"Tsementaed" Ian McEwan Ian McEwan Sündinud 21.juuni 1948 Ülikooli haridus kirjanduses Briti kirjanik Avaldanud 2 novellikogu ja 8 romaani Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Romaani kirjeldus ja mõte Minavormis Lihtne lugeda Kummastav ja teistsugune Moraalselt häiriv Kasutatud kirjandus http://lugemisarhiiv.blogspot.com/2011/04/imcewantsementaed.html http://www.ianmcewan.com/ http://en.wikipedia.org/wiki/The_Cement_Garden http://www.ianmcewan.com/publicity.html
22. Vinguma-whine 23. Minema viskama-dump 24. Kummuli minema-capsize 25. Alla neelama, üle ujutama-engulf(The flames rapidly engulfed the house) 26. Viskama, heitma-pitch(She pitched the stone into the river) 27. Välja tõrjuma-displace 28. Reetma,ära andma-betray 29. Kallutama-cock(He cocked his head on one side) 30. Kohtama,kokku põrkama-encounter 31. Puutumtu,vigastama-intact 32. Ettevaatlik-wary 33. Alandav,piinlik-humiliating 34. Meeleheitele viidud- exasperated 35. Võlts-phony 36. Kummastav,ebaharilik-uncanny 37. Ääri-veeri,ettevaatlikult-tentatively 38. Vaheldumisi-alternately 39. Heasoovlikult-beenevolently
et nende keel välja ei sureks. Setodel on hingelähedased tähtpäevad ja nende pidamised. Eriti peetakse lugu paasapäevast, seto keeles paasapäiv, mis toimub augustis, päev enne Eesti taasiseseisvumise aastapäeva. Paasapäiv algab jumalateenistusega ning edasi suundutakse kalmistule, kuhu on üles seatud pidulaud ning kus mõttes koos lahkunud omastega süüakse pidusööki. Turistidele, samuti eestlastest turistidele, tundub seto kultuur kummastav, kuid nende igivanad traditsioonid arendavad silmaringi, eriti seto leelo kuulamine, mis on kirja pandud ka UNESCO maailmapärandi väärtuste hulka. Välisriikidesse reisimine vajab rohkem ettevalmistust ning kõvasti julgust. Alustama peaks naaberriikidest, kuna nende kultuur, keel ja ajalugu on meile tuttavad. Edasi peaks liikuma kaugemale, kuid siiski jääma Euroopa piiridesse. Kaugemate Euroopa riikide ajalugu on meile enam-vähem teada ning see
idealiseerivat käsitlust – leitakse, et “ilu” on tänapäevase tegelikkusega toimetulemiseks liiga piiratud mõiste. “Ilusa” asemel on kasutusel mõiste “huvitav”, mis võimaldab näha ilu ka ebatavalises ja inetus. Inimesed igatsevad põnevust enam kui ilu – selle põhjust nähakse kaamera valimatus huvis ümbritseva tegelikkuse vastu. Kui kaasaegne kunst kasutab ilumõisteid, annab ta neile uusi tähendusi. Nüüdisajal on ilu sünonüümideks saamas “kummastav, imepärane, kramplik ilu” ja paljud teised. Näitus sundis mõtlema kõige kaduva ja ajutise peale. Surm ja muud elamise hirmud olid vaatamiseks välja toodud ning olles neist ümbritsetud ei tükkinud mulle pähe ühtegi segavat mõtet. Võib öelda, et mind valdas eriskummaline rahu. Näituse kõige silmahaaravamad teosed olid minu jaoks AES+F rühmituse töö “Last Riot” ehk “Viimane Ülestõus” ning Gottfried
igatsema. Vahel tunnen tungi põgeneda linnakärast ja stressist. Õnneks on säilinud tohutult inimtühje piirkondi ning privaatsust, mida saab lausa emmata silmade ja kogu hingega. Mul on õnnestunud sõita Pärnu Valga teeristist kuni Riidajani nii, et ei möödunud ühtki autot ja ei kohanud ühtki inimest. Asulates, külades seisis küll autosid tee ääres, kuid inimesi polnud. Oli suvi, parajasti päevane aeg. Üsna kummastav kogemus. Privaatsus veel ka inimlikus mõttes, saad tunda isegi asunduse keskel vaikust, veidikenegi rahu. Siin ei ela sul müüjad seljas nagu võib kogemuste põhjal näiteks väita Türgis. Seal lihtsalt ei anta rahu enne kui oled tühjendanud rahakoti vaikuse hüvanguks, siis aga tulevad uued sellid, ning mõnes mõttes röövitakse kogu hingerahu pikaks ajaks. Paljud arvavad siinsest haridussüsteemist üsna eriskummaliselt negatiivselt. Kuid veel
