Kose Gümnaasium Tiiu-Maarja Kink 11A 2007 OTSIMINE Kui see maailm on su meeltele avatud siis ole valmis kaitsma mind kõige eest, millel kuradi hind. On see siis palju palutud? Ka mina tahan leida oma maja selles maailmas, mis piinab meid. Vaikse koha, kus ei ole kuradeid, kohakese, mis paneb seisma aja. Eemal lendas üks kaunis hing, kes otsis kohta, kus olla, kuid kellel ei lõppenud otsimise ind. Lennates võid üle maade ja merede tulla ja nõnda ei ole kallis ka hind, mida pead maksma, et maailm oleks valla. THOMAS MORE Tuul sasib juukseid Heinamaa peal On mõnus sügiskuu Maa kohati mustab, kuid Aasad on kaetud Sambla pehme rohuga. Mõnusalt päikegi pilvedes triivib Otsides kohta, kuhu minna nin Roosaks on värvinud ta taeva
inimestele isegi kasu võinud tuua. Tark isik oleks mõistnud, mida talle näidati ja oleks sellest õppust võtnud. Teos on ülimalt selgelt ja irooniliselt esitatud. See pidi otsustama kõige üle ja jätma kõrvale kõik, mis ei ole mõistuspärane ja loogiliselt seletatav. Sellest enamus inimesi järledavadgi seda, et teos oli liiga fantaasia valdkonda laskutud ja selle tõttu ei pruukinud olla ka teos nii huvitav. Väidetakse, et jumalaid ega kuradeid ei ole olemas, aga on suur hulk inimesi, kes ikkagi usuvad nendesse. Bulgakov on väitnud, et kurat eksisteerib inimese mõttemaailmas enamasti kurja võrdkujuna, kuid muidugi ei ole ainult tema seda väitnud. Meister on päris kindlast Bulgakov ise, sest nende vahel on liiga palju kokkusattumusi näiteks see, et nad oli sama vanused ja nad mõlemad kirjutasid oma tipp teose sellel ajahetkel ja ka see, et nende teoseid ei tahetud rahvale esitada.
Friedrich Robert Faehlmann Elulugu 31. detsember 1798 22. aprill 185 Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. 1817.a. Asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas vaba praksiga arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Faehlmanni aeg Eestis tõstis pead Õpetatud Eesti Selts, mille üks algatajaist oli ka F.R.Faehlmann. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Tema looming on napp ja juhuslikku laadi, see sündis tema tegevusega ÕES-s. Ta rõhutas eesti keele paindlikkust, rikkust ja selle kõnelejate kultuurivõimelisust. Ta on kirjutanud ka 2 pikemat eesti keelset luuletust oodi: ,,Suuron, Jumal, su...
kuradi teenriks. Ka Kuradihauast lääne-edelas paiknev 20 meetri laiune Tondihaud sundis kindlasti ettevaatusele. Mõne versiooni kohaselt olnud Ilumetsa kraatritest tee otse põrguriiki, mis kuraditest lausa kubisenud. Peakuradile ehk imperaatorile allunud 7 kuningat, 23 hertsogit, 13 suurkrahvi, 10 krahvi ja palju rüütleid. Kokku oli tal käsutada 6666 leegionit, igaühes 6666 kuradit. Loomulikult ei mahtunud need kõik maa-alla Ilumetsa kanti, sest kuradeid läks laste ja patuste hirmutamiseks tarvis teisteski maades. Kraatrite esmauurijaks oli hilisem akadeemik Artur Luha, kelle tööd sõja tõttu katkesid. Pärastsõja aastail oli viljakaim uurija Ago Aaloe, kes selgitas kraatrite morfoloogia ja selle nõlvade dislotseeritud struktuuride alusel meteoriidi langemissuuna, Põrguhaua põhja täitvate setete alusel aga ka ligikaudse vanuse umbes 6000 aastat. Tavaliselt jaotatakse meteoriidikraatrid löögi- ja plahvatuskraatriteks
