Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Külm sõda Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamise...
Afganistaani sõda (79-89)-NSVL vägede väljaviimine, kodusõja jätkumine Berliini blokaad (48-49)-Lääne-Berliini maismaa- juurdepääsuteede tõkestamine Berliini kriis (55-61)-Inimeste lahkumine Ida-Berliinist Berliinimüüri püstitamine (61)-Saksamaa eraldamise tuntuima sümboli ehitamine Brüsseli pakt ehk Lääneliit (48)-Sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline rühmitus Hallsteni doktriin (55)-SLV(Saksamaa Liitvabariik) ei tunnusta SDV'i(Saksamaa Demokraatlik Vabariik) Kommunistlik riigipööre Prahas(48)-Demokraatlik valitsus kõrvaldati, riigi juhtimine kommunistidele Korea sõda (50-53)-NSVL ja Hiin RV ning USA konflikt endistel Jaapani aladel Kuuba Kriis (62)-USA ja NSVL konflikt Kariibi mere piirkonnas Marshalli plaan (48-52)-Majanduslik abiprogramm kommunismi ennetamiseks Külm sõda (47)-"Ärgem petkem end-me oleme praegu külmas sõjas" NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)(49) Pariisi kokkulepped (54)-Okupatsiooni reziimi kaotamin...
KÜLM SÕDA(1945-1989) Põhjus: Kahe vastandliku leeri kujunemine. · Külm sõda- ei toimu reaalne sõjategevus, vaid vastaseid survestatakse propaganda ja vastase luurega. Vastandlike sõjaliste blokaadide moodustamine ning võidurelvastumine. Lõpp: Külma sõja lõpuks võib pidada 1980-1990 aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Osapooled: 1. NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid: · Ida-Euroopas : Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia ja Albaania · Aasias: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam · Ameerikas: Kuuba · Aafrika 2. USA ja teised turumajanduslikud riigid ( Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV, jne) MÕISTED: · Esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid · Teine maailm- sotsialistlikud riigid · K...
Ajalugu 1. Selgitage mõisted: 1) Külm sõda- lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külm sõda kestis 1945-1990. a 2) Trumani doktriin- 1947.a- USA presidendi H.Trumani esitatud välispoliitiline programm, mille kohaselt USA toetab vabu rahvaid, kes võitlevad relvastatud vähemuste pealetungiga või välisjõududega. Seega oli USA valmis toetama vabade rahvaste võitlust kommunismi vastu. (Kreeka, Türgi kaitseks) 3) Marshalli plaan- USA majandusabi programm Euroopa abistamiseks 1948-52. a andis USA Euroopa riikidele 14 miljardit USA dollarit, et kaitsta Euroopat kommunismiohu eest ja taastada Euroopa riikide majandus. 4) Berliini blokaad- 1948-49- Lääne-Saksamaal teostatud rahareformi laiendamise tõttu Lääne-Berliinile, sulgesid Nõukogude väed kõik sissepääsud Lääne-Berliini, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Blokaadiga avaldas NSV Liit survet, et takistada USAl, Suurb...
1. Mida kujutas endast külm sõda? Miks ja kelle vahel see toimus? Kuidas see avaldus (kriisid-konfliktid, võidurelvastumine, üksteise ületrumpamine jmt)? (vt õp. lk 10-16) Külmas sõjas ei toimunud rünnak füüsiliselt, vaid pigem poliitiliselt. See oli kõikehaarav poliitiline, majandusliku ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku leeri vahel (Lääne demoktraatliku (USA ja teised lääneriigid) ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel (NSVL)). Toimus: ei oldud rahul teise leeri poliitika, majanduse ja ideoloogiatega. 1)NSV liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias. 2) Marshalli plaani käivitamine USA poolt (USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks). 3) Berliini blokaad(takistati sissepääsu Lääne-Saksamaalt saamine Berliini) Kriisid ja sõjad: 1) Berliini blokaad (Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa ...
Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga Mailis Linde 12D 2014 NATO ● Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ● 04. aprill 1949 ● Sõjalis-poliitiline riikide ühendus ● Liikmesriikide julgeoleku tagamine ● Ühe liikmesriigi vastast rünnakut võetakse kui kallaletungi tervele ühendusele Euroopa Liit ● Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus ● 1951. aastal Söe- ja Terasühendus ● Maastrichti leping 1992. aastal Eeldused ühinemiseks ● Demokraatia ja turumajandus ● Kommunistlikust minevikust lahtiütlemine ● Majanduskasv ● Integreerumine Läänega NATO ● 1999 Poola, Tšehhi, Ungari ● 2004 Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia Euroopa Liit ● 1995 Soome, R...
Võidurelvastumine ja desarmeerimine Võidurelvastumine vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine. 1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a. sõlminid Brüsseli pakti ehk Lääneliidu, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõja...
