Empiirilise materjali analüüs. Andmed antakse numbrite ja tabelite kujul Statistiline andmeanalüüs Tänapäeval kasutatakse ka filmi katse jäädvustamiseks. Näide: uuring on kvalitatiivne kui eesmärk on hinnata, kuidas tervis on seotud elukorraldusega. Elukvaliteeti on defineeritud kui indiviidi rahulolu oma elu ja heaoluga. Tegemist on subjektiivse hinnanguga. Kvantitatiivne elukvaliteedi uuring viiakse läbi küsimustike abil. Küsimustikud jagatakse valdkondadeks: Küsimustikud jagatakse valdkondadeks: füüsiline tervis: kehaline seisund, liikumisvõime piiratus; suhtlemine; vaimne heaolu: kognitiivne funktsioon, valu jne. Igale küsimusele antakse valikvastused. Töö muutub kvantitatiivseks kui: andmete analüüsi käigus omistatakse vastustele numbrilised väärtused, grupeeritakse valdkondade kaupa ja saadakse tulemused, mis on statistiliselt töödeldavad.
kirjeldustega v uuritakse inimesi või süsteeme neid jälgides v saadakse andmeid vaatluse, intrevjuu ja sõnalise suhtlemise kaudu Millal on hea kvalitatiivseid meetodeid kasutada? Siis, kui uurid: arvamusi, muljeid ja väärtushinnanguid osalejate tõlgendusi ja vastuseid käitumise seaduspärasid protsesse ja seaduspärasid juhtumeid Näiteid kvalitatiivsetest uurimismeetoditest o Vaatlus ja kirjeldus o Küsitlused ja küsimustikud o Intervjuudel põhinevad juhtumianalüüsid o Fooksugrupid Üldised soovitused v Vii läbi pilootuuring ehk väikesemahuline eeluuring v Ära karda vastuste mõjutatust v Arvesta eetika ja andmekaitsega Kasutatud kirjandus: § https://tudengiveeb.ee/et/esileht/tulemuslik § http://syg.edu.ee/~peil/ut_alused/ Aitäh kuulamast! J
Uhhuud: kristalliterapeudid, holistikud, kes nimetavad end psühholoogideks, aga vastav haridus puudub Haiguste klassifikatsioonid Eestis Fkoodid Üldine diagnostiline printsiip: Sümptomid ja/või sellega kaasnevad käitumismustrid peavad inimest ja/või teisi inimesi oluliselt häirima. Patsiendil peavad avalduma ärevuse primaarsed sümptomid enamusel päevadest vähemalt mõni nädal mitme kuu jooksul. Kuidas mõõta psüühikahäiret? Küsimustikud, nt Liebowitzi ärevuseskaala Intervjuud, nt struktureeritud MINI Testid, nt WAIS
analüüsimata. Ideed kogutakse kokku ja analüüsitakse läbi, sõeludes ebaoluline välja. Paremate ideede puhul viiakse läbi täiendavaid kontrolle nende teostatavuse ja otstarbekuse kohta. Ajurünnak sobib uuenduslike lahenduste sissetoomiseks. Küsimustike koostamine Küsimustike koostamine on tehnika, kus koostatakse valitud sihtgruppidele protsessi või mõne tegevuse kohta küsimustik. Küsimustik võib olla iseseisvaks täitmiseks või ka abimaterjal intervjuu läbiviimiseks. Küsimustikud sobivad suure hulga inimeste arvamuse teadasaamiseks. Algpõhjuse analüüs Algpõhjuse analüüs on tehnika, kus tuvastatakse probleemid ning analüüsitakse sammhaaval nende tekkimise põhjuseid. Algpõhjuse analüüsi tulemused visualiseeritakse nö kalaluu diagrammil. Algpõhjuse analüüs sobib probleemide lahendamiseks, mille tekkepõhjus ei ole teada või ei ole üheselt määratud. Võrdlev analüüs Võrdlev analüüs on tehnika, kus lähenetakse tuvastatud probleemide lahendamisele
Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Intervjuu tugevad ja närgad küljed. Kirjalik küsitlus Standardiseeritud ja standardiseerimata küsimustikud Avatud ja kinnised küsimused Küsimuste sõnastus terminid, lühidus, selgus Üsimuste järjekord Testid Võimekustestid Isiksusetestid Objektiivtestid Projektiivtestid Innangutestid Assotsatsioonitestid Sotsiomeetriline test
Uurimuse eesmärk on saada ülevaade eesti koolinoorte hoiakutest eesti ja inglise keele kasutamise suhtes igapäevaelu eri valdkondades. Hüpoteesiks pean arvamust, et eesti keel on eesti noortel eeldatav suhtlemiskeel, hariduskeel kui ka tulevane töökeel. Eeldan samuti, et mitte-eestlastega suheldakse eesti keeles ja ning segaperekonnas oskavad kõik pereliikmed ka eesti keelt ning lapse haridus on eestikeelne. Kasutati valikuuringut, et teha üldistavaid otsuseid väiksema valimi põhjal. Küsimustikud saadetakse kõikidesse gümnaasiumidesse. · Üldkogum Uuring viiakse läbi kõigis gümnaasiumides üle Eesti, et saada seeläbi võimalikult objektiivne ja ülevaatlik tulemus. · Valimi maht ja valikueeskiri Andmeid kogutakse küsimustiku abil, mille täitjateks on kooliõpilased (10.- ja 12.klass) erinevatest koolidest. Valimi suuruseks on planeeritud 1300 õpilast. Valikumeetodina kasutan kaheastmelist valikut, viies läbi küsitluse kahes suuremas linnas Tallinnas ja Tartus.
