Kestis 1945 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid (SDV, Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam, Kuuba)), kriisid ja sõjad, raudne eesriie (lõhe kahe maailma vahel), uued sõjalis-poliitilised liidud. Arengumaad on endised kolooniad, mis on saavutanud iseseisvuse. Kolmanda maailma (umbes 100 riiki) moodustasid peamiselt arengumaad, kes ei tahtnud liituda ei esimese- ega teise maailmaga, kuigi mõlemad soovisid uusi liitlasi. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) on 1949. aastal moodustatud lääneriikide sõjalis-poliitline liit. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) on 1955. aastal moodustatud kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline liit
Afganistaani sõda (79-89)-NSVL vägede väljaviimine, kodusõja jätkumine Berliini blokaad (48-49)-Lääne-Berliini maismaa- juurdepääsuteede tõkestamine Berliini kriis (55-61)-Inimeste lahkumine Ida-Berliinist Berliinimüüri püstitamine (61)-Saksamaa eraldamise tuntuima sümboli ehitamine Brüsseli pakt ehk Lääneliit (48)-Sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline rühmitus Hallsteni doktriin (55)-SLV(Saksamaa Liitvabariik) ei tunnusta SDV'i(Saksamaa Demokraatlik Vabariik) Kommunistlik riigipööre Prahas(48)-Demokraatlik valitsus kõrvaldati, riigi juhtimine kommunistidele Korea sõda (50-53)-NSVL ja Hiin RV ning USA konflikt endistel Jaapani aladel Kuuba Kriis (62)-USA ja NSVL konflikt Kariibi mere piirkonnas Marshalli plaan (48-52)-Majanduslik abiprogramm kommunismi ennetamiseks Külm sõda (47)-"Ärgem petkem end-me oleme
kuulutades seal välja Hiina Rahvavabariigi. Guomindangi vägede riismed põgenesid USA mereväe kaitse alla Taiwani saarele, kus jäi püsima Hiina Vabariik. KOREA SÕDA Poolsaare põhjapoolne osa kuulus NSV Liidule ja lõunapoolne osa USA-le. Sõda puhkes 1950 Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. Põhja-Korea sai suurt tuge NSV Liidult. Varssavi Lepingu Organisastsiooni loomine- NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendava sõjalis-poliitiline (VLO) rajamine 1955 toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja NATO-sse astumisele. SUESSI KRIIS Suessi kriisi üheks tulemuseks oli USA mõju kasv Lähis-Idas- Eisenhoweri doktiini rakendamine alates 1957, millega lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis-ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku organisatsiooni riik. BERLIINI KRIIS (1953-1961) Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa
4) Berliini blokaad- 1948-49- Lääne-Saksamaal teostatud rahareformi laiendamise tõttu Lääne-Berliinile, sulgesid Nõukogude väed kõik sissepääsud Lääne-Berliini, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Blokaadiga avaldas NSV Liit survet, et takistada USAl, Suurbritannial ja Prantsusmaal läänepoolse Saksamaa ühendamist. Blokaad lõpet. 1949. Seda peetakse külma sõja üheks algussündmuseks. 5) NATO- 1949. a loodud sõjalis-poliitiline organisatsioon NSV Liidu vastu, mille põhimõte oli kui ühte NATO liiget rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. 6) VLO- 1955. a NSV Liidu poolt loodud sõjalis-poliitiline organisatsioon NATO vastu, kuhu riigid ei saanud liituda vabatahtlikult, vaid neid sunniti. 7) VMN- 1949. a asutatud organisatsioon, mis korraldas sotsialistlike riikide majanduslikku ja teadus-tehnilist koostööd. 2. Millised on järgmiste külma sõja aegsete kriiside tulemused:
Kriisid ja sõjad: 1) Berliini blokaad (Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Heil enn) 2) Korea sõda 3) Berliini kriis 4) Ungari ülestõus (peale Ungari okupeerimist Kremli juhtkonna poolt lahkusid sajadtuhanded inimesed kodumaalt.) 5) Afganistani sõda (NSVL viis oma väed sinna on ikka maun) 6) Vietnami sõda 7) Kuuba ehk Kariibi kriis (Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, maailm oli kolmanda maailmasõja äärel) Taheti üksteisest üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameeria maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jne. Võisteldi, kes suudab toota suuremaid ja tugevamaid relvu jne. 2. Kus asusid külma sõja aegsed kriisikolded (Berliini blokaad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda)
Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga Mailis Linde 12D 2014 NATO ● Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ● 04. aprill 1949 ● Sõjalis-poliitiline riikide ühendus ● Liikmesriikide julgeoleku tagamine ● Ühe liikmesriigi vastast rünnakut võetakse kui kallaletungi tervele ühendusele Euroopa Liit ● Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus ● 1951. aastal Söe- ja Terasühendus ● Maastrichti leping 1992. aastal Eeldused ühinemiseks ● Demokraatia ja turumajandus ● Kommunistlikust minevikust lahtiütlemine ● Majanduskasv
Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine. 1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a. sõlminid Brüsseli pakti ehk Lääneliidu, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline blokk), Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island ning USA ja Kanada 1955 loodi Moskva juhtimisel sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi Lepingu Organisatsioon VLO
perioodil. Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid,allveelaevu. Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine. 1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a. sõlminid Brüsseli pakti ehk Lääneliidu, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline blokk), Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island ning USA ja Kanada. 1955. loodi Moskva juhtimisel sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi Lepingu Organisatsioon VLO
NATO asutamine Sisukord · Lühiülevaade NATO-st · NATO asutamine · NATO kui organisatsioon · Piltid · Kasutatud kirjandus Lühiülevaade NATO-st · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO on sõjalis-poliitiline riikide ühendus, kuhu kuulub 28 riiki. Allianss tagab oma liikmesriikide julgeoleku kollektiivkaitse kaudu. Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal. NATO asutamine · 1949. aastal allkirjastasid 12 riiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, USA ja Suurbritannia Põhja-Atlandi ehk Washingtoni lepingu, asutades sellega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO kui organisatsioon
Eesti vabariigi välispoliitika 1920-1940 1)EV tunnustamine Tunnustus jaguned:de facto riigi olemasolu tunnustatakse mitteametlikult temaga igapäevaselt suheldes.de jure juriidilise riigi olemasolu tunnustus. Esimene riik mis tunnustas Ev-d oli nõukogude Venemaa.Tartu rahu leping sõlmiti 02.02.1920.a Jaanuar 1921-Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Jaapan tunnustasid Eesti Vabariiki. 1921-EV võeti rahvasteliidu liikmeks. 2)EV eesmärk oli sõlmida sõjalis-poliitiline liit NSVL vastu. Soome Ei tahtnud end siduda Balti riikidega Leedu Ei saanud Poolaga Läbi Vilno(Vilnius) pärast Läti Piiri probleemid Eestiga Poola Väga head suhted EV-ga 3)Orientatsiooni probleemid 1920.aastatel Ev oli orienteeritud Suurbritanniale. Suurbritannia oli EV toetas Suurbritanniat rahvusvahelises poliitikas. 1935.a Inglis-Saksa mereväe kokkulepe - Saksamaa sai õiguse ehitada endale sõjalaevastiku.
sotsialistidega tülli ja ta heideti nende parteist välja. Sai sõjas haavata. 1922 kuulutati Itaalia peaministriks. 1943a kukutati ja arreteeriti Itaalia kuninga käsul. 1945 lasti maha. Tema ja armukese laipa näidati Milano rahva ees. Hitler(1889-1945): Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921a-st Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht. 1933a-st riigikantsler. Karismaatiline kõnemees, 1 väljapaistvamaid riigijuhte maailma ajaloos. Aitas luua sõjalis- tööstusliku kompleksi, võimaldas Saksamaal väljuda I MS-le järgnenud majanduskriisist. Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tal kontrolli all suurem osa Euroopast. Kui sõda peaaegu kaotatud, tegi enesetapu. Tundis end sõjaväes kui kodus. Oli taimetoitlane, ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Kartis kõrgust. keeledI MS 28.07.1914-11.12.1918, Pariisi Rahukonverents 18.01.1919- 21.01.1920, Majanduskriis 24.10.1929 tänu börsikrahhile kuni 1939.
Mis on NATO ? NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO loodi kui sõjalis-poliitiline liit, ent nüüd on tema tegevuse eesmärgid kujunenud märksa laiemaks. NATO rahastab muu hulgas kultuuripärandi kaitse programme ja mitmesuguseid teadusuuringuid. Viimastel aastatel on NATO tegevuses tähtsaks muutunud kriiside ohjamine ja rahuvalve väljaspool oma liikmesmaade territooriumi. Näiteks on NATO jõud osalenud konfliktide reguleerimises Kosovos ja Bosnia-Hertsegoviinas, samuti Iraagis ning Afganistaanis. Kuigi NATO on sõjaline organisatsioon, ei ole tal oma
Erihuvid: majanduslikud; välispoliitilised ;rahvuslikud; religioossed või sisepoliitilised Rahvusvaheline julgeolek 20.sajandil · Multipolaarses süsteemis eksisteeris suurvõimude paljusus-koalitsoonid · ,,Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Clausewitz · Külmsõda Rahvusvaheline julgeolek 20.sajandil Rahvasteliit(1919)järeltulija ÜRO (1946) Kollektiivne kaitse NATO VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon)- Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis- poliitiline organisatsioon 20. Sajandil Uue maailmasõja ärahoidmine põhines tuumarelvaheidutusel- Kuuba kriis 1962, relvastuskontroll 1967 Unipolaarsus-USA >> tänapäeval unipolaarseks tõusmas Hiina, mujal kriisid Tänapäeva julgeolek: julgeolekukoostöö, rahuoperatsioonid, terrorismivastane liikumine jne ühisel eesmärgil. Organisatsioonid:NATO,ÜRO,EL,ESDP,OSCE Mõisted: rahuvalve, rahuoperatsioonid ,tahtekoalitsioonid (nt Iraak, Ameerika loodud tahtekoalitsioon)
