Mere teema arhitektuuri ja kunstiteostes Eestis 1) Eesti kui mereriik Merekultuur – merendusega seotud teadmiste, oskuste ja kogemuste kogum. Meri on ühtaegu nii toit, töö, kui ka meelelahutus. Mereveondusega saab Eestis tegeleda aastaläbi. Tallinn on ajalooliselt olnud tähtis kaubasadam ning merelinn, millele annab tunnistust nt tsaariaegne Patarei merekindlus või allveelaevade baasid nt Hara lahes.Tallinna gooti arhitektuuri mõjutasid Gotlandi saare ning hansalinnade arhitektuur. 2) Meri arhitektuuris 19. sajandil hakkasid eestlased ise laevu ehitama ja maailmameredel sõitma. Meremeeste külad olid uuenduslikuma eluviisiga ja linnalikud.Eesti saari iseloomustavad mitmed kalurikülad, tuuleveskid. Tänapäeval on Eestis 24 suuremat sadamat ning sadu väikesadamaid.Tegutsevaid majakaid on Eestis 41. 3) Meri arhitektuuris: Patarei merekindlus Esialgselt rajatud ...
Эстония - морское государство Я выбрала ету тему, потому что я хотела узнать, как море ваздействовала на Эстонию. Морская культура - набор знаний, навыков и опытов связанных с морем и мореходством. Море одновременно, как источник еды, так и работы и развлечения. Мореходством можно в Эстонии заниматься круглыи год. Исторически, город Таллинн является вожным тарговым портом и морским городом, которому даёт потверждение царская морская крепостъ “Батарея”, или например, база подводных лодок в заливе Хара. Мореходство оказало прямое блияние на архитектуру Таллинна: в постройках зданий видны элементы острова Готланд, а также других городов входяших в торговое сообщество Ханса. Море в архитектуре В 19ом веке Эстонцы стали заниматься кораблестроением и мореплаванием на океанах. Деревни мореплавателей выглядели в то время современными. Эстонское побережье и острова характеризует множество рыболовецких деревень и мельнищ. В сегодняшнее время в ...
Barokk (~1600-1750) Klassitsism (~1750-1800) Kestis ~150 aastat Kestis ~50 aastat Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest Maalikunstis domineerisid portreed. Piltidel erinevatest detailidest ja olid seetõttu kujutati lihtinimesi. Jooned ja vormid raskesti mõistetavad. Kunstiteostes kujutati muutusid selgemaks. Ühel kunstiteosel ajaloosündmusi ja kangelasi. polnud nii palju detaile. Maalidel kujutati ka ajaloosündmusi. Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma Klassitsismi ajastul muutusid riided välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid tagasihoidlikumaks, kõik ei olnud enam nii parukaid ja naistel olid juuksed seatud kaunistatud. Mehed kandsid veel parukaid uhketesse soengutesse
Prantsusmaale osta, kuid vaimulik keeldus. Kui sedöövrit laevale viidi, et toimetada see Türki, ründasid prantslased transportijaid ja röövisid kuju. Meie tänast aega on mõjutanud sellest ajast ... · Kreeka kirjandus · Rooma kirjandus · Kreeka filosoofid/ filosoofia · Kreeka kunst · Kreeka teater · Rooma õigus Kirjuta miks antiikkultuur ei igane kunagi... - õpik lk 9 lõpp!!! Kuidas kujutati antiikajal inimest kunstiteostes? Millele kirjutati? Egiptuse papüürus Pärgament Akropol Pantheon Amfiteater · Kreeka teater oli vabaõhuteater. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad.
