Kujutav geomeetria Graafiline töö nr 2 Sirge ja tasand variant 2 (2)

         NORMEERIMINE  JA  EELARVESTAMINE
                            Vastused
1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet.
• Meetod põhineb kululiikide ühikmaksumustel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes 
vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. 
•  Ehitusmaksumuse  määramine algab ehitusdetaili mahu arvutamisest ja hindamisest. 
•  Eelarvete  koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. 
• Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale 
ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. 
• Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, 
ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi.
Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt  tööprojekti  staadiumis . Projekteerija poolt on koostatud 
töömahtude loendid või need võib arvutada ka  eelarvestaja .
2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltuvalt
projekteerimisstaadiumist.
Kuna omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud, tuleb tal need võimalikult 
täpselt määratleda, et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses.
Eskiisprojekt  - 
• Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või 
rahastamisvõimalusi arvestades; 
• Hinnatakse ehitusprojekti alternatiivvariante tehnilistest lahendustest ja 
kvaliteedipiirangutest lähtuvalt; 
• Otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang. 
Eelprojekt  – 
• Antakse põhimõtteline lahendus ehitisele; 
• Prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti  kulusid  võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate 
töömahtude alusel; 
• Tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis- ehitushanke  
korraldamiseks. 
Põhiprojekt – 
• Määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid; 
•  Luuakse  võimalus koostada töömahtude  loetelu  ja ehitustööde kulude kalkulatsioon 
(kontrolleelarve); 
• Tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks. 
Tööprojekt – 
• Vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat 
ja tooteid arvestades; 
• Tekib võimalus koostada detaileelarveid ja kasutada neid kulukontrolli lähtealusena. 
3.VÕISTUPAKKUMINE. RIIGIHANGE
3.1 Võistupakkumine on  konkurss mille korraldab  tellija  või tema poolt volitatud juriidiline 
või   füüsiline   isik   ning   mille   eesmärgiks   on   leida   töövõtja,   kes    teeks    töö   ära   võimalikult 
väikese    eelarvega .   Võistupakkumised   toimuvad   ehitusturul,   kus  osapoolteks   on   tellijad   ja 
tööpakkujad  ehk   ehitusfirmad.   Tellija   või   tellija   esindaja   on  see,   kes   käivitab   projekti   ja 
korraldab   selle   teostamise,   st.   leiab   ehitaja   võistupakkumise   tulemusena   ja   sõlmib 
töövõtulepingud.   Töövõtjale   võib   välja   pakkuda   kõiki   ehitustöid   (näiteks:   uusehitus, 
rekonstrueerimine,    remont ,   lammutamine)   koos   materjalidega   varustamisega   või   ilma, 
projekteerimisega   või   ilma.   Seadmete   hankimist   ja   montaaži   võib   käsitleda   ehitustöödest 
eraldi. Ehitustöövõtt tuleb välja pakkuda Eesti Vabariigis vastavalt tegevuslitsentsi omavatele 
pädevatele   töövõtjatele.   Kui   mõjuvad   põhjused   ei    eelda    teistsugust   talitusviisi,   antakse 
töövõtjale ehitustöö võistupakkumise tulemuste alusel.
3.3  Avaliku võistupakkumise olemus.
Kui   ehitust   finantseeritakse   osaliselt   või   täielikult   riigieelarvest,   omavalitsuse   eelarvest, 
riigiettevõtete   poolt,   munitsipaalettevõtte   poolt,   siis   tuleb   ehituse   töövõtja   määramiseks 
kasutada riigihangete konkurssi.  Erandina  võib lepinguid sõlmida riigihanke konkursita, kui 
on võimalik kasutada ainult ühte töövõtjat, erakorraliste sündmuse või avarii taastamistööde 
puhul,   väikesemahuliste   tööde   puhul,   mis   on   seotud   eelneva   tööga,   kui   töö   on   seotud 
riigisaladuse   hoidmisega   ja   kui   võistupakkumine   ei   andnud   tulemusi.   Avaliku 
võistupakkumise teade tuleb avaldada vähemalt kahes eesti keskajalehes, avalikus bülletäänis, 
riigihangete registris või eriala ajalehes.
3.4    Piiratud   osalusega   võistupakkumist  kasutatakse   siis,   kui   töid   saab   teha   kindla 
spetsiifikaga ehitusettevõtte või kui avalik võistupakkumine on seotud liiga suurte kulutustega 
ja juhul kui avalik võistupakkumine ei andnud tulemusi. Piiratud osalusega võistupakkumise 
korral  saadetakse  valitud pretendentidele identsed  kutsed koos lisadokumentatsiooniga.