· Saksamaa lahkub Rahvateliidust · Jaapan lahkub Rahvateliidust 1934 · Nõukogude Liit võetakse Rahvateliitu · Riigipööre Eestis Pätsi ja Laidoneri poolt, Eestis "Vaikiv olek" 1935 · Wehrmachti moodustamine · Saksa- Inglise mereväekokkulepe · Itaalia tungib Etioopiasse ja lahkub Rahvasteliidust 1936 · Saksa väed sisenevad Reini tsooni · Saksa- Itaalia sõjalis- poliitiline liit · Saksa- Jaapani antikomiterni pakt · Hispaania kodusõja algus · Berliini olümpiamängud (Kristjan Palusalu, 2 kulda maadluses) 1938 · Austria Ansluss · Müncheni konverents 1939 · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja
aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks põnevamaks ja väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse. "Nad ei tohi teada," ütles ta 1930 oma poliitiliste vastaste kohta, "kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen"
Stalin 1924-1953,Hrustsov 1953-1964,Bresnev 64-82,Andropov 82-84,Tsernenko 84-85.Salin- range reziim Türann,salapolitsei.rasketööstus,sõjalien võimsus.elanikkond halvenes.Beria- siseminister,parandas suhteid Lääneriikidega,leevendas vägivallapol,vangilaagritest vabastati.ta hukati.Hrustsov,sula- ühiskonnaelu libera Tühistati piirangud eluvaldkondades,lubas paremat tuleviku kommunismis,maisipõllud,tagandati pensionile Breznev,stagnatsioon-suurenes tagurlik pol,karmistati ühiskondlik kontroll,suurenes mähajäämus läänemaa Süstem vajas ärmuslike reforme. Käsumajandus-jäik ja bürokraatlik juhtimine-rasketööstus,elanike varustu Vilets,majandus pidurdus,varimajandus-osteti rohkem,defitsiit-puudujääk.Ndissidentlus ja represionid-dissid Teisitimõtlemine-ees haritlased,levitasid artikleid.KGBkaristus-tölt vallandamine,sundravi,piinamine.kaart Eesti,läti,leedu,valgev,ukraina,maldoovia,gruusia,armeenia,aserbaidzaan,turkmeeni,uspeki,tadsiki, kasahhi...
Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn praeguse Pika Hermanni torni eellane. 14. sajandi vältel laiendati linnust. Esimesena rajati kastelli põhjaküljele väike eeshoov, aastail 1341-1342 aga suur läänepoolne eeshoov. Üldjoontes juhindusid kõik hilisemad täiendused ja ümberehitused selleaegsest põhiplaanist. Ordu liikmete sõjalis-kloostriline eluviis nõudis peahoone ümberehitamist konvendihooneks. Selline kindlustus kujutab endast alati nelinurkset võimsate müüridega hoonet ruumidega sisekülgedel ja keskel asetseva siseõuega. Läänetiivas asusid konvendihoone tähtsamad ruumid - dormitoorium (magamistuba) ja refektoorium (söögisaal). Põhjatiivas asusid foogti elamisruumid ja köök. Teisel korrusel asus kabel. Ida- ja lõunatiiba kasutati peamiselt ladudena. Enne Teist maailmasõda asus linnuses garnison
ÜHISKONNAKORRALDUSTE LEKTORAAT Anastassia Anohhina NT-2 Keeleklubi Referaat Juhendaja lektor Enda Trubok NARVA 2016 SISSEJUHATUS Narva kindlustamine sai alguse XIII saj. 70. aastatel, kui jõe järsule kaldale püstitati taanlaste poolt Narva linnus. XIV saj. keskel läks linnus üle Saksa ordu kätte ja ehitati ümber tollasele arhitektuurile tüüpiliseks "konvendimajaks". Oma lõpliku kuju sai linnus XV saj. algul sõjalis-arhitektuurilise võistluse käigus Ivangorodi kindlusega. Linnust iseloomustab võimas torn (kõrgus üle 50 m), mis on saanud nimeks Pikk Hermann. XIV saj. lõpus ehitati valmis vahitornidega kindlustatud linnamüürid. XV - XV saj. Narva kaitseehitised moderniseeritakse seoses tulirelvade kasutuselevõtmisega, keskaegsed tornid ehitatakse ümber suurtükitornideks - rondeelideks. Eriti aktiivselt täiustasid linnuse kaitsevõimet rootslased XVII sajandil. Sajandi esimesel poolel ehitati
Hitlerit süüdistatakse Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi euroopale umbes 50 miljoni inimese surma. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Selle tagajärjel kaotas elu miljoneid inimesi ja miljoneid küüditati. Niinimetatud Kolmanda Riigi diktaatorina laskis ta kõik opositsiooniparteid keelustada ning saata oma poliitilised oponendid koonduslaagrisse või tappa. Hitler aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Adolf Hitler oli karismaatiline kõnemees, kes suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse. Samas väitsid mitmed temaga isiklikult kohtunud inimesed, et eraviisiliselt ei olnud ta nõnda muljetavaldav. Kui sõda oli peaaegu kaotatud, sooritas Hitler Berliinis Führerbunker'is enesetapu.