· Kohakesksus: Ülikoolilinn jõe ääres. Nii mõnedki Tartule iseloomulikud kohad ja tunded on vihjetest aimatavad. · Kriitika: Maris Meiesaare artikkel "Noorteromaani tegelaste maailm on lohutu" . Eriti sobis mulle lõik artikli kommentaaridest: "kurvameelsus võib olla täpselt sama nürimeelne kui positiivsus. ja vastupidi loomulikult ka. mõlemad võivad olla ka loomingulised, arendavad ja edasiviivad jõud. oleneb inimesest." · Kummastav tõik: Hoolimata autori noorusest annab raamat pildi juba kadunud maailmast. Muigamisi võib öelda, et tekitas nostalgiahoo nooruselolluste ja suitsust siniste kohvikute järgi. · Meeleolu: Masendav. Kõik inimesed on nii üksi, nii üksi ja nii katki, nii katki. Aga. Kuna inimesed on katki erinevalt, siis leidub ka lootuskiiri kõige erinevamatest kohtadest. Ja see on julgustav. · Omapärane nüanss: Kunstil ja kunstist saadud elamustel on raamatus küllalt oluline roll.
Renessansi kirjandus 1. Seletada mõisted grotesk, minajutustus, indulgents, ketser, rüütliromaan, pikareskne romaan. Grotesk - on kummastav kirjutamisviis Minajutustus - minavormis esitatud jutustus Indulgents - katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine Ketser - kristluses hereesia pooldaja Rüütliromaan - on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr Pikareskne romaan - oli uusaegse realistliku romaani esimene aste 2. Seletada mõisted humanism, petrarkism, poeem, lindprii, pastoraalromaan,
on kindlalt käskiv alatoon "proovi" See sõna on ühtlasi kulminatsiooni kõrgeimaks punktiks ja on vahelüli alguse ja lõpu vahel. Samuti omab see sõna pehmendavat üleminekut kulminatsiooni lõpetavale sõnale, kuna on tinglikult soovituslik ja ei kõla järsult. Kui oleks aga asendatud sõna: "proovi" mõne teise sõnaga nt. "Kasuta" (sõna muudaks oluliselt tsitaadi tähendust ja viiks juhtmõtte kõrvale!) Sõna: "rutiini" kasutus on mõneti kummastav, kuna olemuselt pelglik või kahtleja seda ehk ilma soovitamisetaki eelistaks, kuid ka sellel sõnal on mõjuväli ja pole sattunud juhuslikult teksti nagu võiks arvata. Kuna sõnade paar: "proovi rutiini" moodustavad harmoonilise duona ansambli, millega soovitakse jätta sihtgrupile kindel sõnum: ära tee midagi või las kõik olla nii, nagu on koguaeg olnud; ära midagi muuda, nii on kõige kindlam. Siis selliselt ehitatud lause loob kindla aluse sihtgrupis.
1969, lk. 321--322). Isalinnud laulavad emaslindude tähelepanu võitmiseks. Laulu teiseks ülesandeks on teiste lindude hoiatamine kellegi territooriumile sissetungimise eest ning olulise informatsiooni edastamine. Linnulaul koosneb pidevalt korduvatest viisijuppidest, mis edastavad mingit informatsiooni ning on inimkõrvale tavaliselt liiga keerulised selleks, et kõiki sisaldavaid osiseid eristada. Osade lindude, näiteks musträsta laul on meloodiline, teiste oma, näiteks hüübi, kummastav (Miksike, http://www.miksike.ee). Suhtlemine häälte abil Laul on paljude linnuliikide olulisim suhtlemisvorm. Hääl mängib äärmiselt tähtsat rolli metsades, kus pole võimalik silmsidet hoida. Parvedena elavad linnud otsekui ütleksid: "Mina olen siin. Aga kus sina oled?" Ülejäänud parv kordab seda signaali pidevalt. Niisugust ilmingut nimetatakse kontakthäälteks. Need on väga tähtsad parve ühtsuse säilitamisel. Parve liikmeid äralennuks kutsuv signaal on teistsugune.
Luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes testamendis jätab
päranduse kõikidele
Surmateema ja surmatantsumotiiv
Villon vaatleb parastavalt irvitades maise eli kaduvust, kasutab kontraste
Uus huvi V vastu tärkas 19 sajandil. Tema mitmetooniline elu ülekohtu
vastu protestiv ja surma ees naerev ja nuttev luul o vaimustanud teisi
luuletajaid.
Grotesk Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
Grotesk – kummastav kujutamisviis, mis ühendab komilist ja jubedat,
ülevat ja madalat, tõelist ja fantaasilist
Tugines folkloorsetele ja karnevallikele elementidele
Teos räägib värvikalt ja humoorikalt rahvatraditioonidest pärit hiidudest ja
nende seiklustest
Palju kajastab rahvalikku kõnepruuki ning oma esiletoomiseks satiiri
(väljanäermine) ja protesti
Ürgmaisuse ja elukõikuse ülistus
seekord teen selle erandi, kuna info Ostuvaba päeva kohta leiab suuresti internetist, see on killustatud ja koosneb paljuski erinevatest artiklitest, siis Wikipedia oli koht, kus ajalooline ülevaade ja erinevad tegevused ilusasti ühes koos üles loetud. Infot kontrollisin siiki ka muudest allikatest. Wikipediale on viide ka Adbustersi lehel. 1 Ingl: Today, humanity faces a stark choice: save the planet and ditch capitalism, or save capitalism and ditch the planet. 2 Kummastav on see, et meedia kohati sõdib ostuvaba päeva vastu - nii lükati Adbustersi Ostuvaba päeva reklaam tagasi paljude telekanalite poolt üle maailma (video siin: http://www.youtube.com/watch?v=E_jpG6kv6Pw). Ostuvaba päev Tarbimiskultuurist Tänapäevane läänelik ühiskond põhineb tööstuslikul masstootmisel ja üha kasvaval tarbimisel. Isiklik tarbimine tuleneb eelkõige eluks vajalike vajaduste (toit, riided, eluase jt)
stilistiliste variatsioonidena. Undi suhe lavastatavate kirjandustekstidega oli eesti teatri kohta üldse tavatult aktiivne: ta töötles neid, liitis ja lahutas sündmusi ning tegelasi, tõi sisse tsitaate ja viiteid paljudele teistele kultuuritekstidele, asetades teose uutesse seostesse. Näiteks teisendas ta ,,Hamleti tragöödia" värssteksti proosaks. Undi teatritekstid on kõrgel määral intertekstuaalsed, seda oli ka lavastuse poeetika. Kirjaniku lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus. Sisulisest küljest olid Undi lavastused mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele üsna laias ulatuses; nende sõnumit ei saa lihtsalt ja lühidalt formuleerida. Eesti autoreist olid talle olulisimad Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Iseseisvuse eelõhtul tegi Unt ,,Tõe ja õiguse" III osa põhjal kaksiklavastuse ,,Priius, kallis anne. Taeva kingitus". Unt armastas liikuda mängu ja tõelisuse piirimail, ähmastades nende vahejoont
