kuninglikust soost inimesed veedavad ülejäänud aja pärast surma jumalate seltsis, siis tavainimesed veedavad selle maailma lõpuni hingena allilmas. Palvetajate kohta teatakse niipalju, et inimesed tundsid jumalatega väga suurt lähedust, tehes neile austusavaldusi teenrite rollis.On ka teada, et nende usus oli olemas ka patt.Tihtipeale kasutati jumalatega rääkimiseks ka vahendajaid(jumalatega rääkijaid). Kultused ja festivalid Hetiidid korraldasid igapäevalisi kultuslikke rituaale, kus jumalatele toodi süüa ja juua.Usuti et jumalad elavad templites, kus oli neile asetatud ka magamiskoht. Korraldati ka väiksemaid ja suuremaid igakuiseid või iga-aastaseid festivale.Nendel festivalidel viis rituaale läbi ülempreester. Maagia oli hetiitide religiooni üks tähtsamatest osadest, mida viisid läbi ,,vanad naised", kes olid võimelised looma nõidusi ja maagiat ning heitma loitse ja needuseid.
jumalikeks, pühadeks või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Rreligioon eksisteerib kogu maailmas ning see toimub, kuna inimestele on vaja midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Usundi eesmärgiks on panna inimesed elama täisväärtuslikku elu. Läbi aegade on uskumused muutunud. On jõutud järeldustele, et tänapäeva religioonide liikumine on jõudnud sinna kohta, mis eiravad kõiki kultuslikke tunnuseid. Fakt, et üha ebamäärasemaks muutub vahe teadusliku ja maagilise, kausaalse ja müütilise vahel, näitab üsna selgelt, et tänapäeva religioonid liiguvad maagiasse uskumise suunas. Põhiliseks erinevuseks kristluse ja nüüdisaegsete religioonide vahel on erinevus teistliku usu ja mitteteistliku maagia vahel. Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. Kristlikuses tähenduses välistab usk usu ja lootuse asetamist maagiale
Aphrodite · Zeusi tütar, armastus ja ilujumalanna · Aphrodite olevat sündinud merevahust · Tasuks kuldõuna eest "Kõige kaunimale" sai Paris tema abiga endale ilusa Helena · Sümboliteks mürt, tuvi, jänes 8 Hermes · Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Hermes oli noor ja väle jumalate käskjalg · Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid kasutati ka teetähistena, peeti Hermest ühtlasi teedejumalaks · Teda kujutati sageli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega Artemis · Zeusi tütar, jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna · Apolloni kaksikõde · Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid · Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis teda peeti kuujumalannaks
Ekstaatiline meeleolu, õhtul tõrvikute valgusel esitatud. Sellest hakkas 7.-6. saj. kujunema pikem miimiline etendus. Dionysose kultus ja müsteerium Viljakus- ning veinijumal Dionysos (ka Bakchos) oli Vanas-Kreekas väga populaarne jumal. Müüdid räägivad tema sündmisest Zeusi reiest ning võitlusretkedest Indiani, mille käigus Dionysos hävitas oma vaenlasi. Dionysose naisaustajad (menaadid või bakhandid) korraldasid tema auks kultuslikke orgiaid, mis olid koos müütidega aluseks tema kultuse juurutamisega Kreeka ühiskonda (tekkisidki leebemad vormid, dionüüsiad). Alkohol ja seks olid kaks lahutamatut osa Dionysose kultusest. Fallose kujutised, hetero- ning homoseksuaalsed suguaktid, viinamarjad ning vein oli Dionysose kujutamisel kunstis olulisemaid sümbolid. Need kandsid edasi ekstaasi, märatsemist, seksuaalsust ning narkootilist osaks saamist Dionysose endaga
Oli Hera poeg. Zeus vigastas ta jalad. Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas valmistas Hepaistos koos oma abiliste, kükloopidega relvi ja ehteid jumalaile, ta lõi ka Pandora. Ateena käsitöölised pidasid teda oma kaitsejumalaks nagu Athenatki. Hermes (Mecurius) oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka juma- laid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja. Kujutati reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Kaubandus- ja turujumalana kaitses ta kaupmehi. Noor ja väle jumalate käskjalg, saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Heeroldina kandis võluomadustega heeroldikeppi, mis aitas magama uinutada, seepärast peeti teda ka une- ja unenägudejumalaks
surnu. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, arvatavasti perekonnapea, sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest kuüngas. Esineb kalmeid, kus surnuid on maetud kivikirstu ja ringi vahele. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nii laiba- kui ka põletusmatused. Kalmetel täideti ilmselt teatud rituaale ja tehti kultuslikke toiminguid. Saha-Loo vanimad põllud kivikoristuse käigus kuhjatud ümmagused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad, mis piiravad osaliselt või täielikult paarikümne meetri laiuse ja pikkusega põllulappe. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, kuid tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Koduloomadest kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. 3. Raua leviku ulatus 500a eKr 500a pKr vanemal rauaajal ja mõju.
