,,Soostereotüübid kui ühiskonna arengu pidurdajad'' Referaat 02.03.2016 SOOSTEREOTÜÜBID on lihtsustavad ning liigselt üldistavad, kuid ühiskonnas sügavalt juurdunud uskumused ja hoiakud naiste ja meeste erinevuste, iseloomude, omaduste, neile sobivate rollide, ametite, käitumise, välimuse jms. suhtes. Soostereotüübid on ajaloolis-kultuuriliselt välja kujunenud viimastel sajanditel seoses traditsioonilise töö- ja võimujaotusega naiste ja meeste vahel. Põhiliseks soorollide eristajaks on olnud avalik ja kodune sfäär, millest esimeses domineerisid mehed, teises - pere- ja kodutööde eest aga vastutasid naised. Kehtivad soostereotüübid juhivad naisi ja mehi valima teatud elustrateegiaid, käitumisstiile ja suhteid teistega ning peegeldavad ja põhjustavad sugude erinevat staatust ühiskonnas. Seega ei pruugi inimene valida enda
Seda suhtlemist saab nimetada teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga Näitus on üks infoteeninduse vorm, mille kaudu muuseumid, raamatukogud, arhiivid toetavad kliendi e tarbija ligipääsu kultuurile. Nende asutuste eermärgiks on võimaldada nii kodumaistele kui ka välismaistele kultuuri huvilistele juurdepääsu kohalikele kultuurivaradele, kasutades täiel määral IKT (Information and Communications Technology) võimalusi. Erisugused näitused võimaldavad kultuuriliselt mitmekülgsele kohalikule kogukonnale ligipääsu teenustele ja ressurssidele, mis üldiselt ei ole kättesaadavad. Kultuurilise mitmekülgsuse toetamine suurendab haridus-, majandus- ja sotsiaalalast tulu, panustab elukestvasse õppesse, sotsiaalsesse hälvamisse ja majanduslikku taastamisse ning mängib võtmeosa kogukonna ühtekuuluvuse edendamisel. Näitus on traditsiooniliselt ruum, kus objektid (kõige üldisemas mõistes siia alla kuuluvad kunst,
Kultuur Vene ajal Kultuurimõjutused XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii
ning kunstiloome eesmärgil. Tabeli kokkuvõte: Kui vaadata erinevaid objekte, mis käivad eeltoodud seaduste alla, võib öelda, et Eesti Vabariik teeb väga suurt tööd selle nimel, et Eesti oleks vajalik hulk kultuuriliselt väärtuslikke objekte ning need oleksid õigesti säilitatud, samuti kontrollitakse seadustega nende kogumist. Eelpool on ka ära toodud erinevaid objekte, mida kaitstakse (nagu näiteks dokument või muinsuskaitse ala) ja kogutakse. Samuti on ära toodud nende terminid, nende kogumispõhimõtted ja säilitamispõhimõtted. Iga objekti, eelkõige kultuuriliselt väärtusliku objekti kogumine ning säilitamine peab toimima täpselt seaduse järgi
Esimene konflik, millest sai ,,külm sõda" alguse, loetakse Berliini blokaadi 1948-1949 aastal. Selle käigus NSVL lõikas Lääne-Berliini 324 päevaks ära välismaailmast. St elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel viisil põlvili suruda ning endaga liita. Külma sõja põhirelv on tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külma sõda avaldus mitmel erineval vormil: ideoloogiliselt, kultuuriliselt, propagandistlikult, majanduslikult ja sõjaliste konfliktidega. Külma sõjaga kaasnesid muutused kõigis ühiskonna valdkondades kuid millised olid peamised muutused kultuuris ? Legendaarseks oli muutunud popkunst, millele pani aluse reklaamikunstnik Andy Warhol. Tänu reklaami ja popkunsti heaolu suurenemisel kasvas plahvatuslikult meelelahutustööstuse turg. Hoogsalt hakkas arenema televisioon 1953a. Saadeti USAs eetrisse esimesed värvilised telesaated
1)Mis on rahvamuusika? Rahvamuusika on arenenud suulise edasiandmise käigus ehk eelkõige kaasalaulmiseks. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Vanemaaja rahvavõrdlus Uuemaaja rahvavõrdlus 3)Mida nimetatakse folklooriks? Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seab ühine tunnus. Rahvaluule on oma pärimusrühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust, levib nii ajas, kui ruumis. 4)Regilaulu tunnused -esitajad põhiliselt naised aluseks kaheksasilbiline värsirida esitusviisile iseloomulik eeslaulja ja koori vaheldumine ettehaarav laulmisviis (koor tuleb sisse eeslaulja kahest viimasest silbist, sama teeb