H. Unenägu, Drezden, Suplejad naised, Suplejad Mehed, Näärivana kalastab. H. Unenägu oli mõistatuslik. Arvatakse et see räägib küüditamisest. Drezden rääkis sõjajärgsetest purustustest Tallinnas, seal peal olid Estonia, Kaarli kirik ja Kaleviste kirik. Kõik tema maalid olid erksad. Kõige viimane maal oli Näärivana kalastab kujutas kuigi palju teda ennast. Ta oli ise ka suur kalamees viljandi järvel. Tema töödes oli ka kuradeid ja mingisugusi metstatrolle. Peale seda jätkasime ringkäiku mööda keerdreppi teisele korrusele. Seal oli külma või sooja täpselt 0 kraadi. Seal oli Soome nägemispuudega kunstnikke näitus(Ismo Tilanto Maarit Hedman). Ismo teeb pilte fotoaparaadiga ja Maarit sõrmedega. Maasikasööjad Paul Kondas
aasta sügisel pidi Poom mitmes kohtumises võtma istet varumeestepingil, andis see ajakirjale Sporditäht põhjust valida aasta tähelepanuväärsemate spordisündmuste esikümnesse "Mart Poomi tähe tuhmumise Inglismaal". Poom jäi Derbysse kuueks aastaks, "Oinaste"(niimoodi nim Derby Countyt) särgis pidas Poom ühtekokku 146 liigamängu ja valiti hooajal 1999/2000 meeskonna parimaks mängijaks. Mart Poom võitis oma tebüüt mängus mängides Derby eest ``Punaseid Kuradeid``ehk Manchester Unitedeid. Derby Couty laenas Poomi 2002. aastal liiga rivaalile Sunderland ACF ile. Aasta hiljem sõlmis ta selle KirdeInglismaa klubiga juba täislepingu. Sunderland langes Inglismaa kõrgliigase 2004.a. See oli neile suur hoop. Sunderlandi eest lõi Poom hämmastava peaga värava oma endise kubli Derby Couty vastu. Mart Poom siirdus 2006. aastal Londoni Arsenali , kus ta oli Jens Lehmanni ja Manuel Almunia (praegune Arsenali esiväravavaht) järel kolmas väravavaht
Kokkuvõte Tasmaania on Austraalia ainus saar-osariik. Tasmaania on hoopis teistsugune kui mandri-austraalia. Puutumata loodus meelitab vaatamata jahedale kliimale siia igal aastal hulgaliselt nii sise- kui välisturiste. Tasmaania on pikka aega arenenud mandrist sõltumatult, ka paljud taimed ja loomad on ainuomased ainult siinsele keskkonnale. Kuigi Austraalia suurim teadaolev kiskja Tasmaania tiiger suri eelmise sajandi algul välja, on saarel säilinud väike populatsioon Tasmaania kuradeid. Tervelt kolmandiku kogu Tasmaania pindalast moodustavad rahvuspargid, milledest paljud on oma unikaalse looduse tõttu kantud UNESCO maailmapärandisse. 7 KASUTATUD KIRJANDUS http://en.wikipedia.org/wiki/Tasmania http://et.wikipedia.org/wiki/Tasmaania_saar http://et.wikipedia.org/wiki/Tasmaania http://wapedia.mobi/et/Tasmaania http://www.hot.ee/rohelinemanner/tasmaania_kurat.html
Ta on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. 5) Miks Mefistofeles ei saa Fausti juurest lahkuda? Mefistoteles ei saanud Fausti juurest lahkuda, sest Fausti ukse juurde oli joonistatud pentagramm. Pentagrammi üks nurk ei olnud kinnine koer võis sealt sisse tulla, aga Kurat mitte. Seob kuradeid ja kolle tava, et minna tuleb tuldud teed. Nii olengi nüüd sinu võrgus. Ja kuna tegu oli ikkagi kihlveoga, siis ei saanud Mefistofeles alla anda ja Fausti juurest lahkuda, kuna siis oleks ta kaotaja. Mefistofelesele meeldis inimeste keskel tegelikult ja kui ta võidab kihlveo siis saaks ta maitsta triumfi. Ma arvan, et Mesistofoles lausa janunes väljakutsete peale ja sellepärast ta jäigi Fausti juurde. 6) Kuidas reageerib saadud teabele Faust?
