Kujutav Geomeetria kodune graafiline töö 1. Variant nr 3 (0)

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ
Jekaterina  Sei
KELA  1 AÜ
NOORUKIEA  PSÜHHOLOOGILISED  ISEÄRASUSED OBJEKTISUHETE
TEOORIA VAATEPUNKTIST
Referaat
Juhendaja   lektor  Sergei Džalalov
NARVA 2014
SISUKORD
SISUKORD.......................................................................................................................2
SISSEJUHATUS...............................................................................................................3
1NOORUKIIGA................................................................................................................4
2VARANE  NOORUKIIGA ...............................................................................................5
2.1OBJEKTISUHTED..................................................................................................5
2.1.1Vanemad............................................................................................................5
2.1.2Sõbrad ja  iidolid .................................................................................................6
3KESKMINE NOORUKIIGA..........................................................................................7
3.1OBJEKTISUHTED..................................................................................................7
3.1.1Vanemad............................................................................................................7
3.1.2Töö leina puhul..................................................................................................8
3.1.3Arenemine heteroseksuaalsete objektivalikute suunas......................................8
4HILISNOORUKIIGA...................................................................................................10
4.1OBJEKTISUHTED................................................................................................10
4.1.1Lahendamata oidipaalkonfliktid täiskasvanutel..............................................10
5KOKKUVÕTTE............................................................................................................12
6KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................13
2
SISSEJUHATUS
Kuulates praegu vanemaid, kelle on lapse jõudnud noorukiea staadiumisse, neil on raske
oma   lastega   leida   ühistkeelt   ja   üldse   hakkama   saada.   Kui   ma    küsisin ,   et   kuidas   sa
kirjeldaksid   oma   lapse   noorteiga,   siis   enamus   ütles,   et   see   on   keeruline,   täis
arusaamatusi, masendust, sõnakuulmatuse ja oma mina näitamise aeg. Seepärast mul
tekkis huvi teada saada, miks  noorukid näitavad end sellisena vanematele.
Oma   referaadi   kirjutamise   käigus   ma   tahaks   välja   uurida,   mis   üldse   on   noorteiga.
Missuguseid objektisuhteid eelistavad noorukid ning miks just neid? Kui  nooruki  iga
jaguneb etappideks, siis kas igal etapil on samad eelistused objektisuhetel või mitte?
Kõikidele minu poolt püstitatud küsimustele ma püüan saada ka vastuseid referaadi
kirjutamise käigus.
3
1 NOORUKIIGA
Noorukiiga   on    arenguetapp ,   mille   eesmärk   on   lapse   järkjärguline   eraldumine
lapsepõlvest   ja   saamine   personaalseks   täiskasvanuks.   (Laste-   ja   noortepsühhiaatria
2006:44) Noorusiga oma eri etappidega algab umbes 12-13-aastaselt ning kestab umbes
21-23-aastaseks    saamiseni .   Noorusiga   algab   eelnoorusega   ning   lõpeb   noore
täiskasvanuna. (Brummer, Enckell 2007:55) Selle aja sisse mahub mitmeid etappe ja
arenguülesandeid.
Nooruseas    puberteedi    somaatilis- hormonaalsed    muutused   käivituvad   ja   nõuavad,   et
kogu isiksus neile reageeriks. Keha muutumine ja  seksuaalsuse  tugevdamine seavad
kahtluse alla senise, lapsepõlves ülesehitatud tasakaalu. Meele ja keha näitelavale  astub
seksuaalsus koos oma ahvatluste, lootuste, soovide, küsimuste ja hirmudega ning seda
sootuks teisel moel kui varem. (Brummer, Enckell 2007:55)
Noorukiiga   erineb   lapsepõlvest   selle   poolest,   et   noorukil   on   palju   täiskasvanuga
samastumise kaudu saadud teadmisi. Täiseast erineb noorukiiga selle poolest, et nooruk
on sotsiaalselt ebaküps ja tal puuduvad täiskasvanu kogemusmaailm.  Varase   lapseea
individuaaliseerumis- ja latentsiperiood on noorukil arengu  seisukohast  väga olulised.
