Retsensioon Normandia maalijad Tutvustus Normandia piirkonna ootamatult kasvanud populaarsuse taga olid moodsa elutunnetuse sünd ja selle mõjul 19. sajandi prantsuse kunstis toimunud muutused. Uued suunad realism- naturalism, vabaõhumaal ja lõpuks ka impressionism tõid minevikulugude jutustamisse tardunud maalikunsti tagasi nii natuuri kui ka värvi ja valguse teema. Kunstnikud keskendusid mere ja taeva uurimisele, sest just neid motiive maalides oli hõlbus kahtluse alla seada Lääne maalikunsti üht aluspõhimõtet ruumi konstrueerimist rangete perspektiivireeglite järgi. Natuur ahvatles kunstnikke Barbizoni külla, innustas inglise maastikumaalijate armeed ning tõstis tasapisi huviorbiiti ka Normandia. Vabas õhus maalides sai paremini edasi anda maastikuvaatest inspireeritud vahetut muljet. Minu arvamus Käisin Kumu kunstimuuseumis vaatamas näitust, mille nimi ol...
Eduard Wiiralti näitus Kumus Külastasin 28. aprillil Eesti Kunstimuuseumi Lisaks püsinäitustele oli äsja avatud Eesti Komitee poolt kingitusena saadud eesti ühe kuulsaima kunstniku teoste näitus- ,, Eduard Wiiralti pärand". Näitusel oli kunstniku tööd alates 1927. aastast. Teosed annavad hea ettekujutuse Wiiralti elutööst. Ta tööd on väga huvitavad ja eristuvad teiste kunstnike piltidest väga hästi. Ta viljeleb graafikat ja kasutab suhteliselt vähe erinevaid värve
KUMU, Johann Köler Mina käisin 29. Oktoobril Eesti Kunstimuuseumis külastamas Johann Köleri maalide näitust. Näitusel oli üleval Johanni 7 tööd. Johann Köler sündis 8. märtsil 1862 Viljandimaal, Suure-Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes, sh. 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjade aktsioonis. J. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule. Johann Köleri, rahvusliku maalikunsti rajaja, auks paigaldati 1976. Aastal Linnuväljakule monument temas. Sellel aastal tähistati tema 150. Sünnipäeva. Mälestussamba valmistas skulptor Edgar Viies, arhitektiks oli Rein Luup. "Truu valvur" Johann Köler maalis ...
KUMU: „Ilmne paratamatus“ Olen alati nautinud KUMUs käimist ning täpselt nii ka seekord. Selle aasta 28. aprillil külastasime klassiga seal samas haridusprogrammi „Maailma seletamine“ raames Denes Farkase näitust „Ilmne paratamatus“ (Ingl. K „Evident in Advance“). D. Farkas on Ungari päritolu Eestis elav ja töötav kunstnik, ning selle näitusega esindati Eestit ka Veneetsia 55. kunstibiennaalil. Näitus „Ilmne paratamatus“ on enim inspireeritud Bruce Duffy raamatust
,,Kena kangelane ja küllaga vaikelusid" Retsensioon 25. veebruaril käisin Kumu kunstimuuseumi suures saalis vaatamas Kaido Ole personaalnäitust ,,Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid". Näitus on üleval 27. jaanuarist 15. aprillini ja sellega kaasnevad haridusprogrammid, kohtumisõhtud ja meistriklassid. Kaido Ole on Eesti üks rahvusvaheliselt tuntuim ja hinnatuim ,,loomingulisest energiast pakatav kunstnik, kelle jaoks sünnimaa kunstiruum on juba ammu ilmselgelt kitsaks jäänud. Vaataja saab kogeda, kuidas kunstnik on jäänud truuks teatud hoiakutele, nagu emotsionaalne tasakaalustatus, tehniline perfektsionism ja esteetilisus, hoolimata sisulistest võngetest, erinevatest mastaapidest ning eksperimentidest." (Anu Liivak) Näitus koosneb kunstniku paarikümnest uusimast tööst, millel on kombineeritud materjale, vorme ja pindu reaalsete esemetega. Iga töö peal kujutatud...
Kumu Kumu on eesti Kunsti Muuseum mis asub kadriorus. Nime sai Kumu endale nimekonkursist, mille hulgast valiti välja just see, mis oli kõige sobivam Kumu ehk KUnsti MUuseum. Kumu arhitekst on Pekka Vapaavuori soomest, ning selle ehitamist alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseum avas uksed 18. veebruaril 2006. Mina olen Kumus käinud oma neli korda. Kumu jaoks tuleb aega varuda sest kui sinna minna, siis lihtsalt tunnist ei piisa. Kumus on väga paljude erinevate kunstnike töösid ja mis on väga ilusad. Kumus ei ole ainult maalid seal on ka skulptuure ja vanu kunstnike esemeid millega on teatud kunstnik oma maale joonistanud. Kumus on palju erinevaid näituseid. 2009 aastal on : Eduard Wiiralti pärand Eesti Komitee kingitus Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal I Love Malmö HARRO! Soome popkunsti klassik Normandia maalijad POPkunst Forever!