Tema nime järgi nimetatud märtsikuust algas aasta, Marsi väljak oli roomlaste muistne rahvakoosolekuteplats. Minerva tarkusejumalanna. Venus armastus- ja ilujumalanna. Mercurius teekäijate ja kaupmeeste jumal. Diana jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna. Vulcanus või Mulciber - tule- ja sepatööjumal. Ceres viljajumalanna. Saturnus Jupiteri isa, kaitses põllutöid ja viljakasvu. Elanikekihid Preester Rooma mõistes olid preestrid kõik need, kes toimetasid kultuslikke talitusi mingi kindla kogukonna huvides. Preestritarid allusid meestest koosneva preestrite kolleegiumi võimule. Kultuslikke vameteid võisid pidad vaid kodanikud. preestriamet sõltus ühiskondlikust positsioonist. Alles 3. sajandi keskpaigast sai rahvas kõige tähtsama preestri pontifex maximuse valida, varem tehti seda ilma rahava või senati sekkumiseta. Preestrite sakraalsed kohustused jagunesid kahte peamisse valdkonda, vastavalt sellele, kas preester viis läbi
Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes (Mecurius) 11 Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka jumalaid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja.Tänu väga kuulsale kujule on tema välimus meile tuttavam kui teiste jumalate oma. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti nagu mõte. Kõigist jumalaist oli ta kõige nutikam ja kavalam, tegelikult oli ta meisterlik varas, kes alustas oma karjääri juba enne, kui sa päev vanaks
Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes (Mecurius) Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka jumalaid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja.Tänu väga kuulsale kujule on tema välimus meile tuttavam kui teiste jumalate oma. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti nagu mõte. Kõigist jumalaist oli ta kõige nutikam ja kavalam, tegelikult oli ta meisterlik varas, kes alustas oma karjääri juba enne, kui sa päev vanaks
Aphroditel oli tiivuline poeg Eros, kelle nooled tekitasid armastust igaühes, keda need tabasid. Tema sümboliteks olid mürt, tuvi ning jänes. Hermes (Mercurius) Zeusi ja Maia poeg, karja, rändurite, kaupmeeste ja varaste jumal, jumalate käskjalg. Ta oli osav, väga nobe ja tal olid tiivulised sandaalid. Hermes oli ka kaval ja riukaline. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad. Hiljem küll leppis ta Apolloniga ära ja neist said parimad sõbrad. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid - kasutati ka teetähistena, peeti Hermest ütlasi teedejumalaks. Teda kujutati sageli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Artemis (Diana) Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde, jahi-, viljakuse-, kuu-, abiellumis- ja metsade jumalanna. Ta oli julge, vooruslik ja uhke. Artemist kujutatakse tavaliselt koos vibu ja nooltega. Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid
templid, püramiidid). Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõe, surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms). (vikipeedia) Religioon oli muinaskreeklastel kõike muud kui eraasi. Igal kollektiivil, kuhu vaba kodanik kuulus perekonnal, meesteliidul, polisel -, olid omad kultused, mis omavahel haakusid. Ja kellelgi ei olnud võimalik vältida neid kultuslikke ühendusi, mis vastasid riigi poliitilisele ülesehitusele. Teiselt poolt, religiooni kõikidel avaldustel oli ka ühiskondlik ja poliitiline tähtsus. ,,Pühadus" on kreeklastel alati seotud kogukonna ühtsust säilitava kultusega ning sellel pole suurt pistmist inimese siseeluga ega üksikisiku moraaliga. ,,Jumalavallatult" käitub see, kes rikub kogukonna norme, olgu ta isiklikult siis moraalselt süüdi või mitte. Isegi