Latentsieas   peaks   lapse   ego   (mina)   piisavalt   avarduma   ja   tugevnema,   et   algava
noorukiea   tungisurvet   oleks   võimalik   taluda.    Lapseiga    loob   noorukiea   lõppedes
täiskasvanu isiksus välja kujunenud. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:44)
4
2 VARANE NOORUKIIGA
Latentsiiga võib käsitleda kui mingil määral isoleeritud faasi, sest ei esine ühtki uut
armastusobjekti ega ühtki tungiobjekti, s.t seda rahuldust, millele spetsiifiline toiming
võiks   viia,   kui   soovid,   mida    tungid    tahavad   saavutada,   täituksid.   Mina-   areng   ja
stabiliseerumine on iseloomulik latentsile. Varajane latents kuulub tihedalt kokku kolme
järgmise   faasi:   kõrg-,    hilis -   ja   järelteismeeaga   neid   iseloomustava   järjest   tugevneva
vabanemisprotsessiga   ning   orienteerumisega   uutele   libiidsetele   objektidele.   (Mangs,
Martell  2000:309)
Faasi tunnuseks on, et liibidsed ja agressiivsed  impulsid  suurenevad ning laetakse uued
objektid   ja   nähtused.   See   ilmneb   suurenenud   aktiivsuses   ja   seda   kogetakse
intensiivsemate   soovide   ja   impulsside   näol   vanuses   12-14   aastat.   Ilmneb   ka
ärapöördumine eelteismeeas regressiivsest positsioonist. (Mangs, Martell 2000:310)
2.1 OBJEKTISUHTED
Nartsissislikud   objektivalikud,   sageli   lühiajalised.   Katsetamine   objektisuhetega,
taotledes naise resp. mehe rolli.
2.1.1 Vanemad
Varases noorukieas algavad ka kauakestvad katsed  vabaneda  endistest sõltuvussuhetest.
Vabanemisprotsess  on   keeruline   ja   toimib   mitmel,   nii   teadlikul,   eelteadlikul   kui   ka
mitteteadlikul   tasapinnal.   Tegelik    vabanemine    põhineb   infantiilsete
vanemarepresentatsioonide   revideerimisel   selle   kaudu,   et   neid   aktsepteeritakse
valikuliselt    sellena ,   nagu   nad   on,   ja   tõrjutakse   tagasi   hetkel   mitteaktsepteeritavate
seksuaalobjektidena.   Vabanemisprotsessis   toimub   intensiivne   libiidne   ja   agressiivne
struktuuride   hõivang.   Tagajärjeks   on,   et   primaar-   ja   sekundaarpotsessi   piir   muutub
ebamääraseks ja et primaarprotsessi avaldumine põhimõttel „tahan-ei taha“ võib võtta
drastilised vormid. Nooruk heitleb vihkamise ja armastuse vahel oma vanemate vastu
ning muutub agressiivseks ja provotseerivaks või reserveerituks, hoiab kõrvale ning on
salapärane.  Tungide  aktiivsuse tõusu tõttu ei funktsioneeri kaitse ja  ülimina  nagu varem
ning kontrollimatuid purskeid häbeneb nii nooruk kui vanem. Nad ei saa üksteisest aru
ning nooruk isoleerub, tunneb, et teda ei mõisteta, et ta on mahajäetud, võõrandunud.