Muuseumi üks funktsioon on illustreerida kunstiajalugu, ning ilma Köleri teosteta jääks see ülesanne täitmata. Kumust võib leida juba postkaartidelt tuntud Köleri ema- ja isa portree. Mind sümpatiseeris pigem monumentaalne kristliku sisuga õlimaal. Köler oli hinnatud portretist ning seda maali vaadates ei ole selles kahtlustki. Ta oli ka eesti monumentaalmaali rajaja. Eesti skulptuuri teerajajad on Weizenberg ja Adamson. Mõlemate kunstnike teosed on esindatud ka Kumus. Nagu ka Köler, sai Weizenberg kunstihariduse Peterburis (aga ka Berliinis), sest Eestis puudus võimalus kunsti õppida. Ta meisterdas allegoorilisi kujusid . Amandus Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Kumus on esindatud näiteks ,,Koit" ja ,,Hämarik". Muide asub Adamsoni teine "Russalka" Krimmi rannas. 1904. a. avati Adamsoni skulptuur "Uppunud laevade monument" Sevastoopolis.
Minu muuseumi külastus Käisin Eesti Kunstimuuseumis Kumus. Tegelikult käisime kogu klassiga seal, selle reisi korraldasid meie klassijuhataja Ursula ja kunstiajaloo õpetaja Kaja. Täpsemalt käisime seal 18.november. See oli äärmiselt huvitav, kuna selles muuseumis ei ole ma ennem käinud. Kumu on kaasaegne multifunktsionaalne kunstimuuseum, mis koondab endasse näitusesaalid, erinevaid võimalusi pakkuva auditooriumi ning noortele külastajatele ja kunstihuvilistele mõeldud hariduskeskuse. Eesti Kunstimuuseumi peahoonel on mitmeid ülesandeid
*Peterburis paraadportree ,,Doktor Karelli portree" *Kaarli kiriku absiidimaal ,,Tulge minu juurde" *,,Hiiu naised kaevul" August Weizenberg (1837-1921) Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1)Portreed: nt Ema portree 2) Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: *Fr. R. Kreutzwald, *J. Hurt, *J. V. Jannsen 3)Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: *Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. *Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. *Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist- originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel 4)Allegoorilised tööd *Lootus, *Surematus, *Emaarmastus Amandus Adamson (1855-1929) Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor)
sellel erilisel laeval tundusid purjed kui läbipaistvad, lausa immitsedes ise summutatud valgust keset ööd. See oli kaunis maal, mis sügavale hinge kummitama jäi. Sarnased väga head näitused satuvad Eestisse harva. Peasaali kõrval oli kamber, kus näidati lühifilme, kuidas kogu autor oma maale hoolikalt valinud oli enne, kui kokku ostis ja maailma viis. Enne Tallinna olid Madalmaade meistritööd teinud visiidi Peterburile. Tol päeval näidati Kumus filmi ka sellest, kuidas maale transpordiks ette valmistati, kuidas neid hoolikalt pakiti ja ettevaatlikult spetsiaalse lennukiga ühest riigist teise toimetati. See näitusekülastus oli parim kunstikogemus Kumus, kui mitte terves Eestis. Olin maalidest suures vaimustuses ja meenutan sageli kauneid merevaateid, mis kuuvalguses ellu ärkavad. Loodan, et kunagi näen Jef Rademakersi kogu veelkord.
Näiteks: Viimane kohtupäev. Michelangelo fresko (15351541) Sixtuse kabelis Vatikanis. Püha õhtusöömaaeg. Leonardo da Vinci fresko (14951498) Santa Maria delle Grazie kirikus Milanos. Giotto di Bondone Neitsi Maarja sündimine (Cappella degli Scrovegni, Padova) Akvarell maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena. Akvarell teises tähenduses on akvarellvärvidega teostatud maal. Näiteks: Köler, ,,Kunstniku sünnikoht". Aub KUMUs. Tahvelmaal teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Näiteks: Köler ,,Lorelei needmine munkade poolt", KUMUs. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" Louvres. Salvador Dali "Uni" Seinamaal - maalitud seinale. Näiteks: Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkides. Näiteks: Mosaiik San Vitale kirikus Ravennas. VitraaZ - klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist
Seal käies jäid mulle mõned kunstnikud ja nende maalid pikaks ajaks meelde. Eesti kunstinikutest on mul kaks lemmikut esimeseks neist võib pidada Eduard Viiraltit. Minu kaks tema lemmikut maali on ´´Lamav tiiger´´ ja ´´Põrgu´´. Teine mu lemmik Eesti kunstnik, kes mulle Kumust meelde jäi oli Johann Köler. Tema poolt tehtud maalidest on mul samuti kaks lemmikut ja nendeks on ´´Truu valvur´´ ja ´´Ema portree´´. Kõige lemmikumaks maaliks Kumus oligi maal ´´Truu valvur´´ kuna see jäi meelde oma lihtsusega ja sellest on Kumus väga suur maal, mis tuli esiplaanile selles ruumis. Ma usun, et maailma tuntuim maal on ´´Mona Lisa´´ kuna see on läbi aegade pälvinud palju tähelepanu. Kõige rohkem puutun ma otseselt kunstiga kokku raamatute näol. Kunst õpetab elu eetikat ja lugedes raamatuid kogeme me palju erinevaid sündmusi juba oma peas läbi. Läbi erinevate lugude saame me aimu elu erinevatest külgedest