Kuigi esmapilgul tundub see välismaalasele keerukas, tunnistab ta peagi, et selle kõla on enneolematu ning suursugune. Paraku on meie emakeel viimastel aastatel hääbunud. Seda sellepärast, et üha kergemini kohanetakse võõrsõndega ning slängiga, mis jõuvad meieni interneti, ajakirjanduse ja igapäeva suhtluse kaudu. Eesti keel, mida me igapäevaselt kasutame väljendab kõige paremini ühtsust, mis seob eestlasi nii kultuuriliselt kui rahvuslikult. Kultuur väljendub ka suuresti kunstis, selles, mis on meie lähedal, mida peame ilusaks. Ajaloolisteks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Need on nagu sümbolid, mis iseloomustavad Eestit kui kultuurilist paika. Tänapäevast leiame me aga tohutul hulgal erinevaid skulptuure, maale, fotosid, mis on ühtedeks kultuuri osadeks. Seda kaunidust leiame nii Epp Maria Kokamäe
2. Demograafilise üleminekuetapid 3. Migratsioon 4. Rahvastiku tiheduse paiknemine 5. Linnastumine Rahvaarv ja selle muutumine *1800- 1 miljard inimest *1900- 1,5 miljardit inimest *1950- 2 miljardit inimest *1980- 4,5 miljardit inimest *2000- 6 miljardit inimest *2010- 6,8 miljardit inimest (7 miljardit) Demograafilise ülemineku etapid · Selles protsessis on 4 etappi · Etapid on hävinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlaselt inimrühmad maakeral · Mõned rühmad on alles esimeses etapis, mõned jõudnud juba viimasesse. Etapid on: 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Demograafiline kriis ja rahvastiku vananemine 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine *Ajalooliselt läbinud kõik rahvad
Kokkuvõte 6 Kasutatud Allikad 7 SISSEJUHATUS: Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetud. Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika Siberist vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast Indiaanlaste välimus on erinevate loodustingimuste tõttu vorminud erinevaks ka indiaanlasete välimuse, kuid siiski võime leida ühiseid jooni. Kes on indiaanlased? Indiaanlastel on kindel usk näiteks usuvad nad sõjajumalat ja rahujumalat sellepärast ongi neil sellinne asi nagu rahupiip. Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Selle nimetuse said
selle asemel must kesa. Praegu on põllule külvatud odraseeme. Põld on ääristatud elektrikarjusega, et loomad põllule ei pääseks. Mullaelustik on suhteliselt rikkalik. Mullas on palju vihmausse, mardikaid ning nematoode. Põllule on viidud ka sõnnikut, et saak rikkalikum oleks. 3. Inimasutus Vaatlusaluses piirkonnas on inimasutus väga hõre. Piirkonda jäävad vaid üks maja, loomalaut , heinaküün, viljakuivati ning puukuur (vt joonis 2). 4. Kultuuriliselt huvitavad objektid Vaatlusaluses piirkonnas ei leidu kultuuriliselt huvitavaid objekte. 5. Piirkonna elustiku peamised probleemid Piirkonna elustikus ei esine probleeme. Kasutatud kirjandus: Kukk, T., 2002. Pärnumaa loodus. Tartu. Valk, U., 2005. Eesti rabad, Tartu. http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=274&menu_id=113, 10.04.08 http://www.vvk.ee/k99/images/parnumaa.gif, 18.04.08. http://torivald.ee/index.php?leht=yldinfo, 15.04.08.
• Populaarseimad vaatamisväärsused turistide seas on templid, paleed, pargid ning erinevad maastikualad • Koreas on võimalik tutvuda erinevate aja perioodide ehitiste ning koguni küladega. • Samuti saab vaadelda kauneid maastikke ning tutvuda Korea popmuusikaga Bulguksa tempel • Kuulub aastast 1995 UNECSO maailmapärandi nimekirja • Ehitatud aastal 528, Silla dünastia ajal • Renoveeritud täielikult 1973. aastal • Koduks paljudele kultuuriliselt tähtsatele reliikviatele, nagu Dabotap ja Seokgatap Bulguksa tempel Dabotap Seokgatap Yeongsil’I rada • Asub Hallasani rahvuspargis • Rada on umbes 3,7 kilomeetrit pikk ja selle läbimine võtab keskmiselt 1 tund ja 40 minutit • Raja üheks esimeseks aktraktsiooniks on vulkaanikivid • Teiseks aktraktsiooniks on kraater Hallasani rahvuspark Yeongsil’I rada Hallasani mäe kraater Gyeongbokgungi tempel • Ehitatud aastal 1395 • Selle templi sisu põles 16
Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Siimu Pesur Aktuaalsuseesmärgid Püstitatud hüpotees: Eestlased oleksid oma vaimselt arengult ja kultuuriliselt tasemelt oluliselt madalamal, kui ei oleks toimunud rahvuslikku ärkamist ega tõstetud nende eneseteadvust. Aktuaalsus: Võimalik rahvuskultuuriline areng tulevikus, toetudes mineviku kogemustele. Eesmärk: Kinnitada, või ümber lükata hüpotees. Samuti saada teadmisi rahvuskultuurilisest arengust läbi ajaloo. Kasutatud allikad Jansen, Ea. 12/6. Rahvuseks saamise raske tee. Akadeemia Kruus, Hans. 3/1939. Väikerahvalik tunnetus
· Rooma hiilgeaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. · Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad · Karmid seadused ning tugev sõjavägi · Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Sellepärast ongi Rooma ning Kreeka kunst väga sarnane. Ning roomlaste ühekss teeneks ajaloos peetakse Kreeka kunstipärandi säilitamist. Portreeskulptuurid. Skulptuure toodi tihti Kreekast ning ka kopeeriti neid. Skulptuurid olid realistlikud ning tõetruud. Ei üritatud kehade ebatäiuslikkust varjata. Enamasti kujutati iseend või valitsejaid. Naisterahvaste portreid iseloomustas maaliline juustekäsitlus või rõivastus. Reljeefidel
uurimisüksused hea transpordigeograafilise asendiga ja kauni loodusega kohtades suurlinnade läheduses. KTT jaoks on vaja teadlaste-tehnikute ja ettevõtete suurt hulka väikesel territooriumil, et spetsialistid saaksid igapäevaselt kohtuda. KTT tekib vaid sinna, kus see teadmine suudetakse muuta tooteks. 6. Iseloomusta teadusparke. Teaduspargid asuvad üldjuhul suurlinnades kuni 200 km kaugusel looduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt väga hea keskkonnaga väikelinnades. NT Gambridge'id, Lund ja Uppsala. Teadparkide paiknemist mõjutavad mitmesugused tegurid: 1) kõrgel tasemel ülikoolid, uurimisasutused 2) meeldiv elukeskkond /looduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt hea keskkond- väikelinn suurlinna lähedal / 3) hea transpordigeograafiline asend. Väljakujunenud infrastruktuur 4) teised kõrgtehnoloogilised ettevõtted ja struktuurid mis ühendavad
Vene kultuuri mõju Eesti kultuurile aastast 1710 Vene kultuur Veel 17.sajandil oli Venemaa kultuuriliselt maha jäänud maa. Alles 17.sajandi lõpus olukord hakkas muutuma. Peeter I soosis läänelikku kultuuri,mistõttu vene õukonnas domineerisid saksa ja prantsuse tugevad kultuurimõjud. Niisiis vene kõrgkultuur on oma juurtega lääne kultuuris, kuid ajapikku on seda venestatud ning kohandatud suure rahva nõuetele. Eesti Vene impeeriumi koosseisus 18.sajandil Eestimaal toimus 18. sajandil siiski saksastumine nagu ka tsaarilossis. Kultuuriga tegelesid enamjaolt baltisakslased.
õigeusk. · Ametnikeks sakslased, asjaajamiskeeleks saksa keel. · Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid · õigus mõisnikku kohtusse kaevata · (Eestimaa kubermangule need ei laienenud!) Kultuurielu · Kultuuriliselt oli Venemaa veel Euroopast maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile erilist mõju avaldada. · Tihenesid sidemed Saksamaaga. (Tartu ülikool oli suletud, baltisakslased said hariduse Saksamaa ülikoolides, Baltikumis leidsid tööd paljud Saksamaalt pärit haritlased.) · 1739.a. ilmus piibli täielik tõlge. Tõlkis Anton-Thor Helle Valgustusliikumine · Kirikuõpetajad jagasid jutlustes nõuandeid ja kasulikke teadmisi. · Hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid
Ta väitis, et erinevat sorti armastuse erinevad üksteisest selle poolest, kui palju kolme erinevat komponenti- kirge, intiimsust ja seotust- nad sisaldavad. Näiteks kirglik armastus koosneb peamiselt kirest ja sisaldab ka veidi intiimsust ja kohustusi. Sõbraarmastus sisaldab vähem kirge ja üldse mitte intiimsust, kuid selles on palju seotust. Kõige kõrgem armastuse vorm on täiuslik armastus, mis sisaldab piisavalt kõiki kolme komponenti. Kas kirglik armastus on kultuuriliselt üldkehtiv? Alates Darwini klassikalisest uurimusest (1871) ,,Mehe Kombekus ja Seksuaalne Valik", on teadlased vaielnud romantilise armastuse universaalsuse ja mitteuniversaalsuse üle. Mingil momendil oletasid nad, et kirglik armastus on põhiliselt lääne fenomen. Tänapäeval arvavad enamus antropoloogid, et kirglik armastus on kultuuriliselt üldkehtiv. Antropoloogid Jankowiak ja Fisher (1992) tõmbasid terava joone ,,romantilise kire" ja ,,lihtsa lõbu" vahele.