Protsess on valulik  kõigile osapooltele. (Mangs, Martell 2000:313 - 314)
5
2.1.2 Sõbrad ja iidolid
Varase   noorukiikka   ja   keskmise   noorukiikka   kuulub   objektist   loobumine   ja   selle
leidmine. Intsestiliste armastusobjektide mahalaadimine viib selleni, et „vabalt voolav
objektiliibido“ muutub kättesaadavaks uutele objektidele. Mida tugevam on teismeiga
seotud infantiilsete  suhetega , seda tugevam on mäss ja seda innukamalt püüdleb nooruk
uute objektide poole. (Mangs, Martell 2000:315)
Nooruk   püüab   leida   suhteid   nii   omaealiste   kui   ka   täiskasvanutega.    Samast    või
vastassoost kaaslase valik on ikka veel  peaasjalikult   nartsissistlik . Nartsissistlik sõprus
avaldub   sageli   vastastikuses   onanismis,   mööduvas   homoseksuaalses   käitumises,
vastastikuses   vaatamises,   õrnusetunnete   ja   heatujulisuse   idealiseerimises,   kuid   ka
ühistes kriminaalsetes tegudes. (Mangs, Martell 2000:315)
Otsitakse inimest, keda saaks imetleda, kedagi, kellel on omadused, mida tahaks endale,
kedagi, kes tõstaks isetunnet. (Mangs, Martell 2000:315)
Objektisuhetel on selles faasis eksperimenteeriv varjund. Minnakse ühe kaaslase juurest
teise   juurde.   Püütakse   leida   kõrget    hinnangut ,   teada   saada   oma   rolli   koosolemises,
vallutatakse ja ollakse vallutatud. Teostub internaliseerumine ja uued objektid saavad
oma representatsiooni. Need kompenseerivad osaliselt primaarseid representatsioone.
(Mangs, Martell 2000:316)
Uute   objektivalikute   puhul   on   tähtis,   et   nad   oleksid   perekonnavälised   ja   neil   oleks
erootiline  hõivang, kuigi mitteteadlik. See hõivang hõlmab nii maskuliinseid kui ka
feminiinseid jooni, mis identifitseerumise ja internaliseerumisega saavad adekvaatsed
proportsioonid. (Mangs, Martell 2000:316)
Varane   noorukiiga   on   imetlemise,   iidolite   ja   fanatismi   aeg.   Endistest   objektidest
mõnevõrra   vähenenud   hõivangud   paigutatakse   nüüd   uutesse   objektidesse.
Enesestmõistetavalt on oluline, et nooruk on saanud luua nii positiivse suhte  vanemaga ,
mis vaatamata teismeea katsumustele alles jääb.  (Mangs, Martell 2000:316)
6
3 KESKMINE NOORUKIIGA
Keskmises   noorukieas   nooruk   otsib   oma   mina   mitmesuguste   harrastuste   ja
rollikatsetuste   kaudu.   Vanemad   on   ikka   nooruki   elu    tähtsaimad    täiskasvanud,   kuid
emotsionaalsete suhete iseloom muutub ja lahkuminek  vanematest  käib leina kaudu.
Selle etapis on nooruki ego (mina) tundlik ja haavatav ja  nooruk on  vastuvõtlik  kõigile
lahusolekukogemustele.   Nooruki   elus   ja   inimsuuhetes   peaks   olema   järjepidevust   ja
lahusolekukogemuste haavav tähendus nähtav. Keskmises noorukieas on tähtis ka oma
keha   ja seksuaalsuse kontrolli alla võtmine ja selle kogemine positiivse ja rahuldust
pakkuvana. Eakaaslastega koos olemine – ühised  harrastused , noortegrupi liikmeks olek
–   viib   nooruki   arengut   edasi   ja   aitab   kaasa   aitab   kaasa   vanematest   eraldumisele.