Meie usuellu tõi suure murrangu pronksiajal aarialastelt täielikult omaks võetud komme surnuid maha matta koos vastavate maa- aluse või taevase teiseilma kujutelmaga. Veel suurem pööre toimus aga koos matmisega ülevõetud suhtumises surnuisse.. Neid hakati järjest enam vaenlasteks ja kurjadeks vaimudeks kujutlema. Nii tekkis endiste positiivsete "hingede"kõrvale aina rohkem negatiivseid "kolle", "kodukäijaid", veidi hiljem "vanapaganaid" ja lõpuks "kuradeid". Meie esivanemad ei lähtunud usulises kultuses sõbra- vaenlase vahekorrast, kuna pidasid kõike ja kõiki maailmas võrdseks. Nüüd, pronksiajal toodi nende teadvusesse kõrgema olendi, kogu maailma looja ja valitseja, inimsaatuste määraja ja kohtuniku idee, mis andis elule hoopis teise eesmärgi ja surmale endisest võrratult suurema tähenduse, sest väljavaated olid kahe äärmuse vahel kas taevasse igavesse õndsusse või süngesse varjuderiiki vaevlema
Mefistofeles. (Kui Faust ütleb: Kui iial hüüan rõõmu sunnil: «Oh ilus hetk, oh viibi veel!» - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel.),siis ta sureb. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Mefistoteles ei saanud Fausti juurest lahkuda, sest Fausti ukse juurde oli joonistatud pentagramm. Pentagrammi üks nurk ei olnud kinnine koer võis sealt sisse tulla, aga Kurat mitte. Seob kuradeid ja kolle tava, et minna tuleb tuldud teed. Nii olengi nüüd sinu võrgus. Ja kuna tegu oli ikkagi kihlveoga, siis ei saanud Mefistofeles alla anda ja Fausti juurest lahkuda, kuna siis oleks ta kaotaja. Mefistofelesele meeldis inimeste keskel tegelikult ja kui ta võidab kihlveo siis saaks ta maitsta triumfi. Ma arvan, et Mesistofoles lausa janunes väljakutsete peale ja sellepärast ta jäigi Fausti juurde. Kurat sai sisse tulla, kui teda kolm korda sisse kutsuti.
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan
Teise versiooni järgi ostis Emilie Põltsamaalt Liehbergi riidekauplusest kolm tükki siidriiet ja õmbles selle kokku oma toas jõeäärses kihelkonnakooli majas. Gustav Beermanni puutöötoas valmis varras ja tema poeg Christoph Beermann viis lipu Tartusse. See siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: "Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida." 1. novembril 1905 esines EÜS-i lipp esimest korda avalikult Tartu meeleavaldusrongkäigul. 24. veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik. 12. novembril või 12. detsembril 1918 heisati sinimustvalge lipp esimest korda Toompeale Pika Hermanni torni tippu. Lipu heiskajad olid Kaarel Uusma, Oskar Siiak ja Karl Kriisk. 21. novembril 1918 määras Ajutine Valitsus sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks. 1919
(Pühatamm 1989) 1992 aastal peeti neljas Mihkli laat, mis algas laadalati läbilõikamisega. Selle ülesande võtsid enda peale tuntud-teatud naljamehed Urmas Kaio ja Rein Tomingas, tööriistadeks nüri kirves ja töökõlbmatu mootorsaag. Kui mehed olid juba umbes kümme minutit kirvega asjatult latti saaginud, hakkas laadaliste kannatus katkema ja latilõikajate näitlejanärv üles ütlema, sest laadaliste nõudvate ja parastavate häälte sekka kostus latilõikajategi maavillaseid ,,kuradeid". Viimaks kui visalt vastu pannud latt Rein Tominga jalahoobist pooleks murdu, hingasid kergendatult nii laadalised kui ka latilõikajad. Laat võis alata! (Kann 1992) Laat tegelikult juba sujuski. Karjamaale olid laadakaupmeeste ,,Moskvitsid", ,,Zigulid" GAZ- id ja ZAZid moodustanud juba varahommikul neli ristkülikut ja kaubad olid lettidele, autokapottidele, kärudesse, furgoonide ukseaukudesse vaatamiseks-valimiseks välja seatud. (Kann 1992)
XIX saj. eurooplastele avatud- tõlgitakse hiina kultuuri raamatuid. Hiinlased suunduvad Euroopasse õppima. Religioon, rituaalid ja sümbolid Hiinlaste arvates nende valduses olev maa Taeva Impeerium maakeral, ning pidades absoluutse kindlusega Hiinat kogu maailma nabaks. Hieroglüüfide lugemine on iga hiinlase elementaarne lugemisoskus, samas neid, kes hieroglüüfe ei tunne, peetakse barbariteks. Eurooplase stereotüüp on ''meretagune kurat''. Kuradeid kujutavad hiinlased valgete nägude ja punaste juustega. Valge üleüldistelt on Hiina kultuuris madalate instinktide ja hauataguse maailma värv. Samas, hiinlased usuvad tõsimeeli reinkarnatsiooni. Kui inimene sureb, läheb ta, kas põrgu või paradiisi. Põrgus on 10-ne ringiline institutsiooniline ametnike ja kantseleide kadalipp, kus esimeses instantsis otsustatakse karistus ja viimases etapis, kelleks inimhing sünnib tulevases elus. Paradiis on olemas hiina kultuuris
