09
Talupidamise muutmine keskkonna- ja inimsõbralikumaks Leana Paistu Sisukord: Vee kasutamine Reovesi Pesemis- ja koristusvahendid Jäätmekäitlus Elekter ja küte Sisekliima Toiduained Ehitus- ja viimistlusmaterjalid Vee kasutamine: Vihmavee kogumine kastmiseks Puurkaev: söögi ja joogi valmistamiseks ning nõudepesemiseks. Järvevesi pesemiseks, loomade joogiks ja riiete pesemiseks. Reovesi: Kõik vesi suunatakse põldudele kuna majapidamises kasutatakse bioloogiliselt lagunevaid ja keskkonnasõbralikke tooteid (e. Ökotooteid) Kuid wc-s kasutatud vesi läheb hoiutünni mida tühjendatakse iga kolme kuu tagant
sussid. Raekoja plats ja Tallinna raekoda jäävad vaid 350 m kaugusele. Muuseumina tegutsev endine kaitsetorn Kiek in de Kök jääb vaid 280 m kaugusele. Tubade arv : 44 Toatüübid: Superior - Üheinimesetuba Superior - Kaheinimesetuba, Double võiTwin Sviit. Majutusasutuses Savoy Boutique Hotel pakutavad mugavused. Restoran, Baar, Ööpäevaringne vastuvõtt, Ajalehed, Terrass, Toad mittesuitsetajatele, Lift, Kiire sisse-/väljaregistreerimine, Seif, Helikindlad toad, Küte, Disainhotell, Pagasihoid, Suuskade hoiuruum, Saadaval toad allergikutele, Suitsetamine on eraruumides ja avalikes kohtades keelatud , Konditsioneer, Restoran (à la carte) TEENUSED: Toateenindus, Koosolekuruum/banketisaal, Pesumaja, Keemiline puhastus, Hommikusöök hotellitoas, Triikimisteenus, Pruutpaari sviit, Valuutavahetus, Suveniiri-/kingitustepood, Rattalaenutus, Kingapuhastus, Autorent, Faks/Paljundusmasin, Transporditeenus (lisatasu eest), Eridieetide menüüd (taotluse alusel).
(kosmeetika, pesemisvahendid, ravimid) Toodang: Tsement, raudbetoon, tellised, katusekivid, klaas, tee ehitus Masinatööstuse ja kõrgtehnoloogilisetööstuse harud Eesti maavarad, nende tundmine.Fosforiit-põlluväetis;Savi- tellis, Masinatööstus: Eestis aparaadiehitus ja mikroelektroonika katusekivi, tsement;Turvas-elumaja küte;Lubjakivi-mereloomade Kõrgtehnoloogilinetööstus: Arvuti tootmine, mikroelektroonika, kivistised;Põlevkivi- ehitusmaterjalid robotitehnika, lasertehnika, geenitehnoloogia jne Eestis leiduvad ehitusmaterjalid ja nende kasutamine Ehitusmaterjalid/toorained: Lubi, savi, graniit, liiv, lubjakivi Toodang: Tsement, raudbetoon, tellised, katusekivid, klaas, tee ehitus Eesti maavarad, nende tundmine.Fosforiit-põlluväetis;Savi- tellis,
3. Laekum.müügist 1947,0 1608,3 1698,0 1698,0 1698,0 KOKKU sissetulek 1967,7 1608,3 1698,0 1698,02 1698,02 Rahal.vah.kasutam. Ruumid/tehnika 19,5 Töötasu 78 100,8 107,40 107,40 107,40 Materjal 90 90,00 90,00 90,00 90,00 Küte 0 0,00 0,00 0,00 0,00 Elekter 15 15,00 15,00 15,00 15,00 Vesi ja kanal. 5,19 5,19 5,19 5,19 5,19 Kindlustus+valve 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6