21. sajand ning eelmise sajandi meetodid enam ei loe. Me toome välja inimeste omadusi, mis aitaksid neil jääda paremini ellu aastal 2015, kuid kas me ikka oskame näha ette seda, mis sünnib 20, 30 või 40 aasta pärast. Asjakohane on siinkohal hariduseksperdi, sir Ken Robinsoni üks idee, mida ta ütles välja TED nimelisel konverentsil, et meie koolid peaksid noori valmistama ette eluks aastal 2030, kuid kummastav on see, et me ei kujuta ette, mis toimub aastal 2030, rääkimata sellest, et haridustöötajad, kes valmistavad meid selleks ette, on oma teadmised omandanud eelmise sajandi lõpul või selle sajandi alguses." (Kuustik, 2014 ) Õpetajate konsulteerimine on sisuliselt nõustamine kuid ta asub teraapiast kaugemal. Koolipõhine konsulteerimin peaks olema koolide tugiteenuste tulevik. Koolis konsulteerivad koolispetsialistid ja lisaks on loodud kompetentsikeskused (õppenõustamiskeskused). Kui
Erinevalt enamikust jumalatest, kes elasid Olümposel, elas Diana põhiliselt maa peal. Ta rändas mööda maad ja metsi ning tegeles küttimisega. Tema ümber oli kogunenud kaaskond, mis koosnes peamiselt nümfidest, aga nende seas oli ka surelikke. See oli puhtalt naistest koosnev seltskond, kus mehi ei sallitud. Kogu Diana kaaskond oli üldjuhul andnud vande, et ei käi meestega läbi, ei abiellu ega saa lapsi. Diana kaitses oma kaaskondlasi, tehes seda vahel viisil, mis tänapäeval kummastav tundub. Kui Apollo hakkas jälitama Daphnet ja too Dianat appi kutsus, moondas Diana Daphne loorberipuuks. Analoogiliselt moondas Diana Arethusa, keda jälitas jõejumal Alpheus, allikaks ja viis selle ühtlasi Kreekast Sitsiilias Sürakuusas olevale Ortygia saarele[5]. Hephaistos 1 ÜLESANDED Hephaistos on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli
külmus - Anna süüdistamas Vronskit asjades, mille on kaotanud iseenda otsuste tõttu; mees omakorda püüdes püsti hoida oma mehelikku autoriteeti - ja mitte kumbki armastuse nimel järgi andmas. Kokku hoides oleks olnud võimalik kaugenemise vastu võidelda. Nimelt see "miks-mina- miks-mitte-tema-mäng" saigi neile saatuslikuks. On vaid kahju, et just teineteisele nii palju ohverdanud paar nagu Vronski ja Anna kõigi inimeste seas sellega võidelda ei suutnud. Kummastav on jälgida Annat enne ta surma. Uskumatu, et keegi võib armastusest hulluks minna, aga just see temaga juhtus. Taas sai tõestust väide, et meeleheitel inimene näeb täpselt seda, mida ta näha tahab - antud juhul siis Vronski suhteid teiste naistega, mida loomulikult olemas ei olnud. Elav kujutlusvõime ei tule kindlasti kasuks, kui midagi paaniliselt kardetakse. Muidugi oli talle algusest
Nüüdseks kutsutakse kohta Vapramäe perekohaks. Jõe kaldal näeb matkaja kooguga kaevu. Jällegi ajalooline pool, rada kulgeb põhimõtteliselt talu hoovist läbi, kuigi majast siiski piisavalt kaugelt. 14. Hiinlaste haua tekkimislugu on rahvasuus mitmeti levinud, kuid tegelikult maeti Vapramäe jalamile kaks hiina rahvusest punaarmeelast, kes ründasid Eesti Vabadusvõitlejate soomusrongi Voika raudteesilla juures ja langesid 16. jaanuaril 1919 aastal. See on huvitav punkt ja veidi kummastav on sellist hauda niimoodi metsa seest leida (Joonis 1 eespool). 15. Imepisikesel lagendikul võib teha väikese peatuse, et vaadata alla jõele, nautida vaikust, kuulata veevulinat ja tutvuda veetaimestikuga, millest enimtuntavad on varsakabi ja kollane vesikupp. Ümbruskonnas ringi vaadates näeb võimsat vaatepilti puutüvedele keerduvatest humalatest ja kopra valitsevat jõudu puude üle. Puukännud on kui teritatud pliiatsid, tunnistades tummalt kobraste ülemvõimu.