Marshalli plaan: Marshalli plaan oli Euroopa riikide abistamisprogramm. Marshalli plaan sai nime USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Mis see oli? Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Miks see loodi? Sest sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatus taset.Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Marshalli plaan kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Kes sellega liitusid? Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule j...
NATO asutamine Sisukord · Lühiülevaade NATO-st · NATO asutamine · NATO kui organisatsioon · Piltid · Kasutatud kirjandus Lühiülevaade NATO-st · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO on sõjalis-poliitiline riikide ühendus, kuhu kuulub 28 riiki. Allianss tagab oma liikmesriikide julgeoleku kollektiivkaitse kaudu. Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal. NATO asutamine · 1949. aastal allkirjastasid 12 riiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, USA ja Suurbritannia Põhja-Atlandi ehk Washingtoni lepingu, asutades sellega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO kui organisatsioon · NATO koosneb peamiselt kahest elemendist: - liikmesriikide ning partnerriikide esindused. Piltid Kasutatud kirjandus! · http://www.mod.gov.ee/et/luhiulevaade-nato-st . · http://www.google.ee (NATO...
Eesti vabariigi välispoliitika 1920-1940 1)EV tunnustamine Tunnustus jaguned:de facto riigi olemasolu tunnustatakse mitteametlikult temaga igapäevaselt suheldes.de jure juriidilise riigi olemasolu tunnustus. Esimene riik mis tunnustas Ev-d oli nõukogude Venemaa.Tartu rahu leping sõlmiti 02.02.1920.a Jaanuar 1921-Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Jaapan tunnustasid Eesti Vabariiki. 1921-EV võeti rahvasteliidu liikmeks. 2)EV eesmärk oli sõlmida sõjalis-poliitiline liit NSVL vastu. Soome Ei tahtnud end siduda Balti riikidega Leedu Ei saanud Poolaga Läbi Vilno(Vilnius) pärast Läti Piiri probleemid Eestiga Poola Väga head suhted EV-ga 3)Orientatsiooni probleemid 1920.aastatel Ev oli orienteeritud Suurbritanniale. Suurbritannia oli EV toetas Suurbritanniat rahvusvahelises poliitikas. 1935.a Inglis-Saksa mereväe kokkulepe - Saksamaa sai õiguse ehitada endale sõjalaevastiku. - EV muutis orie...
Muudatused poliitilisel kaardil peale I MS: uued riigipiirid kehtestati kahepoolsete kokkulepetega või Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Mandri-Euroopa sõjaliselt tugevaimaks riigiks sai mõneks ajaks Prantsusmaa. Versailles' rahulepinguga sai Prantsusmaa tööstuspiirkonna Elsass-Lotring-i tagasi. Suurbritannia ja USA suurendasid oma mõjuvõimu terves maailmas. Itaalia sai suurriigiks. Euroopa kaardilt kadus 4 Euroopa arengut määranud impeeriumi: Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi, Venemaa. Nende aladele tekkisid: Saksa Vabariik, Austra, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik. Balkani ps-el kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriik. Rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjuseid 1930- ndatel: poliitilise ja majandusliku iseloomuga, suuresti seotud Versailles' süsteemiga. 1) Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ja, et prantslased ja inglased ei tahtn...
Mis on NATO ? NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO loodi kui sõjalis-poliitiline liit, ent nüüd on tema tegevuse eesmärgid kujunenud märksa laiemaks. NATO rahastab muu hulgas kultuuripärandi kaitse programme ja mitmesuguseid teadusuuringuid. Viimastel aastatel on NATO tegevuses tähtsaks muutunud kriiside ohjamine ja rahuvalve väljaspool oma liikmesmaade territooriumi. Näiteks on NATO jõud osalenud konfliktide reguleerimises Kosovos ja Bosnia-Hertsegoviinas, samuti Iraagis ning Afganistaanis. Kuigi NATO on sõjaline organisatsioon, ei ole tal oma sõjaväge, tema väeüksused moodustuvad liikmesriikide relvaüksustest. Kuigi relvajõud läheb kasutusse alles tõelise sõjaohu korral. NATO sõdurite väljaõppes senisest tähtsamaks on muutunud psühholoogiline treening, näiteks õpetatakse sõduritele, kuidas suhelda vaenulikult m...
RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest). 3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda? 28.november 1918 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima 4. Kes oli Johan Pitka ja milles seisneb tema tähtsus Eesti Vabadussõjas? Johan Pitka oli Eesti kontradmiral, Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas. Samuti oli ta üks vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Johan Pitka ol...
1933 · Saksamaal tuleb võimule Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei · Saksamaa lahkub Rahvateliidust · Jaapan lahkub Rahvateliidust 1934 · Nõukogude Liit võetakse Rahvateliitu · Riigipööre Eestis Pätsi ja Laidoneri poolt, Eestis "Vaikiv olek" 1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. augus...
