T 2.Nimeta Kreeka 3 tuntumat skulptorit ja nende teosed!/6/ Myron-kettaheitja Pylokleitos-odakndja Pheidas-athena ja zeus 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kükloopilised müürid-mükeene linna müüri kivid on nii suured, et ladujateks peetakse hiiglasi- kükloope, selle pärast nimetatakse kükloopilisteks müürideks 2) Atlant-lage hoidev, kandev meeskuju 3) Krüselefantiintehnika-puukuju riiete osa kaeti kuldplekiga, palja kehapinna osa elevandiluu õhukeste plaatitega 4) Kuppelhaud-reljeef hauad etruskidel 5) Trumfikaar-võidukaar 6) Foorum-väljakukompleks 4.Nimeta!/10/ 1) Ateena akropolise suurim tempel.-parthenon 2) Kreeka mandril asunud üks seistsmest maailmaimest ja selle asukoht./2/Zeusi kuju olümpias 3) Louvre´i muuseumis eksponeeritav kuulus ja kaunimaks peetav hellesnistliku perioodi naisekuju.-milose veenus
Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Ühtki pole säilinud. Krüselefantiintehnika südamik oli puust, ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud)
Võib oletada , et mehe ideaaliks oli hästi arenenud , treenitud keha , naise ilu seostus riietuse , ehete ja soenguga . Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid figuure . Kujud ei ole enam seotud tausta või mingi "kivitükiga" . Nad seisavad jalgadel , mis on teineteisest lahutatud . Klassikaline ajajärk Kreeklased pidasid ise eriti väärtuslikuks tehnikat , milles puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga , katmata kehaosad aga elevandiluuga. Kuju silmad valmistati värvilistest kivikestest. Üks selline kuju loodi 5 saj. e.m.a. 12 m kõrgune tarkusejumalanna asus Ateena Akropoli peatemplis Parthenonis. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muudatus figuuride kujutamises. Kujude näod on rahulikud ja tõsised . Nad toetuvad keharaskusega ühele jalale , teine jalg on vabalt kõrval . Sellise asendi nimi on . Nii paistab figuur loomulik.
osa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. Zeusi tempel SKULPTUUR Peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Skulptuurikunsti moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud ning vabafiguurid ja portreebüstid. Krüselefantiintehnika- segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti elevandiluust plaatidega (jäljendas keha) ning riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. ARHAILINE PERIOOD Alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kujudes on tajutav egiptuse kunsti mõju. Kourosèd kehastavad kreeka ühiskonnas ideaalset sõjakangelast ja sportlast. Selline keha oli ka jumalatel. Mehe ideaalikehastas alasti atleet, naise ilu seostus riietuse, ehete ja soenguga. Kouros Kore KLASSIKALINE PERIOOD Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukaid liigutusi. Kujude näod on tõsised ja rahulikud.
nii on ka vanakreeka skulptuurikunstist säilinud vähe täiesti terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Enamikku kuulsamatest kreeka kujudest tunneme hilisemate, peamiselt roomlaste jaoks valmistatud koopiate põhjal. Kreeklased pidasid kõige väärtuslikumaks nn. krüselefantiintehnikas skulptuure kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga, silmad valmistati aga värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5. sajandil e.Kr. Athena kuju Parthenoni templis ning Zeusi kuju Olümpias. Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Egiptuse kunsti mõju on tajutav noormehed on laiaõlgsed, sirgelt seisvad, rusikas käed kõrval ning vasak jalg asetatud veidi ettepoole.
proportsioonid. Nt. Tema töö “Odakandja”. Kuju loomulikumaks kujutamiseks kasutati nn. Kontraposti: keha toetus ühele jalale, teisele ainult nõjatus, figuur liikuvam. Skulptuur klassikalisel ajastul Kujudele osati anda kõige erinevaid poose. Nt. Myroni “Kettaheitja”, asend on väga liikuv Krüselefatiintehnikas skulptuurid – puust südamik, paljast keha jäljendavad osad kaeti elevandiluust plaatidega, riided ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kividest. Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. Reljeefid Tehti kõrgreljeefe. Dooria stiilis templitel metoopidel, joonia stiilis friisidel. Kujud ka templi katuse viiludel, sagely ümarskulptuurid, ühest küljest (altpoolt) vaadeldavad. Parimad teosed Athena Parthenoni templil, autor Pheidias. 4.Saj klassikaline skulptuur Rõhutati rohkem inimlikkust. Aktina kujutati ka naisi.
