KUNINGAS OIDIPUS "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik onpärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta.
"Kuningas Oidipus" kui saatusetragöödia Sophoklese tragöödiat "Kuningas Oidipust" peetakse kogu maailma draamakirjanduse tippsaavutuseks. Tegemist on saatusetragöödiaga, kus inimesel ei õnnestu oma saatusest pääseda. Saatus on midagi sellist, mis on inimesele kõrgemalt poolt ette määratud ja see otsekui ei sõltuks inimesest endast, ei sõltu tema valikutest ja tegudest. Delfi oraakel on kuulutanud Teeba kuningale Laiosele, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema abikaasaga ehk oma emaga. Oidipus sai omakorda oraaklilt hoiatuse, et ta oleks ettevaatlik, sest võib juhtuda, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Mida teevad mõlemad mehed, et oma saatusest pääseda? Laios laseb oma alluval vastsündinud poisslapse tappa. Oidipus lahkub aga oma arvatavate vanemate juurest kavatsusega mitte kunagi tagasi tulla. Nad võtavad need otsused vastu oma vabal tahtel, sest arvavad, et sellega on olukord
(496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta.
Kuningas Oidipus Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud,
Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab inimliku teadmise küündimatust jumaliku kõiketeadmise ees. Raamat sisaldab traagilist irooniat. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees.
Kangelasmüüdid 4. Oidipus. Boiootias ja Atikas jutustati müüti Boiootia kuninga Laiose pojast Oidipusest. Oidipus kasvas võõrsil, tundmata oma vanemaid. Kord teel Boiootia pealinna Teebaisse kohtas ta kedagi vanakest, kes ei tahtnud talle teed anda. Oidipus läks temaga tülli ja surmas riiu keskel vanakese ja tema teenrid. Pääses ainult üks teener, kes jooksis minema. See vanakene oli Oidipuse isa, kuid Oidipus ei teadnud seda ja jätkas rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebaisse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. See oli pooliti lõvi, pooliti naine. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta. Oidipus otsustas vabastada rahva sellest koletisest. Oli teada, et Sfinks hukkub, kui keegi lahendab ta mõistatuse. Kui Oidipus astus koletise juurde, siis küsis see temalt:
Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta.
Sophokles "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Käesoleva loo on Edith Hamilton võtnud Sophoklese samanimelisest näidendist, välja arvatud sfinksi mõsitatud, millele Sophokles vaid kaudselt vihjab. Teeba kuningas Laios kuulus Kadmose järeltulijate kolmandasse põlve. Ta abiellus kauge sugulase
Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta.
,,Kuningas Oidipus" Sophokles 1977 Pime oraakel Koor Teiresias Saadik ,,Kuningas Oidipus" Sophokles Karjane Preester Teataja Teeba kuningas Oidipus Ema ja naine Isa Laios Iokaste Nõunik Kreon Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Ta armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis. Lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks
„Kuningas Oidipus“ Sophokles 1977 Pime oraakel Koor Teiresias Saadik „Kuningas Oidipus“ Sophokles Karjane Preester Teataja Teeba kuningas Oidipus Ema ja naine Isa Laios Iokaste Nõunik Kreon Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Ta armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis. Lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks
Oidipus saatuse meelevallas Oidipuse saatus oli tegelikult juba ette määratud. Olenemata sellest, kuidas ta proovis selle vastu võidelda, ootas teda ikkagi õnnetu lõpp. Õigupoolest üritas võidelda juba ka tema isa, kuid saatuse vastu ei saa. Delfi oraakel ennustas Oidipuse isale Kuningas Laiosele, et ta tapetakse ta enda poja poolt ja abiellub tema naisega. Laios soovis et hirmus ettekuulutas tõeks ei saaks. Poja sündides, viis ta lapse ühele oma ustavale karjusele ning palus ta hukata. Karjusel hakkas Oidipusest kahju ning ta viis ta teisele karjasele. Tema viis Oidipuse Korintosele, kus ta kasvas üles teadmises, et nood on tema õiged vanemad. Oidpus elas Korintosel õnnelikku elu. Ühel päeval ennustas Delfi oraakel talle, et
Kuningas Oidipuse elulugu Kuningas Oidipuse elulugu räägib noorest kuningast, kellel hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma saatust muuta. Ta oli tark, täis elutahet ja oma rahvale ustav Teeba linna valitseja, kellel oli armastav naine ja lapsed. Ta oli pealtnäha vapper ja tugev kuningas, kuid sügaval sisimas piinas teda tõde. Kes ma olen? Kuningas Oidipuse elu sai alguse Teebas, kus ta sündis kuningaperre, ent ta ei olnud oodatud laps. Oidipuse isale, Laiosele oli oraakel Teresias ennustanud, et sünnib poeg, kellele on määratud tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Lapse sündides sidus Laios tal jalad kokku ja viis mägedesse, lootes, et laps nii peatselt sureb. Ta eksis, poisi leidsid karjased, kes viisid Oidipuse Korintosesse. Sealne kuningas Polybos ja tema naine Periboia kasvatasid poisi üles kui oma poja ja panid talle nimeks Oidipus
Kuningas Oidipus Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga. Laios proovis sellest pääseda nii, et ta laskis tappa enda poja, kuid tänu karjasele jäi laps ellu. Suureks saades kuulis Oidipus temale määratud saatusest ja põgenes enda kasuisa ja ema juurest, kuna ta ei teadnud, et need pole tema päris vanemad. Põgenedes tuli talle vastu üks vanker, kus sees oli Laios. Kuna Oidipus oli kiirelt vihastuv ja vanker ei läinud tema tee pealt eest, tappis ta kõik vankris olnud, välja arvatud ühe, kes jäi elama. Kui Oidipus jõudis Teeba linna jõudis alistas ta Sphinksi, kes hoidis linna enda võimu all. Kuna Laios oli surnud ja
oli siis et see Oidipus oli kunagise valitseja ja tolle naise poeg. Oraakel vms. ennustas, aga et nende poeg tapab isa maha ja abiellub naisega, mistõttu nad tahtsid lapsest vabaneda. Karjane, kes lapse koksama pidi, hakkas kaasa tundma ja andis teisele karjusele, et too viiks kuskile ära. Kaugel siis võetigi ta ühte perre ja kunagi karjamaal hullates koksas ta teepeal kunni maha ja see kaasatundev karjane jooksis minema. Pmst siis ta päärsis linna ja sai kunniks ja abiellus oma emaga. Sellele järgnes ilge jamamine ennustaja, naise ja sõbraga kes oli Keros (vms
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi.
Tegelased: Oidipus Teeba kuningas, kes ennustuse kohaselt on endale teadmata tapnud oma isa ja naitunud oma emaga. Iokaste Oidipuse naine ja ema, kes hirmsa ennustuse täitumisest teada saades endalt elu võtab. Kreon Iokaste vend, Teeba valitseja pärst Oidipust Teiresias - kõiketeadja, kes esimesena vihjab Oidipuse enda seotusele hirmsate roimadega, mis on maa teotanud. Karjased, saadikud, teatajad, rahvas. Proloog sissejuhatus (esitavad näitlejad) Teeba kuningas Oidipus kohtab oma lossi ees vana preestrit ja salka noorukeid. Oidipus pöördub preestri poole palvega selgitada , mis on juhtunud, et linnast kostab kaebelaule ja tõuseb suitsu. Preester: Linna löönd on hirmus katkuhaldjas hirmsa leegiga. Linn hukkub. Preester kutsub Oidipust leidma abi taevast või maapealsetelt, sest kunagi varem on ta päästnud linna Sfinksi võimu käest. Selle eest ta kuningaks kroonitigi.