VILJANDI Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt rikkas ja arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed ja Viljandi arvati Euroopa hansalinnade hulka. LOODUS Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, S- kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste lammide kasemetsa õietolmu. Viljandi asub Riia lahe Pärnu
solistide kollektiiv ja väike orkester.Tolleaegne kultuurimaja põhimäärus nägi ette esmase ülesandena poliitilise propaganda ja ideoloogilise töö, rahvalooming ja kunstilise isetegevuse arendamine kuulus viimaste ülesannete hulka. Ettekirjutustele, pidevale kontrollile ning ruumide remondi-probleemidele vaatamata suudeti ära teha suur töö rahvakultuuri arendamisel. Eesti Vabariigi algus-aastad olid keerulised nii majanduslikult kui kultuuriliselt, kuid tegevus kultuurimajas jätkus. Populaarseks kujunesid noorte rockikontserdid nii kultuurimajas, kus tegutses Nõmme Rockiklubi kui ka üle tee kinosaali ,,Võit" klubis ,,326". 1995-ndaks aastaks jõuti selleni, et vahendid kultuurimaja kapitaalremondiks olid eraldatud ja otsustati luua uus asutus - Nõmme Kultuurikeskus, mille koosseisu kuulusid endine kultuurimaja ning majanduslikes raskustes kino ,,Võit" Kahjuks jõudis kino filme näidata ainult poolteist aastat, siis
Rootsi aegsed seadused jäid kehtima. Põhjus Vene pool soovis saksa mõisnike poolehoidu. III Eesti talurahva olukord 18. saj Rootsi ajal talupoegade olukord paranes, Vene ajal aga suurendati mõisnike võimu. Võisid suuri makse nõuda, aga see tähendanuks talupoegade laostumist. Katariina II ajal talupoegade olukord paranes koormistele seati piirid javõis mõisnikku kohtusse kaevata. Kehtis Liivimaa kubermangus (1765). IV Vaimuelu ja vennastekogudused Venemaa ei suutnud kultuuriliselt Baltimaid mõjutada. Mõjutas Saksamaa, kust tulid haritlased siia. Luteri kirik oli, kuigi mitmed kirikud olid hävinenud. Uued õpetajad Saksamaalt ja elavnes usulise kirjanduse välja andmine. 1739. a ilmus I eestikeelne piibel, tõlkija Anton-Thor Helle. Levis 18. saj keskpaik. Võrdsus ja ühtekuuluvustunne. Keelati ära maised lõbustused. V Valgustus Baltikumis ja poliitilised olud 18. saj lõpul 18. saj II p jõudis siia Valgustus kirikuõpetajad harisid talupoegi
Liivimaa inimesed Jekaterina Puh, Valeria Kussova 10. A klass Rahvaarv · 16. sajandil elas Eestis oletavasti 250 000 300 000 inimest. · Rahvaarvu kasvamist soodustasid sisseränne ja loomulik iive. · Perioodiliselt toimusid epideemiad (1347- 1352 katkuepideemia Euroopas, 1351. Liivimal) ja nälg, mis vähendasid Eesti rahvaarvu. Etnilised rühmad · Liivimaa elanikud jagunesid keeleliselt ja kultuuriliselt mitmeks rühmaks. · Etnilised eestlased elasid Ruhja ja Härgmäe ning lõunapoolsemates piirkondades. · Etnilisi sakslasi oli umbes kümnendik kogu rahvaarvust ning Liivimaale tulid peamiselt kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud ja aadlikud. Etnilised rühmad · Liivimaa oli majanduslikult ja kultuurselt integreeritud ala, mispärast seal oli väga aktiivne inimeste liikumine. · Lääne- ja põhjarannikul elasid ka rannarootslased
Euroopa Liidu roll meie elus Meie elus on Euroopa Liiduga liitumine osutunud suureks rolliks, sest praeguseks ajaks pole ühtegi inimest keda EL ei mõjutaks positiivselt või negatiivselt, poliitiliselt või kultuuriliselt, hariduses või tööalaselt. EL on laiendanud meie kui noorte õppimise võimalusi ja vajadusel ka olulist toetust. EL loob programme mis annab võimalusi tutvuda teiste kultuuridega ja õppida erialasi mis Eestis on piiratud või kättesaamatud. Näiteks Taanis on võimalik EL rahade eest õppida pool aastat erinevaid erialasi. Tänu El on võimalik järgmisest aastast vabamalt Euroopas töödata mis annab
liitunud NATO-ga, ikkagi millegi pärast kardavad väga paljud inimesed Venemaa kallale tungi Eestile. Kuid selle kõige kõrval on meil siiski kokkuvõttes rohkem rõõme: Meil on alati olnud väga kaunis loodus kaunid metsad, järved, sood. Ja ühtlasi on ka see aidanud meid, kui me oleme võidelnud vaenlaste vastu. Eestis on väga rikkalik kultuur, ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Kui Eestis kaotati pärisorjus, siis see andis eeslastele võimaluse kultuuriliselt areneda. Oluliseks kultuuri keskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Ärkamisajal moodustati igasugu seltse, mis näiteks arendasid eesti kirjakeelt jne. Piiri aladesse tekkisid samuti palju erinevaid kultuure, mis on säilinud ka tänapäevani, üheks selliseks on näiteks Setomaa. Ning neid kultuure hoitakse ja arendatakse edasi, et inimesed teaksid neid ja ei unustaks. Kui kunagi olid inimesed mures ka sellepärast, et Eestis on vähe võimalusi, siis enam
keeramine käib juba nii tähelepanematult kiirelt, et ei saa arugi, kui raamatu järg juba viimasel lehekülje numbril seisab. Miks ikkagi lugeda ilukirjandust? Kõige praktilisemaks eesmärgiks on ilmselt kirja-ja keeleoskuse parandamine. Ilukirjanduses on enamasti kasutatud väga rikkalikku sõnavara ja sellist lauseehitust, et lugejal oleks hea lugeda ning seda järgides saabki lugeja oma kirjastiili parandada. Ilukirjanduse lugemine tuleb kasuks ka end kultuuriliselt harides; et teada ja mõista suurimaid kirjanduseteoseid. Ilukirjanduse lugemine arendab ka mõtlemist. Ilukirjandus pole tihti just kõige lihtsamini mõistetav ja seega nõuab rohkelt kaasamõtlemist. Ilukirjandus arendab muidugi ka fantaasiat. Filmi vaadates on inimese eest kõik ära tehtud: tegelaste välimused, näoilmed, emotsioonid ja tegevuskohad on silme ees ning kujutlusvõimet ei pea seega absoluutselt kasutama.