Sõprussuhted   saavad   noorte   elus   endisest   olulisema   koha.   Noorte   omavahel   koos
olemine tugevdab areneva nooruki minatunnet ja identiteeti. Muret tekitav on olukord,
kus nooruki suhted eakaaslastega ja sõpradega  katkevad  ja ta jääb ilma eakaaslastelt
saadavast kasvujõust. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:45)
3.1 OBJEKTISUHTED
3.1.1 Vanemad
Vähenevad   oidipaalsete   objektirepresentatsioonide   hõivangud   järg-järgult,   mis
tähendab,   et   need   ei   ole   enam   libiidse    rahulduse    allikaks.   Nooruk   kogeb   seda
silmanähtavalt kui võõratunnet, võõrandumist suhetes vanematega. See tundereaktsioon
viib sageli regressioonini, kuid endised projektiivsed ja introjektiivsed  mehhanismid
reaktiveeruvad ja kui „kurjad“ ja „head“  arhailised  objektipildid segunevad elamuslikult
tegelike   vanemafiguuridega,   mõjutades   nooruki   käitumist   nende   suhtes.   (Mangs,
Martell 2000:326)
Tüdruku   jaoks   tähendab   saabuv    menstruatsioon    normaalselt   tuge   vabanemiselt
sõltuvusest emast.  Poisi  jaoks on tähtis, et ta lisaks oma identifitseerumisele isaga saaks
abi võib-olla liialdatud mehelikust tegevusest jõugus või grupis.  Niihästi  poistele kui ka
tüdrukutele  võib see kujuneda mööduvaid ümbertöötlemisi. Reaktiveeritud oidipaalsed
suhted  tunduvad  taanduvat aeglaselt ja toimivat isegi saabudes hilisnoorukieas. (Mangs,
Martell 2000:327)
7
3.1.2 Töö leina puhul
Suhte lõppemine varasemate objektidega on sageli  vapustav  kogemus, mis toob endaga
leina   ja   üksinduse.   Töö   leina   puhul   on   uue   töötlemise   väga   tähtis   osa.    Martha
Wolfensteini (1966) sõnul, kui nooruk leinab primaarobjekte, siis on need siiski veel
elus ja nooruk kogeb leina anonüümselt: ta ei tea, keda ta leinab. Toimub jäkjärguline
muutus,   kus   valusate   tunnetega   kõrvuti   on   juba   realistlikum   vaade
lapsepõlvekogemustele,   ja   nostalgiline   konstateering,   et   lapsepõlv   on   pöördumatult
möödunud. (Mangs, Martell 2000:328)
Wolfenstein   nimetab   nooruki   leina   terminiga  „trialmourning“  (proovileinamine).  Ta
arvab, et kui selle leinaga saadakse hakkama, siis on hiljem elus kergem toime tulla
vältimatute inimkaotustega. (Mangs, Martell 2000:328)
3.1.3 Arenemine heteroseksuaalsete objektivalikute suunas
Ka   keskmises   noorukieas   esineb   mitmesuguseid   objektisuhteid,   nagu  nartsissistlik
objektivalik,   fantaasiasuhted   ning   kaugarmumised,  kuid   alles   nüüd   esineb
päevikupidamine – ka see on mingit liiki suhe. (Mangs, Martell 2000:329)
Nartsissistlik objektivalik kui siirdestaadium võib  sisaldada  ka infantiilse seose eitamist
samast soost vanemat. (Mangs, Martell 2000:329)
Suhted võivad võtta folie a  deux  vormi, s.t need on peegelreaktsiooniks, mis teatavasti
saab toimuda lühemat aega, kuid võib samuti tähendada algse seose ümbertöötlemist,
nõnda   et   need   suhted   sõlmitakse   selleks,   et   taasluua   sümbiootilise   või
sadomasohhistliku olemusega  lahendamata  tunge. (Mangs, Martell 2000:329)
Armumine   tähendab   uute   objektide   libiidset   laadimist,   mis   on   vahel   siiski   suuresti
primaarobjekti vastu suunatud armastuse taaskogemine. (Mangs, Martell 2000:329)
Heaks objektisuhteks peetakse  päevikut. See on täiesti eriline nähtus, mis on omane
keskastme klasside noorukitele, eriti tüdrukutele. Päevik mängib intiimse usaldusaluse
rolli ja tal on objektiga võrreldav kvaliteet. Päevik täidab emotsionaalse tühiku, mis
tingitud äsjatekkinud tungist, mille veel ei ole väljundit ja mis seega annab fantaasiale