Oidipus saatuse meelevallas On teada tõde, et meie kõigi eest varjatakse saladusi. Olgu need head või halvad. Kindel on see ,et saladused tulevad alati välja, kas varem või hiljem. Saatusega on suhteliselt samad lood. Mina arvan et saatus on ette määratud ja seda ei saa väga palju muuta , kui ainult mõnda pisidetailid veidike paremaks lihvida. Sama oli ka Oidipusega. Ta oli täiesti jäetud saatuse meelevalda. Tekib küsimus, kas Oidipus oli ise selles süüdi ? Teeba linnas, kuningas Laiose naisel Iokasterile, sündis poeg. Peagi kuuleb Laios ,et ta enda poeg tapab ta ja heidab emaga ühte . ??? Peale selle jutu kuulamist lasi ta Lokasteri poja ära tappa. Laios käskis oma teenril viia laps Kurintose mäele surema . Laiose teener andis selle lapse talumehele ja läks Korintose mäele. Talumehel läks süda hardaks ning ta ei suutnud last sinna surema jätta
Teeba linnas oli katk ja Oidipus otsis võimalusi ,kuidas linna päästa,ta saatsis Kreoni Phoibose juurde(või delfi oraaklile,pole täpselt aru saand),et mida teha,ja siis tuli Kreon tagasi teatega ,et linna saab katkust vabaks siis,kui laiose tapja kas mõrvatakse või maalt välja saadetakse,siis püüdis Oidipus leida Laiose mõrvarit siis pakkus Kreon välja,et paluda abi selgeltnägija Teiresiaselt ,et teda tasub uskuda ,tema ended alati tõesed olnud vms,siis toodi Teiresias lossi,ja Oidipus päris talt aru,aga Teiresias ei tahtnud öelda sede ennet välja ,ei tahtnud riidu vms,aga Oidipus otsustas,et kui Teiresias oma suud lahti ei tee,siis ta on mõrvariga kaassüüdlane,et teda ei avalda neile,ja siis sai ta ka Kreoni peale
Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta.
kaitsja, Apollon- kunstide ja muusade kaitsja. eeposed- Homeros "Ilias" ja "Odüsseia", teatri eripära-Amfiteater, teater võis sarnaneda klassikalise ooperiga, Naisosad täideti meesnäitlejate poolt, kanti uhkeid rõivaid, kasvu suurendati koturnide abil-taldade, parukad, mängiti lageda taeva all, eesriie puudus, draamavõistlused-Aischylos võitis 13 korda, 3 f esinesid korraga, esitasid 3 erinevat tragöödiat. draamažanrid-kujunes 18.saj, komöödia, tragöödia ja draama Kuningas Oidipus- Ateena näitekirjaniku Sophoklesevärsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr, Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti] Tragöödia süžee põhineb Antiik-Kreeka legendil Teeba kuningaLaiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu. Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile
kuid on sunnitud tõtt rääkima. Kuningas Oidipuse kasuisa Kotintose vürst Polybos ja kasuema Merope lapsendasid Oidipuse, kuna olid lastetud. Siiski jätkus neil halastust ja armastust võõra hüljatud lapse vastu. Karjane, kelle kohustuseks oli vastsündinud laps surma saata. Kaastunde tõttu andis ta lapse kasvatada, mitte ei jätnud teda surema. Jumalaid iseloomustati kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Kokkuvõte Teeba kuningas Laios, kohutatud ennustusest, mille järgi ta pidi surema poja käe, andis käsu äsjasündinud pojal jalad läbi pista ja jätta ta Kithaironi mäele. Posikese lapsendas Korintose lastetu kuningas Polybos ja andis talle nimeks Oidipus ("paistetanud jalgadega"). Oidipus ei teadnud midagi oma päritolust, aga kui üks korüntoslane purjus olekus nimetas teda Polybose arvatavaks (ebatõenäoliseks) pojaks, pöördus ta seletuse saamiseks Delfi oraakli poole.