#Milline ehitis oli kõrgrenessansi arhitektuuri esikteos? Kes oli selle autor? -väike kabel „Tempietto“. Selle autor on Bramante (1444-1514) #Millist piiblisündmust kujutab Leonardo maal pühaõhtusöömaaeg ja mille poolest on see teos silmatorkav? -Sündmus=>Kristus viimast korda koos oma jüngritega. Silmatorkav on see oma täiuslikult tabatud psühholoogiliste karakterite poolest. #Nimeta Michelangelo kõige silmapaistvam töö. -Taavet #Kuidas kujutatakse maneristlikes kunstiteostes inimese anatoomiat? -Peenutseva ilustamise ja elegantsusega #Mille poolest erineb 15. saj Maladmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? -Selle poolest, et Itaalias tehti ilmalike sisuga maale, madalmaades aga linnakodanike portreesi jne. #Kuhu oli mõeldud enamus Madalmaade loodud maale? -Kirikutesse ja mõisatesse #Kes olid esimesed 15. saj kunsti suurmeistrid Madalmaades? -Jan van eyuk; Rogirt van der Weyden ja Hieronymus Bosch #Mida tähendab reformatsioon
ja kivistunud mõtted. See on kriis, viimane piir. 3 Elu kui kannatus on niisiis romaanis “Sõnajalg kivis” esitatud kivistumise vastandina. Alljärgnev visandab ülevaate tõe seostest eetilise ja esteetilisega Nikolai Baturini proosaloomingus laiemalt. Baturini looming lükkab ümber tavapärase eetika, esteetika ja tõesfääri eraldiasetuse, asendamata seda kaasaegsest filosoofiast tuntud kombinatsioonidega. Ent headust, ilu ja tõde on kunstiteostes varemgi seostatud, triviaalsel tasandil võiks kas või Koidula tuntumaid näidendeid kirjeldada kui headuse, ilu ja tõe võidukäike. Baturini loomingu eripära on aga valu ja kannatuse rakendamine ühenduslülina, mis seob tegelaste eetilise käitumise tõega ning lisab ilumõõtme. Kannatuse idealiseerimine ja õnneliku elu põlastamine on Baturini romaaniloomingut läbivad teemad. Alustagem kas või romaanist „Noor jää“ (1985), kus vanaperenaine kuulutab oma
poolest, et esteetika on maailma tajumine, mis toimub mõistes: ilus ja kaunis; kõik kujud säilitavad oma proportsiooni, värvide sobivuse, toonid, faktuuri jne; mis moodustab kunsti. Esteetika on teadus ilust. Aegade jooksul olid välja mõeldud universaalsed kategooriad: ,,esteetiline", ,,kaunis", ,,ülim", ,,suursugune", ,,traagiline" ja ,,koomiline". Need kategooriad võimaldavad laiemalt vaadata maailma ja anda mõista meid ümbritsevat tegelikkust ning seda väljendati kunstiteostes. Nad tekitavad meis emotsioone: vaimustus, naeratus, elevust jne. Ühesõnaga nad jätavad muljed, mis mõjutavad meid. Mis on graafilise disaini esteetika? (Graafilise disaini teose analüüs) Esteetiline analüüs on teose hindamine, kus analüüsitakse objekte ja inimeste suhteid, täiuslikkust ja tema sümboolseid mõtteid. Selle abil kasutatakse esteetika kategoorijaid. 1860-1880. aastatega piiritletakse disainiajaloos Esteetilist liikumist. Sellel ajal oli
Kuigi lugeda ja kirjutada pidid oskama ka spartalased, sest sõjaväes tuli kirjalikest käskudest aru saada. Mentaliteetide erinevust näitab ka see, Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks, kuigi mõlemas riigis tegeldi kunstiga. Sparta kunst oli range (nagu spartalase kasvatuski), ülekaalukalt kujutati peamiselt sõjapidamist, vähesel määral ka loodust. Ateenas seevastu oli oluline arhitektuur. Kunstiteostes kujutati pigem loodust, vahel inimesi või jumalaid. Sellele, et Spartas ei olnud kultuur ja kunst esmatähtis, annab tunnustust see, et Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast ning ühtset linna ei tekkinud. Samas Ateena moodustas ühtse linna, mille keskmes olid suurejoonelised templid ja pühamud erinevate jumalate ja jumalannade auks. Tänapäeval on sellel suur kultuuriline väärtus.