kleebitud mingisugune väljalõige kuskilt, nägi näitlejanna ikkagi ilus välja ning see juurde kleebitud tükk ei rikkunud pilti. Näitlejanna Maria Avdjusko on mulle alati meeldinud, niiet võib-olla jäi see pilt mulle ka sellepärast meelde. Ta on väga kaunis naine ning mängib ühes mu Eesti lemmikfilmis ,,Kuldrannake''. Foto on aastast 1992 ning tol ajal oli ta veel kaunim, kui ta on praegu. Tänu nendele kolmele näitustele avastasin ma, kui palju ma tegelikult kunsti naudin. Veetsin KUMUs ise märkamatult 4 tundi ning nautisin kogu seda aega. Teadmiste poolest kunsti kohta sain lihtsalt parema arusaama erinevatest tehnikatest nagu näiteks graafiline kunst, popkunst, modernism ja hüperrealism. Kõige rohkem jättis mind külmaks Kadriorg, kuna seal polnud minu jaoks midagi nii erilist. Muidugi on seal kõik vapustavalt ilus, kuid näiteks Navitrolla maale vaadates tean, et need on eestlase poolt loodud ning see tekitab juba hoopis teise tunde
Retsensioon Külastasin näitust nimega ,,Muutuv maalikunst" Kumus, kus eksponeeriti mitmete kunstnike töid. Tegemist oli kaasaegse kunsti näitusega. Väljapanek oli väga mitmekülgne, kuna igal autoril oli midagi erinevat öelda ning igaüks oli lähenenud oma teose kujutamisele eri nurga alt. Näitusele sisenedes köitis esimesena mu tähelepanu Jaan Toomiku teos ,,Järv". Ta on 49- aastane eesti maali- ja videokunstnik, kes on tunnustatud Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga 1995. aastal ning Konrad Mäe medaliga 2005. aastal
Dialoogid lmatusega 9. maist on Kumus avatud Eesti saj 舐 gse suurkuju ning rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku Raul Meele n 臺 tus "Dialoogid lmatusega". N 臺 tus esitab kaasakiskuva loo Raul Meele tegevusest kunstiuuendajana aastatel 1968992 ja tema loomingu peasuundade arengu kokkuvte 1990014. Meel ttas kogu nkogude perioodi teemade ja kujunditega, mis p 舐 inesid kiiresti areneva teaduse ja tehnoloogia vallast. Ta l 臧 eb kunstiajalukku v 舖 imatu novaatorina, kes laiendas eesti kaasaegse kunsti piire.
Supersümmeetria Hiljuti käisin vaatamas Ryoji Ikeda näitust "Supersümmeetria". Näitus oli Kumus ning oli ka juba kajastust saanud meedias. Kuigi ma ei tea palju kunstist ega selle hindamisest, võin ma öelda, et see näitus oli vapustav. Mulle imponeeris kõige rohkem selle erinevus teistest. Näitus koosnes mitmetest ekraanidest ning kastidest, kus sees aatomid liikusid pealtnäha korrapäratult. Ryoji näitus põhines CERNi tööl ning avastustel. (CERN on tuumafüüsikajaamade kogumik) Kohati vilkuvad ekraanid ning veerevad aatomid tekitasid natuke õudse ning natuke väikese tunde
Eesti kunstielus ta esines siinsetel kunstinäitustel. Hiljem elas Weizenberg Peterburis, viimastel eluaastatel Tallinnas. Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1) Portreed · Ema portree Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: · Fr. R. Kreutzwald · J. Hurt · J. V. Jannsen 2) Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: · Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. · Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. · Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist-originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel · Kalevipoeg 3) Allegoorilised tööd · Lootus · Surematus · Emaarmastus Kokkuvõtteks: Weizenberg õpetas eestlasi kunsti (skulptuuri) tundma, aitas kasvatada rahvustunnet. TÄISFIGUURID
Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Eduard Wiiraldil oli palju erineva kuntsdi perioode, nagu näiteks: Mon Paris 1926-1938 Aktid 1932-1934 Maroko 1938-1939, mille ta maalis Marokos viibimise perioodil, joonistas väga tõetruult silmi, nendest võis välja lugeda emotsioone ja hetke tundeid. Põrgu 1930-1932 Arkeia 1938-1942 Joonistused 1931-1937 Lapi maastik 1946 Animalistika 1937-1938 1949-1950 1947-1953 Rahutus 1950-1952 Ateljees 1950-1952 Kumus käies märkasin ma palju, et Wiiralt otsis oma töödest täiuslikust ja keskendus neile pikaajaliselt. Nagu näiteks: Virve, mida ta mails umbes 8 aastat, esimese proovi tõmmise tegi ta 1943 kuivõelaga. Veel kasutas Wiiralt maalimiseks selliseid asju nagu: silureid, matnaare,rouletteja sünteet tehnikat. Lisaks joonistas ta, puu klotsidele, vaskgravüüridele. Selle näituse kuraator oli Mai Levin. Wiiralt suri 1954. aastal Pariisis.