või on olemas mingid neurobioloogilised või keskkondlikud erinevused, mis tingivad, et mõned inimesed on näiteks aktiivsemad kui teised? Isiksusepsühholoogia uurimisküsimused · Kuidas inimesed seavad endale eesmärke ja kuidas nad nendeni jõuavad? · Miks inimesed tahavad teha just seda, mida nad tahavad? · Kuidas inimesed endast mõtlevad ja kuidas see mõjutab nende käitumist? Isiksuse põhiomaduste mõõtmine · Küsimustikud Ajalehesabas vs psühholoogias kasutatavad · Ajalehes küsimused tavaliselt ,,salapärased" me ei tea, mida vastus võiks näidata · Psühholoogilise isiksusetesti küsimused on tavaliselt üsna läbipaistvad eeldatakse, et inimene on ise enda hea tundja, seda teadmist pole vaja kavalate küsimustega välja meelitada (MMPI?) Projektiivtest (Rorschachi test) Küsimustikud Seltsivuse skaala · Lugege järgnevat viit väidet
Kursusetöö eesmärgiks on teha ülevaade suhtlemisest ja seda takistavatest teguritest. Samuti välja selgitada toitlustusasutuse kontoritöötajate suhtemisoskus ja saada teada, mida peetakse enim suhtlemist häirivateks teguriteks. Eesmärgi täitmiseks seatakse järgmised ülesanded: · Tutvuda suhtlemist käsitleva teoreetilise kirjandusega ning anda ülevaade suhtlemisest ja erinevatest suhtlemist takistavatest teguritest; · Valida uurimismeetod ja sobivad küsimustikud, moodustada valim ning viia läbi töötajate suhtlemisoskuste uuring; · Teostada analüüs ning teha ettepanekud. Uurimismeetodina kasutatakse kahte küsimustikku, mille küsitletavad ära täidavad. Töö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline ülevaade baseerub erinevatel teemat käsitlevatel kirjandusallikatel. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade suhtlemisest ja erinevatest suhtlustõketest ja kommunikatsiooni barjääridest.
päeva) c) Nominaalne tööajafond, millest on maha arvatud korralised puhkused, lisapuhkused, haiguspuhkused ja täispäevased tööseisakud 3. Nimeta 3 (kolm) töökorralduses osalevat tööprotsessi ülesannet: (2 punkti) 1. majanduslik 2. sotsiaalne 3. psühholoogiline. 4. Töö-analüüsi meetoditeks on: (2 punkti) 1. Vaatlus 2. intervjuu 3. Küsimustikud 4. Töötajate raportid 5. Mittetavapäraseks töökorralduseks loetakse: (2 punkti) a) Osaajaga töötamist b) Kaugtööd c) Lühendatud tööaega d) Kõike ülalöeldut. II PALGASÜSTEEM (motivatsioonisüsteem) 6. Nii rahalike kui ka mitterahaline motivatsioonisüsteem peab vastama mitmele kriteeriumile. Millistele? (3 punkti) 1. seaduslik 2. adekvaatne 3. motiveeriv 4. võrdne kõigile
Analüüsides klientide rahulolu küsitlusi saab keskenduda kliendi hinnangule. Saab teada, mis on ettevõtte tugevad ja nõrgad küljes, kuidas parandada toodet/ teenust ja selle kvaliteeti. Selleks, et saada konkreetset tagasisidet tuleb valida ettevõttes välja valdkonnad, kus ettevõte soovib regulaarset tagasisidet saada, tuleb mõelda tabavad ja lühikesed küsimused. Klient on rahulolev kui klienditeenindaja teda väärtustab ja ei raiska tema aega. Küsimustikud tuleb saata välja õigel ajal. Negatiivse tagasiside puhul tuleb kliendilt küsida, mida ettevõte on teinud, et ei suutnud klienti rahuldada. Isiklik lähenemine on alati kasuks kuna klient tunneb, et tagasisidega tegeletakse ja tema arvamus on oluline firmale. Tagasisidet saadakse klientide arvamuste kogumise kaudu. Tagasisidet saavad firmad kogu aeg. Iga klient, kes külastab firmat saab vahetult külastamise ajal tagasisidet. Ettevõtet
PSÜHHOLOOGIATEADUS Kr k psyche + logos = hing,vaim + õpetus=hingeõpetus. Psühholoogia on teadus inimese psühhikast(levinuim deffinits.) Psüühika organismi sisemuses toimuvad vaimsed tegevused. Psüühika funk. Teavitada organismi ümbritsevat maailmas toimuvat. Psühholoogia = teadvuse uurimine. Teadvus teadlik olemine välismaailmast ja iseendast. Inimese ja looma erinevus ka loomal on teadvus, kuid ta pole sellest teadlik. Inimene suudab peegeldada(reflekteerida) psüühikas toimuvat,kuid mitte kõik pole teadvastatud. o AUTOMAATSEKS MUUTUNUD TEGEVUSED nt. käimine o PSÜÜHIKA TEADVUSTAMATA OSA.(nn. alateadus) ENESETEADVUS lk. 16 PSÜÜHIKA FUNKTSIOONID : Luua maailmast tervikpilt. Selleks on oluline: · TAJU meelte abil pilt ümbritsevast. · MÄLU tekkinud pildi/kujundi säilitamine. · MÕTLEMINE kujundi käsitsemine. · KEEL sümbolid ,erinevus loomadest. · TUNDED · TEGEVUSE JUHTIMINE TEADUSED erin...