Carmen Arogonaise't. Ehk oleks kuulatavam, kui oleks ka mingi pilt ees, mille taustal romantismi kuulata. Üldiselt mulle klassika väga ei meeldi, kuid igas perioodis on mõni erand. Siiani pole kunagi vabal ajal veel klassikat kuulanud ning arvan, et see jääb nii veel väga pikaks ajaks. Kuid kindlalt on klassikalisel muusikal suures osas mõju tänapäevasele muusikale ja filmidele. Klassika ei sure, vaid see esineb lihtsalt uuendatud või peidetud kujul nüüdsetes kunstiteostes. Seda tuleb lihtsalt osata märgata. Geir Stint 11.ü 15.10.2014
öökappi ja nyyd hõivas koha ka "Hirm" ;) ... Reinkarnatsioon toimib... Oehh, sõnad saavad otsa! Soovitan kõigil lugeda ja... suured tänud autorile juba selle eest, et ta olemas on ja ameerikalikku elu meie raamatukokku toob! :) Allikas: Eesti Päevaleht 5.02.2010 Heiki Vilepi raamat „Hirm” rakendab ilukirjanduses ja mängufilmides sugugi mitte vähelevinud ideed, mida meile viimasel ajal eksporditud kunstiteostes arendavad sedavõrd erinevad autorid nagu Terry Gilliam või Miguel de Unamuno. Väljamõeldud maailma loojat võib kergesti tabada hirm, et tema enda eksistents pole tegelaste omast ehedam. Sarnased on lood ka Vilepi raamatu peategelase, luuserikalduvustega literaadi Ericuga ning tolle kirjutatava jutu peategelase Harryga, kelle fantaasiaviljad omakorda kõigi ülejäänute elu keeruliseks muudavad. Allikas: Postimees 04.02.2010 Olavi Ruitlane kirjutas “Naise”, Merca lõi “Mehe”
Taltsutamatu tundelisus, kirg, paatos, toonitatud ilmekus, toetumine meeltele ja tunnetele Baroki tugev jälg paljude maade rahvakunstis ISELOOMUSTUS Kuigi kujutav kunstis saab puhta baroki sünnist rääkida ainult seoses Itaaliaga, läheb 17. Sajandil juhtiv roll Itaalialt üle Prantsusmaale. Louvre, Louis'de õukonnad pimestavad kogu Euroopat Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest erinevatest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad. Kunstiteostes kujutati ajaloosündmusi ja kangelasi Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse
võimutülides kaalukas argument. Manerism-nii nimetatakse renessansi allakäiku 16. sajandil. Manerismis pole harmooniat, pole ihumöllu, proportsioonid on käes ära, figuurid ebaplastilised ja ärevad. Maneristid kuulutasid esimestena, et nemad näevad asju nii ning loobusid looduse pimedast kopeerimisest, mille poolest nad olid lähedased impressionistidele. Kunstnikud Kõik suured ja mõjuvõimsad inimesed-kardinalid, hertsogid, kuningad ja Rooma paavst-ihkavad end kunstiteostes igavesti jäädvustada ja hindavad kõrgelt loomeinimesi. Seetõttu ajavad viimased oma hinda teades nina püsti. Skulptor, arhitekt ja kunstnik Michelangelo näiteks vihastas Sixtuse kabeli ehitamisega pikalt venitanud paavst Julius II peale. Ta sõitis Firenzesse ja teatas ülbelt, et et kui paavstil teda tarvis läheb, siis tulgu Roomast jala järele. Teadupärast lõpuks siiski kabel koos oma laemaalidega valmis. Ajastu kuulsamad kunstnikud olid :
EUGENE DELACROIX--> suurim romantik. (roheline ja punase kõrvutamine, Maalide motiivid: Võetud põnevast keskaja ajaloost või siis parajasti prantsusmaa poost alistatava Põhja-Afrika värvikirevastm eksootilisest olustikust, "Chiose veresaun" ja "Vabadus viib rahva barrikaadidele" FRANCOIS RUDE´i "sõttamineku laul" . hoogne ja tundeküllane kõrgreljeef Tähe võidukaarel Pariisis. MÕISTED Eklektitsism - eklektika, erinevate stiilide printsiibitu mehaaniline ühendamine kunstiteostes Animalist - loomade maalija Krutsifiks - (lad k-s - crutcifixus- ristilöödu); rist ühes ristilöödud kristuse kujutisega Marinist - meremaalija Spaatel - maalimisnuga Historitsism - ajalooliste stiilide (gooti, romaani, renessanss) matkimine 19. sajandi II poole arhitektuuris Romantism - peamiselt 19. sajandi I poole vaimu suund. Romantism rõhutas subjektiivset maailmanägemist ja tundeelu tähtsust. Pidas ideaale, soove, võimalusi jms olemasolevast tähtsamaks