Kunstinäituse Retsensioon Külastasin neljandal detsembril 2009 KUMUs eksponeeritud näitust ,,Normandia Maalijad".Silmailu andvad maalid olid inspireeritud just Normandia pinnavormidest , õhuvirvendustest ja valguspeegeldustest .Põhiline osa piltidest oli maalitud Dieppe,Trouville, Etretat ja Roueni läheduses, Le Havre ja Seine`i jõe kallastel.Enamik maale tulenesid säärastelt autoritelt nagu Gustave Courbet,Constant Troyon, Jean-Baptiste Corot ningEugène Boudin
Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". 1981. aastal, üks aasta pärast surma, ilmus tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab". Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. 20. novembril 2006 esietendus KUMUs etendus "Under", mis jutustab Marie Underi eluloost.
Arvustus Saime kolmapäeval,3.novemberil,uue kogemuse osaliseks käies kooli raames külastamas KUMUs olevat John Constable näitust"John Constable.Victoria ja Alberti muuseumi kogudest" mis andis meile suurepärase võimaluse tutvuda väljapaistva inglise maastikumaalija,John Constable,loomingut. KUMUsse jõudes võttis meid vastu giid,kes tegi kohe meile väikse tutvustava ? John Constable- st ning tema kuulsamatest teostest,et me saaks ikkagi mingi ettekujutuse mehest kelle maale hinnatakse maailmas nii kõrgelt.Pärast tutvustavat loengut liikusime 3 korruse B-tiiba kus meid ootas ees J
Konradi tabas tuberkoloos, millesse ta hukkus. Konrad Mägi kunstnikuna olles maalis ta ohtralt maale. Konrad Mäge (18781925) võib pidada eesti kunsti imeks. Talle oli loominguaega antud ligikaudu 18 aastat, mille järel võis tema pärandi hulka arvata vähemalt 400 maali (eelkõige maastikud, aga ka portreed, natüürmordid ja figuraalkompositsioonid). Tuntud on ta ka kui üks kunstiühingu Pallas asutajaid. Kõige enam maalis ta Eesti loodusest maale. Ka meie kunstimuuseumis Kumus on Konrad Mäe maale üleval. Kõige enam meelib mulle maal "Norra maastik". Ta lõi oma erilise maastikukooli, sugereeris hulkadele oma loodustunde, oma värviilma, oma kunstilise ilmamõistmise ja vastuvõtlikkuse.
Ryoji Ikeda. supersümmeetria Lugesin ajalehest Postimees kunstniku ja helilooja Kiwa arvustust Ryoij Ikeda näituse „Supersümmeetria“ kohta. Käisin ka ise KUMUS seda näitust vaatamas. Minu jaoks on kvantfüüsika keerulise teooria mõistmine ning seoste leidmine selle teooria ja eksperimentaalse elektroonilise muusika vahel üsna keeruline. Seetõttu osutus Kiwa arusaam näitusest mulle kohati raskesti mõitsetavaks. Siiski, vähese aja möödudes tekitas Ryoij Ikeda audiovisuaalne installatsioon „Supersümmeetria“ minus mitmeid mõtteid, millest suutsin välja töötada oma teooria, mida
Art déco Külastasime klassiga KUMUs art déco näitust. Aleksandr Vassiljevi kollektsiooni näitus keskendub Esimesele maailmasõjale järgnenud hingelise ja kehalise vabanemise aastakümnele. Väljapanek koosneb 80 kostüümist ja üle 200 aksessuaarist, samuti fotodest ja maalidest, mis illustreerivad Euroopa moe arengut sõdadevahelisel perioodil, kui domineerivaks stiiliks oli art déco. Minu lemmikuks osutus helmes- ja klaashelmestikandiga ihuvärvi taftist õhtukleit, mis
Mida uut sain teada kunstiajaloost KUMU külastades? Külastasin kunsti muuseumi KUMU. KUMU on nii välispidiselt, kui ka seespidiselt väga kaasaegne ja kunstipärane. Hoonesse sisenemisel ootas mind ees värvitud BMW autonäitus ja kottidesse istutatud erinevad taimed. Avastasin ka sellise variandi, et KUMUs on mõeldud ka erinevaid ja arendavaid programme lastele, vanuritele ja üldse peredele. Kindlasti mingi periood oleksin huvitatud olema osa võtmast mõnest huvitavast programmist. KUMU on koht, mis sobib erinevate väljavaadetega inimestele. Seal on palju erinevaid saale ja pidevalt muutuvaid näitusi. Väga huvitav koht, soovitan seda kohta ka oma tuttavatele, et nad saaksid ka hea elamuse sealt. Külastasin muuseumis erinevaid näituse saale ja kõige enam meeldisid pildid
Näitus Lillede teemal Külastasin vaatamas klassiga 2. aprillil Kumus näitust nimega ,, Floramaania Lillemotiive renessansiajast tänapäevani". Näitusele minnes sai igaüks ringikujulise kleepsu, mis oli ühtlasi piletiks. Näitusel saime näha eri ajastute töid, mis olid klassifitseeritud vastavalt teemadele. Nägime ka skulptuure, maale, videosid kui ka käsitöömeistrite valmistatud pitse ja tikandeid. Esmalt giid juhatas meid saali. Kitsal kaldteel ei kuulnud ja võib-olla ei tahtnudki kuulata paljud giidi juttu
Kadrioru Saksa Gümnaasium Saaga. Islandi kunsti lood Retsensioon Dita Donatella Henriette Kadak 11-2 2016 Saaga. Islandi kunsti lood. Käisin Kumus kaasaegse kunsti näitusel ”Islandi kunsti lood.” Näitusel eksponeeriti erinevate Islandi kunstnikude loomingut. Teosed olid väga erilised ja silmajäävad. Kahjuks siiski ei vaimustunud ma sellest näitusest nii palju kui ”Surm ja ilu” näitusest. Näitusel avaldas mulle kõige rohkem muljet Thordur Ben Sveinssoni ”Maja talveaiaga.” Antud teos oli väga rahustav ja vastandlikke emotsioone tekitav, samuti pani teos mõtlema tänapäeva inimeste aja kasutamisele
Üritust korraldatakse meeskondliku orienteerumise vormis ja võidab see võistkond, kes lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid üles leiab. Kõige spaatihedam linn maailmas on tõenäoliselt Kuressaare, kus on üks spaakoht kümne elaniku kohta. Põhja- ja Baltimaade suurim siseruumes toimuv festival ja muusikatööstuse konverents on Tallinn Music Week. Baltimaade suurim kunstimuuseum ja 2008 Euroopa aasta muuseumi tiitli võitnud Kumus esitleb Eesti kunsti ajaloo kõrval järjepidevalt ka põnevat nüüdiskunsti ja selle rahvusvaheliselt tunnustatud tippe.
iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma. Seetõttu on ka eri ajastute ja ühiskondade kunstis palju erinevusi. Kunstis peitub aastatuhandeid inimeste mõtteid ja eluteid, seega miks ei peaks selle tundmine meile oluline olema. Olen alati olnud huvitatud mõttest või ideest mis peitub teose taga ning olen selle jaoks püüdnud koguda võimalikult palju teadmisi erinevatelt inimestelt kunsti kohta. Olen käinud kunstikoolis kunstiajaloo tundides ja loengutel KUMUs et ma saaksin ise selle kaudu oma maailmapilti laiendada ja ka vajadusel seda informatsiooni ka teistele edasi anda. Toon näite kuidas mu siiamaani omandatud teadmised kunstist on mind päriselus aidanud: käisin aasta tagasi sõbrannaga Eesti Kaasaaegse Kunsti Muuseumis ning sattusime vaatama teost mis hõlmas modernset ja renesanssi ajastu kunsti. Sõbranna polnud kunagi uurinud või õppinud renesanssiaja kunstist ning selle tõttu sai ta teosest täiesti teistmoodi aru
esindajad. Muuseumis käimise hetkel jäid need mulle silma vast selle pärast, et ma olin hiljuti näinud filmi Charlie Chaplinist, kelle tuntuima kehastuse atribuutika juurde kuulusid ilmtingimata kübar ja kepp. Jüri Arrak See on KUMUs nähtud pildi kaelaskantav versioon. Ainuke põhjus, et ehe mulle silma hakkas, oligi vast see, et ma seda kompositsiooni KUMUs näinud olin. Tundub ootamatu, et pilti vähendades võiks selle lihtsalt kaela panna, aga ma arvan, et selle vähendusega ei ole kujutis oma võlu kaotanud. Maks Roosma Mulle meeldib selle taldriku kunstiline puhtus. Kahe eri värvi klaasiga on edasi antud
Merike Estna ja mina kui maal Mina käisin 29.oktoobril Kumus 5. Korruse kaasaegse kunsti galeriis, kus oli näitus ‘Merike Estna ja mina kui maal.’ Näitus kestis 27. juunist 2. Novembrini. Projekt ‘Merike Estna ja mina kui maal’ koosneb kahest tihedalt põimunud näitusest - Merike Estna isikunäitusest ‘Sinine laguun’ ning rahvusvahelisest maalinäitusest “Mina kui maal”, kus osales kokku 15 kunstnikku maailma eri paigust: Frank Ammerlaan, Ei Arakawa, Kerstin
Surm ja muud elamise hirmud olid vaatamiseks välja toodud ning olles neist ümbritsetud ei tükkinud mulle pähe ühtegi segavat mõtet. Võib öelda, et mind valdas eriskummaline rahu. Näituse kõige silmahaaravamad teosed olid minu jaoks AES+F rühmituse töö “Last Riot” ehk “Viimane Ülestõus” ning Gottfried Helnweini maalid “Sõjakatastroofid 25” ja “Sõjakatastroofid 28”. “Viimane Ülestõus” on 3D installatsioon/animatsioon, millest on KUMUs on ainult osa 2007. aastal Veneetsia biennaalil eksponeeritud tööst. Teos käsitleb vägivalda ja sõda tulevikuühiskonnas, kus nn viimases lahingus võitlevad kõik kõigi teiste ja endi vastu. Seal on kujutatud erinevaid katastroofe ning kaasaegset reostust. Ühtlasi on seal palju inimestevahelist kontaktset vägivalda, mis näib nagu harjutataks teineteise peal tapmist. See meenutab pisut arvutimänge, sest mõlemas on kasutatud
Jakob Westholmi Gümnaasium SAKSAMAA METSIKUD - KUNSTINÄITUS Retsensioon 11.a klass Tallinn 2017 11.novembril käisin KUMUs vaatamas näitust „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“. Näitus pakkus võimalust kohtuda kahe 20. sajandi alguse keskse kunstirühmituse väljapaistvate teostega. Ernst Ludwig Kirchneri, Emil Nolde, Vassily Kandinsky, August Macke, Franz Marci, Alexej von Jawlensky jt kunstnike loomingu kaudu seadis näitus fookusesse ekspressionistide uuendused kunstimaailmas. Ekspressionistid