Tuntuimad eleegikud olid Tyrtaios Spartast, Solon Atikast ja Theognis Megarast (Unt 2001). Jambid kasvasid välja pidustustel lauldud pilkelauludest. Jambiline värss sarnaneb tavalisele kõnekeelele ja seda kasutati peamiselt tunnete ja meeleolude väljendamiseks (Kleis 1980: 49-50). Jambe kirjutasid näiteks Archilochos ja Semonides. (Unt 2001). Monoodilise lüürika sünnikohaks oli Lesbose saar. Kohalikust rahvalaulust kasvas välja rida erinevaid kultuslikke ja rituaalseid laule ning värsimõõte. Tähtsaimad autorid Lesbosel olid Alkaios ja Sappho ning Joonias Anakreon. Anakreon on jätnud sügava jälje maailma kirjanduslukku oma lihtsuse ja mänglevusega. Anakreontilist luulet on harrastanud peale mitmete saksa ja prantsuse luuletajate ka vene suurkirjanikud Puskin ja Lomonossov. Ning juba 19. saj. alguses tõlkis Kr. J. Peterson kaks anakreontilist laulu ka eesti keelde. (Unt 2001).
Alates 16.sajandist arenevad võimsad sisseehitatud altarid. 19.sajandil said suured altarid ühe dominantse võimsa altarimaaliga üldiseks. plokkaltar--üks varaseid kristlikke altarivorme, kujutab endast seest õõnsat kasti,mis võis olla reliikviate hoiukoht, liturgiliste riistade hoidmise kast või pühaku sarkofaag. sepulchrum (sepulcrum)--pühakuhaud, reliikvia asupaik katoliku altaris. altariplaat--mensa--suur massivne kivilaud, mille toimetatakse ristiusu kultuslikke toiminguid. superfrontale--kaunistus mensa taga oleval seinal, tihti krutsifiksiga keskel, millest hiljem arenes altarimaal. altarimaal--19.sajandil üldiseks saanud Kristuse elu kujutav lihtsamas raamistuses suureformaadiline maal altari peakaunistusena. peaaltar--kõrgaltar--kiriku kõige tähtsam ja suurem altar.Kiriku idaotsas apsiidi ees või sees. retaabel--romaani ja gooti ajastul kasutusele tulnud liikuv altari pealmik, madal
Sotsiaalne korratus on kaasajal sagedasti ilmnev moodsa elamise tunnusjoon, mis ei tunne riigipiire. Praegusajal tekitavad inimestes suurt hirmu kuritegevus, mõttetud tapmised, ja vandalism, mis on seotud tihti vägivallaga. Murettekitav on teadmine, et vägivalla ohvriks ei lange ainult täiskasvanud, vaid ka koolivägivald on saavutanud ärevusttekitavad mõõtmed. Religiooni seostamine korratusega näib pühaduseteotusena, kuid mõningaid näiliselt religiooni ja vaimsusega seotud kultuslikke liikumise vaadeldakse teatud sotsiaalse korratuse vormidena. (Roper, Logan, Tierney 1999: 77-78) 3.4. Keskkonnategurid Keskkonnateguritel on sellele elamistoimingule ulatuslik mõju ning turvalisuse mõistel puuduks tegelik tähendus, kui seda ei seostataks keskkonnaga. Keskkonnaprobleemidel puuduvad rahvuslikud piirid. Probleeme on palju, kuid valitud on välja neli põhigruppi, 8