Kunagi ei mindud surnuaeda otse. Surnuga surnuaeda minnes peatusi teha ei tohtinud v.a. 2 rituaalset peatust a) esimene vastutulija b) murtakse noorel puul latv ära. Risti tegemise puud on mänd, lepp ja kask. Surnu muutub raskeks: kodu lähedal; kalmistul; kirikukellade helisedes. Raskeks minemise põhjused: paha surnu (inimesed, kes surevad nägemata, metsas, tapavad end); surnu see on „kurat“; „kuradid“ vankril, hobusel, inimstel – on surnunägija, kes näevad neid kuradeid). Vaime näeb vaadates jalgade vahelt, hobuse looga alt, läbi nõelasilma. Surnul keerati punane lõng ümber varba ja surnu keerati kummuli. Surnuaias „tallusi“ matusel inimesed surnute vaimude peal. Peielaud oli enne matust et surnu saaks pidulistega koos olla. Kuked ja kanad näevad surnut. KODUKÄIMINE - Rituaalne – tuleb soosida; Põhjuslik – tuleb lõpetada (ei täideta surnu soove, räägitakse taga, võlad, õnnetud surmad, nime mainimine).
Kraabitsaga seotud on ka käristid, mida kasutati keskajal pühal nädalal korraldatud usutseremooniatel. Käristiga seotud ürgsed hõimutavad taaselustusid 20. sajandi keskel, kui selle võtsid omaks jalgpallifännid. Kastanjetid Muistsed kastanjetid ehk plagistid on tuntud üle 5000 aasta. Kõige primitiivsemal kujul olid need 2 keppi, mida taoti teineteise vastu. On leitud puit-, vandel- ja metallplagiste. Nende ülesanne oli asendada käte plaksutamist tantsu saateks ning peletada kuradeid. Ühe käega mängitavad hingedega plagistid olid olemas juba Sumeris, kui nendega saadeti tütarlaste tantsu 3.-nda aastatuhande algul eKr. Õõnesplagistid, mida valmistati jõehobuhambaist, ilmusid Egiptuses ligi 2000 eKr. Mõnel oli looduslik õõs, teistes suurendati seda, et hääl oleks valjem. Osale puuriti augud sisse, et neid paarikaupa kokku siduda. Niisuguseid pille mängisid alati naised tantsu saateks. Plagistidest arenesid
suur valdkond, millega ta on tegelenud on rahvakalender pärimusepõhiselt. Marju Kõivupuu Folklorist ning usundiuurjia, süvitsi tunneb rahvameditsiini valdkonda, surmakultuuri ning selle muutumist ajas. „Rahvaarstid Võrumaalt: noor ja vana Suri Hargla kihelkonnast“ (2002) „Torp-Kõivupuu, M. Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel“ (2003) „101 Eesti pühapaika“ (2011) Praegu aktiivsemalt tegutsevad rahvausundi uurijad: Ülo Valk: on uurinud kuradeid Eesti rahvausundites. Tõnno Jonuks: doktoritöö Eesti muinasusundi kohta, antud ka suuremas vitraažis rahvaväljaanne. Mare Kõiva: tegeleb Eesti loitsude, nõiasõnade ning ravimissõnadega. „Eesti loitsud“ (2011) Internetistaja, Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, rahvausundi töörühm. Johan Kõpp: „Kirik ja rahvas“ ülevaade katolikuaegsest rahvausundist. Vägi Üks rahvareligiooni alusmõisteid. Vägi on mõiste, mis on praktikas pigem
oma varanduse hulgas frankide Merovingide soost kuningad. Teise legendi järgi sisenes kord öösel uksele koputamata tema tuppa kurat, hoides käes verega täidetud sarve ja väites, et tappis äsja hoovis ühe kristlastest. Hiljem selgus, et kurat luiskas, sest tegelikult oli kloostriülem lasknud härja tappa. Siiski otsustas selle juhtumi järel Martinus hävitada kõik ümberkaudsed paganate pühapaigad, et teha kuradi võimule lõpp. Pühak nägi peagi kõikjal enda ümber kuradeid ega saanud kuhugi minna ilma oma isikliku kuradita. Martinuse asutatud on Maius monasterium ehk Marmoutier. Ühe legendi järgi tulnud talle palverännakul Rooma vastu kurat ja irvitanud, et ta ei ratsuta nagu piiskopile kohane. Seepeale muutnud Martinus ta muulaks, hüpanud selga ja 32 jätkanud teekonda, kannustades laiska looma ristimärgiga. Kurat vastanud ladinakeelse sentensiga.