• Põrandad on valatud betoonist • Peasissekäigu katus toetub Eesti suurimale teras fermile • 2 hoonesisest silda (suurimad Skandinaavias 40x70 m) • Eelpingestatud seest tühjad sillatalad (2x2 m) • Hoone tagune betoonplats 7x7 m plaatidest (imiteerib Raadi lennuvälja) • Betooniklass C40/45 • Hoones on 8 lifti Hoonesisene sild Terasferm dekoratiivpaneelid Ventilatsioon ja Küte • Hoonel on 5 ventilatsioonikambrit • Kasutatakse rootorsoojusvaheteid • Kasutegur 89-90% • Tootja: Fläktwood (SWE) • Miinuseks: saastunud õhu taasringlusesse minek • Küte saadakse linna trassilt • Sooja ja külma trass on koos, eraldi on kompressorjaam • Ventilatisoonikambrid tulekindlad • Hoones põrandaküte Ventilatsioonitorud Rootorsoojusvaheti ulekindluse tagamine vent. kambris kütteseadmed
KOKKU sissetulek 1663,7 867,3 908,6 962,88 1062 Rahal.vah.kasutam. Ruumid 700 Sisustus ja tehnika 110 Varud 10 Töötasu 240 250 255,00 260,00 265,00 Materjal 135 135,00 135,00 135,00 135,00 Küte 10 11,00 12,00 13,00 14,00 Elekter 14,4 15,00 15,60 16,20 16,80 Vesi ja kanal. 2 2,2 2,4 2,6 2,8 Kindlustus+valve 12 14 16 18 20
nõrgenemisel purdmaterjalist rusukalle j) VOOR leivapätsi kujuline, mis koosneb lubjakivist ning tekkis jää poolt maapinna voolimisel k) SALAJÕGI karsti vorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena 4. Oskad nimetada Eesti maavarasid! 5. Nimeta maavarade kasutus alasid! a) SAVI - ehitus, nõud b) FOSFORIIT - väetis c) PÕLEVKIVI küte, elekter d) LIIV teedeehitus, tsement, klaas e) TURVAS küte (brikett) f) LUBJAKIVI majad, nõudmeened, teesillutis g) MINERAALVESI - joogiks h) RAVIMUDA liigeste raviks 6. Kuidas on tekkinud järgmised maavarad: a) SAVI - imepisikeste kivimiosakeste settimisel vees b) MUDA taimsetest ja loomsetest jäänustest, nende settimisel veekogudes c) TURVAS taimejäänustest niiskes keskkonnas
muutus oleks väga lihtne: 116,7-100=16.7%. Nagu näha, siis põhimõtteliselt Tarbijahinnaindeksi numbrid juba ongi protsentides. Miks tarbijahinneindeks tõuseb ja langeb ning mis seda mõjutab? Sellel on väga lihtne ja loogiline põhjus. Kuna me juba teame, kuidas seda arvutatakse, siis kõik järgnev peaks olema loogiline. Tarbijahinnaindeksi muutuse suurimateks põhjusteks on toidu ja mittealkohoolsete jookide, elektri, soojusenergia, küte, mootorikütuse, bussipiletite ja teenuste hinna tõus või langus. Isegi vabaajategevused on kallinenud Tänu sellele on meil siin ka Eestis viimastel aastatatel THI kasvanud. Tarbijahinnaindeksi tõus võrreldes palga, toidu ja eluasemega Eesti keskmine brutokuupalk on olnud hindade kasvust kiirem. Kuidas? Olgu meil neli matkajat: THI, Toit, Eluase ja Keskmine Palk. Esimene rada on 11 aastat pikk (II kvartal 2001 II kvartal 2012)
, KOSE KÜLA ASUVA ELUHOONE PROJEKT Tehniline projekt Arhitektuur-ehituslik osa Koostas: Jaanuar 2013 Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8. Vesi ja kanalisatsioon 1.9. Tuleohutus 2. Graafiline osa 2.1. Asendiplaan 2.2. Vaated 2.3. Plaan 2.4. Vundament 2.5. Lõige A-A 2.6. Detailid 2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus tänaval. Krundi ehitusmäärad ja