Adolf Hitleri mõju alla varem oli olukord olnud vastupidine: Hitler oli järgija ja Mussolini liider. Et oma populaarsust tõsta, hakkas Mussolini rohkem välispoliitikaga tegelema ja impeeriumit taaslooma. 1935. aasta sügisel korraldas ta sissetungi Etioopiasse, kus saavutati kerge võit. See ettevõtmine fasistide populaarsust mõnevõrra tõstis, samas aga süvenes Itaalia sõltuvus Saksamaast. 1936. aasta oktoobris kirjutati alla Berliini- Rooma teljele tegemist oli kahe riigi sõjalis-poliitilise liiduga. 1940. aasta juunis kuulutas Mussolini sõja Suurbritanniale ja Prantsusmaale, kuigi sõjaliselt ei olnud sellel sammul mingi tähtsust. Sama aasta oktoobris püüdis ta vallutada Jugoslaaviat, Kreekat ja Põhja-Aafrikat, mis aga ei õnnestunud. 1943. aastal tungisid Inglise ja Ameerika väed Itaaliasse ning Mussolini kukutati. Tookord õnnestus tal põgeneda sakslaste kontrolli all olevale alale, kuid 1945. aasta
välja robotitega juhitavaid kosmoselaevu. Kuigi astronoomia kui kosmoseobjektide uurimine annab usaldusväärset teavet maailmaruumi ajaloo kohta, oli suurte vedelkütusel töötavate reaktiivmootorite areng 20. sajandi esimesel poolel see, mis tegi füüsilise kosmoseuurimise tegelikult võimalikuks. Tavalisteks kosmoseuurimise aluspõhimõteteks on teadusliku uurimustöö edendamine, erinevate rahvaste ühendamine, inimsoo edasise kestvuse tagamine ja sõjalis- strateegiliste eeliste loomine teiste riikide ees. Kosmoseuurimist on palju ka kritiseeritud, tavaliselt rahalistel- ja turvakaalutlustel. Kosmoseuurimine on sageli olnud kasutusel kui geopoliitiliste rivaalide võitlusvahend, nagu näiteks Külmas sõjas. Kosmoseuurimise varasematel aegadel oli motiveerivaks ajendiks nn kosmosevõidujooks (ingl. k. ,,Space Race") Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Esimene ümber maa tiirlev inimese poolt valmistatud objekt oli
● N.Karotamm – eesti poliitik ● J.Käbin – ENSV riigitegelane, EKP juht ja ENSV Ülemnõukogu Prestiidiumi esimees ● K.Vaino – ENSV poliitik ja parteitegelane, EKP eelviimane I sektretär Selgita mõisted: ● Sotsialismileer – leer, rühmitus, kuhu kuulusid sotsialistlikud riigid ● Sotsialistlik sõprusühendus – NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad ● VMN – sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon ● VLO – sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit ● Sulaaeg – ühiskonna liberaliseerumine ● Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades ● Dissidentlus - teisitimõtlemine ● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26. märtsi alanud operatsioon, kus küüditati 2,5% eestlastest ● Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine ● Augustiputš – Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse
(1959-1973) Prantsusmaa, presidendile loa viia väed Vietnami. Tõukeks ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Suurbritannia saiTonkingi lahe intsident. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Kuuba ehk NSVL, Kuuba, Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, Kariibi kriis USA Sotsialistlik revolutsioon. Kommunismimeelsus ja kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. USA vastasus; maailm oli kolmanda maailmasõja Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. äärel; .
Majandusliit ÜRO Loodi 1945a (Eesti liitus 1991) Liikmeid 192 Eesmärgiks rahu, julgeoleku ja inimõiguste tagamine. WTO-maailma kaubandusorganisatsioon Loodi 1994a. GATT-s t ( tolli-ja kaubandusettevõttest, eesti liitus 1999a.) Liikmeid 153 Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. NATO -Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Loodi 1949a ( Eesti liitus 2004 ) Liikmeid 26 Sõjalis ja poliitiline organisatsioon NAFTA Loodi 1994 Liikmeid 3 (USA , Kanada , Mehhiko) Eesmärk kaotada ajajooksul kõik kaubandus barjäärid ASEAN- Kagu- Aasia maade assotsiatsioon Loodi 1967a Liikmed- Bruneid, Indoneesia, Laos, Kambodza, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Tai, Singapur. Eesmärk liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö. MERCOSUR- Lõuna ühisturg Loodi 1991a
USA USA PÄRAST SÕDA • USA OLI SÕJA VÕITJA • TUGEVAIM RIIK (MAJANDUS,POLIITIKA) • VÄLISPOLIITIKA OLI ISOLATSIONISM- LOOBUTUD • (PUTIN MAAILMA MÕJUKAM MEES, VENEMAA TAHAB SAADA USA ASEMELE) • DEMOBILISEERIMINE • REKONVERSIOON-MINNAKSE RAHUAJA TÖÖSTUSELE POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LE...
Saksamaa- saksamaas nähti ainsat riiki, kes oleks suuteline osutama vastupanu punaarmeele, see tõttu tihenesid eetsi ja saksamaa suhted. Kuid seee ei suurendanud eesti julgeolekut, pigemvastupidi, 1939 aastal sõlmitud eesti saksa mittekallaletungilepingut käsitleti kui eetsi astumist saksamaa poolele. Balti liit- 1920. Aastate algu poolel otsautati moodustada balti liit. Balti liit tähendas 5 balti riigi-soome, eesti, läti, leedu, poola- tihedat sõjalis-poliitilist koostööd, mõeldud venemaa tagsi löömiseks. Paraku ebaõnnestusid balti liidu loomise katsed täielikult, põhjuseks olid omavahelised vastuolud poole-leedu konflikt ning soome-tahtis läheneda skandinaavia riikidele, venemaa terav vatsuseis selle liidu loomisele. Ainuk tegelik samm oli Balti liidu loomisele oli 1923 aastal sõlmitud Eesti-Läti kaitseliidu leping. Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem
mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid - Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne.). · Vt. Üldajalugu XII klassile. Lk 60-64. Lähiajalugu. Lk 138-140. IV Sõjalised liidud: NATO asutamine (1949 aprillis): · NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) - riikidevaheline sõjalis-poliitiline liit, mille eesmärgiks oli ühiste jõududega NLi sõjalise ekspansiooni peatamine. · Asutajateks 12 riiki - Benelux`i riigid (Belgia, Holland, Luxenburg), Suurbritannia ja Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Liidriks USA, kuna oli sõjaliselt ja majanduslikult tugevaim. · Hiljem liitusid (Saksamaa LV, Kreeka, Türgi, Hispaania).
Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehh, Ungari, Vietnam, osalseid Jugosl. Laos, Angola, Etioopia, Jeemen, Mosambiik, Nicuaragua, Iraak, Mehhiko, Soome NATO-aprill 1949- Vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. Asutajad: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Suurbritannia, Taani, Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tsehhi, Ungari, Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia. VLO-1955-1991-Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Asutajad: Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari. Euroopa Ühendus-1951-Rahu tagamiseks, Söe-ja terasetootmise allutamine ühele organisatsioonile. 27 riiki:Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004),
*Churchill: Suurbritannia peaminister *Mannerheim: Soome sõjavägede juht, juhtis soomet talvesõjas venelaste vastu. 3. mõisted * Talvesõda: sõda Soome ja Venemaa vahel 1939nov-1940märts. Soome hakkas NSV liidule vastu ja säilitas iseseisvuse, kuigi kaotas Karjala, Viiberi linna. *Jätkusõda: Soome ja NSVL vaheline sõda 1941 mai 1944 sügis. *Atlandi Harta: 1941 augustis kohtusid Atlandi ookeanil. *Holokaust: juutide hävitamine saksamaa poolt. *Kolmikpakt: sõjalis poliitiline liit Saksamaa ja Jaapani vahel, Itaalia 1940 4. Nimeta saksamaa liitlased: Soome, Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, kuni 1941a. juunini nsv-l 5.Saksamaa vastase koalitsiooni riigid? Inglismaa, usa, alates 1941 nsvl, hiina , kanada jne. 6.Maailmasõja puhkemise 5 põhjust. a) Verssa'i rahuleping ebaõiglane b) rahvaste liit ei täitnud oma ül, ta ei suutnud ohjeldada. c) euroopa riikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes nt: müncheni kokkulepe.
Börsikrahh 1929 a. Itaalias valitsesid 1930 aastal Fasistid eesotsas Mussoliniga. Saksamaal võimul 1933 a. Natsionaalsotsialistlik Töölispartei ( natsid ), Adolf Hitleri juhtimisel. Majanduskriisi lõpp 1933 a., sest siis hakkas majandus taastuma majanduskriisist. Saksamaa lahkumine Rahvasteliidust toimus 1933 a. , sest nad ei saanud seda mida soovisid, teiste suurriikidega võrdsed õigused. 1935 a. Itaalia väed tungisid Etioopiasse. Berliini- Rooma telg on Berliinis 1936 a. Sõjalis- poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni vastane pakt on Jaapani ja Saksamaa vahel sõlmitud leping kommunistliku organisatsiooni vastu. ( 1936 a. ) Rosevelti reformid: 1. Kontroll panga ületootmine ( alles jäid suured pangad) 2. Reguleeritud põllumajandus 3. Uued töökohad ja abitöökohad 4. Hoolitsemini abivajajate eest 5. Töötute abiraha ja pension Itaalia lahkus Rahvasteliidust, sest Etioopiat ei loetud nende asumaaks.
Külm sõda Ül2 Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada. Lisaks olid suureks mõjutajaks Marshalli plaani käivitamine USA poolt ning Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. Ül3 Kahepooluselise maailma kujunemine, tuumasõjaoht, võidurelvastumine, uute sõjalis- poliitiliste liitude teke (NATO), ,,raudse eesriide" kujunemine ja erinevad kriisid ning lokaalsed sõjad (Berliini kriisid ja Vietnami sõda) Ül4 a. ABC relvad- massihävitusrelvad, mis olid atomic, biological, chemical. b. kolmas maailm majanduslikult vaesed ja sisepoliitilistes raskustes riigid, keda üritati külma sõja ajal ära kasutada. c. sotsialistliku orientatsiooniga riigid- riigid, mis apelleerivad sotsialistlike riikide toetusele, valitseb kommunistlik partei
Rahvasteliit- Pariisi Rahukonverentsil loodud rahvusvaheline ühendus ( ülemaailmne organisatsioon), mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majanduslik kultuuriline koostöö. Agressor- sõja algataja Reparatsioon- sõjakulude maksmine kaotaja riigil võitjatele. Komitermi vastane pakt- Saksamaa ja Jaapani kommunismi vastane leping Nõukogude liidu vastu Berliini- Rooma telg- 1936 a sügisel sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. Adolf Hitler- Saksamaa peaminister(kantsler) Benito Mussolini- Itaalia peaminister 28 juuli 1914- 11 nov. 1918- I maailmasõda mis lopes Compignei vaherahuga. 1936-1939- Hispaania kodusõda Winston Churchill- Lääne- Euroopa poliitik kes võitles aktiivselt Natsi-Saksamaa vastu, tuntud ka kirjanikuna, 1953 sai Nobeli kirjanduspreemia, tunnustatakse ka maalikuntsnikuna.