muudeti aga peenelt karistamisväärseteks pattudeks ning sellega oli metamorfoos täielik. Soku samastamist Kuradiga võib leida kristlikus Piiblis, kus ühel tähtsal usupühal lunastuspäeval ohverdati kaks ,,häbiplekkideta" sokku. Üks issandale, teine Azazelile. Inimeste patte kandev sokk saadeti kõrbesse. Teda nimetati patuoinaks. See ongi rituaali algne olemus, mida siianigi praktiseeritaks, et kord aastas Jumalale üks sokk ohverdada. Inimkonnal on olnud palju kuradeid. Satanistliku rituaali läbiviimine ei hõlma deemonite kutsumist. Seda teevad vaid need, kes pelgavad jõude, keda nad välja kutsuvad. Arvatakse, et deemonid on pahatahtlikud vaimud, kel on omadus nendega kokkupuutunud inimeste või ka esemete käekäiku halvemusele suunata. Kreekakeelne sõna demon tähendab kaitseinglit või inspiratsiooniallikat ning võite kindlad olla, et just hilisemad teoloogid ,,aretasid" neist olenditest terveid ebardlike paharettide leegione.
Need said võrreldes teistega parema varustuse. 07.01.1919 - Toimus murrang sõjategevuses. Eestlased asusid vastupealetungile ja haarasid initsiatiivi. 09.01.1919 - Vabastati Tapa. Operatsioon kestis 4 tundi. 10.01.1919 - Vabastati Rakke. Eesti soomusrongidel oli suur tähtsus, sest taganevad venelased ei märganud raudteed lõhkuda. Nõukogude liidu taganemine oli paaniline. 11.01.1919 - Eestlased alustasid pealetungi Rakverele. Enamlased kartsid neid nagu kuradeid. Kõrgemalt poolt anti Venelastele käsk tappa kõik, kes vanglas parasjagu viibivad. 74 õnnestus viimasel momendil põgeneda. Hukati viimasel päeval 52 inimest. Hiljem avastati kolmest ühishauast 82 laipa. Kokku tapeti Lääne-Virumaal 203 inimest. Küüditati 160 ringis. 12.01.1919 - Eestlased vallutasid Rakvere, mille punased olid viimasel minutil tühjaks rüüstanud, nii et elanikud olid näljas. 17.01.1919 - Rindejoon jõudis tagasi Narva juurde. 19.01
soovituse abil oli kavatsenud kuninga teenistusse astuda ja sellepärast arvas, et ta selle veidi liiga julge vastusega ei ole sõnagi valetanud. «Kurat küll!» hüüdis peremees täielikus meeleheites. «Lõpuks, see ei tähenda midagi, rahast pole lugu, kiri on kõik,» ütles d'Artagnan gaskoonliku hoogsusega. «Pigem oleksin kaotanud tuhat pistooli kui selle kirja.» Ta oleks võinud niisamahästi ka kakskümmend tuhat öelda, aga teatud nooruslik ujedus hoidis teda tagasi. Lennutades kuradeid, kuid sellest hoolimata mitte midagi leides, läbis korraga äkiline valguskiir peremehe aju. «Kiri pole üleüldsegi kadunud!» hüüdis ta. «Ah!» ohkas d'Artagnan. «See on varastatud.» 21 «Varastatud! Kes varastas?» «Eilne aadlimees. Ta käis köögis, kus rippus teie vammus. Ta jäi sinna üksi. Vean kihla, et just tema varastas.» «Kas arvate?» küsis d'Artagnan kaheldes, sest ainult tema teadis selle kirja