Põnev Inimene Meid ümbritsev maailm on põnev! Põnevaid inimesi on palju. Mida tähendab Põnev Inimene? Tavaliselt on Põnev Inimene see kes teeb asju mis pole tavatud kuid on ka erandeid. Põnevat inimest saab iseloomustada järgnevate iseloomujoontega nagu lustakas, rõõmus, naljakas, julge jne, kuni põnevaid iseloomujooni jätkub. Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks põnevamaks ja väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri va...
Stalin 1924-1953,Hrustsov 1953-1964,Bresnev 64-82,Andropov 82-84,Tsernenko 84-85.Salin- range reziim Türann,salapolitsei.rasketööstus,sõjalien võimsus.elanikkond halvenes.Beria- siseminister,parandas suhteid Lääneriikidega,leevendas vägivallapol,vangilaagritest vabastati.ta hukati.Hrustsov,sula- ühiskonnaelu libera Tühistati piirangud eluvaldkondades,lubas paremat tuleviku kommunismis,maisipõllud,tagandati pensionile Breznev,stagnatsioon-suurenes tagurlik pol,karmistati ühiskondlik kontroll,suurenes mähajäämus läänemaa Süstem vajas ärmuslike reforme. Käsumajandus-jäik ja bürokraatlik juhtimine-rasketööstus,elanike varustu Vilets,majandus pidurdus,varimajandus-osteti rohkem,defitsiit-puudujääk.Ndissidentlus ja represionid-dissid Teisitimõtlemine-ees haritlased,levitasid artikleid.KGBkaristus-tölt vallandamine,sundravi,piinamine.kaart Eesti,läti,leedu,valgev,ukraina,maldoovia,gruusia,armeenia,aserbaidzaan,turkmeeni,uspeki,tadsiki, kasahhi...
Narva kastellinnus Peaaegu seitse sajandit on Narva jõe kaljusel kaldal, Venemaa ja Eesti piiril, seisnud suursugune Narva linnus. Tema ajalugu algab ristirüütlite valitsemisega Baltimaades. Juba XIII sajandi lõpus oli taanlastel siin tugev kants, mis kaitses läänemaade huvisid Eestimaal ja oli ka heaks varjupaigaks vallutajatele põlisrahva mässude puhul. Arvatavalt koosnes linnus XIV sajandi esimesel poolel peahoonest ja kahest eesõuest. Peahoone oli nelinurkse kujuga ringehitis, mille loodenurgas asus torn. Põhjahoov teenis linnuse lisakaitsefunktsiooni. Suur läänehoov oli sõja puhul elanikele peavarjuks. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn praeguse Pika Hermanni torni eellane. 14. sajandi vältel l...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNAKORRALDUSTE LEKTORAAT Anastassia Anohhina NT-2 Keeleklubi Referaat Juhendaja lektor Enda Trubok NARVA 2016 SISSEJUHATUS Narva kindlustamine sai alguse XIII saj. 70. aastatel, kui jõe järsule kaldale püstitati taanlaste poolt Narva linnus. XIV saj. keskel läks linnus üle Saksa ordu kätte ja ehitati ümber tollasele arhitektuurile tüüpiliseks "konvendimajaks". Oma lõpliku kuju sai linnus XV saj. algul sõjalis-arhitektuurilise võistluse käigus Ivangorodi kindlusega. Linnust iseloomustab võimas torn (kõrgus üle 50 m), mis on saanud nimeks Pikk Hermann. XIV saj. lõpus ehitati valmis vahitornidega kindlustatud linnamüürid. XV - XV saj. Narva kaitseehitised moderniseeritakse seoses tulirelvade kasutuselevõtmisega, keskaegsed tornid ehitatakse ümber suurtükitornideks - rondeelideks. Eriti aktiivselt täiustasid linnuse kaitsevõimet rootslased X...
Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 20. Aprill 1889. aastal Braunau linni ääres, Austria-Ungari. Ta suri 30. Aprill 1945. Aastal Berliin, Kolmas Reich (saksa keelest teatud kui Drittes Reich). Ta oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht 1921–1945. Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler 1933– 1945 ning tiitliga riigipea "füürer ja riigikantsler"; 1934–1945. Hitlerit süüdistatakse Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi euroopale umbes 50 miljoni inimese surma. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati. Niinimetatud Kolmanda Riigi diktaatorina laskis ta kõik opositsiooniparteid keelustada ning saata oma poliitilised oponendid koonduslaagrisse või tappa. Hitler a...
Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem (ainsaks lubatud parteiks jäid loomulikult fasistid), Mussolinile ehk ducele anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid, ulatuslik terror Itaalias siiski puudus. Mussolinil aitas võimu hoida intensiivne riiklik propaganda (tsensuur, kontroll hariduse üle, kohustuslikud noorteorganisatsioonid jne). Itaaliat loetakse küll totalitaarsete diktatuuride hulka, kuid võrreldes Stalini ja Hitleri vägivallaga oli Mussolini suhteliselt tagasihoidlik vägivalla rakendamisel. Peagi aga Mussolini populaarsus langes. 1930. aastate alguses pettusid Duce's paljud itaallased. Fasistide soov muuta Itaalia riigiks, mis täielikult varustab end ise, tõstis tarbekaupade hindu. Samal ajal jäid aga palgad endisele tasemele. Kõigele lisaks sattus Mussolini 1935. aastast alates üha enam Saksamaa di...