laibamatused. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Iga sugupõlv rajas seejuures oma kivikirstkalme. Samas polnud kivikalmed üksnes matmispaigad. Need olid silmatorkavad monumendid omaaegsel maastikul. Arvatakse, et kivikalme pidi demonstreerima ümbritsevate maade kuulumist teatud kindlale suguvõsale. Kalmetel täideti ühtlasi teatud rituaale ja tehti kultuslikke toiminguid. Eesti, aga ka kogu Läänemere idaranniku vanimad muistsete põldude jäänused, mille iga on rohkem kui 3000 aastat, avastati Saha-Lool, Maardu järvest 1 km lääne pool. Need on kivikoristuse käigus kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad. Viimased piiravad osaliselt või täielikult paarikümne meetri laiuse ja pikkusega põllulappe. Kuna taolisi suhteliselt ebakorrapäraseid põlde on seni leitud eeskätt Läänemere
Oli Hera poeg. Zeus vigastas ta jalad. Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas valmistas Hepaistos koos oma abiliste, kükloopidega relvi ja ehteid jumalaile, ta lõi ka Pandora. Ateena käsitöölised pidasid teda oma kaitsejumalaks nagu Athenatki. Hermes (Mecurius) oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka jumalaid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja. Kujutati reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Kaubandus- ja turujumalana kaitses ta kaupmehi. Noor ja väle jumalate käskjalg, saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Heeroldina kandis võluomadustega heeroldikeppi, mis aitas magama uinutada, seepärast peeti teda ka une- ja unenägudejumalaks. Oli ühtlasi
Saksa linnakodanikke ja rüütelkonda huvitas haridus sel ajajärgul vähe, välja arvatud juhul, kui nende soov oli oma last mõne kõrgema vaimuliku kohale ette valmistada. Maa pärisrahva, ehk eestlaste ainsaks vaimuharijaks jäi endiselt kirik, kuigi vastastikune huvi jäi kasinaks. Vaimulikkonna poolt puudus sügavam huvi rahva hariduse ja kirikliku valgustamise vastu. Oluline oli vaid, et rahvas on väliselt ristiusku astunud ja täidaks katoliku usu kultuslikke nõudeid. Siia kuulus ennekõike pihil käimine. Jutlusi tollal ei tuntud. Kiriku rahvahariduslikku mõju takistas kindlasti ka asjaolu, et preestrid olid võõramaalased, kes ei vallanud piisaval määral kohalikku keelt, et kasvõi kõige väiksematki õpetust jagada.7 Reformatsiooni mõju Eesti haridusele Katoliiklikud toomkoolid tegutsesid edukalt 16.saj II veerandini. Algselt ei mõjutanud
jumalikkusega. Neilt eeldati: neitsilikkust, siivsust ja puhtust, üleüldiselt olid vestaalid tavaliselt kõrget päritolu. Vestaaliks valituks osutumine oli suureks austusavalduseks tervele suguvõsale. (Setälä 2001: 113-114) Kultuslik akt- par excellence- oli naistele peaaegu täielikult keelatud. Vesta neitsitel olid siiski omad rituaalid, mida nad läbi võisid viia. Niisugustel sündmusel nagu näiteks Hea Jumalanna pidustused, sooritasid kultuslikke toiminguid Vesta neitsid. Abielunaised lugesid palveid ja sooritasid üksikutel juhtudel ohverdusi. Näiteks Fortuna virile pidustustel, kuid on teada, et tegemist oli äärmise erandiga ja privileegiga, sest nii meenutati naisi, kes päästsid Rooma linna, kui mehed ei suutnud seda teha. Naiste rolli ei tohiks alahinnata preestrirolli täitmisel, kuid siiski tuleb tõdeda, et nad jäid alati hoidma teist positsiooni. Näiteks kui Jupiteri flaamen