üleloomulike rasside olemasoludesse, lendavate masinate võimalikkusesse ja asustatud maailmade paljususse, näidates neile mõningaid hoolikalt kavandatud stseene, mille detailid on hoolikalt kohaldatud mingisuguse kindla aja ja koha kultuurile ning sümbolitele. Näiteks muistsel ajal arvasid inimesed UFO-ga kohtumisel nägevat hoopis ingleid või Jumalaid endid ja seetõttu pidasid nad selliseid kohtumisi kindlasti vajalikuks ka avalikustama. Kuid oli inimesi, kes arvasid nägema hoopis kuradeid või paharette. Kuid nende vahe võib olla tegelikult väga väike. Näiteks sarnased lood on üsna tavalised just eri liiki meediumite korral. Nii avastas näiteks briti uurija Peter Rogerson, kes on uurinud ka Edgar Cayce´i ja Uri Gelleri lapsepõlve läbielamisi. Näiteks ennustaja Andrew Jackson Davis, keda hüütakse ka Poughkeepsie´ks, kohtas kunagi salapärast isikut. See salapärane isik andis talle müstilise rännukepi ja selle sees olid pisikesed karbid ,,rohtudega eri
paljususse, näidates neile mõningaid hoolikalt kavandatud stseene, mille detailid on hoolikalt kohaldatud mingisuguse kindla aja ja koha kultuurile ning sümbolitele. Näiteks muistsel ajal arvasid inimesed UFO-ga kohtumisel nägevat hoopis ingleid või Jumalaid endid ja seetõttu pidasid nad 11 selliseid kohtumisi kindlasti vajalikuks ka avalikustama. Kuid oli inimesi, kes arvasid nägema hoopis kuradeid või paharette. Kuid nende vahe võib olla tegelikult väga väike. Näiteks sarnased lood on üsna tavalised just eri liiki meediumite korral. Nii avastas näiteks briti uurija Peter Rogerson, kes on uurinud ka Edgar Cayce´i ja Uri Gelleri lapsepõlve läbielamisi. Näiteks ennustaja Andrew Jackson Davis, keda hüütakse ka Poughkeepsie´ks, kohtas kunagi salapärast isikut. See salapärane isik andis talle müstilise rännukepi ja selle sees olid pisikesed karbid ,,rohtudega eri
Kuid muistsel ajal oli nendest rääkimine ohtlik. Neid „võõramaalasi“ nimetati kõikvõimalike eufemismidega – „heaks rahvaks, lahkeks rahvaks, isandateks, lapsukesteks, võõrasteks, mägede rahvaks jne“. Muistsel ajal arvasid inimesed UFO-ga kohtumisel nägevat näiteks ka ingleid või Jumalaid endid ja seetõttu pidasid nad selliseid kohtumisi kindlasti vajalikuks 7 ka avalikustama. Kuid oli inimesi, kes arvasid nägema hoopis kuradeid või paharette. Nende vahe võib olla tegelikult väga väike. Pärimused pajatavad eri liiki haldjatest, kuid enamus neist on siiski lühikest kasvu. Need haldjad on vägagi sarnased nende olenditega, keda tänapäeval nimetatakse tulnukateks. Näiteks on haldjaid kirjeldatud kui väikese kasvuga ja suure peaga inimesi, kes kannavad rohelisi rõivaid. Kuid need kirjeldused kattuvad peaaegu täielikult tänapäeva tulnukate omadega. Näiteks isegi suuri piluseid silmi on haldjatelgi nähtud
mida mu auväärt vend peidab nagu oma häbedust, peab küll huvitav olema! Rahvas räägib, tal lõõmavat seal päris põrgu-köök ja ta keetvat suurel tulel tarkade kivi. Tühja kah! Mulle on see tarkade kivi sama väärt kui munakivi ja oleks armsam, kui ma ta koldelt leiaksin pigem pekiga Praetud munaroa kui maailma suurima tarkade kivi!» Jõudes väikesitc sambakeste kaiguni, tõmbas ta pisut hinge ja kirus lõpmatut treppi, manades sinna miljonid kärutäied kuradeid, siis aga jätkas ta oma teekonda 1 Tõesti, need praeköögid on hämmastavad asjad (it. ja Prants. k. segu) . 253 läbi põhjapoolse torni kitsa ukse, mis nüüd rahvale suletud on. Mõne minuti pärast, kui ta kellaruumist mööda oli läinjd, nägi ta väikest külgmisesse süvendisse raiutud treoiplatvormi, selle võlvi all aga madalal terava-kaarelist ust. Keerdtrepi vastasseinas olev laskeava laskis näha päratu suurt lukku ja tugevat raudkonst-ruktsiooni
annaabi.ee 