Kosmose uurimine ja ekspeditsioonid Kosmose ehk maailmaruumi uurimiseks kasutatakse astroloogiat ja kosmosetehnikat. Kosmose füüsiliseks uurimiseseks viiakse läbi mehitatud kosmoselende ja saadetakse välja robotitega juhitavaid kosmoselaevu. Kuigi astronoomia kui kosmoseobjektide uurimine annab usaldusväärset teavet maailmaruumi ajaloo kohta, oli suurte vedelkütusel töötavate reaktiivmootorite areng 20. sajandi esimesel poolel see, mis tegi füüsilise kosmoseuurimise tegelikult võimalikuks. Tavalisteks kosmoseuurimise aluspõhimõteteks on teadusliku uurimustöö edendamine, erinevate rahvaste ühendamine, inimsoo edasise kestvuse tagamine ja sõjalis- strateegiliste eeliste loomine teiste riikide ees. Kosmoseuurimist on palju ka kritiseeritud, tavaliselt rahalistel- ja turvakaalutlustel. Kosmoseuurimine on sageli olnud kasutusel kui geopoliitiliste rivaalide võitlusvahend, nagu näiteks Külmas sõjas. Kosmoseuurimise v...
Kes olid, mida tegid? ● J. Stalin – NSVL riigi- ja parteijuht, omas ainuvõimu NSVL-is ● L.Beria – NSVL-i juht, normaliseeris suhteid Lääneriikide ja Jugoslaaviaga ● N.Hruštšov – NSVL-i juht, lõpetas massilise vägivalla ja arendas majandust ● L.Brežnev – NSVL-i juht, toimus stagnatsioon ● A.Sahharov – vene üüsik ja ühiskonnategelane, dissident, osales vesinikpommi väljatöötamises ● A.Solženitsõn – üks tuntumaid vene kirjanikke ja dissidente, pälvis Nobeli kirjanduspreemia ● J.Andropov – NSVl-i poliitik ja NSVL-i Riikliku Julgeoleku Komitee pikaaegne juht ● K.Tšernenko – NSVL-i parteitegelane ja NLKP peasekretär ● M.Gorbatšov – NSVL-i juht, algatas perestroika, esimene president ● A.Jakovlev – glasnosti eestvedaja ● B.Jeltsin – NSVL poliitik, Venemaa esimene president ● L.Walesa – Poola ametiühingutegelane, poliitik ja inimiõiguste aktivist ja kaitsja ● Havel – sametrevolutsiooni juhtfiguur, ...
KÜLMA SÕJA KRIISID Osalevad Kriis Probleem Tulemus riigid Berliini blokaad NSVL, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. (1948-1949) Saksamaa, Saksamaa lõhenes lõplikult. USA Korea sõda NSVL, USA, Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea (1950-1953) Hiina Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist Rahvademokraatlik Vabariik; ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt ...
Majandusliit ÜRO Loodi 1945a (Eesti liitus 1991) Liikmeid 192 Eesmärgiks rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine. WTO-maailma kaubandusorganisatsioon Loodi 1994a. GATT-s t ( tolli-ja kaubandusettevõttest, eesti liitus 1999a.) Liikmeid 153 Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. NATO -Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Loodi 1949a ( Eesti liitus 2004 ) Liikmeid 26 Sõjalis ja poliitiline organisatsioon NAFTA Loodi 1994 Liikmeid 3 (USA , Kanada , Mehhiko) Eesmärk kaotada ajajooksul kõik kaubandus barjäärid ASEAN- Kagu- Aasia maade assotsiatsioon Loodi 1967a Liikmed- Bruneid, Indoneesia, Laos, Kambodza, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Tai, Singapur. Eesmärk liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö. MERCOSUR- Lõuna ühisturg Loodi 1991a
USA USA PÄRAST SÕDA • USA OLI SÕJA VÕITJA • TUGEVAIM RIIK (MAJANDUS,POLIITIKA) • VÄLISPOLIITIKA OLI ISOLATSIONISM- LOOBUTUD • (PUTIN MAAILMA MÕJUKAM MEES, VENEMAA TAHAB SAADA USA ASEMELE) • DEMOBILISEERIMINE • REKONVERSIOON-MINNAKSE RAHUAJA TÖÖSTUSELE POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LE...
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12.märts 1934 sõjaväelise r...
KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE I Külma sõja mõiste: · Külm sõda (1946-1991)- NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes: vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades,kusjuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdivad teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. · Termin võeti kasutusele 1947.a. · Vastandiks on "kuum sõda"-otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. · Külm sõda polnud pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajuti...