Töö on koostatud artiklis kajastatud andmete põhjal, neid uurides ja järeldusi tehes. Artikkel pärineb Eesti teadusajakirjast ´´Eesti Arst´´ 2009. aasta 88. väljaandest. ARTIKLI ANALÜÜS Artikkel ´´Õpilase temperament ja toimetulek koolis´´ põhineb Tallinna üldhariduskoolidelt laekunud küsimustikku analüüsi põhjal. Analüüsi teostas Mare Leino Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudist. Uuringu küsimustikud koostati probleemseteks peetud õpilaste kohta. Valiku kriteeriume ette ei antud: koolides otsustati ise, kellele keskenduda. Õpetajate valimiks oli 22 poissi ja 8 tüdrukut. Siit tuleneb esimene järeldus: õpetajate jaoks on poisid kolm korda probleemsemad kui tüdrukud. Uuritavate õpilaste keskmine vanus oli 11,5 aastat. Uurimismeetodiks kasutati Burksi ja Rubensteini temperamenditesti, mida õpetajad täitsid probleemseks peetud õpilaste kohta. Testile
on täiskasvanute vaatlemine nn õige käitumise õppimine. Küsitlus On uurimismeetod, kus katsealused vastavad mitmetele küsimustikele või lausungitele, küsimustikuna või intervjuus. Paljud inimesed seostavad küsitlusi trükitud küsimustikega, mida tavaliselt saadetakse posti teel. Sellegipoolest küsitlus on uurimisstrateegia, mis võib sisaldada erinevaid meetodeid andmete kogumiseks nagu telefoniintervjuud, grupiintervjuud, elektroonilised küsimustikud (e-meilina ja veebilehekülgedel). Küsitlusuuring võib sisaldada einevaid küsimuste tüüpe ja tehnikaid. Küsitlusi võib teha nii suuremale populatsioonile(kogu rahvale) või väikesemale populatsioonile(vallalised naised). Loomulikult ei saa küsitlusuuringut teha kogu rahvale, see oleks võimatu. Siis tuleb panna paika mingi kindel number, mitmele inimesele see korraldada ning nemad n.ö. esindavad siis kogu rahva
- Aus vastus - Suhteline püsivus aja lõikes - Testi adekvaatsus mõõdetavatele omadustele Mida testidega uuritakse? Erinevaid psühholoogilisi omadusi: kognitiivsed võimed, huvid/hoiakud/värtused, isiksus, psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine - Enesearande küsimustikud - Tegevusvaldkondade/vanuse/skaala omaduste/ülesande struktuuri/testiskooride interpreteerimise aluse järgi Peamised mõõteskaalad - Nominaalskaala – objektid mis erinevad omaduse poolest nt mehed ja naised - Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi - Vahemik/intervallskaala – mõõdetavate suuruste erinevus, järjestus ja võrdsed intervallid skaalapunktide vahel nt kraadid, t-test
taustata inimesed ei kasuta. Elisabeth Emily Rosenberg Kriminaalse taustaga inimesed kasutavad rohkem teatud otsingusõnu, mida kriminaalse taustata inimesed ei kasuta. Hüpoteeside kinnitamiseks või ümberlükkamiseks andmete kogumiseks oleks parim kahe erineva grupi internetikasutusharjumusi kontrollida. Kõige täpsema info saaks ilmselt internetibrauseri ajaloost, kuigi see ei kajasta private browsingu ajal külastatud lehekülgi või otsingusõnu. Teine võimalus oleks teha küsimustikud. Ühte gruppi kuuluvad inimesed, kellele puudub kriminaalne taust ja teises grupis on kriminaalselt karistatud inimesed. Küsimustik mõlemale grupile oleks sama ning sisaldaks küsimusi, mille abil uuritaks enim külastatavaid lehekülgi, internetis veedetud aega, sõnu või teemasid, mida otsingusüsteemide abil otsitakse. Parim võimalik moodus info kogumiseks oleks brauserite ajaloo uurimine ja küsimustike täitmine
tagasiside kogumisel. Sageli on ikkagi parem pidada individuaalne vestlus otsese juhi või personalijuhiga, arutada teemat meeskonna koosolekul või kutsuda kokku probleemi lahendamisele keskenduv töögrupp. Teisalt räägib küsitluse kasuks see, et vastajale on tagatud anonüümsus ning tal on võimalik oma tunded, muljed ja mõtted läbi analüüsida ning anda tagasisidet põhjalikumalt, kui seda saaks teha suulise arutelu käigus. Erinevad küsimustikud on oluline allikas, et saada lisainfot ja toetada näiteks arenguvestlusi, sisemisi koolitusi ja üritusi. Kuid ainult anonüümse tagasiside kogumine on vaid jäämäe tipp. Selleks, et töökeskkond ja -kultuur paraneksid ning et inimesed annaksid rohkem tagasisidet, on väga suur roll ettevõtte sisemistel väärtustel ja kultuuril. Meeskonnajuht peaks selleks näitama eeskuju avatud, ausa ja läbipaistva suhtlemisega ning julgustama tiimi liikmeid avaldama
Värvuste järgi saab kirjeldada kõiki isiksusetüüpe. 2. Konstruktiivtestid: katsealune peab midagi konstrueerima nt joonistama ja selle alusel hinnatakse inimest. 3. Tõlgendamistestid: katsealune peab vaatama tindiplekitaolist pilti ja rääkima mida ta seal näeb, mis sellega meenub jne. 4. Assotsiatsioonimetoodika: inimene peab vastama mingile sõnale esimese meeldetuleva sõnaga, selle järgi uuritakse inimesel komplekse. Isiksuse küsimustikud on sellised testid, kus vastaja keskendub oma subjektiivsetele elamustele ja tunnetele või väljendab oma huvisid. 1. Temperamenditestid: küsimused on suunatud käitumisele, katsealune tavaliselt ei tea mida talt uuritakse 2. Huvide ja väärtusorientatsioonide testid: uuritakse, milliseid elukutseid, tegevusalasid, olukordi inimene armastab ja eelistab, kuidas üht ja teist nähtust hindab.