USA. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, siis teised astuvad tema kaitseks välja. Eesti liitus 2004 Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi Sks ja Prantsusmaa poolt. 1952. Majandusorganistatsioon, EL-i eelkäija. Sinna kuulusid veel ka It, belgia luksemburg ja Hollan VMN- Loodi vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevale koostööle. Majandus- ja teadustehniline koostöö. VLO Varssavi lepingu organisatsioon, loodi vastukaaluks NATO-le, sõjalis-poliitiline organisatsioon. VMN ja VLO olid Nõukogude liidu riikidest. Külma sõja alguseks peetakse tavaliselt Berliini blokaadiga seotud sündmusi. Berliini blokaad 25. Juuni 1948-12. Mai 1949, selle aja jooksul blokeerisid nõukogde väed Berliinile juurdepääsu, et takistada USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tegevust Saksamaa ühendamisel. Lääneriigid vastasid sellele nn Berliini õhusilla loomisega. Blokaad lõppes
poliitilised ja majanduslikud ambitsioonid.Nõukogude Liit unistas oma riigipiire taastada tsaari Venemaa aegsetesse kaugustesse,milles Eestil oli oma koht.Kuid miks juhtus nii, et Soome ,kes sarnaselt ka Eestile omas sarnast minevikku Venemaaga ja oli sarnases olukorras, suutis kaitsta iseseisvust,Eesti see eest kaotas iseseisvuse 50-ks aastaks. Iseseisvuse kaitsmise peamisteks eeldusteks on sõjaline võimekus või mõjukatesse sõjalis-poliitilistesse ühendustesse kuulumine.Eestis valitses 1934. a. märtsist diktatuur ja majanduslikult oli1930. aastate teine pool Eesti majandusele edukas.Need ei olnud siiski taganud Eestile sõjalist ja tehnilist suutlikust, mida oli suutnud saavutada Soome,kes oli 1920-datel aastatel valmis ehitanud Mannerheimi kaitseliini.Kuna Eestil polnud kumbagi neist,kuna Balti liidu loomine ebaõnnestumine välistas kohaliku sõjalisejõu tekkimise,sellepärast oligi Eesti väga raskes olukorras
Rahvarevolutsioonilise Sõjanõukogu esimees 1954-59. a oli Hiina RV ja Riikliku kaitsekomitee esimees. Ta kuulutas 1958 välja nn kolme punase lipu (patrei uue peajoone, suure hüppe ja rahava kommuunide) kursi, mis laostas maa majandust ning teravdas Hiina sise- ja välispol. olukorda.1959 loobus Hiina RV kohalt ja keskendus riigi sisepoliitilise olu korra lahendamisele. Aastal 1966 alustas nn proletaarset kultuurirevolutsiooni. Revolutsiooni tulemuseks sai Mao isikuvõimu ja sõjalis bürokraatlik diktatuur. Ideoloogilised ümberkorraldused Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust. Selle mõju oli suurim nn proletaarse kulruurirevolutsinooi ajal Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult
Reparatsioonid kahjude täielik hüvitamine sõja võitjatele Versaille' rahuleping- sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis.Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud hertsog Franz Ferdinandi atentaadist Komiterni-vastane pakt- loodi 1936a. nov. Saksamaa ja Jaapani vaheline kokkulepe , mis nägi ette võitlust komiterni vastu. Berliini-Rooma telg- on 25. oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. 1920.aasta- Türgi valitsus sõlmi Antandi riikidega vaherahu. 28.juuli 1914-11.nov.1918- Esimene maailmasõda 1936-1939- Hispaania kodusõda A.Hitler-juhtis Natsionaalsotsialistliku Töölisparteid , oli hiljem ka Saksamaa diktaaror J.Stalin-oli NSVL diktaator. B.Mussoliini-juhtis fasistlikku Itaaliat diktaatorina. W.Churchill-oli Inglismaa peaminister F.Franco-oli Hispaania diktaator
Talvesõda Nõukogude Liidu jaoks oleks võim Baltimaade ja Soome üle tähendanud ligikaudset naasmist Venemaa sõjalis-strateegilise seisundi juurde 1914. aastal. Nõukogude Liidul oli Soome kaudu võimalik rünnata Saksamaale elutähtsat malmi eksporti Põhja-Rootsist ja valitseda Läänemerd. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri endale. Selleks, et seda saavutada alustati 12. oktoobril 1939. aastal läbirääkimisi, kus Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20
mai 1949. aastal. NSVL. kolmes tsoonis läbi Saksamaa lõpliku viidud rahareform. lõhenemise. Kuuba 1962. aastal NSVL, Kuuba, USA Rahvusvaheline Läänes Kuuba kriis ja NSV lubas oma väed sõjalis-poliitiline kriis NSVL Kariibi kriis Kuubalt ära viia juhul, ja sotsialistlik kui USA lepib selle revolutsioon. kommunismimeelsuse Kommunismimeelsus ga. Kokkulepe
nad jaapanist sõltuba mandzukuo riigi. 1933 aasta algul tuli saksamaal võimula natsionaalsotsialistlik töölispartei Adolf hitleri juhtimisel. 1933 aastal astus saksamaa rahvasteliidust välja, kuna inglismaa, prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu saksamaa piiramatule relvastumisele 1935 aastal toimus saarimaal rahvahääletus ja saksamaa sai selle tagasi rahvasteliidu käest 1936 aasta sügisel sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit, mida nimetati Berliini-Rooma teljeks. 1937 ühines itaalia ning hiljem ungari, hispaania ja hulk teisi riike Kominterni-vastase paktiga. 1936 aasta suvel puhkes sõjaväelaste mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco. Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale.