Potsdami konverents-16.juuli-2.aug 1945-US,NSVL,SBR määrasid saksa korraldamise, roimaris kohtu alla ja Jaapanile ultimaatum Külm Sõda-pärast II MS-poliitiline sõda Ida ja Lääne vahel. Trumani doktriin/Berliini blokaad Trumani doktriin-12.märts 1947-USA välispoliitika, sõjaline, majandusabi Kreekale ja Türgile, et need ei satuks NSVL müjusfääri. Ajend: NSVL vägede koondumine Bulgaariasse Marshalli plaan-1947-abiprogramm laastunud euroopale, kommunismi ennetamiseks. Kestis 4 aastat, anti maj. tehn. abi 13 miljardi USD väärtuses. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prants, Rootsi, SLV, SBR, Sveits, Taani, Türgi. Tagas USA toodangule laialdase ekspordituru. Berliini blokaad-juuni 1948-mai 1949-NSVL sulges Lääne-Berliini-Läänetsooni maismaateed, ühendus jäi õhu kaudu. Kujunes SaksaLV läänes, DV idas. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu-1949-1991-sots. riikide org, korraldas majandu...
*Churchill: Suurbritannia peaminister *Mannerheim: Soome sõjavägede juht, juhtis soomet talvesõjas venelaste vastu. 3. mõisted * Talvesõda: sõda Soome ja Venemaa vahel 1939nov-1940märts. Soome hakkas NSV liidule vastu ja säilitas iseseisvuse, kuigi kaotas Karjala, Viiberi linna. *Jätkusõda: Soome ja NSVL vaheline sõda 1941 mai 1944 sügis. *Atlandi Harta: 1941 augustis kohtusid Atlandi ookeanil. *Holokaust: juutide hävitamine saksamaa poolt. *Kolmikpakt: sõjalis poliitiline liit Saksamaa ja Jaapani vahel, Itaalia 1940 4. Nimeta saksamaa liitlased: Soome, Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, kuni 1941a. juunini nsv-l 5.Saksamaa vastase koalitsiooni riigid? Inglismaa, usa, alates 1941 nsvl, hiina , kanada jne. 6.Maailmasõja puhkemise 5 põhjust. a) Verssa'i rahuleping ebaõiglane b) rahvaste liit ei täitnud oma ül, ta ei suutnud ohjeldada. c) euroopa riikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes nt: müncheni kokkulepe. d) majanduslikud probleemid
Kontrolltöö kordamine 11.11.1918 Compiegne Vaherahu (Saksamaa Prantsusmaa vahel ) jaan-juun 1919 Pariisi rahukonverents ( kaotajad ei tulnud sinna ) avamispäev 18 jaanuar, valitud sest 48 aastat tagasi välja kuulutatud Saksa keisririik, koostati Versaille leping Saksamaa kahjuks. 24.10.1929 Majandus kriis : põhjus- ületootmine, vale majandamine. 1930 a. Majandusolukorra teravnemise põhjused: 1. Saksamaa tahtis oma kaotust tasa teha 2. Itaalia ja Jaapan ei olnud rahul oma asumaade suurusega 3. Rahvasteliit ei toiminud 4. Uued riigipiirid tekitasid pingeid Majanduskriisi põhjused: 1. Palju laene 2. Ületootmine 3. Maailma majanduse kohanematus Kriisist väljumise kaks teed: 1. Reform e. Ümberkorraldus, koostati mitme aastane tegevus kava. 2. Karmikäeline valitseja e. Diktatuur riik sekkus tootmisesse ja pankade tegevusse. Suur kolmik- Prantsusm...
Külm sõda Ül2 Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada. Lisaks olid suureks mõjutajaks Marshalli plaani käivitamine USA poolt ning Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. Ül3 Kahepooluselise maailma kujunemine, tuumasõjaoht, võidurelvastumine, uute sõjalis- poliitiliste liitude teke (NATO), ,,raudse eesriide" kujunemine ja erinevad kriisid ning lokaalsed sõjad (Berliini kriisid ja Vietnami sõda) Ül4 a. ABC relvad- massihävitusrelvad, mis olid atomic, biological, chemical. b. kolmas maailm majanduslikult vaesed ja sisepoliitilistes raskustes riigid, keda üritati külma sõja ajal ära kasutada. c. sotsialistliku orientatsiooniga riigid- riigid, mis apelleerivad sotsialistlike riikide toetusele, valitseb kommunistlik partei. ...
Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3. Muutused maailma poliitilisel kaardil peale I ...