" Kenadus - mis meeldib kõikidele ilma intressita, tema puhtal kujul. Nii Kant rebis esteetilise teadusese, moraali praktilisest inimeste vajadusi. Ilus, liiga ülev on lõbus omaette. Iluduse rõõmus seostatakse kvaliteediga aga ülevas - number. Hegel. Kunst võtab alguse absoluutsete ideedest. Teatud tüüpi kunst on seotud konkreetse eluviisiga, riigi seadmetega ja valitsemise vormiga, religiooniga jne. Schelling. Vaatas kunsti seisukohalt "vaimust". See mõte on võimalik ainult kaemuse kunstiteostes. Kuna kunstnik loob, tema kunstitöö sisaldab alati rohkem kui seda, mida ta tahtis kujutada. Lääne-Euroopa esteetika 19.sajandil. Schopenhauer. Kõik raha maailmas kuvatakse erinevaid inkarnaatioidensa tahtmel. Tõus tahes on võimalik enese kastmisega. Seda on võimalik saavutada kahel moel: vabatahtliku keeldumise elust või kunstis. Nietspe. jõuab järeldusele, et tõsine kunstiline maitse - on elu maitse võtta kõigis selle vormides - nii kõrge ja madal. Kierkegaard
" Kenadus - mis meeldib kõikidele ilma intressita, tema puhtal kujul. Nii Kant rebis esteetilise teadusese, moraali praktilisest inimeste vajadusi. Ilus, liiga ülev on lõbus omaette. Iluduse rõõmus seostatakse kvaliteediga aga ülevas - number. Hegel. Kunst võtab alguse absoluutsete ideedest. Teatud tüüpi kunst on seotud konkreetse eluviisiga, riigi seadmetega ja valitsemise vormiga, religiooniga jne. Schelling. Vaatas kunsti seisukohalt "vaimust". See mõte on võimalik ainult kaemuse kunstiteostes. Kuna kunstnik loob, tema kunstitöö sisaldab alati rohkem kui seda, mida ta tahtis kujutada. Lääne-Euroopa esteetika 19.sajandil. Schopenhauer. Kõik raha maailmas kuvatakse erinevaid inkarnaatioidensa tahtmel. Tõus tahes on võimalik enese kastmisega. Seda on võimalik saavutada kahel moel: vabatahtliku keeldumise elust või kunstis. Nietspe. jõuab järeldusele, et tõsine kunstiline maitse - on elu maitse võtta kõigis selle vormides - nii kõrge ja madal. Kierkegaard
võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust
loomulikult noori kenasid mehi nagu, "Muusikud "(1591-1592, Metropolitan Muuseumis, New Yorgis) -- mis oli pühendatud just tema esimesele tähtsale patroonile, Francesco Cardinal del Montele. Pärast tema varaseimaid aastaid Roomas pühendus Caravaggio enamasti religiossete teemade ja portreede juurde. Caravaggio maalid on enamasti allegoorilise süzeega. Väljendusvahendite hulgas tõusid esiplaanile värvid ja valguse-varju mäng. Valguse ja varju piirid on Caravaggio kunstiteostes teravad ja valgus suundub tegelaskujudele tavaliselt ülevalt. Tema loomingu lähtekohaks sai ümbritsev elu - ja mis eriti tähelepanuväärne - ka lihtsate inimeste elu.Ta valis oma modellid enamasti lihtrahva seast või lausa kurjategijate ja sulide hulgast. Caravaggio põlgas idealiseerimist, ta püüdis kujutada elu ja inimesi just sellisena, nagu ta neid nägi. Inimeste poosid ja asendid tema maalidel pole
punast ja säravrohelist. delacroix´i peateos on ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele". Historitsistlik arhitektuur (§ 29) 1) Seleta lahti mõisted: · historitsism ajalooliste stiilide (gooti, romaani, renessanss) matkimine 19. sajandi II poole arhitektuuris · eklektika eklektika, erinevate stiilide printsiibitu mehaaniline ühendamine kunstiteostes 2) Too näide historitsistlikust arhitektuurist · Inglismaal Londoni parlamendihoone. · Prantsusmaal Pariisi ooperiteater. · Eestis Alatskivi mõisahoone Tartumaal. Realism Prantsusmaal (§ 32) 1) Mida ja kuidas maalis inglise kunstnik John Constable? Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendas. Constable mahlaka