- muudest asjakohastest dokumentidest EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAV EHITUSPROJEKT - esitatakse kohalikule omavalitsusele 2-3 eksemplaris - esitatav projekt koosneb minimaalselt: - asendiplaanist - hoone plaanid, vaated ja lõiked Ehitusprojekti osad Hoone ehitusprojekti staadiumid on põhjalikult väljatoodud EVS 811:2002 -s. Ehitusprojekt sisaldab üldjuhul järgmisi osasid: - Asendiplaan - Arhitektuur - Sisearhitektuur - Tarindid (konstruktsioonid) - Soojusvarustus, küte ja ventilatsioon - Veevarustus ja kanalisatsioon - Elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Ehitusprojekti staadiumid Kõik ehitusprojekti osad (näit. arhitektuur, küte,...) võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: · Eskiisprojekt · Eelprojekt · Põhiprojekt · Tööprojekt · (Teostusjoonised) Hoone arhitektuursed joonised etappide kaupa: 1. E e l p r o j e k t (eelkava, skits, vise)
EHITAMISE ETAPID · Krunt. · Hoone suurus, otstarve · Projekt · Maksumus · Rahastamine · Ehitusluba · Ehitaja leidmine, leping · Maja ehitamine: mulla tööd vundamendi ehitamine seinte ehitamine katus - kand konstruktsioon - kattekonstruktsioon Soojustus Sisemse tehno võrgud (küte) Viimistlus Hea kord · Kasutus luba ! HOONE KOORMUSED Hoone kaal Kasulik koormus Välismõjud ( temperatuur, päike, vesi, lumi, põhjavesi, radoon, heitgaasid. )
· Sotsiaalkindlustusmaks 33% so ca 495.- EEK · Kogumispenson 2% so ca 30.-EEK · Töötuskindlustus 0,6+0,3= 0,9 % so ca 13,5 EEK · Transpordikulu ca 10.-EEK · Kütuse kulu ca 20.- EEK · Amortisatsioon ca 40.- EEK · Ettevõtte üldkulud · Puhkusereservi moodustamise kulud ca 1/11 kogusummast so 150.- EEK · Seega ca 546,50 EEK töötajale kätte ca 270.- EEK/kord. Leiame, et selline kulu on ühes kalendrikuus mõistlik Soojuse kadu · Küte (soojuse kadu) suvekuudel kujuneb järgmiselt: maja peasoojusmõõtja järgi esitatakse majale arve soojusenergia eest nt 10 000 EEK, inimesed esitavad sooja vee näite nt 200 m³ seega 200*30,17 = 6 034.- EEK. · Küte (soojuse kadu) on seega 10 000 - 6 034 = 3 966.- EEK, mis jaotatakse ruutmeetrite järgi korteritele. Alternatiivina oleks võimalik suvel soojusenergia jagada 200 m³-le, seega 10 000/ 200 = 50.- EEK/ m³ (lisandub külma vee tasu 20,6 EEK/ m³).
Toit (väljas) 0 Toit (meelelahutuseks) 0 Meelelahutus 0 Elekter 0 Küte 0 Vesi 0 Prügi 0 TV+internet 0 Telefoni kulud 0 Mobiili kulud 0
NIMETUSED 1 aasta 2 aasta 3 aasta Brutorealisatsioon 0,0 0,0 0,0 Käibemaks (-) 0,0 0,0 0,0 Netokäive 0,0 0,0 0,0 KULUD Töötasu 0 0 0 Sots.maks+töötusk. 34,0% 0 0 0 Materjal 0 0 0 Küte 0 0 0 Elekter 0 0 0 Vesi+kanal 0 0 0 Kindlustusmaksed 0 0 0 Põhivara kulum 0,0 0,0 0,0 Side+telefon 0 0 0 Reklaam+lepingutasud 0 0 0
Tulud Minu sissetulek(palk) 12 000 kr Tüdruksõbra sissetulek(palk) 9 000 kr TULUD KOKKU 21 000 kr Kulud Toiduainete ja väljas söömise kulud ca. 4000 kr Korteri üür 3000 kr Sidekulud 600 kr TULUD KULUD = 4300 kr Kommunaalmaksud Vaba raha 2 inimese kohta jääb 4300 kr Vesi - ca. 250 kr Elekter - ca. 500 kr Prügi äravedu - ca. 200 kr Üldelekter 50 kr Halduskulud 200 kr Küte ca. 1000 kr Transportkulud auto olemasolul Kütus 1100 kr Kindlustus 1000 kr Erinevate kuluvate juppide vahetus 600 kr Esmatarbekaubad ja riided ca. 4200 kr KULUD KOKKU 16 700 kr
