Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunsti mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
figuur, mälestusmärk, algustäht, nurkse, akropol, kindlus, arkaad, toetuv, atlant, kaeüantiid, dekoor, empoor, orel, epifaat, eskiis, visand, fassaad, esinduslik, väliskülg, ikoon, tahvelmaal, kampaniil, kirikust, kontuur, piirjoon, kore, kuros, sfinks, lõvi, majuskel, mastaba, kaldus, mosaiik, värvilistest, portaalMõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega.
Rõhutatult ilmekad on väikesed palvetajate kujukesed. Kasutati diagonaali motiivi, see annab edasi dünaamikat. Uri kuningahaudadest on leitud suurepärase dekoratiivse maitsega teostatud ehteid. Edusammud skulptuuris 3. aastatuhandest eKr säilinud akadi reljeefid ja ümarplastika teosed: kuningas Naram-Sini võidusteelildramaatiliselt jutustav stseen, elav kujutamine. Huvitavad on ka istuvad ja seisvad figuurid, ka pead. Pisiplastikas tuntuim on kuningas Gudea istuv figuur ja turbaniga mehepea Tellost. Karvkatet edastati tihedalt spiraalide kujutamisega seal, kus pidi olima karvane. Kõik istuvad figuurid on puiselt sümmeetrilises asendis, käed asetsevad rinnal. Käsi ja jalgu, ka riidevolte kujutatud loomutruult, proportsioone mitte. Vormikäsitlus on kindel ja jõuline. Tüvikooniline vorm, kulmud ja silmad imposteeritud. Esinesid ka marmorist ja vääriskividest valmistatud ja enamasti silindrikujulised pitsatkivid, millesse lõigatud figuurid ja stseenid
Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigis. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest). Kus asuvad vanimad dooria stiilis templid? * Poseidoni tempel Paestumis (Lõuna-Itaalias Napoli lähedal). Dooria stiilis. * Zeusi tempel Olümpias. Dooria stiilis peripteer. Sees oli Pheidiase Zeusi kuju. Kus püstitati klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised? Hera tempel Olümpias. Kirjelda Ateena akropoli! Akropol - Akropol on Ateena keskpunkt ehk süda. See asub 156m kõrgusel merepinnast ja on lubjakivikalju. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on- Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erechtheion, Parthenon ja Athena kuju. Akropolis-270m pikk, 150m lai, 156m kõrge. Milliseid materjale kasutasid Vana-Kreeka kujurid? Materjalideks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi Kes olid kouros`ed ja kore`d?
Polykleites .Mõlemat ei huvita riiete kujutamine vaid rõhutatakse figuuri. Ideaalse inimese kujutamine!!!!! 4 sajand Praxiteles lõi graatsilisi nooruslike figuure ( ,,Hermes") kujutab samuti inimilu ideaali. on õeldud , et ta töö on hümn inimeste ilule. Hellenistlik kunst Hellenismi aja plastikat iseloomustab rikas temaatika ja suurepärane tehniline teostus. Püüti luua monumnetaalseid, mõõtmetelt kollosaalseid teoseid. ( Nike figuur seisis mäe nõlval justkui laeva otsas vastu tuult) riidevoldid oli perfektselt välja toodud. Tehniliselt täiuslik valmistamine. Venus ülakeha alasti alakeha aga kaetud maalilistes voltides rõivaga. Selline rõivastuse asetus aitas figuuri massiivselt välja näha, toob kontrasti inimkeha ja rõiva vahele. Milose ,,Venuse" proportsioonid väljandavad ajastu ideaali kaunist kehast.( nimi sest leiti Melose saarelt)
BAAS-ehituskunstis samba, piilari või pilastri laiendatud alumine osa. TÜVES-samba keskosa VOLUUT-spiraalselt kokkurullitud kaunistus, kuulub alati joonia stiilis sambakapiteeli juurde, kasutati ka hilisemates ehitusstiilides (näteks barokis) MEANDER-kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. KONTRAPOST-loomulikkuse saavutamise võte, kus üks on nõjajalg ja teine tavaline KORE- riietatud naise figuur KOUROS- alasti mehe figuur Pildid Ateena Akropol 3 orderit Kore, kourus Polykleitose " odakandja" Myroni "kettaheitja" "Milose Venus" "Samothrake Nike" Laokooni grupp 7 antiikset maailmaimet musta ja punasefiguuriline vaasimaal 11 6. VANAROOMA KUNST Etrruski kultuuri levikuala.-,hilisema Rooma keskosas ITAALIAS Surnutekultus ( hauakambrite kujundamine, inimfiguuridega sarkofaagid)- tuhastatud surnud maeti hauakambritesse
ARHITEKTUUR: Kreeka tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel ehk krepidomal. Astmetele toetuvad sambad ja nende peal asetseb talastik. Kapiteeli peal on arhitraav, dooria stiilis selle peal veel friis. Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed viilud, mille väli oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Templil oli seespool puust lagi ja alati lame, seda liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. TEMPLITÜÜBID KREEKA ARHITEKTUUR Tähtsaim ala oli templiehitus. Tempel jumala eluase. Arvatavasti välja arenenud vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad templiehitused arvatavasti puust. Demenos - templi ala
ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid, kunstis kujutati neid vahel inimestena. Tunda oli silindri- või koonusekujulise kivi vormi, millest skulptuur välja raiuti. Tähelepanu oli silmadel. Mütoloogilised tegelased olid segu inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad, asend ebaloomulik. Kasutati ka egiptuse poosi. Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur. Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente. 3. ajastu Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Sarrukin ja Ninive. Sargon II loss Horsabadis 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad Kujutava kunsti eesmärk kuninga ülistamine, sellest säilinud palju reljeefe. Figuurid olid üldistatud, väheste detailidega