Caravaggio Roomas. Tema varasemad tööd kujutasid enamasti just argipäeva inimesi ja loomulikult noori kenasid mehi nagu, "Muusikud ", mis oli pühendatud just tema esimesele tähtsale patroonile. Pärast tema varaseimaid aastaid Roomas pühendus Caravaggio enamasti religiossete teemade ja portreede juurde. Caravaggio maalid on enamasti allegoorilise süzeega. Väljendusvahendite hulgas tõusid esiplaanile värvid ja valguse-varju mäng. Valguse ja varju piirid on Caravaggio kunstiteostes teravad ja valgus suundub tegelaskujudele tavaliselt ülevalt. Tema loomingu lähtekohaks sai ümbritsev elu - ja mis eriti tähelepanuväärne - ka lihtsate inimeste elu. Ta valis oma modellid enamasti lihtrahva seast või lausa kurjategijate ja sulide hulgast. Caravaggio põlgas idealiseerimist, ta püüdis kujutada elu ja inimesi just sellisena, nagu ta neid nägi. Inimeste poosid ja asendid tema maalidel pole peened, valitud, vaid rõhutatult juhuslikud, näiteks
Üks kõige tähelepanuväärsemaid 18. dünastia valitsejaid, kes jättis Teebasse oma jälje, oli Thutmosis I tütar ja Thutmosis II peakuninganna Hatsepsut. Hatsepsuti käitumine tähendas olulist hälbimist kuninglikest traditsioonidest, mille järgi troonil pidi istuma mees pealegi oli kuningas meesjumal Horose elav kehastus. Niisiis pidi Hatsepsut Egiptuse valitsemiseks jätma õukonnale ja alamatele veenvalt meheliku mulje. Ta võttis endale kuninga tiitli ning ilmus vähemalt kunstiteostes avalikkuse ette mehelikes kuninga rõivastes, kandes vaaraode traditsioonilist valehabet. Oma iseäraliku positsiooni kindlustamiseks laksis Hatsepsut levitada müüti, et tegelikult polevatki ta surelik, vaid jumal Amoni taevane laps. Ta mainis Amonit alati oma "taevase isana". Hatsepsuti monumentidest Karnakis olgu mainitud ka elegantne punasest kvartsiidist kabel ja kaks kullatud graniitobeliski, millest põhjapoolsem seisab algses paigas tema isa väravehitise ees
Eksitus seisneb selles, et usutakse kunsti sügavamasse olemusse, sellesse, et hoolimata erinevustest on kunstiteostel siiski mingid iseloomulikud omadused, differentia specified, mis eristavad neid kõigest muust. Et see lootusetu on, näitavat kogu esteetika ajalugu, kust pole võimalik leida ühtki püsima jäänud väidet kunsti olemuse kohta,aga see ei aita meil näha, mis kunst on. Viga ei peitu mitte kunstiteostes ega vaatajas, vaid valesti püstitatud küsimuses. Sõnal "kunst" on lihtsalt hulk erinevaid kasutusi. . 2. Perekondlikud sarnasused Kui vaadata näiteks erinevaid mänge (lauamäng, kaardimäng, pallimäng), siis nad moodustavad nagu mingi perekonna, sest neil on kõigil midagi ühist. Ludwig Wittgenstein (2005) M.Weitz: Kunstiga on sama lugu! Nii nagu me ei saa defineerida mänge, nii ei saa me ka defineerida kunsti, sest kunst on avatud mõiste
perekonna" (1958: 32). Analoogilise arutluskäiguga kunsti suhtes tuli välja William Kennick, kes oma 1958. aastal ilmunud artiklis "Kas traditsiooniline esteetika põhineb eksitusel?" (Kennick 1958) väitis, et me võime küll uurida erinevaid kunstiteoseid, näiteks lugeda Keatsi luuletust, George Elioti romaani, Sophoklese ja Shakespeare'i näidendeid, kuulata Mozarti ja Stravinski muusikat ning vaadata Giotto ja Cezanne'i maale, aga see ei aita meil näha, mis kunst on. Viga ei peitu mitte kunstiteostes ega vaatajas, vaid valesti püstitatud küsimuses. Sõnal "kunst" on lihtsalt hulk erinevaid kasutusi. Kennicki meelest me üldjuhul teame, kuidas sõna "kunst" kasutada. Ja kui keegi teab, kuidas seda sõna kasutada, siis teab ta ka, mis kunst on. See, et me mõnedel juhtudel ei ole kindlad, kas tegemist on kunstiteosega, näitab lihtsalt, et sel mõistel on avatud struktuur. Selleks et märgata, et tegemist on kunstiga, pole vaja tunda mitte
üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad kunstimälestised, ilustustega savinõud ja kultuslikud inimkujud dogu´d, kuuluvad viiendal aastatuhandel e.m.a alanud neoliitilisse Jomoni kultuuri. Esimese aastatuhande teisel poolel e.m.a alanud Yayoi kultuurist on säilinud pronkspeeglid, rituaalseid kellukesi dotakuid ning eelmise ajastu omast lihtsamat ja tarbelisemat keraamikat. 3.- 6. sajandil rajati seoses esivanemate kultusega suuri kurgaane (kofun´e)
Alguses suhtuti manerismi kui kunstiajaloo languseks, nüüd aga suhtutakse sellesse kui lihtsalt teistsuguse taotlusega kunsti. 4. Milline oli maneristlike maalide ruumikujutus? Millist omapärast kompositsiooni võis esineda? Milliseid värvitoone eelistati? Ähmastumine, ebatavaliste tihti nn mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine. Kolmnurk võib seista hoopis teravikul. 5. Kuidas kujutatakse maneristlikes kunstiteostes inimeste anatoomiat? Too näiteid. Inimeste anatoomiat kujutatakse moonutatult, kehad on ebaloomulikult pikad. 6. Mille poolest on eriline Tintoretto maal "Paradiis"? Kus see asub? See on suurim kunagi lõuendile maalitud pilt. Paikneb Doodzide palees. 7. Võrdle Tintoretto "Püha õhtusöömaaega" Leonardo samanimelise maaliga. Tintoretto suunab laua diagonaalselt pildi sisse. Perspektiiv on liialdatud, kuid ruumi piirid mattuvad hämarusse
U 500-100 a ema pandi kirja rasa teooria. Seda on hiljem pidevalt laiendatud ja täiendatud. Raamatus kirjeldatakse 8-9 rasatüüpi, meeleoluseisundit. See on avaldanud mõju ka tänapäeva India kultuurile tantsule, laulule ja filmile. Islamimaade esteetika Suurel määral mõjutatud islamist. Islami pühakirjad on pärit 7. Sajandist. Kirja pandud Muhhamedi poolt araabia keeles. Olulisem, et keelatakse inimkeha ja Allahi kujutamist. Kunstiteostes ei ole inimesi. Ei ole elu peegeldust meile tavapärasel moel. Sageli on ornamendid. Abstraktsed kujundid. Nimetatakse ka arabeskideks. Eelistatud värvid: sinine, roheline ja valge. Inimese keha kujutamise keeld tuleb sellest, et inimesest oleks võinud saada ebajumal ja kummardamise objekt. Seetõttu keelati ära. Allah on olulisim. Tema kujutamine keelati, sest ta on kõikvõimas. See, kuidas teda ette kujutada, seda ta ei ole. Ta on kõrgem. Arhitektuur. Juhtzanr. Sakraalne arhitektuur
Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks? Ja eks ta õed ole kõik meie juures? Kust siis talle see kõik on tulnud?" Ja nad kõik põlastasid teda. Aga Jeesus ütles neile: "Kuskil ei austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma majas." Ja ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende uskmatuse pärast. Leonardo da Vinci. Maarja lapse ja püha Annaga. Louvre, Pariis Ka Jeesuse emapoolne vanaema Anna pole kunstiteostes sugugi harva esinev tegelane. Leonardo da Vinci Louvre'is paikneval maalil "Neitsi Maarja lapse ja püha Annaga" istub Maarja oma ema süles, kahe käega toetab ta poega, kes veel ei kõnni; viimane omakorda hoiab lambatalle, viidates ohvrile, mille ta kunagi lunastamise märgiks peab tooma. Maal üllatab oma täiusliku kompositsiooniga: kõik tegelased moodustavad kolmnurga või püramiidi, milles tipus troonib Jeesuse vanaema Anna, kelle hoolitsev pilk on tütrel ja lapselapsel.