Kasvuhoone kuju ja Kombineeritud. Kahepoolsed, bpokk-kasvuhooned.( Üksikkasvuhoone (koosneb ühest löövist), kattematerjal koosbeneb mitmest löövist) kuppelkasvuhooned Klaas, kile, polükarbonaat. KUJU: kaarekujulised, viilkatusega Küte Köetavad (täisküttega, talvekasvuhooned) Keskküte. Külmad kasvuhooned (kütteta, suvikasvuhooned, Õhkküte, pinnaseküte köetavad ahjuga. Poolköetavad (osalise küttega, kevadkasvuhooned) Sisustus, tehnika Ripp -peenardega, (liikuvate) lavatitega Krunt e. maapinnakasvuhooned
TUULE, VEE, PÄIKESE, HOOVUSTE JA LAINETE, MAA SISEENERGIAT. ROHELINE ENERGIA ENERGIAALLIKATE OSAKAAL MILLISED SEADUSPÄRASUSED ON ENERGIAALIKATE KASUTUSES? ENERGIAKANDJATE OSAKAAL MAAILMA ENERGIAMAJANDUSES ENERGIALIIKIDE OSAKAALU MUUTUSED SÕNASTA GRAAFIKU PÕHJAL KOLM VÄIDET ENERGIATARBIMINE MAAILMAS SÕNASTA GRAAFIKU PÕHJAL KOLM VÄIDET, JÄRELDUST ENERGIATARVE TEGEVUSALADE LÕIKES Kodumaja- pidamine Äri (küte, (küte, elekter, Tööstus elekter jm.) veevärk) (sh. 11% 5% põllumajan- dus, ehitus) 37% Transport 20% Kaod energia
kalorimeetermeetodiga. Kasutatud seadmed 1. Kõrgrõhuventilaator 2. Läbivoolukalorimeeter 3. Manomeeter 4. Gaasikuluarvesti (gaasikell) 5. Vask-konstantaantermopaarid, nende gradueerimistabelid 6. Millivoltmeeter või potensiomeeter 7. Vattmeeter 8. Elavhõbetermomeeter 9. Autotrafo 10. Ajamõõtur(stopper) Töö käik Käivitati ventilaator ja lülitatati sisse kalorimeetri küte. Küte reguleeriti nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Tuleb oodata kuna õhukulu jääb püsivaks, kirjutatati üles kuluarvesti algnäit ning sellest hetkest algab katse. Iga 2 minuti järel kirjutati tabelisse 1 küttevõimsus Pw, õhu rõhk kalorimeetris (p1100 mm H2O), õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t 2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t. Katse kestus =10 min, mille jooksul võetakse 6 lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse
Oluline on, et tööpaigas oleks peegel ja klienditool, samuti peapesuks vajalik vesi ja kraanikauss. Töökeskkond peab olema puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga ning mõjuma kliendile meeldivalt ja turvaliselt. Juuksuriamet ei pruugi sobida inimestele, kellel on allergia töös kasutatavate kemikaalide vastu, astma või seljaprobleemid. Käenaha kaitsmiseks tuleb kanda kile- või latekskindaid . Ruumid, valgustus, ventilatsioon, küte ja kanalisatsioon Tööruumide minimaalne koosseis ja töökohale arvestatav pindala peab olema Juuksuriruum -6 m2 igale töökohale(9 m2 ,kui ruum on ühele töökohal) Tualettruum koos kätepesuvalamuga- 3 m2 Personaliruum/puhketuba - 3 m2 Kõik tööruumid ja seadmed peavad enne töö alustamist ning tööpäeva jooksul olema puhtad. Välisriiete garderoob Puhta pesu ja töövahendite jaoks peavad olema eraldi ruum või kapid.