Figuurid on rikkalikult rõivastatud, keha nende all pole tunda, kõige rohkem oli kaunistatud altari ümbrus. Inimeste näod väljendavad uut tüüpi antiikajale võõrast hingelaadi. 15.Bütsantsi arhitektuur. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmisest ühekaugusel, nt ring, ruut, võrdkülgne hulknurk ja ka võrdhaarne kreeka rist. Büstantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk on Hagia Sophia Katedraal. Roomas osati katta kupliga ümmargust ruumi ja silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulisele ruumi kohale. See ülesanne on lahendatud viklite - sfääriliste kolmnurga kujuliste arhitektruursete vormide abil, mis kannavad keskset kuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kulpi raskuse neljale võimsale piilarile
Alus: *tempel seisab alusel mis kannab nimetust KREPIDOMA. *Krepidoma ülemist astet nimetatakse STÜLOBAADIKS. Sammas: *kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail *kolm põhiosa on BAAS, TÜVES JA KAPITEEL *baas joonia samba alus *tüvesel keskel väike paisutus (e. ENTAAS) *tüvest liigendavad kitsad püstvaod (e. KANNELÜÜRID.) *kapiteel (samba ,,pea") koosneb kahest osast: ülemine ehhiin ja alumine abakus Talastik: *alumine osa on arhitraav (sammastele toetuv rõhttala) ja ülemine on friis (ehisriba) Viilkatus: *katuse servades ehisliist veesülititega *nurkades skulptuurkaunistused hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid Templi sisemus: *naos *cella ruum, kus paiknes jumala kuju Kreeka arhodektuuris eristatakse kolme stiili dooria, joonia ja korintose stiil. Neid nimetatud ka orderiteks. Dooria: *vanim stiil *stiil on lihtne ja range *sammastel puudub baas ja kapiteel tagasihoidlik (alumine on ehhiin (ümar kiviplaat)
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võis kunstnikust küt
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
tempel Olümpias (vt. ülalpool), kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks.
Tsikuraat kõige olulisem ehituskunstist, astmiktempel, reeglina 3-me või 7-me astmeline. Sumerite arvates: · 3 kolm tähtsat elementi (õhk, vesi ja maa-alune vesi) · 7 seitse planeeti Paiknesid suurel alaplatool, trepp läks väljast poolt, ülemine aste oli väljavalituile. Pitsatikivid silindrikujulised, kuhu olid süvendatud või graveeritud. Sargon Akadi riigi looja Skulptuuris pealmiseks materjaliks oli savi. Kuningas Gudea istuv figuur ei olnud detailideni töödeldud. VANA-BABÜLOONIA JA UUS-BABÜLOONIA Umbes 1800 aastat eKr Hammurapi ühendas osa linnriike ja tekkis Babüloonia Anti välja maailma vanim seadustekogu, varem oli tavaõigus. Vanast Babülooniast pole midagi säilinud, kuna selle vallutasid kassiidid, seejärel assüürlased. Alles 7.sajandi lõpul eKr tekkis Uus-Babüloonia, mille tähtsaim valitseja oli Nebukadnetsar, tema ajal ehitati Babüloni linn uuesti üles. Ümbritsetud kahe kordse müüriga. (50m)
Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4. Vanakreeka arhitektuur Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt
oli 80 sissepääsu ja see mahutas kuni 50 000 pealtvaatajat. Kreeka sammastest tuletatud poolsambaid oli tarvis hiigelhoone väliseina liigendamiseks. Alumisel korrusel on need dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Neljandal, umbsest seinast koosneval korrusel on kasutatud pinna liigendamiseks pilastreid poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid. Raskemalt kergemani suunduv tugede jaotu muudab ehitise välisilme kindlaks, kuigi ehitise kindlus ei sõltu poolsammastest, vaid ainult kaartest ja võlvidest. Selline konstruktsiooni ja välisilme erinevus muudab rooma arhitektuuri põhimõtteliselt erinevaks nii egiptuse kui ka kreeka arhitektuurist. 6 Rooma templis olid kõrgel alusel, millel oli trepp ainult ühel, kitsamal küljel. Templil oli
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix �
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. agoraa- koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka polises. Ateena akropol- polise kõrgeim osa, Ateena Akropol on loodud 5.saj e.m.a . Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed.Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse ka propüleeks.Kui väravast sisse minna, nägi kõigepealt linna kaitsjanna , tarkusejumalanna Athena kuju. Veel paistis omapärane Erechtheioni tempel. Selle templi omapära seisnes selles, et katust ei kandnud mitte sambad, vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks
seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi. Akadeemiaks nimetatakse teatud tüüpi teaduslikku uurimisasutust või kõrgkooli. Akropol – Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol. Sõna akropol tähendab “kõrgeimat linna“. Hilisemal ajal on sarnases tähenduses kasutatud näiteks sõna tsitadell. Kaitse-eesmärgil valisid inimesed juba muistseil aegadel uue asula rajamiseks tihti kõrgema paiga, tihti järskude külgedega mäekünka. Paljudes maailma regioonides said just kindlustest keskused, mille ümber madalamale pinnale kasvasid suured linnad, näiteks tänapäeva Rooma, Kesk – Itaalias paiknevad paljud väikesed
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