Jumal hoiab käes kepikest ja rõngast, mis sümboliseerivad jumalikku autoriteeti. Elemendid reljeefil annavad teed küllaltki otsestele tõlgitsustele ning on äratuntavad Mesopotaamia 8 6 kompositsioonina. Uri III perioodist on hästi tuntud stseen, kus kedagi juhib kättpidi väiksem jumalus suurema jumaluse poole. Niisiis, Shamashi tahvli stseeni järgi juhib preester, kelle ülesanne on täita kultuslikke rituaale, kuninga päikesejumal Shamashi juurde, keda esindab nii jumalakujutis kui ka päikeseketas9. Sellise monumendi ülesseadmine kindlustas valitseja järeltulijatele pärimisõiguse ja samas ka, et seda valitsejat ikka endistviisi mäletatakse ja austatakse ka eesolevatel aegadel. Tahvel avastati kõigepealt umbes 250 aastat pärast selle valmistamist kuningas Nabopolassari poolt (625-605 eKr), kes asetas selle säilitamise nimel savikasti, kuhu lisas ka dokumente endast
atika tragöödia 5. sajandil eKr? Atika ajajärgul (5-4 saj eKr) loovutas kirjanduses lüürika oma koha draamale. Poliitiliselt tõusis esile Ateena ja Atika maakond. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks, see saavutas täiuse 5. sajandil eKr Ateenas ning 4. sajandil levis juba üle kogu Kreeka. Sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega, kuulaja aga vaatajaga. Kirjanduse keskpunkti tõusis konflikt. Draama teke oli seotud kultuslikke rituaalide ja viljakuspidustustega Tragöödiaaines põhineb enamasti kangelasmüütidel ja üheks eripäraks on see, et müütidest on esindatud suhteliselt kitsas teemadering: valdav enamus draamateoseid tegeleb Trooja sõja ja sellega seotud sündmustega ning Teeba kuningasoo lugudega (Kadmosest Oidipuseni ja tema lasteni). 31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Teatril oli kolm põhiosa
a. ; Horace Walpole Thomas Hearne, Maastikukujundus a la Capability Brown, 1794 6. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuur Claude-Nicholas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja näiteid. Claude-Nicolas Ledoux (1736 1806) Ta lähtepunktiks on arhitektuuri sotsiaalne loomus: arhitektuuris peegeldub sotsiaalne kord ja arhitekt on seetõttu erilises positsioonis- tal on nii poliitilisi, moraalseid, seadusandlikke, kultuslikke ja ühiskonnaelu juhtimises osalemise kohustusi. Arhitekt on ,,geenius", kes ,,puhastab" sotsiaalset süsteemi. Arhitekt on kasvataja, arhitektuur tema instrument. Ledoux pole oluline hoone funktsioon vaid suurus ja karakter. Ehitusülesandena on nad arhitekti silmis võrdsed (vaestemaja palee). Arhitekt peab ühiskondlikke ühiselureeglid ka omalt poolt aitama väljendada. Tema arhitektuur pidi olema rääkiv. Tõi maalilisuse arhitektuuri. Oli Jaques-Francois Blondel Noorema õpilane
Soma kuujumal, jumalik jook, mida tarvitati ohverdamistseremoonial (hallutsinatsioone esilekutsuva toimega) Veedade mütoloogias oli see jumalate lemmikjook, väga pidulikel puhkudel kuningad, preestrid tarvitasid Somat Medhu mõdu, kääritatud meejook Mitra sõber (sanskriti keeles), heasoovlik jumal, keda peetakse inimeste sõbraks, temast sai lepingute kaitsja, ootas inimestelt sõnapidamist, Mitral palju kultuslikke kujusid Rudra tähendus pole selge, inimestele ohtlik jumal, kes võib saata inimese pihta surmavaid/mürgiseid nooli Visnu Rudra vastand, heasoovlik jumal (kujutatakse sinise nahaga, heatahtliku välimusega, käes sõjanui vajra ehk vasar) Vajra välk, teemantvälk (sanskriti keeles) Varuna draakoni seljas ratsutav, ratsutab öös. Taevajumal, vetejumal, hümnides