Märgiksin ära filmi ``Tütarlaste kooli juhtum``. Filmi sisu käsitleb narkootiumite ning AIDSI, kooli ja koduvägivallaga seotud probleeme. See on dramaatiline lugu, mis paneb noored tehtud tegude tagajärgede üle pikemalt mõtlema. Ma usun, et paljud filmi vaadanud inimestest mõtlevad sügavalt oma elu üle järele ja see juba teebki kogu ümbritseva natukene kenamaks kohaks. Kunst annab alati edasi mingisugust sõnumit. Meie peaaegu, et täisulikus kunstimuuseomis KUMUs on võimalik väga tihti osa saada mõttega näitustest. Mina isiklikult olen hiljuti parima elamuse osaliseks läbi moodsa kunsti saanud. Paljudele avaldab just see, mida saad käega katsuda, kõrvaga kuulda ja silmaga näha kõige sügavamat mõju. Külastajatele antakse teadet edasi heli- ja videotehnika kaudu. Paljude näituste teenitud tulu jotatakse heategevuseks ja see muudab kellegi jaoks midagi kindlasti. Loometööde silmamised panevad inimest ka mäletama ja hindama.
Eriti mõnus on jalutuskäik läbi pargi ning karge õhk, mis lööb mõttet selgeks ning meeled kunstile avatuks. KUMU hoone on suurepärane kunsti väljapanekuks. Juba eemalt tekitab selle olemus paraja aukartuse ning ega sisenedes see tunne ei kao. Fuajee on avar ja suursugune, ent vastupanuks on väljapanekute ruumid suhteliselt väikesed, tekitades intiimse kuid pingelise õhkkonna, kus mõtted suunduvad rännakutele, mis aitavad mõista kunstnikku ja tema teoseid. Olen ennegi KUMUs käinud, mistõttu sealsed püsiväljapanekud olid mulle juba tuttavad, ent ikka ja jälle on hea silm peale visata Eesti kunstile ning tuletada meelde ajalugu. On ju KUMU Eesti tähtsaim kunstimuuseum, sest võtab kokku kogu Eesti kunsti ajaloo ning koondab tähtsamaid teoseid läbi aegade. Lemmikuks on saanud skulptuuride ruum. Meeldib ruumi kolmnurke kuju ning kõrge lagi, mis tekitab tunde, et kõik ruumis on vanem ja tähtsam kui mina ning ma peaks õnnelik olema, et
-18. saj-l Realism - reaalse jäljendamine kunstis, tavaliselt midagi olulist või tüüpilist. Naturalism - jäljendab reaalset, kuid erinevalt realismist valimatult. Stilisatsioon - looduslike vormide muutmine nii, et need sobiks paremini süsteemi. Idealiseerimine - parandatakse loodusvorme, et vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile. 5.Louvre, Ermitaaz, Kiasma, G.Pompidou, Tate. Eesti tähtsaim on Kumu kunstimuuseum, mis asub Tallinnas. Kumus on kaks eesti kunsti põhikogu: klassikaline kollektsioon 18.saj. lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunst perioodist 1945-1991. 6. kunstielu keskne sündmus?-.Näitused 7. 8. Esimesed kiviaja skulptuurid olid väga algelised, lihtsad väiksed mammutiluust kujukesed (aeg: 40000-20000 a tagasi)(willendorfi veenus ( 30-25000) viljakusjumalanna) 9. Ornament reeglipäraselt korduvatest elementidest koosnev kaunistus. Elemendid võivad väljendada looduse
mitmetes erinevates õukondades kuni ta naases aastal 1517 Tallinnasse lõplikult. Kui Sittow aastal 1525 suri, maeti ta väidetavalt Niguliste kirikusse. Michel Sittow peamine kunst oli erinevad portreed kuid ta maalis ka inimesi terves ehituses. Omal ajal hinnatud realismiga võitis ta nii mõnegi aadliku südame. Õlimaal ''The Assumption of the Virgin'' oli tellitud kuninganna Isabel I poolt, mis juhtub ka olema üks minu lemmikumaid Michel Sittow maalidest. See maal oli ka Kumus Michel Sittow näitusel, mis sai kahjuks 16. septembril läbi. Teose peateemaks on neitsi taevast alla tulemine inglite saatel. Tähelepanu haarab selle töö juures kõik need detailid mis Sittow suutis maalida. Maali, mis ise juba tillukene, oli paigutatud pisikene detaile täis külakene. Põhjus, miks see töö mulle meeldib, on see tunne rahust, nagu seisaksid mere ääres, mis teos edasi annab. Teine lemmik Sittow teos on aga õlimaaling nimega ''The Virgin with Child and Apple''