tähtsa funktsiooni. (Mangs, Martell 2000:330)
Edoardo Weiss (1950) kirjeldab veel üht objektisuhet, mille ta nimetab armumise korral
resonantsifenomeni, kui tüdruk muutub naiselikumaks ja „loovutab“  poisile  või  jagab
temaga   mõnda   oma   „mehelikest“   omadust.   Sama   toimub    poisil .   (Mangs,   Martell
8
2000:330)
Keskmise noorusea tunnusjooneks on heteroseksuaalsed objektivalikud, ning  leina- ja
armumisprotsesside  läbipõimumise   kaudu   aitavad   need   suuresti   kaasa   isikususe
arengule. (Mangs, Martell 2000:330)
9
4 HILISNOORUKIIGA
Teadmised mina funktsioonide ja sotsioloogiliste seoste kohta on teinud hilisnoorukieas
nooruki   (umbes   19-22   aastani)   mõistmise   kergemaks.   Samal   ajal   kiire,   tundliku
arenguga toimub minafunktsioonide ekspansioon, eriti intellektuaalsel tasandil. (Mangs,
Martell 2000:335) 
Hilisnoorukieas   ego   tugevneb   ja   kujuneb   välja   nooruki   tervislik   isiksus.   Normaalse
kuluga   noorukiea   läbinud   nooruk   peaks   olema   valmis   ja   võimeline   iseseisvuma   ja
tegelikult  lahkuma  lapsepõlvekodust. Nooruk on leidnud oma elule suuna ja hakkab
kujunema tema maailmavaade. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:45)
4.1 OBJEKTISUHTED
On  kalduvus  juhuslikumateks objektisuheteks, s.t suheteks partnerite ja sõpradega, kes
esinevad   positiivse   ja   negatiivse   oidipaalse   varjundiga   suhte   segu   ja   nendevahelist
kompromissi .   Hilisnoorukieas   nooruk  on   sageli    egotsentriline    ning   vahel   kontaktide
külge klammerduv.
Tõelised objektisuhted on siiski  tavalised . Suhted ei ole veel olulisel määral selgelt
seksuaalsed.   Noorukid,   kellel   olid   varem   head   suhted   vanematega   ja    faasile    vastav
vabanemisprotsess, võib orienteerumine  nii armastuses kui ka töös võtta aega.
Lahendamata Oidipuse- kompleks  võib ilmneda näiteks objekstivalukutes, kus noorukil
on mitteteadlik vajadus mõnes mottes haavatud,  õnnetu  partneri järele, kelle eest saaks
hoolitseda, kellegi järele, kes teda vajaks. Tal võib aga olla ka palju vahelduvaid objekte
veel   allesolevast   seksuaalsest   seotusest   tuleneva   puuduliku   identiteedi   tõttu,   mõnel
noorukil aga on  lõhe  õrnade ja seksuaalsete tunnete vahel. (Mangs, Martell 2000:340 -
341)
Selle perioodi lõpuks on välja kujunenud selgepiiriline mehe- või naiseidentiteet. 
4.1.1 Lahendamata oidipaalkonfliktid täiskasvanutel
Vabanemine oidipaalsetest vanematest on korduv teema nooruki kirjeldamisel. Pentti
Ikonen (1986) kirjeldab nende täiskasvanute eluhoiakuid, kelle taustaks on oidipaalsest
faasist pärinev töötlemine viha, üksindustunne ja  kurbus . (Mangs, Martell 2000:341)
10
Selleks,   et   paremini   mõista   toon   raamatust   „Psühhoanalüütiline   arengukäsitlus   0-20
eluaastani“ näited vaikivast oidipaalse leinast, küünilisusest ja võrgutamisest.
4.1.1.1
Vaikiv oidipaalne  lein
„Isikud, kes on pidevalt möödunud aja  otsingul “, võivad elada kogu elu suure  vastamata
armastusega   sellega   pidevalt   kinnitades   oma   pettumust   ja   kurbust.   (Mangs,   Martell
2000:341)
4.1.1.2
Küünilisus
Kui armastuse objekt on kaduma läinud, tundub elu mõttetu, kuna leitakse uus objekt.
Kui   tungiobjekt   kaob,   siis   muutub   tung   ise   mõttetuks   ja   nii   tekib   küüniline
filosoofeerimine elu mõttetusest, kus kinnitatakse, et armastust ei ole kunagivõimalik
rahuldada, välja arvatud ainult fantaasias. (Mangs, Martell 2000:341-342)
4.1.1.3
Võrgutamine
Võrgutaja „oskab  igat  moodi“, kuid ei hooli objektist ega  järgnevast  tühjusetundest.