asi maailmas tema jaoks. Ta oli täielik patsifist. Vaid suurima vastikustundega sõja vastu läks ta võitlema. Ahas saab sõjas raskelt haavata, kuid jääb ellu. Tema parimateks sõpradeks oli Käämer ja Käsper. Tegevus Teos kajastab Kommertskooli õpilaste tegevust Eesti Vabadussõjas kus noored poisid tahtsid anda panuse Vaba Eesti loomisele. Romaan keskendub Eestis 1918. aasata lõpuks välja kujunenud sõjalis-poliitilisele olukorrale ja annab edasi Tartu noorte meeleolusid. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tunnetele ja siseheitlustele. Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri sotsialistid või rahvuslased? Punaarmeed pooldavad Käämer, Ahase vend ning tema vanemad, ent iseseisva Eesti poolt on Käsper, Tääker, Mugur, Martinson, Miljan, Konsap ja Kohlapuu. Peategelane Henn on see, kes on kahe leeri vahel alguses
ajal). Põhjused peapõhjuseks NSVL-i välispoliitika eesmärgiga laiendada oma mõjuvõimu ja levitada kommunismi, et teostada maailmarevolutsiooni. Põhjuseks oli ka demokraatliku maailma püüd kaitsta oma positsioone kommunismi laienemise vastu. Osapooled Põhja-Ameeerika, Lääne-Euroopa, Jaapan, Austraalia <==> Ida-Euroopa, Hiina RV, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Kuuba. Avaldumisvormid 1) võidurelvastumine: see puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust, sõjalis- poliitilised liidud ÜRO 1949, VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955. 2) USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3) üritati laiendada mõjuvõimu riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega kommunistlikku idablokki. Kuuba kriis okt 1962 USA vs NSVL. USA luurelennukid avastasid Kuubale paigaldatud Nõukogude Liidu lõhkepeadega keskmaaraketid, mis võinud väljatulistamise korral hävitada suurema osa USA-st
linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed. Riigijuhtimise hõlbustamiseks võeti Bütsantsis suurel määral eeskujuks Rooma-aegne kulukas bürokraatiaaparaat. 9. sajandi lõpust pärinev nn. teeinistusastmete tabel loetles kokku 18 tiitlit ning 60 tsiviil- ja sõjaväelist ametit. Oma arengu esimesse arengujärku jõudis riik keiser Justinianus I valitsemisajal, kes valitses 527-565. Ta arendas väöja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3osalise "Tsiviilseaduste kogu". Välispoliitikas võeti tema eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. Võidukates sõdades läänes vallutati Itaalai, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosaja Vahemere saared. Kogu riigis moodustati provintside asmele uued piirkonnad - teemad, mille eesotsas olid kõrgema sõjalise- ja tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Nad käsutasid umbes 4000-
kommunismi mõjuvõimu laienemine Sotsialistlik sõprusühendus – riigid, mida Moskva kasutas eristamiseks oma liitlasi teistest kommunistlikest riikidest, sinna kuulusid riigid, kes kuulusid VMN-sse ja VLO-sse Sotsiaalne orientatsioon – Moskva meelse poliitika levitamine, kontroll mitmetes nõrkades Aasia ja Aafrika arengumaades, sinna kuulusid vaesed arengumaad, nad deklaleerisid sotsialismi ehitamist ja tegid seda NSVL abiga, mis oli sõjalis- majanduslik Raudne eesriie – Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta poliitlist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega nagu vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jne, ka nn eraldusjoon demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjusfääri kuuluva Ida-Euroopa vahel
pealetungi 5. Berliini blokaad- (1948-1949)osalevad riigid NSVL, Saksamaa, USA. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühinetsoon. Tulemuseks oli et kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes ja tekkis 2 saksamaad. 6. Hiina kodusõda- Osapooled olid rahvuslik urahvapartei ja Hiina kommunistlik Partei. Toimus (1927-1936) Tulemuseks oli kõmmunistude võit. sõja tegevus lõppes aga rahulepingut ei sõlmitud 7. NATO- Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon, loodi 1949. Sõjalis poliitiine liit, mille eesmärgiks oli NL-i sõjalise ekspansiooni pealetung. VLO- Varssavi lepingu organisatsioon (1955), suunatud NATO vastu, selle moodustasid NL ja idariigid VMN- Vastastikune majandusabi Nõukogu (1949) eesmärgiks NL-i ja idariikide majanduslik koostöö. 8. ÜRO- ühendatud rahvaste organisatsioon, loodi 26 juuni 1945 San Franciscos, loodi ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamiseks erinevatel elualadel 9. Külmasõja valdkonnad: 1. Võidurelvastumine