Apollon oli tõejumal ja kõik, mida Delfi preestritar kuulutas, pidi sündima, kuid sellest hoolimata, kui oraakel hoiatas Laiost, et too peab surema oma poja käe läbi, otsustas kuningas seda ära hoida sidudes lapse jalad kokku ning jättes ta kõrvalisse mäekurusse, kus abitu olend pidi peagi surema. Laios oli nüüd mureta, kuna oli veendunud, et vähemalt antud juhul võis ta paremini kui jumal tulevikku ette näha. Kuningas tapeti aastaid hiljem kodust kaugel ja ta ei saanudki teada, et tema surm kinnitas Apolloni tõde
KUNINGAS OIDIPUS 1. Miks hakatakse otsima Laiose tapjat? 2. Kes on huvitatud tõe ilmsikstulekust? 3. Kelle ülestunnistused selgitavad tõe? Milline on see tõde? 4. Kuidas reageerib Iokaste, kui selgub tõde? 5. Kas Oidipus on süüdlane või ohver? Põhjenda oma arvamust. 6. Kuidas lõpeb teos? 7. Miks on ,,Kuningas Oidipus" tragöödia? 8. Kirjuta pikemalt teemal KAS MEIE SAATUS ON MEIE ENDI KÄTES? Vastus 1.Teeba linna tabas katk ja ainuke viis sellest pääsemiseks oli ülesse leida Laiose tapja. 2.Tõe ilmsikstulekust on huvitatud Kuningas Oidipus ise,ta tahab teada oma päritolu ja Laiose saatust. 3.Tõe selgitavad välja Treiseiase ülestunnistus Oidipusele,et too ise ongi Laiose mõrvar .Mõni aeg hiljem rääkis Oidipuse abikaasa Iokaste Oidipusele, et
Palveräänak kui sihtistatud rännak - rännak usu nimel.Relvastatud rüütli palverännak - ristisõda.Oma surivoodil otsustas liituda templiorduga.Temast sai munksõdur.Ordud ei ole kõikidele.Selle läbimiseks on vaja mitmeid rituaale.On vaja võtta kasutusele nende riietus,märgid,tavad.Ütleb oma naisest lahti.Abielu riituse kõrvale tõstmine,kui seda nõuab miski kohustus,on tavaline. *Mis on "ajasõlm"? - ta relativiseerib jne... *Pöördepunkt *Läbilõige Oidipus 21.10.2009 Arne Merilai "Türann Oidipus" Freudi teooriad Oidipuse kompleksi kohta.Vana-Kreeka tragöödia oli sõnalis,muusikaline tantsuga etendus,mis sarnanes ooperile.Tragöödia osad :proloog - sissejuhatus näitlejate poolt. Sophokles sündis Ateena lähedal.Sokratesest 17 a vanem.Hüüdnimi mesilane - oli magus aga ka nõelas.Sõber ja konkurent Perikles. Kokku 123 teost.Teada 110 pealkirja.Väejuhina türanlik.Elas 90 aastaseks.Peetakse targaks ja andekaks
Kuningas Oidipus Raamat algab sellega, kui Preester tuleb kuningas Oidipusele kurtma häda, et kogu riiki on piinamas katk. Koos leiavad nad, et lahenduse leidmiseks tuleb pöörduda Oraakli (ennustaja) poole. Vahepeal ilmub lossi Kreon (Iaokaste vend). Tema väidab, et olevat kuulnud Suurelt Phoiboselt, et katkust saab lahti, kui tapetakse endise kuninga Laiose mõrvar, või kui kurjategija saadetakse maalt välja. Oidipus uurib, et miks juba tol aal, kui Laiose tapmine oli, ei uuritud kuritegu. Kuid Kreon vastab, et sel ajal oli liiga palju tegemist Sfinksi saladuse lahendamisega. Sfinksi mõistatus : Kui naise pea ja lõvi kehaga sfinks küsis Oidipuselt, kes käib algul neljal, hiljem kahel ja lõpuks kolmel jalal, siis teadis Oidipus vastust - inimene. Inimene alustab oma eluteed neljakäpukil, püüeldes uute kõrguste ja ideaalide poole, tõuseb inimene
Küsimused 1. Milline kohutav sündmus on tabanud Teeba linna näidendi alguses? 2. Millised kaks pattu olid Teiresiase sõnul Oidipuse hingel? 3. Milles süüdistas Oidipus Kreoni? 4. Millise ende oli Iokaste sõnul saanud Laios enne lapse sündi? Mida ta oli teinud, et ennet vältida? 5. Mida oli saanud Oidipus teada Delfi oraaklilt? 6. Miks lõi Oidipus maha manatee ristil vastu tulnud rauga? 7. Missugused kaks teadet tõi Teebasse Korinthose saadik? 8. Mis juhtus Iokaste ja Oidipusega kui selgus lõplikult tõde? 9. Millise palve esitas Oidipus Kreonile, seoses oma lastega? Vastused 1. Teeba linna oli tabanud katk. 2. Oidipus tappis enda isa Laiose ning sai enda emaga lapsed. Oidipus kandis kahte needust. 3. Kreon naitus Oidipuse õega. Oidipuse arvates oli Teiresias Kreoni tahtel võltsi juttu