1. Millised teenused on tarbimis teenused? Elekter, vesi, küte, gaas, internet. 2. Mis on vahet reenoveerimisel ja rekonstrueerimisel? Mõlema käigus uuendatakse objekti. Renooveerimisel säilib endine kasutus. Rekonstrueerimisel muutetakse kasutust. 3. Majandus kava koostamine on millise kompleksi tegevus. Haldustegevus 4. Millisesse kompleksi kuuluvad lammutus tööd? Remonditööd. 5. Milline on haldus ja hooldus kulude omavaheline suhe? Tavaliselt on halduskulude maht 2 suurem. 6
• Kõrgus 40cm kuni 4-5m Külvamine • Mais otse kasvukohale 2-3 cm sügavusele • Soovitatav vahekaugus 20-30 cm Kasvutingimused • Eelistab keskmise raskusega vett läbilaskvat toitaineterikast mulda • Ei talu happelisi ega sooldunuid muldi • Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve • Idanemistemperatuur 16 kraadi Saadused • Seemned • Päevalilleõli • Sööt • Küte • Silo Kasutatud kirjandus • https://www.aiasober.ee/liigikirjeldus ed/185 • http://maakodu.delfi.ee/news/maako du/aialeht/mitme-naoga-paevalill?i d=24929373
Kellaaeg:16.00-18.00 Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. Agnes 2. Linda Lisaks osales koosolekul: Kati, Natalja, Katrin, Killu, Liina, Kreete, Marelle, Linda. Puudusid: Triin, Johanna, Eha, Säde Koosoleku juhataja: Agnes Protokollija: Merje Adams PÄEVAKORD: I. Kohamaksu tõus päevase raha sees on ka ekskursioonid ja väljasõidud. II. Mida on veel vaja lasteada? Kas õpetajad sooviksid minna lisakoolitusele? RÄÄGITI Marelle: Kuumaks 350 eurot kuus(sh. toit, küte, vesi, väljasõidud) Ühe päeva hinneks teeb see 17.5 Linda (toitumisspetsialist): menüü lähtub tervisekaitse nõuetest, lapsed saavad süüa kolm korda päevas, söömiseks on aega 30 minutit. Liina (õpetaja): vaja rohkem arendavaid mänguasju, rohkem vitamiine toidulauale. Kati (õpetaja): Läheks meeleldi lisakoolitusele. OTSUSED Ükshäälselt võeti vastu otsus tõsta kohamaksu, et lastele oleks pakkuda paremaid toitumis- ja vabaajaveetmis võimalusi lasteaias
Kuhu läheb? Kulu Kust tuleb? Tulu Töötajate palk (12in.) 106 800,00 kr Valmis toidud 67 423,00 kr Elekter 1 546,00 kr Alkohoolsed joogid 50 725,00 kr Rent 5 300,00 kr Mittealko. Joogid 109 424,00 kr Tooraine 27 614,00 kr Reklaam 3 519,00 kr Vesi 3 698,00 kr Küte 4 897,00 kr Koolitused 8 410,00 kr Prügivedu 1 215,00 kr Alkohoolsed joogid 10 145,00 kr Mittealko. Joogid 15 632,00 kr Kokku 188 776,00 kr 227 572,00 kr Puhas kasum (?) 38 796,00 kr Menüü on erinev ja seega valmistoidud on erinevate hindadega. Sellepärast on ka tulu niivõrd suur. Seal on
Tööks vajalikud vahendid 1. Kõrgrõhuventilaator 6. Millivoltmeeter 2. Läbivoolukalorimeeter 7. Vattmeeter 3. Manomeeter 8. Elavhõbetermomeeter 4. Gaasikuluarvesti 9. Autotrafo 5. Vask-konstantaantermopaarid 10.Ajamõõtur (stopper) (nende gradueerimistabelid) Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 10-20 W. Küte reguleeritakse nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Mõne ajapärast saabub kalorimeetris termiline tasakaal ja õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab ka katse. Iga minuti järel kirutatakse tabelisse Küttevõimsus Pw Õhu rõhk kalorimeetris p1 Õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris ∆t
Kuidas tarbida soojusenergiat säästlikult? soojustamine Hoone soojuskaod Soojustamine soojusisolatsioon Küte Elektriküte Soojuspumbad Elektriküte Elektrikütte plussid: alginvesteering on suhteliselt odav elektriküte on väga paindlik, pakkudes erinevate ruumide jaoks erinevaid võimalusi elektriküte on mugav ja vajab väga vähe hooldust, elektrikütte süsteem on usaldusväärne elektrikütet ei pea kogu aeg valvama elektriküttesüsteem võtab vähe ruumi. Elektrikütte miinused: konvektorite ja puhuritega kütmine võib tekitada ruumis üsna
temperatuuri liiga kõrgele. • Tähelepanu akende suurusele • Ka hoone krundile paigutamise abil saab mõjutada ruumide kütteenergia vajadust. Ruumide paigutamine • Soojad ruumid keskele • Külmad ruumid väljapoole • Magamistoad lõuna poole Küte ja ventilatsioon • Veepõhine põrandaküte • Madal töötemperatuur tagab soojusallikate optimaalse tõhususe • On võimalik ka kasutada jahutamiseks Täname kuulamast!