Armastust ja seksuaalsust alahinnatakse. Selle asemel hinnatakse üle mitmesuguseid
osatunge, nagu häbitut vuajerismi ja provotseerivat akshibitsionismi. Püütakse mõjuda
täiskasvanuna seda tegelikult olemata. Tahetakse lõpetada vastumeelne erinevus lapse ja
täiskasvanu   vahel   ning   võib-olla   püüeldakse   seetõttu   inimeste   poole,   kes   on   endast
madalamal tasemel ja primitiivsemate normidega. (Mangs, Martell 2000:342)
11
5 KOKKUVÕTTE
Oma referaadi kirjutamise käigus ma sain teada, et noorukiiga on tavaline arenguetapp,
mida   läbis   iga   täiskasvanuks   saanud   inimene,   mille   eesmärk   on   lapse   järkjärgult
eraldumine lapsepõlvest ja saamine personaalseks täiskasvanuks. Noorukiiga jaguneb
kolmeks   etapiks:   varane   noorukiiga   (umbes   11-14   aastani),   keskmine   noorukiiga
(umbes 15-18 aastani) ja hilisnoorukiiga (umbes 19-22 aastani). Igal etapil on omad
iseloomulikud objektisuhted.
Vanases   noorukieas   noorukil   on   nartsissistlikud   objektivalikud,   sageli   lühiajalised.
Eksperimenteerib objektisuhetega, taotledes naise resp. mehe rolli. 
Keskmise   noorukieas   on    aktuaalne    oidipaalsete   positsioonide   uuenenud   töötlemine.
Esimesed heteroseksuaalsed objektivalikud on hämmastavalt sarnased vanematega või
neist diametraalselt erinevad. Võimalikuks muutuvad uued heteroseksuaalsed libiidsed
objektid,   kuna   loobutakse   infantiilsetest   seksuaalsetest   ja   nartsissistlikest
positsioonidest. Esineb mitmesuguseid objektisuhteid, osalt nartsissistliku varjundiga.
Päevikul võib olla sama funktsioon mis objektilgi. Soojus ja  õrnus  võivad anda suhetele
uue  dimensiooni .
Hilisnoorukiea   objektivalik   on   veel   mõjutatud   lahendamata   oidipaalsest
problemaatikast.   Tavaliselt   on   üsna   siirad   suhted.   Selle   perioodi   lõpuks   on   välja
kujunenud selgepiiriline mehe- või naiseidentiteet ja maailmavaade.
12
6 KASUTATUD KIRJANDUS
1. Karin  Mangs,  Barbro  Martell  (2000). Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 0-20
eluaastani. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 
2.  Matti  Brummer, Henrik Enckell (2007). Laste ja noorte psühhoteraapia. Tallinn:
Gum Grano.
3. Laste- ja noorte psühhiaatria. Tallinn: AS Meditcina 2006
13

Document Outline

• SISUKORD
• SISSEJUHATUS
• 1 NOORUKIIGA
• 2 VARANE NOORUKIIGA
  • 2.1 OBJEKTISUHTED
    • 2.1.1 Vanemad
    • 2.1.2 Sõbrad ja iidolid
• 3 KESKMINE NOORUKIIGA
  • 3.1 OBJEKTISUHTED
    • 3.1.1 Vanemad
    • 3.1.2 Töö leina puhul
    • 3.1.3 Arenemine heteroseksuaalsete objektivalikute suunas
• 4 HILISNOORUKIIGA
  • 4.1 OBJEKTISUHTED
    • 4.1.1 Lahendamata oidipaalkonfliktid täiskasvanutel
      • 4.1.1.1 Vaikiv oidipaalne lein
      • 4.1.1.2 Küünilisus
      • 4.1.1.3 Võrgutamine
• 5 KOKKUVÕTTE
• 6 KASUTATUD KIRJANDUS