teises kontekstis võiks seda ka teha, aga ma jääksin praegu just sellele kirjeldusele pidama. Sellise argitarkuse esindajana tuleb Leemet muidugi esile eelkõige lugejale, lugeja minale, sest paljudele omaaegsetele ta paistis hoopis teistsugune (nagu näitavad kujukalt Leemeti konflikid teda ümbritsevate inimeste ja loomadega). Ehk tuleb ilmsiks tõsiasi, et mis ühel ajal argitarkus ja üldaktsepteeritud, on teisel ajal kummastav ja isegi veider. Argitarkuse juures aga on oluline mõista, et selleks, et kaks inimest saaksid mingitest asjadest ühte moodi arvata, peab see olema alati mingi kindla traditsiooni ja mõtteviiside tulemus - sellele hetkele eelneb ajalugu - seega võib tekkida küsimus, et millise konteksti mõttesüsteemi esindaja Leemet ikkagi oli ja sealt edasi, miks me tajume seda lugu traagilisena? Pakun sellele vastuseks võibolla pisut groteskse pildi ja kirjelduse, aga seda eelkõige selleks,
Loengute lühikonspektid. 3. loeng 3. loeng Grotesk Itaalia sõnast la grotta (koobas), tuletis il grottesco. Tuli mõistena kasutusele 15. sajandi lõpul, mil Rooma linnas ja mujal Itaalias leiti maal alt antiikaegsete paleede jäänused. Kõige tuntum nendest on imperaator Nero rajatud Domus Aurea (Kuldne maja, ehitatud aastal 60 pKr). Saalide seintel olid maalid ornamentaalselt põimlevate taime-, looma- ja inimesemotiividega. Niisugune antiikkunsti pärand näis kummastav renessansiaja inimestele, kes teadsid antiigi iluideaali üksnes harmooniliste skulptuuride põhjal. Avastusest huvitusid muuhulgas Michelangelo, Leonardo da Vinci ja Raffael, viimane on loonud ka esimesed uuemaaegse groteski näited. Nendes on vaevalt veel raasugi sellisest disharmoonilisest pöörasusest, mida hiljem on hakatud sõnaga grotesk seostama. 17. sajandil hakati groteski mõistet kasutama peale kujutava kunsti ka kirjanduses. Selle mõiste teemal
Aeg muudab kõike. Populaarseks sai ,,carpe diem" motiiv. Renessansiajal toimus murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ja vabamate inimsuhete poole, tähistades uue aja algust. Inimene kui isiksus vabaneb keskaja kirikudogmade, skolastilise teadmise ja seisuslike normide kammitsatest. Renessansis vallandus täiel määral inimese individuaalsus, leides eriti avara peegelduse kunstiloomes. Grotesk on kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid vastandnähtuseid koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku. Tuintuim grotestkne teos on Dante Alighieri, Jumalik komöödia. Renessanssi aja kõige silmanähtavam näide narruse kiitusest on Erasmuse "Narruse kiitus", mis heidab kriitikanooli nii kiriku kui ka tema liitlaste poole naerdes välja elukauged slolastika ja dogmad
Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. 20.Mati Undi teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht, samuti oli ta kodus sajandilõpu avangardses teatrimõttes. Ta rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. Tema lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus. Tema lavastused on sisulisest küljest mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele. Unt armastas liikuda mängu ja tõelisuse piirimail, ähmastades nende vahejoont. Reaalsus pole tema lavastustes terviklik ja usaldatav, vaid ebakindel ning muutlik. ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi" (2003), Von Krahli trupiga. Aluseks võetus Peet Vallaku külarealistlik novell ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste
väike õde Carolina. Õega käitumisel näitab Tylor üles täielikku pühendumist, abivalmidust ning armastust. Õe kunstinäitus andis samuti tõuke üheks suuremaks sõnavahetuseks Tyleri ning ta isa vahel. Just Tyleri ja tema isa koosluses peitub filmi kõige tugevam tõmbenumber, aga kahjuks ka suurim probleem. Isa ja poja vaheline vägikaikavedu on lausa nii kaasakiskuv, et kohati ununeb Ally olemasolu ära. Eriti kummastav on nende kolme ühine lõunasöök, kus peamine vestlus toimub Tyleri isa ja Ally vahel, aga tänu kahe mehe vahelisele pingele tunduvad Ally sõnad pigem taustamuusikana. Allygi kasvatab oma olemuse ja läbielamustega. Samas mõjutavad ta ellusuhtumine ja üleelamised Tylerit. Tyleri südame ümber olev jäine kiht ning tema halvad suhted isaga taanduvad filmil lõpuks positiivseteks. Nii Tyler kui ka tema
Tavaliselt pole postmodernistlik kirjandusteos üheselt mõistetav, vaid avatud tekst, misk utsub lugejat otsima kujunditele uusi tähendusi ja seoseid, looma "oma teost" Sisemonoloog - Kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu. Eksistentsiaalsus- inimeksistentsi ja selle tähenduste tõlgendamine. Võõrandumine - Inimtegevus ja selle tulemused muutuvad talle olemuslikult võõraks ning tema üle valitsevaks jõuks. grotsesk - kummastav kirjutamisviis, mis ühendab ühendamatuid koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku ning osutab mõnda inimloomuses ja maailmaelus kätkevale kohutavate deformatsioonide võimalusele. Mõisted Sonett- koosneb 14-st värsireast, (4+4+3+3) soneti värsi pikkus on 11 silpi, soneti riim peab olema puhas ja kõlav, tähtis on püant Ballaad- on vormilt luuletus, sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee.