vastandid 3. C - Meelekindlus, teadlikkus. Näitab, kui kompetentne, kohusetundlik inimene on, vastutusvõimeline 4. N neurootilisus e emotsionaalne stabiilsus. Kõrge kergesti ärrituv, ärev, masenudnud 5. O avatus kogemusele. Kui uudishimu, kujutkusvõime, avatlus, loovus kuuluvad sinna. Need 5 faktorit tulid kaasaegsete faktoruuringute käigus välja ja neid peetakse kõige olulisemateks. Erinevates kultuurides on küsimustikud saanud kinnitust. Teooria on uus ka laialdaselt kasutusel. Ka Tatu ÜK kasutab seda. Kriitika: · Võib vahel otsustada statistiliseks, et tulevad suurte masside puhul välja, aga 1 konkreetse isiku uurimisel ei pruugi kõik 5 välja tulla, et tekib küsimus, kuidas ja kas võiks kasutada neid teste kaadrivalikul ja valikute tegemisel · Faktorite väljaarvutamisel on arvestatud lineersaeid e esmaseid korrelatrioone, aga isikuses ei pruugi kõik nii lihtne olla
Wong-Bakeri grimassi skaala Tugevuse talutavuse skaala 0 valu puudub 2 võib ignoreerida 4 häirib ülesannete täitmisel 6 häirib keskendumisel 8 häirib põhiliste tegevuste juures 10 voodis lebamine Teistes küsimustikes päritakse ka kogetud valu asukoha ja valu täpse tunnetuse kohta. Valu tunnetuse täpne kirjeldamine võib aidata haigust diagnoosida. Mõned olukorrad või haigused võivad vajada lähemat analüüsi. Saada on erinevad standardiseeritud küsimustikud, mis aitavad hinnata haiguse raskusastet, hinnates selle mõju elukvaliteedile. Patsientidelt küsitakse, kas nad saavad iseseisvalt teha igapäevatoiminguid, nagu riietumine, dusi all käimine jne. Moodsa tehnika abil saab jälgida erinevate ajupiirkondade aktiivsust ja määrata närvirakkude aktiivsust, kuid mitte meetodeid, mistõttu on võimatu kindlaks määrata, kui tugevalt patsient valu tajub Aktuaalsed õendusprobleemid Õendustegevus
edaspidi uuendada 6. Milliseid valikuid on organisatsioonis vaja teha tööanalüüsi läbiviimiseks? Kas kogu organisatsioon või ainult osa? Keda kaasata? Millised meetodid valida? vähemalt 2 meetodit · Kui palju infot koguda? standardiseeritud infot on kergem töödelda. Kas siduda tööanalüüs kohe ametikohtade hindamisega või mitte? 7. Loetlege tööanalüüsi meetodeid. Kirjeldage üht neist oma valikul. Dokumentide analüüs Küsimustikud, ankeedid (Position Analyse Questionary PAQ) levinuim meetod. Vaatlus - otsene ja kaudne, osalusvaatlus; ülesannete sagedus, tegevuse sisendid ja väljundid Töö protsessi jälgimine ja märkmete tegemine vahetult kõrval seistes või kaamera vahendamisel. Simulatsioon Individuaalsed ja rühmaintervjuud Eksperthinnagud standardid www.kutsekoda.ee Kriitilised intsidendid: väga hea või halva soorituse olukorrad
tulemus. Abivalmis ja pühendunud personal loob firmale hea maine. Oluline on seejuures, et töötajatesse ei suhtutaks kui tööjõusse, vaid arvestakse neid peamise sihtgrupina. Kui asutusesisene infovahetus on toimiv, luuakse sellega koos ka hea sisekliima. 2.2. Ettevõtte maine kujundamine Kõigepealt tuleb välja uurida, millisena nähakse ettevõtet. Kasuta selleks uurimismeetodeid nagu küsimustikud ja töö sihtgruppidega. Otsi tahtmatult saadetud sõnumeid. Tähelepanu pööra kõigele, mis võib ettevõtte kohta sõnumit kanda (hooned, klienditeenindus). Hea imago loomiseks võib kuluda aastaid, ent maine hävitamiseks piisab sekunditest. Maine säilitamise eest tuleb hoolt kanda, selleks hinda ja hoia personaliga vahetuid suhteid. Vähemotiveeritud töötajad ja puudulik infovahetus organisatsiooni sees, kahjustab ettevõtte imagot
saaksime väikese omadussõnade kogumi, mille abil saab kirjeldada iseloomu erinevaid külgi. Cattell töötas Allport'i ja Odbert'i sõnastiku kallal kus oli üle 4500 omadussõna.Sünonüüme eemaldades ja mõningaid olulisi sõnu lisades töötas ta välja 180 sõnalise kogumikku ning seejärel kahanes hulk vaid 42-46 sõnani.Selle sõnadehulgaga saab hakati isikuid ja iseloomusid jagama. Cattell'i kõige kuulsamad testid on Kuueteistkümne Iseloomufaktori Küsimustikud (16IK). Ta on teinud ka teste erinevate iseloomugruppide jaoks, näiteks ärevus( hirm, süütunne, kahtlustamine) ning ka erinevate kooliastmete jaoks. Kuid kui tema töö oli nii edukas, miks kaalutakse teisi võimalusi? Cattell jagas iseloomujooned 16 faktorisse. Kuid mingil põhjusel ei anna 16IK test vasteks 16 erinevat faktorit. Cattell ise peab enda teste edukaks ning leiab et 16 faktorit on kõik esindatud. Kuid kui välja tuli 16IK käsiraamat ei olnud ka seal faktorid välja toodud.
nimed, haridus, sugu jne), keelenäited (kirjutatakse üles lindistused foneetilises transkriptsioonis), analüüs. · Lindistused vanasti olid ainult üleskirjutused, hilisemal ajal muutus võimalikuks ka lindistamine. · Tõlkemeetod keelejuhile anti mingi tekst ja paluti see tõlkida murdesse. Kahtlane meetod, võib kirjakeel mõjutama jääda. · Otsesed küsitlused, küsimustikud materjali kogujal on välja mõeldud küsimused, võib esitada ise või anda kirjalikult. Alustekst mõjutab siin vähem. · Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine: · Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni · Murdenäiteid võib leida ,,Eesti murretest" · Murdekorpus www.murre.ut.ee · EKI ja ES kogud · Murdesõnaraamatud · Murdeatlased ja kaardid, nt Saareste ja Toomse Transkriptsioon:
impulss ennast oletatatava hädaohu eest kaitsa, näiteks joostes) emotsioonide avaldumine (näoväljenduses, hääletoonis, muu emotsionaalne käitumine) regulatsioon (emotsioonide väljendumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult). Emotsiooni komponentidest osalevad sündmus, füsioloogiline reaktsioon ja regulatsioon. Kõige enam on kultuurinormidest mõjutatud regulatsioon. 2. Emotsioonide uurimisvõimalused: küsimustikud, eksperimendid, näoväljenduse uurimine, psühhofarmakonide toime uurimine, eksperimendid loomadega, ajukuvamismeetodid. 3. Põhiemotsioon kuus põhiemotsiooni viha, hirm, vastikus, üllatus, õnnelikkus, kurbus + põlgus. Kõik ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid, alamkategooriad. Põhiemotsioonide tunnused: · universaalsete näoväljenduste olemasolu · emotsioonide esinemine teistel primaatidel