Kuivas ja kuumas kliimas surnu mumifitseerub ise, sest vedelik kehast aurab ära, kuid ei mädane ja kuivab ära. Ka Soomes on mumifitseeritud kehasid, sest õhk ei pääse ligi. Keha mumifitseerub ka jääs. Majandusliku tegevusega seotud muistised. Peamiselt muistsed põllud, kiviaiad. Eesti vanimad põllud u 3000 aaastat vanad. Veel rauatöötlemiskohad, soolakaevamise kohad. Kultusmuistised. On lohkudega kive (pronksiajast, väikese ajaga, Eestis 1750), ohvrikive, kultuslikke allikaid (Eestis üle 400, nimetatakse ka hiieallikaks ja pühaks allikaks) Liiklusmuistised. Muistsed teed, sillad, sadamad. 2 *Irdmuistised (üksikesemed). 2. LOENG Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost Algab varakult, seotud valitsejatega, kes tundsid huvi vanema ajaloo vastu. Nt Babüloonia kuningas Nabunaid üritas vanemat ajalugu uurida väljakaevamiste teel
papüürusrullidel.(neid on ainult säilinud egiptuses ja lähis-idas, mujal kliima tõttu ei säilinud). Kui al 4. saj pkr ei olnud ümber kirjutatud codex´ile, siis nad hävisid. Nii juhtus etruski kirjasõnaga. Järelikult ei pakkunud piisavalt huvi. Catullus´e teosed avastati renessannsi aja alguses. Kirjutati ümber huvipakkuvaid ladina ja kreeka tekste. Pealdiskirjad pärit 7-1 ekr. On säilinud linasel riidel- liber linteus- linane raamat. Linasele riidele kirjutati kultuslikke ja tähtsaid tekste, osad kirjutati ümber codex ´ile. Ladina keeles pole säilinud mitte ühtegi. On säilinud 1 liber linteus, etruskide oma, mis leiti egiptuses. Üks muumia oli mähitud liber linteuse sisse. Ei ole teada, miks just etruski käsikiri. Avastas austria-ungari alam, ostis turistina 19. saj., viis endaga kaasa viini. Peale surma kinkis vend zagrebi muuseumile. 150 ekr- 30 ekr. 30 cm lai, pikkus u 14 m. Tekst kantud risti tulpadena. Tekst religioosse sisuga
hingelist seisundit. Maske kasutades sai näitleja esitada ühes näidendis mitut osa. Mask täitis ka hääle võimendamise ülesannet. meelika lüürika antiikkirjanduses, mis jagunes vastavalt ettekandele monoodiliseks (soolohäälseks) ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika on lähedane nüüdisaegsele lüürikale, selle viljelejate kirjanduslik keskus oli Lesbose saar ning tuntumad esindajad Alkaios (7.6. sajand e.Kr) ja Sappho (7.6. sajand e.Kr). Nad kirjutasid kultuslikke, pidu- ja armastuslaule, sidudes omavahel laulude temaatika ja autori isiklikud elamused. Koorimeelika on seotud erinevate rituaalide ja kultusevormidega, selle keskus oli Sparta ning tuntum autor Pindaros (umbes 518442 e.Kr). Pindarose loomingus on esindatud erinevad koorimeelika liigid: hümnid, oodid, tantsulaulud, leinalaulud jm. meesriim vt riim. memuaarid proosazanr, milles autor jutustab enda või talle lähedaste isikute elust ja minevikusündmustest
ühe Mükeene ajastu megaroni kohale. Seal lavastati Demeteriga seotud mütoloogilisi süzeesid, osalejad müstid püüdsid saavutada ekstaasiseisundit, vahetut ühinemist jumalusega. Mõnedel andmetel oli Demeteri kultus naiste toimetada ning mehi ligi ei lastud. Dionysose kultus: avalikud ülekreekalised viljakusriitused, tunti ka Väike-Aasia kolooniates. Kodukolde (`hestia' sama nime kandis ka neitsilik kodukolde jumalanna) austamine: igas perekonnas peeti kultuslikke talitusi kodukolde ees, mis täitis altari aset. Kreeklased peavad tuld pühaks, nagu kõik indogermaanlased. Kultuslikult austati ka esivanemate hingi. Orfism Dionysose kultuse alusel tekkinud, end Orpheusega seostav müstiline usuvool, mis levis arvatavalt VI saj. e. Kr. Traakiast Kreekasse ja Lõuna-Itaaliasse. Orfikud pidasid end Orpheuse ja tema õpilase Musaiose rajatud salaõpetusse pühendatuiks. Orfikute kirjavarast
annaabi.ee 