AAFRIKA MUUSIKA PÕHJA-AAFRIKA Egiptus, Maroko, Tuneesia, Alžeeria jäävad ajalooliselt ja kultuuriliselt araabia mõjusfääri LÕUNA-AAFRIKA Sahara kõrbest lõuna pool paiknevas Ghanas, Nigeerias, Mosambiigis, Angolas jm on levinud traditsiooniline põliselanike kultuur. MUUSIKA ON ELU OSA Muusika on elu osa, mis kuulub kõigi tegevuste ja sündmuste juurde (meelelahutus, elulised sündmused, rituaalid). Muusikud ja kuulajad ei ole omavahel lahutatud - see on ühistegevus kõigile hõimu liikmetele. Osaletakse nii laulu, tantsu kui käte
AAFRIKA Aafrika muusikakultuuri võib jaotada vastavalt erinevatele kultuurimõjutustele kaheks suureks piirkonnaks: Põhja-Aafrika alad ( Egiptus, Maroko, Tuneesia, Alzeeria), mis jäävad ajalooliselt ja kultuuriliselt araabia mõjusfääri, ning Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad ( Ghana, Nigeeria, Mosambiik, Angola jt), mida võib pidada mustanahaliste põliselanike traditsioonilise muusika ja kultuuri piirkonnaks. Aafrika muusika puhul räägitaksegi peamiselt viimasest. Saharast lõuna pool elavate rahvaste ja hõimude muusikakultuur on väga mitmekesine. Tavaliselt on laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid omavahel tihedalt seotud. Igal hõimul on ajaloo
1.Arhailine ehk vana aeg Umbes 600 kuni 480 e.m.a mil kreeklased lõid tagasi suure pärlaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edasipidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. · dooria sammas · nelinurkne tempel ·Algelised skulptuurid Arhailised skulptuurid Kouros Kore Vasikakandja 2.Klassikaline ehk õitseaeg 480 kuni 323 e.m.a, mil suri valitseja Aleksander Suur, kes oli oma võimule allatanud väga suure, kuid kultuuriliselt äärmiselt ebaühtlase territooriumi + need kultuuritasemete erinevused olid ka kreeka klassikalise kunsti edaspidise languse põhjuseks. · joonia sammas ·Akropol Ateenas ·Keerulised kujud Klassikalised skulptuurid Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Poseidon Odakandja Kettaheitja 3
2. Kas Läänemere-äärsed rahvad võitsid ja mida nad kaotasid kristianiseerimise ja kolonisatsiooniga? Süvendas lõhet emamaaga, tehes kolooniatest tooraine tarnijad ja emamaa tööstustoodangu tarbijad. Levitas tsivilisatsiooni. Kolonistid koopeerisid asumaadel oma kodumaa elukorraldust. Läänemere idaosas oli Saksa ordu ja saksa kaupmeeste, vaimulike, aadlike ja talupoegade koostöös orduriik, mis kindlasti mõjutas Läänemere rahvaid kultuuriliselt ja keeleliselt. See ei olnud nii rahvarohke ja linnastunud kui Ida-Euroopa, samas osati mingil määral kirja, mis soodustas Lääne-Euroopa usu, ühiskonnakorraldust ja kultuuri ülevõtmist. 3. Miks vanapreisi ja vendi keel kolonistatsiooni tagajärjel välja surid, läti ja eesti keel aga püsima jäid? Eestlased võtsid enda keele hulka alamsaksakeelseid oskussõnu, mis puudutasid igapäevaelu: kaubandust, sõjandust, usuelu, seisusi, hooneid jms. Võeti omaks
mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist". Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud. Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest. 3 Kehakeelest üldiselt Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad
Pildid.......................................................9 Kasutatud allikad...................................10 2 Sissejuhatus Põhitõed Pärsiast Pärsia (ajaloos nimetatakse ka Pärsia impeeriumiks) asus tänapäevase Iraani aladel, mis tekkis 8. saj eKr. Pärsia oli Iraani ametlik nimi 1935. aastani. Pärsia on kultuuriliselt laiem kui ta territoorium oli või kui Iraani territoorium praegu on. Pärsia keel on Iraanis ametlik keel. Poliitilised ja kultuurilised hiilgemomendid 1. aastatuhandeni Ahhemeniidide riik (648-330 eKr). Pärsia rahva absoluutne tipphetk, kunagi varem pole pärslaste riik nii tugev ja võimas olnud. Oma eksisteerimise ajal oli maailma kõige suurem riik, kultuuriliselt ja sõjaliselt kõige võimsam ja suurem. Kunagi hiljem pole nii kõrgele pärsia rahvas tõusnud.
kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste seas reaktsioonina koloniaaliseerimisele. Ingliskeeleses terminoloogias kasutati kuni 1980ndate lõpuni mõistet „Commonwealth literature”, kus keskenduti enam kuigi mitte täielikult kolonisaatorite poolt kirjutatud tekstidele. Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideooloogiate toimimist poliitiliselt, ühiskondlik-kultuuriliselt ja psühholoogiliselt. Siin on näiteks olulised ideoloogilised tegurid, mis ühelt poolt põhjustasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõtu (internaliseerimise) koloniseeritud rahvaste poolt ja teiselt poolt kutsusid esile vastuhakku koloniseerijate vastu. 1 Postkolonialistlik identiteet Koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju, heaks näiteks
olemas eraldi puhumisest) · Indiaani keeltes ei ole selleks kaht eraldi sõna, vaid üks sõna tuulepuhumine · Ei ole sellist tuult, mis ei puhuks loodusjõudude kujutamine on täpsem Keeleline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon · Samamoodi võiks öelda, et eestlase jaoks ei ole olulised soolised erinevused Keel ja mõtlemine · Kultuuriliselt tähtsate nähtuste, objektide jaoks leidub keeles tavaliselt arvukalt erinevaid sõnu · Kultuuriliselt ebaoluliste nähtuste ja objektide jaoks leidub vaid üldnimetus või paar erinevat sõna ameeriklastel on vaid paar sõna lume tähistamiseks, eskimotel on seevastu mitu erinevat sõna (lumi, mis on taevas; lumi maa peal; lumi, mis langeb lumeräitsakatena; lumi, mis jätab lainjad jäljed) Indoneesias sasaki keeles 25 sõna banaani tähistamiseks
põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3. Maakonnakeskus (tutvusta pikemalt): Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt ja ajalooliselt rikkas ning arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. 4. Viljandimaa maakonna traditsioonilised üritused: Folk, Sakalamängud, Rock ramp, Viljandi linna sünnipäev, Suislepa paadi päevad, 5. Viljandi maakonnas asuvad muuseumid: Viljandi muuseum Viljandi, Heimtali koduloomuuseum Pärsti vald, Tähetorn - Olustvere, Kondase keskus - Viljandi, Heliloojate Kappide Majamuuseum Suure-Jaani vald , Tarvastu muuseum
Pluralistlikus ühiskonnas elades on igal indiviidil õigus elada elu oma äranägemise järgi tingimusel, et ta ei sega sellega teisi inimesi. Pluralistlikus ühiskonnas kehtib sõnavabadus ja ideederohkus ning samuti eksisteerivad ka erinevad kultuurid, usud ja maailmavaated. Siit tekib küsimus, kuidas sellises kultuurirohkes ühiskonnas säilitada oma identiteeti? Ameerika Ühendriik oma 300 miljoni elanikuga on nii etniliselt kui kultuuriliselt väga mitmekesine maa. Erinevad rassid toovad endaga kaasa oma kultuuri ja usu. Tihti kuuleme aga amerikaniseerumisest, mis tähendab seda, et kolitakse elama Ameerikasse sulandudes täielikult sealsesse ellu, unustades aga täieliult oma kodumaa ning sealsed uskumused. Samuti on ka palju väliseestlasi, kes isegi ei oska enam eesti keelt. Siit võib järeldada seda, et inimesed võivad välismaale kolides kaotada täielikult oma identiteedi.
Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt asukohamaaga assimileeruda oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude režiim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli „sisult
Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Valisin teema selletõttu, et see huvitab mind. Erivajadustega laste teema hakkas mulle huvi pakkuma paar suve tagasi, kui käisin Viljandi lähistel Karulas, erivajadustega inimeste hooldekodus. Seal näidata mõnda inimest, kes muidu ehk oleks täiesti terve, kui teda lapsepõlves poleks valesti koheldud
Bali keel Bali saar • väike paradiisisaar Indoneesia saarestikus • vulkaaniline ja mägine • kultuuriliselt lähedane Indoneesias, Filipiinidel ja Okeaanias elavate rahvustega • mõjutused Hiinast ja Indiast • 3,5 miljonit elanikku • populaarne turismisihtkoht Bali keel • Balide, Indoneesia, Bali ja kõrvalasuvate saarestike keel • Austroneesia keelkond • Arenes välja u 500 p.Kr. • Kõnelejaid 3,3 miljonit • Arenev keel • Põhiliselt kasutatakse kõnekeelena • Ilukirjanduses ei kasutata • Peamisena kõnelemiskeel Indoneesia Bali kiri
Nende asuala laiub idast läände 11 000 km ulatuses. Eskimod jagatakse kaheks: inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod (sealhulgas gröönlased) ja jupiki keeli kõnelevad jupikid (sealhulgas Aasia eskimod). Traditsiooniline eluviis ja suhted Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Nad elavad laialipillatult suhteliselt väikeste kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid paljude ühisjoontega. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 10–50 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi väidetavalt umbes 200. Eri rühmad olid omavahel umbusklikud ja nende suhted olid pingelised, kuigi enamasti tehti teatud koostööd
sajandi keskpaigani kolooniad. Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA eesmärgiks oli demokraatia taastamine. NSVL eesmärgiks oli sotsialistliku maailmavaadete levitamine IdaEuroopas. Külma sõja ajal hakkas arenema heaoluühiskond, kus tagati kõikidele ühiskonnaliikmetele majanduslik turvalisus, eriti tugevateks näideteks on Rootsi ja USA. Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng. Arenesid edasi kino ja maalikunst ning televisioon, aga NSV Liidus jäi areng toppama. Külma sõja tulemusena katkestati ühendusteed läänepoolega ning Saksamaa lõhenes lõplikult pärast Berliini blokaadi. Korea jagunes kaheks: Lõuna Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik. Korea on tänase päevani sellises seisus
Kunst Vana-Roomas TRIIN TEPPE Mõjutused Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju võeti üle etruskidelt, kuid kõige enam aga kreeka kultuurist Kreeka mõjud : Väidetakse, et kui roomlased vallutasid kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid rooma kultuuriliselt. Etruskide kunst 8-3.saj. eKr. Elasid hilisema Rooma, (PRAEGUSE Itaalia) keskosas etruskid. Roomlased võtsid etruskidelt üle palju kunsti elemente Etrkuskide kunsti tuntakse nende hauakambrite kaudu Paljudes hauakambrites on seinad kaetud maalidega Banketistseen Tarquinia leopardide hauakambris 480-470 eKr Maalikunst Eelkõige tänu Pompeji väljakaevamistele on tänapäeval väga hea ülevaade Vana-Rooma maailmakunstist.