inimestel on tootega rohkem isiklikke seoseid. Kõrge kaasatusega toodetel on rohkem sümboolne väärtus ja need võivad riigile toetust anda toote päritolu. Rahvusvaheliste uuringute läbiviimisel on tavapäraselt kasutatud mitte- tõenäosed meetodeid uuringu jooksul. Selles uuringus kasutati Koreast hõlbustusproovi ja Jaapan on vaenulikkuse eesmärk. Küsitlusi oli läbi viisitud töövõtjate Soulis ja Kyoungkis ettevõttetest. Uurimismeeskond jagas küsimustikud ja ootasid, et igaüks saab kohapeal täita. Küsimustik koosnes mitmest osast, kusjuures punktid kasutati seitsmepunkti Likerti skaalad. Arvestades, et teemad on esmakordselt välja töötatud inglise keeles, oli esialgne uuringu eelnõu hinnati Korea päritolu keele kõnelejate kultuurilise ühilduvuse ja piisavuse kohta inglise keele oskus. Oli tehtud väikesed muudatused, lähtudes nende tagasiside tagamaks, et kõik kasutatavad kaubad oleksid asjakohased, piisavad ja
Sõltumatute muutujate manipuleerimine. Saame kontrollida, muuta ja mõõta. Mis hüpoteese kontrollitakse?- mõjutusi, otsustusi ( peavad otsustama midagi, jälgivad Triangulatsioon- aitab erinevate meetoditega kogutud andmeid koondada. Algupäraselt oli triangulatsiooni mõiste seotud ainult mõõtmisega: meremehed, sõjaväelased ja maamõõtjad, kasutavad mitmeid asukoha märke leidmaks üht kindlat kohta või objekti. Andmete kogumise viisid: · küsimustikud ja intervjuud (struktureeritud küsimustikud, küsimuste esitamine ja sõnastamine, skaleerimine, intervjuud ja intervjueerimine, e-uurimiste eripärad · Uurimused loomulikes raamistutes- vaatlus, arhiivandmed. · Laboratoorsed uurimused- eksperimentaalsed uurimisplaanid. telefoniintervjuu eelised, arhiiviandmete saamine: kas kulukas, odav, valiidne; lünktekst oli kulumine ja kuhjumine ehk vaatluse kohta lünk ( füüsiliste joonte ja
Seda eesmärki püüabki täita 90 minuti pikkune töötuba, kus arutletakse õpioskuste olemuse ja struktuuri üle, rõhutatakse õpioskuste teadliku kasutamise olulisust. Õpioskuseid on erinevaid ja nende kasutamisel tuleb arvestada enda kui õppija individuaalsusega. Seega peaks töötoa käigus arenema ka eneseanalüüsi võime ning oskus seostada enda isiksuse jooned, võimed jne vajalike õpioskustega. Arutelule lisaks on väikesed küsimustikud ja/või harjutused. Grupi suurus on 10-12 õpilast, töötuba on mõeldud eelkõige 7.-12. klassi õpilastele. Töötuba toimub tellitud ajal ja kohas, tavaliselt juhendab gruppi üks psühholoog. Juhendajad: Reet Jakobson, Ülle Särg, Marianne Juhanson. LAUAKOMBED Töötoas tutvustatakse lauakatmist, etiketti, tervislikku toitumist ja antakse ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse majutus- ja toitlustusosakonna erialadest ning sisseastumistingimustest.
· Korraldatud kursuste materjalid · Kursustest osavõtjate nimekirjad · Tagasiside ankeedid · Koolitusstatistika 8. Tööanalüüsi läbiviimine Selgub töötajate vajadus, täpsustuvad nõudmised töötajatele, täpsustuvad töötulemuste hindamise alused, selguvad koolitusvajadused, selgub töötingimuste muutmise vajadus, selgub organisatsiooni struktuuri vastavus tema eesmärkidele. Meetodid: vaatlus, intervjuu, küsimustikud ja ankeedid, töötajate tähelepanekud ja üldinfo. 9. Ametijuhendi koostamise skeem Üldosa struktuuriüksuste nimetus, ametikoha nimetus, allub, alluvad, asendab, asendaja. Ametikoha eesmärk. Kohustused. Vastutus (Tulemus). Õigused ja eriõigused. Nõudmised. Koostatakse kolmes eksemplaris töötajale, vahetule juhile ja personaliosakonnale. 10. Värbamine ja värbamisallikad Personali värbamine on protsess, mille käigus meelitatakse ligi kandidaate, kellel on
(kujutlustehnika, sisekõne, eesmärkide püstitamise oskus) 5. Millised on erinevad viisid sooritusärevuse mõõtmiseks? Füsioloogilised näitajad ja nende mõõtmine-Ei ole ühtset head füsioloogilise ärevuse näitajat. Oletatavad füsioloogilised näitajad ei ole omavahel alati selgelt seotud. Neid näitajaid mõõta on suhteliselt kallis, aeganõudev ja võib lla sportlasele tülikas ning ebamugav. Enesekohased mõõtevahendid-Küsimustikud ja testid. Kõige levinum SCAT test. 6. Kirjeldage optimaalse funktsioneerimise individuaalsete tsoonide (IZOF) lähenemist. Mille poolest erineb see teistest emotsioonide ja soorituse käsitlustest? Esmalt käsitles ainult ärevust. Igal indiviidil on olemas oma ärevustase. Peale selle ei ole sooritus parim ärevuse või erutuse taseme mingis kindlas punktis vaid selle punkti ümber paikneb optimaalne tsoon, milles sooritus on parim
a) Globaalne vs spetsiifiline- mõlemale tuleks valida eraldi mõõtevahend, sest need on eri tasandid. b) Stabiilne vs situatiivne- loomupärane (trait) ja püsiv enesehinnang versus muutlik ja olukorrast lähtuv (state). c) Personaalne vs sotsiaalne- Sots e.h. kohta on test, 4 alaskaalat: grupikuuluvus, privaatne kollektiivne e.h, avalik kol.e.h. ja identiteet (gruppi kuulumine on osa mu minapildist). Uurimismeetodeid veel: enesekohased küsimustikud, Q-sorteering, omadussõnade küsimustikud (adjective checklists), avatud küsimused ja kaaslaste hinnangud (peer- ratings); uuem meetod: implitsiitse eneseh.uurimine ehk teadvusele kättesaamatute enesekohaste tundmuste uurimine! Kõige populaarsem skaala on Rosenbergi skaala. Mõõdab üldist e.h. Sisaldab 10 lihtsat väidet. *Enesehinnang on pigem dünaamiline kui stabiilne. *Kõrgem enesehinnang on seotud suurema eneseselguse ja eneseh. stabiilsusega.
uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Test koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastus või lahendus anda. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide kaudu. Jaguneb võimekus ja isiksustestideks. Võimekustestid nõuavad mitmesuguste ülesannete lahendamist. Isiksustestid liigitatakse 3 põhirühma: objektiivtestid, projektiivsed, küsimustikud. Objektiivtestid on sellised, kus välistatakse nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivseid arvamusi. Projektiivtestid seisnevad selles, et katseisik paneb/mõtleb ennast teise olukorda ning tema poolt antud lahendus või tõlgendus kajastab tema alateadlikku või sisse süvendatud tendentsi, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Küsimustikud jagunevad kaheks: objektiivsed- ise vastan küsimustele, subjektiivsed-mõni lähedane
3. Informatsioon- info või nõuanne, mida antakse teatud valdkonnas 4. Heakskiit- + hinnanguline tagasiside indiviidile 1. Vaatlusmeetodid a) Vaadeldakse, kas teatud ajaperioodi vältel ilmnes inimestel mingit tüüpi käitumisviis või mitte b) Tähendatakse üles teatud ajaperioodil ühe teatud inimese kõik käitumisaktid c) Vaadeldakse kõiki indiviide, kes kuuluvad antud ümbrusesse d) Korduv vaatlus teatud aja jooksul ka indiviidil või grupil 2. Küsimustikud 3. Eksperimendid Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Prosotsiaalse käitumise areng Uurida võib kahte aspekti. Arenguline perspektiiv- IMIK Empaatilline distress- hakkab nutma, kui eakaaslane nutab, ei hakka nutma kui vanem laps nutab. SAGEDUS. Erinevad liigid maimikul: Empaatilline hoolitsus Jagamine Kaitse Aitamine (instrumentaalne, kaudne) Verbaalne sümpaatia Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Mittetahtlik/ tahtlik empaatiline distress ja
maadeavastaja, geograaf, leiutaja, meteoroloog, geneetik, psühhometrist ja statistik. Ta löödi rüütliks aastal 1909. Galton kirjutas üle 340 raamatu ja teadusartikli. Tema mõtles välja korrelatsiooni mõiste statistikas ning populariseeris ka regresseerumist keskmise suunas (keskmisele taandumise reegel). Ta oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ning intelligentsuse pärilikkust. Lisaks võttis ta kasutusele küsimustikud ning statistilised vaatlused, et koguda andmeid erinevate inimühiskondade kohta. , Ernst Hjalmar Waloddi Weibull
selleks siis musikaalsus, iseseisvus või kõrge motivatsioon. Ka Renzulli on 2002. aastal tõdenud, et intelligentsustestid mõõdavad andekust eelkõige kooliandekuse, mitte aga tulemusliku ja loomingulise andekuse mõttes (Sepp, 2010, 63). Et mitmed testid vajavad spetsiifilisi teadmisi ja litsentseeritust, on õpetajatele kõige kasulikumaks abivahendiks andekate määratlemisel osutunud erinevad skaalad ja küsimustikud. Alates 2013. aastast on Eesti õpetajate kasutuses eesti keelde tõlgitud ,,Renzulli skaalad" (Scales for Rating the Behavioral Characteristics of Superior Students). Skaalade kasutamine on lihtne õpetaja peab otsustama, kui sageli õpilane õpetaja arvates erinevate võimetega seotud erinevaid käitumisi ja omadusi demonstreerib (Konstabel, 2012, 12). Renzulli skaalad hõlmavad endas 14 valdkonda: õppimisvõime, loovus, motivatsioon,
kõikidesklassides, mis oli mõnevõrra vastuolus ametliku statistikaga, kusolid ülekaalus alamklasside esindajad. Eesmärk Saada pilt toimepandud kuritegudest ja õigusrikkumistest. 2. Self-report (enesekohesed) uuringuid kasutatakse regulaarselt selleks, et arendada ja kontrollida teooriaid kuritegeliku käitumise põhjustekohta. Nt. Seda on kasutanud T. Hirschi sotsiaalsete sidemete teooria (soci Self-report uuringute liigid (1): • Anonüümsed küsimustikud. • Anonüümsed küsimustikud, kus vastaja on identifitseeritav ning vastusisaab kontrollida järgnevate intervjuude käigus või politsei andmetepõhjal. • Allakirjutatud küsimustikud, mis on kontrollitud politseiandmetepõhjal. Self-report uuringute liigid (2): • Anonüümsed küsimustikud, mida identifitseeritakse numbri järgi ninghiljem kontrollitakse intervjuu käigus või valedetektoriga ähvardades. • Intevjuud. •
Hinnangu andjateks on enamasti töötaja, tema otsene juht (tavaliselt arenguvestluse raames), kolleegid, kliendid ja/või hindamiskomisjon. Hinnata võib nii nõuetele vastavust kui potentsiaali uute väljakutsete suhtes, nii käitumist kui töötulemusi. Arendusprotsess: Vajaduste hindamine (organisatsiooni, töö ja individuaalsed vajadused); Arendamine / Koolitamine (koolitajate, juhendajate, meetodite valik, teostamine); Tulemuste hindamine (küsimustikud, intervjuud, vaatlused, enesehindamised, diskussioonid, mõõtmised) · Isikliku arenguplaani eesmärgiks on arendada töötaja kompetentside portfooliot süstemaatilisel viisil sisaldab arendamist vajavate kompetentside loetelu koos prioriteetide, arengueesmärkide, -tegevuste, tulemuslikkuse hindamise kriteeriumite ja ajakavaga · Õppiv organisatsioon omab toetavat keskkonda ja süsteemset harjumust teadmiste ja oskuste loomisel, hankimisel ja jagamisel
· protseduuri läbiviimine · järelduste tegemine Küsitlusmeetodid Jagunevad: · intervjuu (standardiseeritud ja standardiseerimata) · ankeet Valiku representatiivsus - väljavõtukogum peab uuritavate parameetrite osas maksimaalselt lähenema üldkogumile. Valik: · juhuvalik · suunatud valik Skaalad: · nominaalskaalad · intervallskaalad Küsimuste formuleerimise reeglid Prooviküsitlus Korrelatsioonimeetod Testid Jagunevad: · grupitestid · küsimustikud · projektiivmeetodid · käitumistestid testidele esitatavad nõuded: · valiidsus · reliaablus · adapteeritus · standardiseeritus Sotsiomeetriline test Alusepanija J. L. Moreno Ühiskonna tasandid: · väline e makroskoopiline · sisemine e mikroskoopiline (sotsioemotsionaalne) Sotsiomeetriline test: 1) valikutest · mitteparameetriline · sotsiomeetrilise piiranguga 3) pertseptsioonitest 4) käitumistest Testi aluseks valiku kriteeriumid Sotsiomaatriks
PERSONALI HINDAMINE Töötajate hindamine võimaldab juhtidel anda töötajatele tagasisidet nende töö kohta ja seada tuleviku eesmärke. Personali hindamise alaliigid on: 1. kandidaatide hindamine personali valikul 2. inimeste töösoorituste hindamine 3. töötajate potentsiaali hindamine PERSONALI HINDAMISE MEETODID: Tagasivaate meetod: Enesehinnang: - kontroll-lehed ja küsimustikud - töötaja analüüsib ise oma saavutusi - käitumisel põhinev hindamisskaala - essee (töötaja hindab oma + ja ning potentsiaali) Atesteerimine: - hinnatakse töötaja oskusi sh haridust PERSONALI KOOLITUS JA ARENDAMINE koolitus vs arendamine. Koolitus on põhja ladumine ÜKE, matkad, mitmekülgsed treeningud. Arendamine on EKE, imm, kiirendused.