Madala sündimuse põhjused: · Finantsprobleemid · Elamispinna vähesus · Ajapuudus · Ebastabiilne ühiskond · Ebastabiilne töökoht · Lasteaedade vähesus · Elatustaseme kiire tõus (aeglasem, kui palkadel) · Laenud · Kommunaalmaksete tõusud (nt küte, vesi, elekter, prügivedu jt) Sündimuse suurendamise meetmed: · Vanemapalk ja selle suurendamine ja pikendamine · Isapuhkus · Lasteaedade juurde tekitamine · Lastele spordi- ja huviringide osaline hüvitamine · Tasuta hambaravi (alla 18) · Põhikooli tasuta koolilõuna · Tasuta töövihikud · Koolieelikute tasuta ühistranport · Töötasu tõus · Laenud · Suurpere toetused ja soodustused (sh tulumaks) Meetmete mõjutused:
Sissetuleku tüüp Igakuiselt laekunud summa Palk (pärast makse) Pension Toetused ja abirahad Tulud investeeringutelt Renditulu TULU Tulud kokku € Majapidamiskulud Söök ja jook Üür Toiduained Elekter Tööpäeva lõunad Gaas Muu väljas einestamine Küte Alkohol Vesi Tubakatooted Prügivedu Muud kommunaalkulud Telefon, internet, TV Kokku € Mobiiltelefon Haridus ja vaba aeg Majapidamistarbed Õppemaks Valveteenused Raamatud, muusika, filmid Puhastusteenused Meelelahutusüritused Kodu ja aia hooldamine Reisimine Sisustus Sport
SOOMETS ARUMETS · Loomets · Nõmmemets · Palumets · Laanemets · Salumets Metsas elavaid loomi: · Putukad · Imetajad · Linnud Putukad Sipelgas Jaanimardikas Imetajad Põder Siil Linnud Metsvint Rasvatihane PUIT TOIT HAPNIK ·Mööbel ·Jahiloomad ·Paber O2 ·Ehitus ·Marjad ·seened ·Küte Metsa tähtsus RAVIMID VAIK ELUPAIK LOOMADELE Kolm põhjust miks metsa minna: 1. Seal on palju erinevaid taimi, mida vaadata 2. Seal on palju helisid, mida kuulda 3. Värske õhk ja rahu
· Kuna mootori pesemine on õrn teema tuleb seda teha väga ettevaatlikult. · Tuleb valid õigeid vahendeid ja töö võtteid. · Kui teha valesti ei pruugi mootor enam tööle hakata. · nii mõnedki mootorid on tänu pesule pärast kokku jooksnud. Töö käik Tee nii - · Las vana õli välja · Pane sisse uus filter · Vala sisse õlinormi jagu DIISELkütust?! Võib ka punane või sinine küte on odavam. · eemalda küünlajuhtmed, diiselmootoril solenoidklapi juhe. · Lase starteriga ringi, nii 2minutit · Lase seista mõned tunnid · Lase uuesti ringi ja lase seista · (kui aega on siis tee veel paar tsüklit) · MOOTORIT KÄIVITADA EI TOHI!!!! · siis lase see sodi alt välja · nüüd vala sisse odav õli, võib ka pesuõli · lase mootor käima, las käib kohe 30min-1h · NB! jälgi õli rõhku!!!! · lase sodi uuesti välja · eemalda filter
00 10,000.00 10,000.00 40,000.00 Lisatasud 5,500.00 5,500.00 5,500.00 35,500.00 52,000.00 Sotsmaks 13,200.00 13,200.00 13,200.00 23,100.00 62,700.00 Personalikulud kokku 58,700.00 58,700.00 58,700.00 98,600.00 274,700.00 Side ja kommunikatsioon 2,500.00 2,500.00 2,500.00 2,500.00 10,000.00 Küte, elekter ja üür 4,500.00 4,500.00 4,500.00 4,500.00 18,000.00 Transport 3,000.00 3,000.00 3,000.00 3,000.00 12,000.00 Kontorikulud 4,800.00 4,800.00 4,800.00 4,800.00 19,200.00 Esinduskulud 3,500.00 3,500.00 3,500.00 3,500.00 14,000.00 Reklaam 4,200