PTK külm sõda ja raudne eesriie. Külm sõda kauakestev pingeseisund riikide (nsvl ja tema liitlased ühelt poolt, teiselt poolt USA ja Lääne-Euroopa maade)vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. Külma sõja vormid/milles võis väljenduda külm sõda: *luuretegevus *võidurelvastumine *ideoloogiline võitlus ja propaganda *doktriinid *konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel Sotsialismileer kujunes pärast II MS-i lõppu kui NSVL kehtestas oma mõjuvõimu Ida- Euroopa maades. Kommunistid tulid võimule: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Jugoslaavias ja Albaanias. Veidi hiljem langes Moskva kontrolli alla Saksa Dem Vabariik ehk Ida-Saksamaa, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. 1959-Kuuba Esialgu nim kõiki neid riiki rahvademokraatia maadeks ja alates 50-ndatest sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus riigid, kes olid Moskvale ustavad liitlased. Sinna võeti need riigid,kes...
Miks Eesti Vabariik ei suutnud oma iseseisvust kaitsta? Eesti Vabadussõjas verehinnaga kätte võidetud iseseisvus kestis kõigest 22 aastat ehk siis 1918-1940 a.Sinna perioodi kuulusid majanduskriis,Pätsi riigipööre ja 1 maailmasõja kaotajate (Venemaa ja Saksamaa) naasmine Maailma suurriikide sekka,millega suurenesid ka nende poliitilised ja majanduslikud ambitsioonid.Nõukogude Liit unistas oma riigipiire taastada tsaari Venemaa aegsetesse kaugustesse,milles Eestil oli oma koht.Kuid miks juhtus nii, et Soome ,kes sarnaselt ka Eestile omas sarnast minevikku Venemaaga ja oli sarnases olukorras, suutis kaitsta iseseisvust,Eesti see eest kaotas iseseisvuse 50-ks aastaks. Iseseisvuse kaitsmise peamisteks eeldusteks on sõjaline võimekus või mõjukatesse sõjalis-poliitilistesse ühendustesse kuulumine.Eestis valitses 1934. a. märtsist diktatuur ja majanduslikult oli1930. aastate teine pool Eesti majandus...
Rahvarevolutsioonilise Sõjanõukogu esimees 1954-59. a oli Hiina RV ja Riikliku kaitsekomitee esimees. Ta kuulutas 1958 välja nn kolme punase lipu (patrei uue peajoone, suure hüppe ja rahava kommuunide) kursi, mis laostas maa majandust ning teravdas Hiina sise- ja välispol. olukorda.1959 loobus Hiina RV kohalt ja keskendus riigi sisepoliitilise olu korra lahendamisele. Aastal 1966 alustas nn proletaarset kultuurirevolutsiooni. Revolutsiooni tulemuseks sai Mao isikuvõimu ja sõjalis bürokraatlik diktatuur. Ideoloogilised ümberkorraldused Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust. Selle mõju oli suurim nn proletaarse kulruurirevolutsinooi ajal Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult
Ajalugu Kt küsimused : õp lk 8-19 , tv lk 3-8 1.Pariisi rahukonverents .Millised riigid otsustasid ? Toimus :1919 jaanuar -1920 jaanuar.Otsustasid Prantsusmaa, Usa, Inglismaa,Itaalia.Kaotajatesse suhtuti üleolevalt. 2.Nimeta Versaille rahulepingu tigimused mis määrati Saksamaa suhtes,näited . Saksamaa pidi loobuma paljudest piiri aladest , kaotas 1/8 oma aladest,Reini tsooni demilitariseerumine, ei tohtinud olla suuri sõjalaevu,allveelaevu,lahingulennukeid,tanke ega raskeid kahureid.Oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa-ja 15 000 mereväelast.Saksamaa pidi maksma reparatsioone. 3.Kuidas Saksamaa rikkus Versaille rahulepingut ? Esita näiteid. 1)Üldine sõjaväekohustus 2)Merepakt Inglismaaga , tänu millele suurendati sõjalaevade arvu. 3)Saksa väed sisenesid Reini piirkonda. 4)Tootis massirelvu 4.Kuidas muutus jõudude vahekord pärast esimest maailmasõda ? Kasvas USA mõju euroopas, tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa .Venemaas...
Talvesõda Nõukogude Liidu jaoks oleks võim Baltimaade ja Soome üle tähendanud ligikaudset naasmist Venemaa sõjalis-strateegilise seisundi juurde 1914. aastal. Nõukogude Liidul oli Soome kaudu võimalik rünnata Saksamaale elutähtsat malmi eksporti Põhja-Rootsist ja valitseda Läänemerd. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri endale. Selleks, et seda saavutada alustati 12. oktoobril 1939. aastal läbirääkimisi, kus Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20...25 kilomeetrit läände. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast Soome valitsus lükkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkasid Nõukogude Liidu eriteenistused ja luureorganid sõja provotseerimiseks ja rahva arvamuse kujundamiseks välja töötama ja täide viima vastavaid provokatiivseid ...