4.Tugev surve grupi liikmetele 5.Tulemuste üksmeelsuse illusioon 6.Kaitseseisund. Grupi sidusus iseloomustab liikmete gruppi kuulumise ja ühiste eesmärkide nimel pingutamise motivatsiooni. Tavaliselt hinnatakse sidusust kahest aspektist: 1. Eesmärgi sidusus ehk soov pingutada grupi ühiste eesmärkide täitmise nimel. 2. Sotsiaalne sidusus iseloomustab seda, kuivõrd hästi grupi liikmed omavahel läbi saavad ning üksteise seltsi naudivad. Küsimustikud Grupiliikmete omavaheliste suhete määramiseks on: 1.Grupisisese kliima määramine (Francis & Young, 1979) 2. Grupi keskkonna küsimustik (Carron, Brawley, Widmeyer, 1985) 3.Sotsiogrammi koostamine. Levinud sidususe hindamise meetodiks on sotsiogramm, mis iseloomustab grupi liikmete omavahelisi suhteid. Grupi tegelik tulemuslikkus sõltub sellest, kui suured on protsessi kaod võrreldes potentsiaalse tulemuslikkusega.
4.Tugev surve grupi liikmetele 5.Tulemuste üksmeelsuse illusioon 6.Kaitseseisund. Grupi sidusus iseloomustab liikmete gruppi kuulumise ja ühiste eesmärkide nimel pingutamise motivatsiooni. Tavaliselt hinnatakse sidusust kahest aspektist: 1. Eesmärgi sidusus ehk soov pingutada grupi ühiste eesmärkide täitmise nimel. 2. Sotsiaalne sidusus iseloomustab seda, kuivõrd hästi grupi liikmed omavahel läbi saavad ning üksteise seltsi naudivad. Küsimustikud Grupiliikmete omavaheliste suhete määramiseks on: 1.Grupisisese kliima määramine (Francis & Young, 1979) 2. Grupi keskkonna küsimustik (Carron, Brawley, Widmeyer, 1985) 3.Sotsiogrammi koostamine. Levinud sidususe hindamise meetodiks on sotsiogramm, mis iseloomustab grupi liikmete omavahelisi suhteid. Grupi tegelik tulemuslikkus sõltub sellest, kui suured on protsessi kaod võrreldes potentsiaalse tulemuslikkusega.
Tegevusuuringu läbiviijad kasutavad tihti mõttepäevikut, kus dokumenteerivad tehtud plaanid, märkused, enda mõtted ja isiklikud arvamused, tulemused jne. Tegevusuuring on oma olemuselt koostöö-põhine ning tsükliline, mis koosneb planeerimisest, tegutsemisest, vaatlemisest ja analüüsimisest, seega uuringu läbiviimiseks peab varuma piisavalt aega. Uurimisviis õib tugineda nii kvalitatiivsetele kui kvantitatiivsetele andmetele, levinumad meetodid on intervjuu, vaatlus ja küsimustikud. Andmetena võib kasutada ka näiteks õpilaste tagasisidet, veebiarutelusid, tunnis antud ülesandeid, õpilaste ettekandeid jne. Põhistatud teooria – Põhistatud teooria on kvalitatiivne uurimisviis, mille eesmärk on empiiriliste andmete alusel genereerida hästi põhjendatud teooria või hüpoteese. Eristatakse nelja olulist suunda – klassikaline, interaktsionistlik, positivistlik ja konstruktivistlik. See koosneb kindlatest
kujul. Jaak Panksepa (snd 1943) arvates on alust kõnelda vähemalt neljast anatoomiliselt ja keemiliselt eristuvast närviringest : hirmu-, huvi-, viha- ja seotuseringe. Üks esimesi uurijaid, kes püüdis vastata küsimusele, kas emotsioonide näoväljendused on eri kultuurides universaalsed, oli Charles Darwin (1809-1882). Kogudes andmeid oma raamatu ,,Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel" (1872) tarbeks, saatis ta küsimustikud paljudes maades elavatele Briti Kunigriigi alamatele ja palus neil kirjeldada emotsioonide väljendusi selles kultuuris, kus nad parasjagu elasid. Uurimistulemusi kokku võttes leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunud kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt. Emotsioonid ja kultuur Vastupidi Darwini uurimusele on paljud antropoloogilised ja etnograafilised uurimused
Virgutamisel on sulle abiks Märt, Kait ja Tõnis videos Töö istuvas asendis ja tee ära esimene harjutus “Tervitus kolleegile” (0:41-0:48). 2) Seejärel vaatama Jupiteri kesskonnast teadussaadet "Kõige targem rahvas"- väike analüüs saates õpitu kohta koos enda mõtetega lae samuti Terasse. Jälle aeg virgutuseks: vaata videost “Töö istuvas asendis” järgmine harjutus “Kallista ennast” (1:50- 2:25). 3) Täida ära õpistiilide kohta käivad küsimustikud ja lae ka need vastused TERAsse. Aeg virgutuseks: vaata videost “ Töö istuvas asendis” järgmine harjutus “Põdra maja” (2:26-3:44). Ja väike lõuna (ära unusta see märkida toitumispüramiidi). 4) Leia sõber või pereliige, kellega koos kõndima või jooksma minna. Pilt koos sõbra ja teekonnaga lae jällegi TERAsse. Vaata veelkord oma toidupüramiidi ja saada ära sooritatud ülesannete vastused. 1. Ülesanne. Toidupüramiid 1
Üks neist on terviseandmete, teine geeniandmete kogumine. Inimene, kes soovib Geenivaramu projektis osaleda, pöördub oma perearsti poole ja lepib kokku vastuvõtu aja. Vastuvõtul tutvustab perearst talle kõigepealt Geenivaramu projekti. Osaleda otsustanud inimene allkirjastab geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi ja saab perearstilt spetsiaalse mapi infomaterjalidega. Seejärel täidab perearst koos geenidoonoriga terviseküsimustiku ja võtab vereproovi. Vereproovid ja täidetud küsimustikud toimetatakse Geenivaramu kodeerimiskeskusesse. Geenivaramu laboris eraldatakse verest pärilikkusaine DNA. Eraldatud DNA paigutatakse säilitamiseks Geenivaramu hoidlasse. Hoidlas säilitatava DNA baasil valmistab AS EGeen tulevikus personaalsed geenikaardid, mis talletatakse Geenivaramu andmekogus. Kodeerimiskeskusesse jõudnud küsimustikest eemaldatakse isikuandmed ja asendatakse need 16-kohalise koodiga. Isikuandmetest lahutatud terviseandmed salvestatakse Geenivaramu andmekogusse.