1. Kõrgrõhuventilaator 6. Millivoltmeeter 2. Läbivoolukalorimeeter 7. Vattmeeter 3. Manomeeter 8. Elavhõbetermomeeter 4. Gaasikuluarvesti 9. Autotrafo 5. Vask-konstantaantermopaarid 10. Ajamõõtur (stopper) (nende gradueerimistabelid) Töö käik Käivitatakse ventilaator ja lülitatakse sisse kalorimeetri küte võimsusega 5W ja ka 10W. Küte reguleeritakse nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Mõne ajapärast saabub kalorimeetris termiline tasakaal ja õhukulu jääb püsivaks. Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab ka katse. Iga minuti järel kirutatakse tabelisse - Küttevõimsus Pw - Õhu rõhk kalorimeetris p1 - Õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t
Passiivmaja Passiivmaja ● Soojus tagatakse hoonesse värske õhu vooluhulga järelsoojendamisega või -jahutamisega. ● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid.
LABOROTOORSE TÖÖ nr. 1 PROTOKOLL Õppeaine: EKK0200 - Küte Juhendaja: PhD. Dmitri Loginov Aeg: 20.10.2014, kell 18:45-19:15 Koht: U03-125, Ehitajate tee 5, Tallinn KÜTTEKEHA SOOJUSVÄLJASTUSE JA SOOJUS LÄBIKANDETEGURI MÄÄRAMINE Siseneva soojuskandja temp Soojusläbikandetegur U W/
fixieren fikseerima 10 das Gebäude ehitis 11 gehoben kõrge 12 das Gerät;-e seade 13 halboffen poolkinnine 14 die Heizung;-en küte 15 hygienisch hügeeniline 16 integrieren tervikuks ühendama 17 das Interieur;-s interjöör 18 das Investitionkosten investeerimiskulud 19 das Klima;-s kliima 20
.....................................5 Sisse-ja väljalaskekollektorid ...........................................................................................................6 Sisselaskekollektor......................................................................................................................6 Filtrid...........................................................................................................................................6 Karburaatori küte.......................................................................................................................6 ....................................................................................................................................................6 Väljalaskekollektor......................................................................................................................6 Gaasijaotusmehhanism
Õhukulu läbi kalorimeetri mõõdab tiivikkuluarvesti 2. Õhu rõhku kalorimeetrisse sisenemisel mõõdab manomeeter 3 ja temperatuuri kalorimeetrist väljumisel termomeeter 4, õhu temperatuuri tõusu mõõdab diferentsiaaltermopaar 8. Termopaaride termoelektromotoorjõu mõõtmiseks on millivoltmeeter 9. 3 3 TÖÖ KÄIK Pärast ventilaatori käivitamist, lülitati sisse kalorimeetri küte võimsusega 15 W. Seejärel oodatati kuni saabus kalorimeetris termiline tasakaal ning kirjutati ülesse kuluarvesti algnäit. Pärast igat kahte minutit kirjutati tabelisse küttevõimsus P W, õhu rõhk kalorimeetril p1, õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel ja temperatuuri tõus kalorimeetris Δt. Kui lugemeid oli tehtud kokku kuus korda, lülitati kalorimeetri küte võimususeni 6 W ning oodati, kuni saabus kalorimeetris termiline tasakaal. Seejärel korrati kogu protseduuri ehk
2.2 2 1 1 1 1 1683.6 1537.2 1098 732 744 744 kütusekuluga), laenuperioodiks, katla tööea perioodiks ja keskmiseks. 8760 < hours 0 1 1 1032 16782.6 Tipukoormusega küte Baaskoormusega küte Data on heat sources (boilers) Natural gas Light fuel Biomass Peat oil Efficiency 90% 90% 75% 80% keskmine kasutegur Boiler Investments, k capacity, MW 1 64 77 320 350 2 115 138 600 625 3 160 192 870 940