Antiik teater Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usutseremooniatega. Läänepärase teatri kodu on Antiik-Kreekas. Seal korraldati 2500 aastat tagasi viljakuse ja veinijumala auks pidustusi, mille kõrgpunkt oli 50-mehelise koori esitatud hümn Dionysosele. Aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm. Lava Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari
Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama. Aphrodite aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. Sellest puhkes ka sõda, mis kestis 9 aastat. Kuningas Oidipuse müüt Delfi oraakel oli ennustanud, et Laiose, Teeba kuninga, poeg tapab isa ja naib ema. Kui Laiose naisel Iokastel sündis poeg, puuriti lapsel ennustatud saatuse vältimiseks jalad läbi a viidi mägedesse surema. Kaastundlik kerjus aga toimetas lapse Korintose kuninga Polybose juurde, kes kasvatas ta üles, pani nimeks Oidipus. Noormehena sai Oidipus omakorda oraaklilt hoiatuse- olgu ettevaatlik, et ta ei tapaks oma isa ega naituks emaga. Polybost pärisisaks pidades põgenes ta laia ilma
Oh tõde, miks see valgus tõi mind sellest unest ärkvele Ateenast pärit üks kuulsamaid Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik Sophokles on kirjutanud draama ,,Kuningas Oidipus." Sophokles on kirjutanud 123 näidendit, kuid meil on võimalus lugeda neist vaid seitset tragöödiat. Autor tõi sisse kolmanda näitleja, see oli tähtsaim dramaturgiline uuendus. ,,Kuningas Oidipust" loetakse Sophoklese populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Teoses näidatakse kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettenähtud põhjustel ja näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu.
kellelegi rääkinud kunagi saadud pojast ning viimane pidas oma vanemateks neid, kes ta üles olid kasvatanud. Juhuse tõttu aga sattusid õde ja vend kokku. Oidipus oli üks nendest, kes ei teadnud oma päritolu. Mees pidas enda vanemateks neid, kes olid ta oma järeltulijana üles kasvatanud. Noorukieas sai peategelane juhuslikult teada, et ta on tegelikult kasulaps. Mures läks ta Delfi oraakli juurde, kes samuti rääkis ära ainult osa tõest ning ennustas poisile seda, et too tapab oma isa ja naitub emaga. Arvates, et Polybos ja Merope on tema vanemad, põgenes Oidipus Korinthoselt, et ennustus täide ei läheks. Rännates sattus ta kokku reisiva salgaga ning tekkinud konflikti käigus tappis mees vihahoos võõrad, kelle hulgas oli ka ta lihane isa Laios. Hiljem päästis peategelane Teeba linna Sfinksi käest. Tasuks anti talle kuningatiitel ja naiseks lesestunud Iokaste. Kui aga linnas pääses valla katk, tuli sellest vabanemiseks leida Laiose mõrvar
Sisu kokkuvõte „Kuningas Oidipus“ Kord valitses Teeba linna kuningas Laios. Linnal lasus aga suur häda. Teeba linnapiiril hoidis kõiki hirmu all kõveraküüneline Sphynx. Sphynx tappis kõik möödujad, kes ei osanud vastata tema mõistatusele õigesti vastata. Kuningas Laios otsustas koos kaaskonnaga minna küssima Delfist jumal Apollonilt nõu, kuidas koletise hirmu alt pääseda. Kuid sel reisil leidis ta oma lõpu sattudes kokku röövlikambaga, kes ta mõrvasid. Teeba linn oli meeleheites, kuni saabus noor kangelane nimega Oidipus (Jämejalg)
1. Kujuta Oidipuse erinevaid rolle teose tegelaskonda haaraval mõttekaardil, mille keskmes on Oidupus. Mees Mõrvar Kuningas KUNINGAS Verepilastaja Poeg OIDIPUS Abikaasa Isa Silmadeta Tegelastevahelised suhted: Kreon Oidipuse nõunik Iokaste Oidipuse naine ja ema Laios Oidipuse isa Treiseias Kreoni saatja Polypos idipuse nn isa, kes tema eest hoolitses 2. Analüüsi Oidipust kui 1) polise liiget ja valitsejat; 2) abikaasat ja isa. Mis juhivad tema tegevust kahes erinevas rollis. Teeba kuningas, ta kaitses oma rahvast ning oli oma rahva eest alati väljas .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