Millised on kehalise aktiivsuse soovituslikud tasemed tervise - vähendab tekkimisriski suhkruhaigusesse tugevdamise eesmärgil? - vajalik lihasjõu, liigeste struktuuri ja funktsiooni 1.Küsimustikud/treeningpäevikud - + odav, suurte valimite säilitamiseks (kasulik liigesepõletikule) korral, saab erinevaid dimensioone mõõta, küsimused - säilitab eluaeas toimetulekut, vähendab kukkumisriske vastavalt kontingendile. - ei osata hinnata õigesti oma tegevust ja intensiivsust, tegevuse mäletamine halb, ei
luuakse isiksuseprofiil – kui joonistan perepildi ja olen seal väike poiss, kui emal on silmad ja isal vaid suu, siis võib lugeda, et ema näeb ja isa vaid räägib) * Rorschacki tindipleki test (1921) TAT ehk temaatilise apertseptsiooni test – inimene näeb teatud pilti ja peab rääkima juurde jutu toimuva kohta (Morgan ja Murray 1935) 2) otsene mõõtmine (enesehinnangutestid) – arvamus endast (võib olla ka negatiivne) - küsimustikud (nt. väited, mida peab hindama) MMPI (test) – Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik 567 väitega (S. R. Hathaway ja J. C. McKinley 1940) ISIKSUSHÄIRE - Iseloomu ja käitumise raske häite, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega - isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18. saj lõpp-19. Saj. Algus (hullumeelsus ilma segaduseta, moraalne vaimuhaigus)
- informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks vanemad maal elavad inimesed, kelleni pole jõudnud massimeedia, kes on väheharitud ning kellel on vähe sotsiaalseid kontakte (elanud terve elu oma pisikeses paigas ilma teiste külade inimestega suhtlemata); ajajooksul puhtad murded nivelleeruvad ehk segunevad; kogujad on tihti ise kohalikud inimesed, küsitletakse kohalikus murdes mitmeid kordi samu inimesi. - küsimustikud: a) otsene aluseks loend asjade nimetustest, küsitleja palub iseloomustada kruusi vaadatakse, mis sõnadega ta seda kirjeldab; b) kaudne küsitleja näitab eset ja palub öelda, mis see on; c) vabalt formuleeritavad küsimused (nimetamisküsimused mida te ütlete kui soovite, et külaline tuppa astuks?; lünk-küsimused te teete tee magusaks ...) - keelekaardid: igal kaardil üks keeleline nähtus, mis on territoriaalselt varieeruv; murdeatlased näitavad eri vormide
kompetentsuse pideva suurendamise teel. Karismaatilise liidri üha olulisemaks tunnuseks on saamas tema valdkonna alane kompetentsus, millega seonduvad tema omadused, oskused ja tõekspidamised (Türk n. d.). Liidri mõju on organisatsioonis siiski küllalt suur. Liider on rohkem emotsionaalne arusaam. Juht aga ametlik arusaam (Alas 1999). Eestis ja veel pea kolmekümnes maailma riigis viidi läbi uuring, kus intervjueeriti tippjuhte ja kelle lähedasemad kaastöötajad täitsid nende kohta küsimustikud. Uuringu tulemused näitasid, et alluvad näevad Eesti juhti eelkõige dikteeriva korralduste jagajana (Alas 2008, 120). Eesti juhi olemus on enesekindel, kes usub oma alluvatesse. Juhi põhifunktiooniks peetakse administratiivsete funktsioonide täitmist. 2.1 Positiivne dikteerija Uuringust selgus, et eestis on peamiselt 4 juhitüüpi. Kõige rohkem esinenud juhitüüpi võib nimetada positiivseks dikteerijaks. Seda sorti tüüpi iseloomustab ensekindlus ja täpne töökorralduste jagamine
- kaudne (respiratoorne) 2. FÜSIOLOOGILISED MEETODID - SLS monotooring - radioaktiivne vesi - MHT määramine (max. aeroobne võimekus) 3. MEHAANILISED JA ELEKTROONILISED SEADMED - pedomeetrid (sammulugejad) - jalale asetatavad andurid - elektroonilised liigutuste registraatorid - aktseleromeetrid 4. INIMESTE KÄITUMISE JÄLGIMINE 5. TOIDUST SAADAVA ENERGIA FIKSEERIMINE 6. TÖÖ JA VABA AJA KEHALISE AKTIIVSUSE FIKSEERIMINE - tööde klassifikatsioon - eneseraportid - küsimustikud Epidemioloogilistes uuringutes on kõige populaarsem mitmesuguste küsimustike kasutamine, mis on suhteliselt odav ja seotud ka aja kokkuhoiuga. Kehalise aktiivsuse määramiseks kutsetöö ajal kasutatakse tabeleid. Tervisega seotud fitnessi hindamise testid. Kehalise ja füsioloogilise fitnessi määramisel on vaja kõigepealt selgitada, kas saadud informatsioon käib saavutus- või tervisefitnessi kohta. MORFOLOOGILINE FITNESS. Keha koostise hindamiseks kasutatakse kõige rohkem keha
Dokumentide põhjal koostatakse esialgne tegevuste loetelu, mida hiljem täpsustatakse muude meetoditega. Järeldusi ei tohiks teha ainult dokumentide põhjal (ilma töö tegijat protsessi kaasamata), kuna dokumentide alusel pole üldjuhul võimalik hinnata töö keerukust ja teostamiseks kuluvat aega. Küsimustike ja ankeetide kasutamine on üks levinumaid töö analüüsi meetodeid, kuna võimaldab lühikese ajaga koguda palju struktureeritud informatsiooni. Küsimustikud koosnevad enamasti vabavormilistest küsimustest ja skaalapõhistest valikutest. Kuna küsimustik on standardne kõikide tööde jaoks, tekib sageli vajadus kogutud informatsiooni mõne muu meetodi, nt vaatluse või intervjuu vahendusel täpsustada. Vaatlus on töö protsessi jälgimine ja märkmete tegemine vahetult kõrval seistes või kaamera vahendusel. Erinevate tööde puhul püütakse määratleda sarnaseid aspekte,
annaabi.ee 