miiting pabermaastiku teemal, mis toimus Londonis 1997, meelitavad palju osalejaid ajalooliste, kirjanduslike ja kultuuriliste huvidega uurimaks kaarti kui materiaalset objekti ja metafoori varajase modernse kultuuri kontekstis. Paljud väga edukad viimastel aastatel valminud kirjanduslikud tööd on võtnud kaardistamise oma põhiteemaks. Kaartide ja kaardistamise kaasaegse ümbermõtlemiste ja läbivaatuste põhjuseid pole raske aimata. Poliitiliselt, majanduslikult, tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt globaliseeruvas maailmas sõltub palju ruumi mateeriast ja formaadist, graafiliselt esitusviisist. Impeeriumi lagunemine, eurokeskne geopoliitika ja külma sõja lõpp pole mitte ainult ümber kujundanud poliitilise maailmakaardi vaid ka muutnud oluliselt märgatavamaks individuaalsed erinevused regiooniti. Tehnoloogilistest saavutustest informatsioonitöötlemise ja kommunikatsiooni valdkondades ajendatud majanduslikud muutused on ümber töötanud ruumi tähenduse
Folkloor e. rahvaluule,rahvapärimus moodustabki Eesti rahvamuusika. Inimesed moodustasid rühmi, kellel olid kultuuriliselt sarnased tunnused, näiteks rahvus,elukutse,elukoht.Nende mõttemaailma ja eluviisi osaks oli järjepidev vaimne kultuur e. pärimus.Pärimuse alla kuuluvad vanad teadmised, uskumused,kombed ja nende väljendumine vaimses loomingus, n: muusika,jutud. Rahvaluule kandub edasi suhtlemise teel. Niimoodi leviski vana rahvamuusika suhtlemise teel, hiljem aga kirjalikult..Tänapäeval on neid võimalusi rohkemgi. Kõigepealt tekkis vanem rahvamuusika-18.saj. ja hääbus umbes 19. saj
auahnelt suutsid suurendada idakaubandustest saadavaid kasumeid ning tänu millele on Itaalia praegugi üks arenenumaid riike Euroopas ja võib öelda, et ka maailmas. Ristisõdade käigus rüüstati ja lõhuti paljusid kloostreid, kirikuid ja raamatukogusid, mistõttu on maailm kaotanud palju väärtuslikku ajaloolist informatsiooni varem toimunu kohta ja suursuguseid ehitisi keskajast. Seetõttu on kindlasti maailm kultuuriliselt vaesem ja vähem arenguvõimelisem. Islamimaailmad liitusid ristisõdade käigus, mistõttu olid nad üheskoos suutelised vastu hakkama kristlastele, kes vägisi oma usku peale suruda tahtsid. Tänu sellele liidule jäid Jeruusalemm ja Püha Maa muhameedlaste valdusesse. Mis on minu arvates hea säilitamaks tasakaalu eriusuliste vahel maailmas. Euroopas, sealhulgas ka Eestis on ristisõdade tagajärjeks laialdaselt levinud ristiusk ning kristlikud kirikud
Kreeka-Mükeene periood- Kujunes välja kiri, Homerose ajajärk- kujunes välja eraomandus, tegeleti põllumajandusega. Arhailine periood- kujunes välja orjanduslik periood, tekkisid linnriigid 776.enne meieaega Olümpia. Atika periood-ateena õitsenguaeg, kreeka-pärsia sõjad. Kreeka teater. Hellenismi periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane.(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas. Hades(pluuto)-surnute valitseja, nähtamatuks tegev kiiver. Ares(mars) sõjajumal, tugev.Hephaiston(vulkanos) tulejumal, inetu kuldsete kätega.Apollon-ema surelik, isa zeus, valguse ja tõejumal. Selfiin lüüra ja loorberipuu.Dionysos- veini ja viljakuse ja teatri jumal. Temale püh, pidustustustest
Kõige pealt tuleks ära defineerida sõna ilu, et mõista, mida need inimesed siis erinevalt näevad. Ilu all mõistetakse tajutava objekti omadust või omaduste kombinatsiooni, mis tekitab meeldiva aistingu. Need objektid on siis vastavalt isikud, olendid, esemed, vaatepildid jne. Kui midagi peetakse ilusaks, tähendab see ühtaegu nii kirjeldust, kui ka hinnangut. See, mida peetakse ilusaks, on arvatavasti osalt üldinimlik, osalt kultuuriliselt tingitud ning osalt sõltub inimese individuaalsest ilumeelest ja maitse eelistustest. Eri teooriate kohaselt on ilu aluseks vormi ja struktuuri tasakaalustatus ja kooskõlalisus või siis otstarbekohasus. Ilu seaduspärasusi uurib esteetika. Esteetika ongi siis filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses. Öeldakse, et ilu on vaataja silmades. See lause seletab väga hästi lahti tegelikkuse. Inimesed võivad