Millal? Kes? Miks? Mis toimus? Kuidas lõppes? Korea 25. juuni 1950 kuni 27. USA, Hiina ja NSVL. NSVL hõivas Põhja- Korea sõda Rahulepingut pole juulini 1953. aastal. Korea ja USA Lõuna- tänini alla kirjutatud Korea. Kumbki kuid lõunas loodi üksteist ei tunnistanud Korea Vabariik ja ja tahtsid teist poolt põhjas Korea endale. Rahvademokraatlik ...
1918 november lõppes esimene maailmasõda. Antandi riigid võitsid keskriike. 1930 aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord pingeliseks. 1918 aasta algul esitas usa president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. 11 nov 1918 sülmisid sõdivad pooled Compiegnei vaherahu. Pariisi rahukonverentsi istungeid peeti Versaille lossis. Kaotajaks tunnistati saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest alades ning tasuma sõjas tekitatud kahju, keelati omada tugevat armeed, et saksamaa täidaks rahutingimusi hõivasid liitlased 15 aastaks reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Antandi suurriigid ei arvestanud uute riigipiiride tegemisel teiste rahvuste soovidega, vaid tahtsid eelkõige oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta. Seepärast ei paiknenudgi uued piirid nii, et tulevikus oleks välis...
Albert Kivikas "Nimed Marmortahvlil" Jürgen Ulla Tegelased Peategelane Henn Ahas Hennu isa Ants Ahas Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane ja patsifist Käsper Patsifist Kohlapuu Vapper Mugur Julge Konsap Enesekindel Tääker Filosoof Martinson Peategelasest Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidades silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama asus ta võitlema Vaba Eesti eest. Henn Ahas oli vaiksema poolne poiss, kes kaldus asjade üle tihti peale mõtisklema. Tema pere vireles vaesuses ning ta oli harjunud vähesega hakkama saama. Haridust sai poiss omandada ainult tema enda teenitud rahale andis kooli kõrvaltunde või tegeles ehitustöödega. I...
Ajalugu Külma sõja mõiste, põhjused, osapooled, algus, avaldumisvormid sealhulgas omal valikul üks külma sõja kriis. Külm sõda 2. maailmasõja järgne aastakümneid (~45 a) kestnud pingeseisund kahe leeri vahel, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi ning ähvardas üle kasvada tegelikuks sõjaks (eriti 1962 Kuuba kriisi ajal). Põhjused peapõhjuseks NSVL-i välispoliitika eesmärgiga laiendada oma mõjuvõimu ja levitada kommunismi, et teostada maailmarevolutsiooni. Põhjuseks oli ka demokraatliku maailma püüd kaitsta oma positsioone kommunismi laienemise vastu. Osapooled Põhja-Ameeerika, Lääne-Euroopa, Jaapan, Austraalia <==> Ida-Euroopa, Hiina RV, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Kuuba. Avaldumisvormid 1) võidurelvastumine: see puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust, sõjalis- poliitilised liidud ÜRO 1949, VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955. 2) USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3) üritati laiendada mõjuvõim...
Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Bütsantsi riik tekkis 395. aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Bütsantsi nime päris Ida-Rooma iidselt kreeka linnalt Bütsantsilt, mille Constantinus Suur oli 330. aastal muutnud Rooma keisririigi pealinnaks ja nimetanud selle Konstantinoopoliks. Riik hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Riigikeeleks sai 7. sajandist kreeka keel. Kogu maal levis monofüsiitide õpetus, mis väidab, et Kristusel on vaid üks - jumalik loomus. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid varakeskajal keisri reaalset võimu siiski riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed. Riigijuhtimise hõlbustamiseks võeti Bütsantsis suurel määral eeskujuks Rooma-aegne kulukas bür...
Ajaloo kontrolltöö sotsialismist Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine Oktoobripöördega 1917 deklaleerib Nõukogude Venemaa end esimese sotsialistliku riigina Kujunes välja peale II maailmasõda, täpsemalt 50ndatel, NSVL kehtestab mõjuvõimu tema mõjusfääris olevates Ida-Euroopa riikides Kuidas tulid võimule kommunistid? II maailmasõja lõpus läksid tähtsamad ministrikohad kommunistide kätte, NSVL abil muudeti riik sotsialistlikuks, riigid olid NSVL mõjusfääris Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis – Saksa DV Kodusõja tulemusena – Vietnam, Hiina RV, Korea Revolutsioon – Kuuba, NSVL rajamine Idablokile iseloomulikud jooned Võim riigis oli koondatud kommunistliku partei kätte, see ei pruukinud seda nime. Sotsialistlikes riikides võis olla võimul ka muu partei, kuid neil puudus võim ja olid allutatud kommunistidele. Kommunistidele oli allutatud kogu elu riigis. Kontrolliti ri...