Postmodernism aja jooksul tuhmub Jamesoni sõnul. Jameson on üks selgemaid teoreetilisi raamijaid postmodernismi teemal. Jameson: Modernismi leiutised on kõik kohandatud kapitalismi sisse. Pastissi kohta: see on tühi, paroodiline suhe. Sellel pole tunnet, et oleks olemas midagi normaalset, millega võrreldes imitatsioon oleks koomiline. Reaalsus on sedavõrd intensiivistatud, et see ei ole enam reaalne. See on nö kõne surnud keeles, kujutlusvõime ja fantaasia surm. Postmodernistlikes kunstiteostes sügavuse mõõde puudub. Uuel ajastul näeb Jameson tasapinnalisust, individuaalsuse kaotamist. Modernistlik ajastu oli rajatud indiviidile. Nüüd inimesed elavad pealiskaudses nüüd hetkes. Fragmentaalsus iseloomustab postmodernismi tema meelest. Jameson vaning of affect-tundejõu kahanemine-kaasnes postmodernismiga Maailm on jagatud kolmeks: tunded: isiklikud, personaalsed. Miski, mida inimene fikseerib oma eelmistele kogemustele tuginedes. Tunde jaoks on vaja biograafilisust
Fredric Jameson (1934-) Am kirjkriitik, pol marxismi teoreetik Modernismi leiutised on kõik kohandatud kapitalismi sisse. Pastissi kohta: see on tühi, paroodiline suhe. Sellel pole tunnet, et oleks olemas midagi normaalset, millega võrreldes imitatsioon oleks koomiline. Reaalsus on sedavõrd intensiivistatud, et see ei ole enam reaalne. See on nö kõne surnud keeles, kujutlusvõime ja fantaasia surm (seebiooperite kõneviis). Postmodernistlikes kunstiteostes sügavuse mõõde puudub. Nostalgiline modernismi järgi. Jameson ,,vaning of affect"- tundejõu kahanemine -kaasnes postmodernismiga. Maailm on jagatud kolmeks: 1. Tunded: isiklikud, personaalsed. Miski, mida inimene fikseerib oma eelmistele kogemustele tuginedes. Tunde jaoks on vaja biograafilisust. Neid osatakse nimetada. 2. Emotsioonid: sotsiaalsed. Tunde esitamine. Erinevalt tunnetest on emotsioonidel võimalik ka teesklus. Emotsioone esitatakse teiste jaoks, väga tihti esinetakse.
lapsikusse seisundisse, jõuetusse absurdi. · Mäng ja müüt olid need, millest arhailised kultuurid ammutasid oma elujõu · Kultuuri mänguline olemus avastatakse läbi vastanduste: agoonia-sünd, pinge-langus, rõõm-häving; dionüüslik ekstaas on loomejõu allikas Huizinga leiab, et kultuuriajaloolase peamine eesmärk on portreteerida kultuuri mustreid, teisisõnu, kirjeldada mingile ajastule tüüpilisi mõtteid ja tundmusi ja nende väljendusi vastava ajastu kirjandus- ja kunstiteostes. Ajaloolane ,,avastab" need mustrid uurides ,,teemasid", ,,sümboleid", ,,mõtteavaldusi" ja ,,vorme". Vormid on Huizinga jaoks kultuurilised reeglid (vrdl Cassireriga). Huizinga lähenemist ajaloole võib nimetada morfoloogiliseks teda huvitas nii kogu kultuuri üldine stiil kui ka individuaalsete kunstiteoste stiil. Varase Huizinga teine oluline teos ,,Keskaja sügis" (1919) on nüüd samuti värskelt eesti keeles ilmunud. Selles ta uuribki erinevaid hiliskeskajale omaseid
Aquino Thomase kognitiivne mudel on üks paljudest enamvähem sarnastest mudelitest, seetõttu konventsionaalne mudel, teatud kollektiivse diskursuse ilming, ehkki täpne ja välja arendatud. Dante representatiivsed mudelid, tema poeetika, on muidugi tema looming, tema individuaalne diskursus, ometi võime neid vaadelda ja analüüsida selle kollektiivse diskursuse raames, mis iseloomustab tema aega ja kultuuriruumi. Keskaegne mõtleja teab, et kunst on inimese viis reprodutseerida kunstiteostes kosmilise korra universalseid reegleid. 29 Eco, Umberto 1997 Uue keskaja poole Reis hüperreaalsusse 93 126 (ei kasutanud) Duby, Georges 1998. Katedraalide aeg. 9801130 (klooster) Tol ajastul oli sellel, mida meie nimetame kunstiks üksainus funktsioon: pakkuda Jumalale
annaabi.ee 