· Jossif Vissarionovits Stalin (Nõukogude Liit) · Benito Mussolini (Itaalia) · Augusto Jose Ramon Pinochet Ugarte (Tsiili) · Adolf Hitler (Saksamaa) · Kim Jong II (Korea) · Mao Zedong (Hiina) · Than Shwe (Myanmar) ADOLF HITLER · Elanud 1889 1945 · Üks teise maailmasõja algatajatest · Lasi tappa juute, moslemeid, homoseksuaalseid inimesi ja puuetega inimesi · Enda vastased inimesed lasi ta tappa või saata koonduslaagritesse · Lõi sõjalis-tööstusliku kompleksi · Kui Hitler ja tema järgijad hakkasid kodusõda kaotama tegi Hitler Berliinis enesetapu JOSSIF STALIN · Elanud 1878 1953 · Nõukogude Liidu diktaator · Nime Stalin kasutas esimeste korda 1913. aastal · Õppinud Gori kirikukoolis · Lasi surmata ühe oma suurima konkurendi Lev Trovski · Algatas industraliseerimise ja kollektiviseerimise · Isikukultus tema järgi nimetati laevu, asutusi kui ka linnu
Peamine õigusorgan. Asub Hollandis Haagis. Peassamblee valib 15 kohtunikku. + räägitakse, midagi pole juhtunud, nt sõdu - kulutatakse palju raha 6) Sekretariaat ÜRO tegevuse igapäevane korraldamine, mida juhib peasekretär. ÜRO info levitamine. Osutab tõlketeenust. Eriagentuurid: Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), ILO, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Maailmapanga gruppi kuulub UNESCO Fondid, programmid: UNICEF NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (regionaalne sõjalis-poliitiline organisatsioon) Asutatud 1949 Peasekretär Anders Fogh Rasmussen esindab, aga ei otsusta 28 riiki Eesti liitus 2004 Eesmärgid: · Kriiside ohjamine · Rahuvalve väljaspool liikmesriikide territooriumi · Rahastab teadusuuringuid ja kultuuripärandi kaitse programme Tsiviilstruktuur 1) Põhja-Atlandi Nõukogu kõrgeim võimuorgan Otsustamine käib konsensuse alusel ning lähtuvad ÜRO Nõukogu resolutsioonidest. Liikmesriik saadab kord nädalas suursaadiku
4. ülemaailmne majanduskriis- kasvas äärmusliikumiste mõju( kommunistid, natsid). 5. uued sõjalised liidud- 1936 Kominterni vastane pakt, 1936- Berliini Rooma telg ja muud kahe ja kolmepoolsed lepingud. Sõjakollete kujunemine: Jaapan ründas Hiinat ja vallutas Mandzuuria, NSVL ja Jaapani konflikt Mongoolias, Itaalia vallutas Etioopia ja Albaania, Hispaania kodusõda 1936- 1939, teise maailmasõja peaproov! Sõjalised liidud : Berliin – Rooma telg- 25.oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Kolmikpakt - Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 27. septembril 1940 sõlmitud leping, mis sätestas nendevahelise koostöö tingimused ja teineteise mõjusfääride vastastikuse tunnustamise. Hiljem liitusid sellega veel mitmed Saksamaa liitlas- ja marionettriigid. Hispaania kodusõda - algas 17.–18. VII 1936 Hispaania Maroko ja mitme Hispaania linna garnisonide mässuga Rahvarinde valitsuse vastu.
teaduslik-tehnilist koostööd. VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega, sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. 4. Varssavi Lepingu Organisatsioon Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Leping, mis oli kirjutatud Nikita Hrustsovi poolt, kirjutati alla 31. märtsil 1955 Poolas. Asutajamaade hulka kuulus ka Albaania, kes aga peatas organisatsiooni toetamise 1962 ning lahkus lõplikult 1968 aastal. Allianss lõpetas ametlikult tegevuse 1991 aasta juulis, koos NSV Liidu ja teiste Ida-Euroopa reziimide lagunemisega
org/wiki/File:Truman_signing_North_Atlantic_Treaty.jpg VASTASTIKUSE MAJANDUSABI NÕUKOGU VMN loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949. Eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Moskva kontroll liikmesriikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate II poolel. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon rajati 1955. aastal. NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSV Liit on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Warsaw_Pact_Logo.svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE
1947-1964 praktiliselt kõik India alad koguti ühtse iseseisva riigi haldusse, mis kuulutati 1950. aastal demokraatlikuks vabariigiks India Vabariigi konstitutsioon keelas rahvus-, usutunnistus- ja kastipõhise diskrimineerimise majanduses planeerimise ja turumajanduse printsiibid riikliku sektori tugevdamine Peaminister Nehru ja välismaailm Nehrul väga suur autoriteet üks sõjalis-poliitilistesse blokkidesse mitteühinemise poliitika autoreid Hiina Rahvavabariigi tunnustamine (1962-1964 konflikt Hiinaga Tiibeti pärast) majandusliku ja tehnilise abi lepped USAga NSVLiidult abi, kuid mitte Moskva Nehru ja Jackie liitlane Kennedy, USA esimene leedi Jawaharlal Nehru pärand suri Delhis südamerabandusse 1964.a 75aastasena tütar Indira Gandhi ja tütrepoeg Rajiv Gandhi olid samuti India peaministrid
annaabi.ee 