pealetungi 5. Berliini blokaad- (1948-1949)osalevad riigid NSVL, Saksamaa, USA. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühinetsoon. Tulemuseks oli et kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes ja tekkis 2 saksamaad. 6. Hiina kodusõda- Osapooled olid rahvuslik urahvapartei ja Hiina kommunistlik Partei. Toimus (1927-1936) Tulemuseks oli kõmmunistude võit. sõja tegevus lõppes aga rahulepingut ei sõlmitud 7. NATO- Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon, loodi 1949. Sõjalis poliitiine liit, mille eesmärgiks oli NL-i sõjalise ekspansiooni pealetung. VLO- Varssavi lepingu organisatsioon (1955), suunatud NATO vastu, selle moodustasid NL ja idariigid VMN- Vastastikune majandusabi Nõukogu (1949) eesmärgiks NL-i ja idariikide majanduslik koostöö. 8. ÜRO- ühendatud rahvaste organisatsioon, loodi 26 juuni 1945 San Franciscos, loodi ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamiseks erinevatel elualadel 9. Külmasõja valdkonnad: 1. Võidurelvastumine
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR By: Greetel Kala DEMOKRAATIA TUNNUSED · Kodanikkonna osalemine poliitikas · Võimude lahusus · Seaduse ülimlikkus · Inimõiguste austamine · Rahvas teostab võimu konsensuse, referendumite või rahva poolt valitus esindajate läbi · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed · Kõigil on võrdne ligipääs võimule · Inimesed on kaitstud põhiseadusega · Kohut mõistavad selleks loodud organid DEMOKRAATIA LIIGID · Otsene demokraatia · Kaudne demokraatia · Osalusdemokraatia · Tööstusdemokraatia · Korporatiivne demokraatia · Liberaalne demokraatia · Sotsiaaldemokraatia · Esindusdemokraatia DEMOKRAATIA LIIGITAMINE · Kes saab valida · Kes saab kanditeerida · Milline on valimiste viis · Milline on riigi juhtimise struktuur · Mida loetakse riigi pädevuses olevaks · Kes osalevad millistes hääletustes ATEENA DEMOKRAATIA · otsedemokraatia eksperimen...
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (maailmaorganisatsioon) Asutatud 1945 Peakorter New Yorkis ja Viinis Peasekretär Ban Ki-Moon 192 riiki Eesti liitus 1991 Eesmärgid: · Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine · Riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine · Rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel · Inimõiguste järgimise edendamine maailmas Struktuur 6 põhiorganit + eriagentuurid, fondid, programmid 1) Peaassamblee ehk üldkogu Koguneb kord aastas (septembri keskpaik-detsembri keskpaik) New Yorgis. Valitakse peasekretäri 5 aastaks (tavaliselt äärealadelt, Kolmandast Maailmast). Valitakse 10 mittealalist liiget. Otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2) Julgeolekunõukogu Rahu ja julgeoleku tagamise organ. 5 alalist liiget , kellel on vetoõigus: Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Suurbritannia 10 mittealalist liiget, kes on va...
Kahe sõja vahel Rahvusvahelised suhted 1920. 1. Rahulolematus sõja tulemustega : 2. Saksamaa ja Venemaa lähenemine : Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping Rapallo leping : 1922, taastati riikide vahelised diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest ning lepiti kokku kaubandus ning majandussuhete arendamises enamsoodustuste põhimõttel, lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Saksamaa tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaad( Eesti esimene Tartu Rrahuga.) 3. Äärmusliikumiste mõju : Komintern- 4. Patsifism –sõdu eitav maailmavaade Rahvasteliit- 1920-1946, Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Rainer Uukkivi Kommunistlikud riigid. Teine Maailm. Referaat Tallinn 2011 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. Sotsialismileeri kujunemine.................................................................3 2. Poliitiline süsteem.............................................................................4 3. Majandus..............................................................................................................4 4. Varssavi Lepingu Organisatsioon.........................................................5 KOKKUVÕTE................................................................................... ...... ..5 KASUTATUD KIRJANDUS....
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
Jawaharlal Nehru 1889 1964 Helen Kapp, 12.b Nehru olulisus esimene India peaminister üks India rahvusliku vabastusliikumise juhte üks India Rahvuskongressi radikaalse tiiva liidreid Jawaharlal Nehru nooruspõlv Nehru sündis Allahabadis 1889.a isa Motilal Nehru oli India Rahvuskongressi ühe suurema partei juhte juristidiplom Cambridge'i ülikoolist 23.a tagasi Indiasse, asus tööle Allahabadis oma isa advokaadibüroos, Rahvuskongressi aktivist Teekond välisministriks saamiseni aktiivne osalus kampaanias mitte teha koostööd koloniaalvõimudega ning Inglise kaupu boikoteerida 10 aastat vanglates 1929.aastal valiti 40aastane Jawaharlal Nehru India Rahvuskongressi esimeheks 1936. aastal kinnitas, et tema arvates on India jaoks üksainus lahendus - sotsialism. Mahatma Gandhi ja Jawaharlal Nehru 1947.a juulis sai Jawaharlal Nehrust (58a) esimene iseseisva India valitsus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