Ehitamine ja soojustamine läbi aegade. Kiviaeg Kiviajal elati enamasti koobastes ja soojustuse ja ventilatsiooni kohta ei teatud eriti midagi. Osad inimesed elasid ka lihtsalt püstitavates ja teisaldatavates telgilaadsete varikatuste all Vanaaeg Vanaajal elati hüttides, mis olid tulekoldega ja väljastpoolt kaetud mätaste ja puukoorega. Soojema kliimaga ja arenenumatel aladel elati savist või kivist majades. Küte Vanasti köeti maju ja tube ahjudega, kortermajades köeti tavaliselt alumistel korrustel ja soe õhk levis ülespoole. Tänapäeval kasutatakse majades enamasti kesk-, põranda-, gaasi-, õhksoojus-, ahju- ja maakütet. On võimalik kasutada ka radiaatoreid. Soojustus Vanasti ei teatud soojustusest eriti midagi ning osasi maju, eriti kivist, ei soojustatudki. Puust maju ja püstkodasi soojustati mätaste ja puukoorega. Tänapäeval kasutatakse soojustamiseks
külma mineraalainevaest vett, rabavesi päris peamiselt sademetest. Madalsoo (elutingimused soodsamad, sookask ja pilliroog, turbakiht õhuke, keskelt nõgus) Siirdesoo (vaheaste, mänd ja kask) Raba (elutingimused raskemad, rabataimed, turbakiht paks, künkaga, laukad ja hälbed, taimed saavad toitaineid turbast. Turvas poollagunenud taimne mass. Kasutamine metsamaa, põllumaa, marjamaa, turvas (küte, allapanu loomadele raba), aianduses kasvuturvas madalsoo, keemiatööstuse tooraine. Miks kaitsta puhta vee mahutid, hapniku tootjad, väärtuslikud marjamaad, elupaigad paljudele taimedele ja loomadele. (Endla LK, Soomaa RP, Emajõe Suursoo MK)
paneelide nomenklatuurist. Samuti on monoliitne lagi monteeritavast jäigem ja kapitaalsem. Kuid monoliitse lae ehitamine on tunduvalt töömahukam. Vajalik armatuurterase kogus ning vahelae vajalik kõrgus määratakse kindlaks tugevusarvutustega. Konstruktsiooni tüüp valitakse vastavalt kaetava pinna suurusele, koormuste suurusele, tugede olemasolule, iseloomuleja vahekaugusele, ökonoomsust ning eriosade (küte, ventilatsioon, kanalistasioon) lahendust silmas pidada. TERASTALADEL VAHELAG Terasest vahelagede ehitamine on üldjuhul mittekasutatav nende suure tuleohtlikkuse pärast. Kasutatakse mõnikord tööstusehituses tehniliste korruste ja platvormide vahelagede moodustamiseks. Terastalade kandeelemendiks on terastalad. Koormuse kandmiseks laelt taladele kasutatakse tavaliselt kandvat profiilplekki, peatalade suure sammu korral kasutatakse abitalasid.
tolmust,Turbakiht paks, Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab villpea,turbasambla jäänuseid,Taimed liigvaesed,puhmad: sookail, hanevits, kanarbik, jõhvikas, turbasammal, tuppvillpea, huulhein, murakas .Elutingimused-liike vähe:Liiga palju vett,Liiga vähe toitaineid, Liiga vähe hapnikku,Liiga happeline keskkond Soode tähtsus:puhta vee varu, ühtlustavad jõgede veereziimi, elupaigad loomadele, taimekoosluses, turvas(kasutus:aiandus,küte,loomadele allapanu), marjad, seened,Teadlastele uurimiseks,Turismi ja puhkemajandus.Esimesed sood kujunesid peale jääaega.Turvas on poollagunenud taimnemass,tekib turbasambla ja teiste taimede kõdunemisel.Sood tasandavad jõgede äravoolu kõikumisi ning lahjendavad jõevee reostust.
annaabi.ee 