nii on ka vanakreeka skulptuurikunstist säilinud vähe täiesti terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Enamikku kuulsamatest kreeka kujudest tunneme hilisemate, peamiselt roomlaste jaoks valmistatud koopiate põhjal. Kreeklased pidasid kõige väärtuslikumaks nn. krüselefantiintehnikas skulptuure – kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga, silmad valmistati aga värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5. sajandil e.Kr. Athena kuju Parthenoni templis ning Zeusi kuju Olümpias. Vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Egiptuse kunsti mõju on tajutav – noormehed on laiaõlgsed, sirgelt seisvad, rusikas käed kõrval ning vasak jalg asetatud veidi ettepoole.
Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe. Materjalid – marmor (tükid küljest murdunud), pronks (sulatati hiljem ümber). Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi (sageli moonutatud, marmor vajas suuremat toetuspinda kui pronks). Krüselefatiintehnikas skulptuurid (teatakse ainult kirjelduse põhjal) – puust südamik, paljast keha jäljendavad osad kaeti elevandiluust plaatidega, riided ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kividest Athena kuju Parthenoni templis; Zeusi kuju Olümpias (autor Pheidias) Skulptuur jaguneb - ehitistega seotud reljeefid ja skulptuurid Arhailine skulptuur Egiptuse mõjutustega – jäik kehahoiak, üks jalg teisest eespool, käed kõrval, pilk suunatud ettepoole, kehavormid üldistatud, anatoomia kohmakas. Näol nn. arhailine naeratus. Põhilised kujud: - Alasti noormehed – kourosed (leitud üle saja)
skulptuuri. Kujurite peaaegu ainsaks aineks oli inimene ja et inimlikkus ja inimene olid siis kõigi asjade mõõdupuuks, on loomulik, et just skulptuuris leidsid vanade kreeklaste kunstilised vaated köige täiuslikuma väljenduse. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks krüselefantiintehnikat. Selle puhul kaeti puust südamikul need kohad, mis pidid kujutama riietust, õhukese kuldplekiga. Katmata kehaosi imiteeriti elevandiluuga. Kuju silmad valmistati värvilistest kividest. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehitistega seotud reljeefid ja kujud. Teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Esimesed kreeklaste skulptuurid, mida tunneme, on hilisematega võrreldes algelised ja kohmakad. Arhailine ajajärk Aega 7. sajandist kuni 5. sajandini nimetatakse arhailiseks ajajärguks.
Dooria - Appolloni tempel, Hera tempel, Poseidoni tempel, Zeusi tempel Olümpias Joonia Artemise tempel Efesoses, Athena Nike tempel Korintose Olümpienioni tempel Ateenas 2. Kreeka skulptuur. Marmor ja pronks. Väga vähe säilinud tervikteoseid. Enamikke teoseid tunneme koopiate pealt. Kõige väärtuslikumaks pidasid kreeklased KRÜSELEFANTIINTEHNIKAT sega- tehnika; kujul oli puust südamik, paljast keha jäljendas elevandiluuplaadikesed, riietust ja relvi kuldplekiga, kuju silmad olid värvilistest kividest. (Athena ja Zeusi kuju). Kreeka skluptuuri moodustavad ehitisega seotud reljeefid ja kujud, vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailine aeg - kuoros mees, kore naine. Neis on tajutav Egiptuse kunsti mõju; keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised; kreeklaste anatoomia oli kohmakas. Ideaaliks oli sportlik,lihases keha, kuoroseid kujutati alasti, koresid riietatuna. Mehe ideaaliks oli atleet,naistel riietus,ehted ja soengud