Milliseid põhimõtteid peaks arvestama erivajadusega lastega töötamisel? Erivajadusega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Suurema tähelepanu pööramine ei taga veel erivajadusega lapsele vajalikku abi. Tihti vajavad need lapsed konkreetse spetsialisti abi sageli on selleks logopeed, vahel füsioterapeut, kõige laiemalt aga eripedagoog, kelle märgata ja abistada on kõik erivajadusega lapsed. Eesti lasteaiad liiguvad kõigi laste koosõpetamise suunas
Globaliseerumine on toonud meile ka suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemise rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni. WTO on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. See loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (GATT) ühinenud riikide baasil. OPEC on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Need kaks organisatsiooni tagavad häid majanduslikke tingimusi. Kultuuriliselt golabaliseerumine toob kultuuride segunemise, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine. Kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism, mis on väga positiivne eriti Euroopa Liidu liikmes riikides, kus ei pea tagama viisat. Kuid kultuuride segunemine minu arvates pole hea märk. Kuna siis kaob rahvuste ja kultuuride omapära, mis võib põhjustada väikeste rahvuste hävimist.
Kui keiser Diocletianus võimul oli, kehtes ta seaduse, kus 4 keisrit koos valitseksid omale määratud maal. Sellest seadusest tuli loobuda, aga jäi tava, et riik on kaheks jagatud kahe keisri vahel. Järgmisena tuli võimule Constantinus Suur, tema lasi rajada riigi idaossa Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna - Konstantinoopooli - kuna ta pidas riigi arengule eluliselt tähtsaks. Seejärel Rooma linna tähtsus langes kõvasti nii poliitiliselt, kui ka kultuuriliselt. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal. Lõpuks jagunes impeerium teineteisest sõltumatuks osaks Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. Riigide erinevus süvenes ka siis, kui käsitöö ja kaubanduse osatähtsus langes ja seejärel nõrgenesid ka nüüdseks siis kahe riigi vahelised sidemed. Rooma impeeriumi lagunemisele aitas veelgi kaasa hunnide sissetung, mida tänapäeval tunneme Suurte rahvasterändamise nime all
Keskaja vaimulik muusika Selle pika ja kultuuriliselt rikka ajastu muusikat tunneme paraku võdrdlemisi lünklikult kuna Tolle aegne muusikakultuur oli põhiosa suuline.Vajadus noodikirja jarele tekkis 8.-9 sajandil. Kui see pandi kirja neumadega .Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikut ei vajanud aga kirja panemist veel sajandeid seepärast võibki ekslikult jääda mulje justkui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Gregoriuse laulu nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. See kujunes lõplikult välja läänekristlikus kirikus 7-8 sajandil. Selles on alati peamised tekst ja sõnumid. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev,ulatudes ühele helile,teksti lugemisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregooriuse laul on üldnimetus mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanreid ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta kuigi kirikutes kasutatakse ka tagasiho...
Kultuur mõjub elu mõttele, käitumisele ja integreerumisele (Jedomskihh jt. 2004). Kultuuridevahelise õppimise käsitlusviise on palju ja seda võib kasutada mitmel erineval tasandil. Kultuuridevaheline õppimine viitab isiku teadmiste, hoiakute või käitumismallide omandamise protsessile, mis on seotud erinevate kultuuride vastastikuse suhtlemisega. Eri kultuuride õppimine algab teadvustamisest, et oleme kõik osa kultuuriliselt kirevast maailmast, kas me tahame seda või mitte. Igasugused kokkupuuted, olgu need inimeste või gruppide vahel, sisaldavad nii positiivset tõmbumist kui konfliktset tõukumist mõlemad nähtused on loomulikud. Iga kogemus on millekski väärtuslik ning on hea, kui oskame sellest õppida. Loomulikud on ka reaktsioonid ja emotsioonid, peaasi, kui oskame näha nende põhjusi ja tagajärgi ning neist alati midagi kõrva taha panna. See tegevus ei pea olema teadvustatud juhul, kui
annaabi.ee 