Selleks peab muidugi reaal- selt ajas tagasi rändama. Mis tunne on inimesel, kui ta hoiab süles iseennast vastsündinuna? Pealt- näha tundub see õõvastav, kuid tegelikult pole seda. See on inimesele tohutult mõjuv ja oluline sündmus. Kui süles oleks mingisugune muu inimese beebi või näeb pealt mingisuguse teise inimese sündimist siis pole see sama, mis ülaltoodu. Iseennast eemalt näha on alati mõnevõrra hirmutav ja kummastav. Näha iseenda sündimist on kahtlemata inimese elus üks võimsamaid kogemusi mida ta iial on läbi elanud. Sündmus veenab inimest elu ja maailma olemasolu imelisuses. Eriti aga inimese enda eksisteerimist selles Universumis. See on uskumatult tähendusrikas ja ka väga isiklik koge- mus. Selline kogemus koosneb mõnesmõttes kahest aspektist. Nendeks on aja- ja reaalsustaju. Ini- mene on ju rännanud ajas tagasi, et näha reaalselt enda sündimist ning see sündmus on reaalsuse
Selleks peab muidugi reaal- selt ajas tagasi rändama. Mis tunne on inimesel, kui ta hoiab süles iseennast vastsündinuna? Pealt- näha tundub see õõvastav, kuid tegelikult pole seda. See on inimesele tohutult mõjuv ja oluline sündmus. Kui süles oleks mingisugune muu inimese beebi või näeb pealt mingisuguse teise inimese sündimist siis pole see sama, mis ülaltoodu. Iseennast eemalt näha on alati mõnevõrra hirmutav ja kummastav. Näha iseenda sündimist on kahtlemata inimese elus üks võimsamaid kogemusi mida ta iial on läbi elanud. Sündmus veenab inimest elu ja maailma olemasolu imelisuses. Eriti aga inimese enda eksisteerimist selles Universumis. See on uskumatult tähendusrikas ja ka väga isiklik koge- mus. Selline kogemus koosneb mõnesmõttes kahest aspektist. Nendeks on aja- ja reaalsustaju. Ini- mene on ju rännanud ajas tagasi, et näha reaalselt enda sündimist ning see sündmus on reaalsuse
Selleks peab muidugi reaal- selt ajas tagasi rändama. Mis tunne on inimesel, kui ta hoiab süles iseennast vastsündinuna? Pealt- näha tundub see õõvastav, kuid tegelikult pole seda. See on inimesele tohutult mõjuv ja oluline sündmus. Kui süles oleks mingisugune muu inimese beebi või näeb pealt mingisuguse teise inimese sündimist siis pole see sama, mis ülaltoodu. Iseennast eemalt näha on alati mõnevõrra hirmutav ja 39 kummastav. Näha iseenda sündimist on kahtlemata inimese elus üks võimsamaid kogemusi mida ta iial on läbi elanud. Sündmus veenab inimest elu ja maailma olemasolu imelisuses. Eriti aga inimese enda eksisteerimist selles Universumis. See on uskumatult tähendusrikas ja ka väga isiklik koge- mus. Selline kogemus koosneb mõnesmõttes kahest aspektist. Nendeks on aja- ja reaalsustaju. Ini- mene on ju rännanud ajas tagasi, et näha reaalselt enda sündimist ning see sündmus on reaalsuse
annaabi.ee 