korintose sammas on kõige külluslikum, dekoreeritum. Karüatiid maani rüüs seisva naise skulptuur, mis klassikalises arhitektuuris (talastikku kandes) asendab sammast Atlant täis- või poolfiguurne tugisammas, kannab ja kaunistab talastikke, rõdu vms Kontrapost tasakaal vastandasendeis olevate inimese kehaosade, nt tugi- ja nõjajala, vahel Krüselefantiintehnikas figuurid puidust sisu, keha jäljendavad osad kaetud elevandiluuplaatidega, riided ja relvad jäljendati kuldplekiga. Kore vabaplastiline naise kuju. (Vana Kreeka arhailises skulptuuris kasutati ka karüatiididena). Kuros vabaplastiline alasti noormehe kuju Pinakoteek ruum kunstiteoste hoidmiseks. Stiilide segu tulemusena sündinud komposiitkapiteel (joonia voluut kapiteeli ülaosas ja korintose kapiteelile omased akantuselehed alaosas). Mausolose järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks Meander paelornament lainjaist või täisnurgi murtud joontest
1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. · tavaliselt alasti · vasak jalg ees
(poos, üldistusaste, naeratus).Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure, siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest.Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud KOUROS`ed ja maani riietes naisefiguurid KORE`d (kreeka keeles tütarlaps).Kujud värviti hiljem kirevate toonidega 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama KRÜSELEFANTIINTEHNIKAT- puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga, katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka KONTRAPOST (s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud), mis andis skulptuurile enneolematu tõetruuduse. 2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis
- komposiitkapiteel stiilide segu ideaalne näide e)üle 100m kõrgune tuletorn Pharose saarel Aleksandria ees (3.saj eKr) IV VANAKREEKA SKULPTUUR 1.Iseloomulikud jooned a)peamisteks materjalideks marmor ja pronks b)krüselefantiintehnika segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluus plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga ning silmad valmistati värvilisest kividest(nt Athena kuju Parthenoni templis, Zeusi kuju Olümpias) c)moodustus kolmest osast: ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud vabafiguurid portreebüstid 2.Arhailisel ajajärgul a) vabalt seisvad kujud (tajutava egiptuse kunsti mõjuga) alasti meesfiguurid kouros
Krepidoma maapinnas kahe-kolme astme võrra kõrgem alus, milles seisab tempel. Stülobaad krepidoma ülemine aste. Entaas paisutus tüves. Kannelüürid kitsad püstvaod Naos sammaste taga asuv, risttahukakujuline kivist seintega ruum Kassetid nelinurksed süvendid naose laes. Krüselefantiintehnika tehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandipuuluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Kaanon kehtiv mõõtmetenorm. Hüdria kolme käepidemega veenu. Amfora kahe sangaga nõu veinihoidmiseks Krateer lai nõu, milles segati vett ja veini. Etruski kunst · Etruki kultuur levis 8-3 saj eKr, praeguse Itaalia keskosas. · Etruskid olid osavad pronksi, kulla ja rauakasutajad. · Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist · Enamik haudu asub suute rühmadena , surnutelinnadena.
kaasa padja. orkestra - koor ja näitlejad esinesid ringikujulisel e. orkestral. kreeka teatrid olid nii hea akustikaga, et okestra keskel pillatu mündi kukkumist oli kuulda ka tagareas. tollaste teatrite akustika on saladuseks tänapäevani. heli levis seal ringikujuliselt. proskeenion - krüselefantiintehnika - segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Kuju silmad värvilised kivikesed. Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. peripteer - See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Välja arenes samuti inimese eramust, megaronist.
Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud ja maani riietes naisefiguurid. Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS
jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS
Myroni ,,Kettaheitja" 2) Sparta koolkond- Põhiliselt kujutati sportlasi ja sõjamehi. Plykleitos ,,Odakandja" 3) Hellenistlik aeg Skulptuur muutub rahutuks ja näidatakse väga palju tundeid. Vaasimaalid Teos: Laokoon, Niobe Skulptuuris harrastati ka krüselefantiintehnikat. Selle puhul kaeti kuju puust südamikul need kohad, mis pidid kujutama riietust, õhukese kuldplekiga. Katmata kehaosi imiteeriti elevandiluuga. (Athena kuju kunagises Ateena akropolis). Rooma Roomlased tõid arhitektuuri suured muutused, kuna võtsid kasutusele sideained ja leiutasid betooni. Nad ehitasid palju teid ja sildu. Valitsevaks muutusid uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõige kuulsamad olid nende amfiteatrid, mida tänu sideainetele sai ehitada sõltumatult loodusest. Tuntuim 4- korrusseline Colosseum
Dooria - Appolloni tempel, Hera tempel, Poseidoni tempel, Zeusi tempel Olümpias Joonia Artemise tempel Efesoses, Athena Nike tempel Korintose Olümpienioni tempel Ateenas 7. Kreeka skulptuur. Marmor ja pronks. Väga vähe säilinud tervikteoseid. Enamikke teoseid tunneme koopiate pealt. Kõige väärtuslikumaks pidasid kreeklased KRÜSELEFANTIINTEHNIKAT sega- tehnika; kujul oli puust südamik, paljast keha jäljendas elevandiluuplaadikesed, riietust ja relvi kuldplekiga, kuju silmad olid värvilistest kividest. (Athena ja Zeusi kuju). Kreeka skluptuuri moodustavad ehitisega seotud reljeefid ja kujud, vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailine aeg - kuoros mees, kore naine. Neis on tajutav Egiptuse kunsti mõju; keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised; kreeklaste anatoomia oli kohmakas. Ideaaliks oli sportlik,lihases keha, kuoroseid kujutati alasti, koresid riietatuna. Mehe ideaaliks oli atleet,naistel riietus,ehted ja soengud
Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. 9 Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS
Gemm ehe, vahend riiete kinnitamiseks, jagunesid kameedeks (nt Livia kamee) ja intaljadeks (keerulisem valmistada) Vana-Kreeka skulptuur arh ja kl ajastul Peamised materjalid: pronks ja marmor Pronksist vähem säilinud, sest need on ümber sulatatud, roomlaste koopiad Krüselefantiintehnika skulptuurid: · Segatehnika, kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kivikestest, nt Athena kuju partheonis ja Zeusi kuju Olümpias Ehitistega seotud reljeefid ja kujud ning vabafiguurid ja portreebüstid Arhailine ajastu Alasti meeskujud kourosed: · Laiaõlgsed, valveseisak, rusikas käed, vasak jalg sammu võrra eespool · Kujutasid ideaale sõjakangelastest ja sportlastest Riietatud naisfiguurid kore´d · Alati riietatud · Nägudel rõõmus ja elav pilk · Seostati riiete, ehete ja soenguga Klassikaline ajastu
* Enamik kreeka kuulsamaid skulptuure tunneme peamiselt hilisemalt roomlaste jaoks valmistatud koopiate põhjal, kuid koopiad ei anna usaldusväärselt edasi viimistlust. * Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks nn. KRÜSELEFANTIINTEHNIKAS skulptuure (neist teame ainult kirjelduste põhjal). See oli segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Silmad värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5.saj eKr 12 m kõrgune Athena kuju Parthenoni templis ja veel kõrgem zeusi kuju olümpias. * * Kreeka skulptuurikunsti moodustavad: * Ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud * Vabafiguurid ja portreebüstid (hilisemal ajal). (vabafiguuride areng on jälgitav alates 7.saj eKr. 3. *Arhailisel ajal (vanemal) loodud vabalt seisvad kujud kreekas alasti meesfiguurid
Perikles taastas Ateena akropoli. Pantheoni tempel dooria stiilis. Värav ühendas all-linna ja ülalinna. Pinnakoteek maaligalerii. 7.Kreeka skulptuur. Kreeka skulptruurist on vähe säilinud aga me teame seda läbi Rooma koopiate. Põhilised materjalid olid marmor ja pronks. Kreeklaste jaoks kõige väärtuslikumad krüselefantiintehnikas skulptuurid, mis on segatehnika, kust kujul oli puust südamik, mis kaeti elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Silmad tehti värvilistest kividest. Selles tehnikas Athena kuju ja Zeusi kuju. Kreeka skulptuurist moodustavad ühe osa templitega seotud reljeefid ja teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Varasemal ajal loodud vabalt seisvad kujud on kreekas alasti meesfiguurid kouros ja riietatud naisfiguurid kore. Kouroseid on leitud üle 100, tunda egiptuse mõjusid, neil on irve näos. Kore'd olid pidulikud ja rõõmsad, riides. Keha vormid on ülidstatud
annaabi.ee 