Niisiis, on see vist viimane raamat kunstiajaloos, mida lugema pidin. Nüüd on varsti kõik läbi ning ei kujuta ette, kes mind edaspidi selliseid harivaid raamatuid lugema sunnib. Valisin selle raamatu, kuna huvi tekkis juba kaua aega tagasi. Meenub, et vist esimest korda kuulsin pikemalt Frida Kahlost Sally Stuudios. Tol hetkel ei olnud mul erilisi teadmisi tema kohta ning üks hetk ütles sõbranna Kadri (käis Sallys ja põhikoolis ka 21-ses) pärast esmaspäevast kunstiajaloo tundi, et Kumus on üks tore etendus Frida Kahlo teemal. Pealegi saime ühe kolmanda Sallyka Stina kaudu soodsamad piletid. Etendus oli ühel sügisõhtul väga ammu, eriti palju ei mäleta sellest. Siiski tekitas see minus suurema huvi Frida Kahlo vastu. Lugedes seda raamatut, meenus nii mõnigi seik etendusest. Arvan, et etendus oligi selle raamtu järgi tehtud (või noh, eluloo järgi, aga raamat oligi ju elulugu )Etendus oli muusikaline tummetendus: dialooge ei toimunud ning
kohta. Näitusel kus oleks ühendatud muusika ning kunst ei olnud ma varasemalt viibinud. Hindan teostes loovust ning emotsiooni mida see minule edasi kannab. Näituse väljapanek oli äärmiselt nauditav nii heliliselt kui ka pildiliselt. Lisaks Kondrad Mägile jäid mulle silma ka Villem Ormissoni "Natüürmort klaveriga", Eduard Viiralti "Kabaree" ning Ants Murakini "Äikese eel". Lisaks sellele näitusele vaatasin Kumus pikalt ka Konrad Mägi teisi maale ning külastasin ka kaasaegse kunsti näitust. Jäin näitusega rahule ning kindlasti külastan tulevikus veel palju kunstinäitusi. Kasutatud materjalid: Kumu kunstimuueumi näitus " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" Eesti Kunstimuuseum digitaalkogu: " https://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-769/? searchtype=complex&author_ids=468&offset=1" Raamat "Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis"
tundma .nagu ta oleks taevas.Maal on jaotatud kaheks erinevaks osaks, ülemine ja alumine pool.Alumine pool oleks nagu taeva alumien kiht ,kus on pilved ja maali ülemine pool oleks siis , see taeva ülasfäär ,kus pilved olid juba piklikud aga kedagi teavas näha ei olnud.Tekkis selline tunne ,et kui pärast surma taevasse minna, siis see just ongi see sama koht ,kuhu satutakse.Pärast selle pildi pikka vaatlemist, sain ma teada ,et sellest on tehtud ka multifilm, mida näidati ka KUMUs. Aili abikaasa Toomase poolt jättis väga kahemõttelise mulje maal nimega ,,Liblikad lendavad lainesse."Maalitud on see siis mererannas.Autor on maalinud merd läbi rohukõrte ja sealt näeb küll merd ja liblikaid ,kuid silma ei jää torkamata ka naise jalgevahe, mille kohal lendavad liblikad. Jüri Arrak ,kes kuulus rühmitusse ANK.Temalt oli maal ,,Laudkond" kus ilmselgelt oli kujutatud pidu.Ja pidu oli ühele mehele varem lõppenud ,kui teistele ,sest ta magas laua peal
kunsti püsiväljapanek, kus võib nautida eesti kunsti klassikat 18. sajandist kuni Teise maailmasõjani ning vaadelda nõukogude perioodil loodud eesti kunsti (19451990) kõige erinevamaid väljendusvorme: sõjajärgsete aastate kunsti, sotsialistlikku realismi, erinevaid suundumusi rahvuslikus maalikoolis ja graafikas ning privaatselt toimunud kunstieksperimente ning uuendusstsenaariumeid. Lisaks toimuvad Kumus vahetuvad näitused nii eesti kui rahvusvahelisest kunstist ja tegutseb kaasaegse kunsti galerii.
loomingulisel tegevusalal.) · Johann Köler (1) · Amandus Adamson (2) · Jüri Arrak (3) 2. Isetegevuslik kunst on kunst, mida teevad need, kes ei saanud vastava haridust. · Toomas Vint (4) · Navitrolla (5) · Gregory Zhuravlev(isetegevuslik kunstnik ja ikoonemaalija) (6) 3. Originaal autori, kunstniku enda tehtud töö(näiteks, maa, skulptuur, graafiline töö) · Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" , Louvre`s Pariisis (7) · Johann Köler ,,Isa portree" ja ,,Ema portree" KUMUs (8) · saksa meister Bernt Notke ,,Surmatants" Niguliste muuseumis (9) · Carl Timoleon von Neff kopeeris Ermitaazis kuulsaid Itaalia meistreid 4. Koopia järeletehtud kunsti töö/teos. · vasakul on koopai paremal on originaal Bruegeli ,,Fall of Icarus ,, (10) · Kuulus Ostafjenskaya koopia(O ). Tundmatu kunstniku portree O.A. Kiprenski originaalist . On tehtud P.A. Viazemsky tellimusel 1840. Pushkini Riigi Muuseum ( . . ) (11) · « » (,,Suzanna suplemine") Jean-Baptiste Santerr (12)
Ta armastas istuda kohvikus, liikuda tänaval, turgudel ja rahvarüsinas. Ta valdas vabalt eesti, vene, saksa ja prantsuse keelt. Lugeda võis ta aga ka hispaania ja inglise keeles. Viiraltit võlus muusika ning ta tegeles ka raskejõustikuga. Oma graafikatööd tegi Eduard Viiralt kõik ise (meistrite abita). Hiljuti on avastatud veel 3 Viiralti tööd, mis ka n.ö. sisseõnnistati. Skulptuurist on järgi vaid üks töö: ,,Konrad Mägi" büst (KUMUS). ANTS LAIKMAA 1866 1942 Sünnipärane nimi: Hans Laipman. Ants Laikmaa sündis Vana-Vigalas, tema isa oli vallakirjutaja. Joonistada armastas Ants juba varakult. Algteadmised sai ta Tallinna Kubermangugümnaasiumist. 1890. aastal läks ta Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Sealne õpetamise laad oli akadeemiline ning Laikmaale see ei meeldinud. Ta otsustas sealt ära tulla ning siirdus edasi hoopis Saksamaale Düsseldorfis asuvasse kunstide akadeemiasse
Uut tüüpi kunstnik heitis uudishimuliku pilgu ajalooarhiividele, tärkavale reklaamikeskkonnale, moele, psühhoanalüüsile ja subkultuuridele. Autoripositsioonide valik teravdus ja kontseptualiseerus. Näitus "Kogutud kriisid. Eesti kunst 1990. aastatel" keskendub kaasaegse eesti kunsti jaoks võtmelisele aastakümnele. Toime tulemaks seda kümnendit katvate teoste rohkusega, toimub näitus kahes vahetuses ning septembris võib Kumus näha uusi teemasid ja koosseise. Näitusel eksponeeritud teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Kiasma ja kunstnike kogudest. Mitmed 1990ndate kontekstis murrangulised tööd on korduval reprodutseerimisel, ühelt näituselt teisele rännates ja mitmetes käsitlustes figureerides saanud aja jooksul hittideks, samas kui teised on neid ümbritsenud pingelise diskussioonivälja hajumisel marginaliseerunud
... 22 Viited..................................................................................................................... 22 2 3 1.Sissejuhatus Antud töös annan ülevaate geotehnoloogia välitöödest ja ka teistest tunniülesannetest. Vaatluse all on 5 praktikumi, mis kõik toimusid Tallinnas: kaks neist TTÜ ligidal, Rocca al Mare rannas, Astangul ja KUMUS( kus mina kahjuks ei osalenud, kuid annan ülevaate teiste andmetest. 2.Töö eesmärk Teostatud praktiliste tööde eesmärgiks oli õppida töötama meeskonnas ja hindama erinevaid paljandi kihte silma järgi ning õppida kasutama erinevaid mõõtevahendeid. Antud aruande ülesanne on luua ülevaade välipraktikumidest ja tunniharjutustest. 3.Välipraktikumid 3.1 Praktikum: Liivamassi maht nõlvade vahel 14
ruumist välja liikuda. Toitlustus toimub meie esimesel korrusel asuvas Aasia restoranis Wok & Grill, kus serveeritakse Teile meie kokkade poolt imemaitsvaid lõuna- ja õhtusööke. Samuti oleme plaaninud ühe õhtusöögi läbi viia Vene restoranis Balalaika. Täpsed menüüd on välja toodud lisades. Reserveerime Teie grupi jaoks restoranis ka eraldi laua. Aktiivse päeva alustuseks pakuksin Teie grupile kuni 90 minutilist põnevat ekskursiooni Kumus. Juhitud ekskursioon on klassikaline muuseumi ja kunstiga tutvumise vorm, mis sobib eelkõige täiskasvanutele. Kumu ekskursioon võib olla ülevaade muuseumist ja/ või eesti kunsti ajaloost, ühe või mitme näituse tutvustus. (Vt.viide 7). Vahepeal kosutaks end kerge einega Kadriorus Gourmet Coffee kohvikus. Seal saate nautida tõeliselt suurepärast kohvi ning einestada. (Vt.viide 1). Kui on soovi, siis võime külastada ka Luigetiiki ning Kadrioru lossi.
Park paistab silma mitmekülgse maastikuarhitektuuriga, millest annavad tunnistust erisugused aiad, nt Jaapani aed. Piirkonna õdusates kohvikutes võib nautida kosutavat tassi kohvi ja värskeid saiakesi. Kadriorus on mitu kunstimuuseumi: Kadrioru lossis eksponeeritakse väliskunsti, Mikkeli muuseum on Eesti ainus erakollektsionääri annetatud väliskunsti kogul põhinev muuseum ning 2006. aastal avatud laiahaardelises Kumus näidatakse Eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani ja korraldatakse rahvusvahelisi näitusi. Kultuurilukku saab Kadriorus süveneda ka Eesti kirjandusklassikute Tammsaare ja Vilde kortermuuseumides. Lastele pakub aasta läbi rõõmu Miiamilla lastemuuseum, mida ümbritseb avar mänguväljak. Kadrioru asumi rahvaarv on aastatel 20112017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 017aastased asumi elanikkonnast 2331%, üle 68aastased moodustasid 39%
annaabi.ee 