3.5 Pakkumiskutse põhiosad: 
• kes on tellija ja millise objektiga on tegu;
• millise töövõtuga on tegemist;
• tööde algus ja lõpp;
•  pakkumuse  esitamise aeg ja kehtivus;
• pakkumuste esitamise aadress;
• pakkumuste avamise  protseduur ;
• lisad
Lisatakse   ka   pakkumisblankett,   mis   peab   kindlustama   pakkumuste   sarnasuse   ja 
võrreldavuse. Seega, esitatud tehniline  dokumentatsioon   peab olema piisavalt   detailne , 
täpselt sõnastama  tellija kvaliteedinõuded  ja kõigi tööde  mahud    nii, et  pakkuja  peab 
suutma selle alusel hinnata maksumust.
3.6   Mida tuleb arvestada, kui  ehitusfirma  teeb otsuse võistupakkumisest osavõtu või 
mitteosavõtu kohta?
• peab nõu tulevase projekti võimalike vastutavate isikutega;
• arvestab objekti sobivust firma profiiliga ja geograafilise asendiga;
• hindab, millised on võimalused lepingu saamiseks;
• oluline on suhtumine tellijasse - kas temaga on olnud varasemaid  koostöö kogemusi;
• loomulikult on otsuse aluseks ka lepingu tõenäolise kasumi suurus;
Võib öelda, et mida rohkem firma esineb võistupakkumistel, seda reaalsem võimalus on tal 
võita.
3.2 Riigihange kujutab endast hankija poolt hankelepingu sõlmimist eduka pakkujaga 
hankemenetluse tulemusena ning hilisemat hankelepingu täitmist.
Riigihanke  dokumendid
• Panga  kinnituskiri ( garantii )
• Kindlustuste koopiad
• Struktuuri tabel
• Käibe võrdlused
• Analoogsete objektide fotod
•  Planeeritav  objektimeeskond, nende CV-d
• Kõikide ATV-de projektijuhtide CV-d
• Nõuded objektimeeskonna haridusele
•
4.2 Kirjelda EVS 885:2005 ülesehitust.
• Ehituskulude  liigitamise  aluseks on kümnendsüsteemil põhinev  hierarhia  nii pea-, 
põhi- kui kulurühmadeks.
• Iga rühm võib jaguneda omakorda kümneks alamrühmaks;
• Igal madalam tasemel pikeneb kulurühma kood ( tunnus) ühe numbrikoha võrra;
• Kõrgemal tasandil olev kulurühm haarab kõiki madalamate tasandite kulurühmi;
• Ehituskulude pearühmade hulgas on kolm sellist rühma, mis ehituslikus tähenduses ei 
ole tarindid: pearühm 0 (tellija kulud), pearühm 8 (ehitusplatsi korralduskulud) ja 
pearühm 9 (ehitusplatsi üldkulud).
•  Liigiti  igal tasemel on 0 ja 9 lõppevad koodid reserveeritud järgmiselt:0-lõpulised 
koodid tähistavad eritlemata tarindeid (näiteks kood 30 – kandetarindid) ja 9-
lõpulised koodid on reserveeritud unikaalsetele töödele, nt kood 29 – unikaalsed 
alused ja vundamendid.
5.1 Mis on  mahuarvutus ? 
Töömahtude arvutus on üksikute ehitustööde ja konstruktiivsete elementide koguste arvutus. 
Mahuarvutuste   eesmärk   on   anda   teavet   projekti   tööde   mahtudest   ja   materjalivajadustest 
eelarve, kalenderplaani ja ressursiplaani koostamiseks. Ehituse töömahtude täpne arvutamine 
ja   nende   põhjal   loetelude   koostamine   võimaldab   ehitada   säästlikult   ning   tagada   tellijale 
kontroll ehitustööde käigu üle.
5.3 Mahuarvutuse meetodid.
• Mõõtmismeetod
Kui   töömahtu   on   võimalik   mõõta,   saadakse   see   projektmaterjalidest   kas   otsese 
mõõteväärtusena   või   joonisel   olevate   mõõteväärtuste   kaudu   teatud   aritmeetiliste    tehete  
teostamise   teel.   Mõõteväärtused   mõõdetakse   eelarvestusmeetodi   mõõtmisjuhendi   alusel. 
Reegel   on,   et   joonisel   olevad   mõõteväärtused   loetakse   primaarseteks   võrreldes   joonistelt 
mõõdetavatega.   Mahuarvestuses   kasutatakse   ka   juba   kaasaegset   tehnoloogiat   - 
digitaalmõõdistuslaud ja mahuarvestusprogramm. Mahtude arvutamiseks sisestatakse andmed 
õige mõõtkavaga joonistelt programmi, mis teeb iseseisvalt kõik  teisendused  ja arvutused. 
Selline   programm   võimaldab   kadudeta   kokku   arvestada   kõik   ehitusmahud,   koostades 
töömahtude loetelu, ning siduda need töökirjete programmiga. 
• Prognoosimeetod
Kui   algdokumentatsioon   on  puudulik,   tuleb  maht  ikkagi  arvutada  ja  arvutamisel   lähtutud 
põhimõtted   üles   märkida.   Töömahtude   arvutamist   võib   näiteks   analoogobjektide 
mahuarvutusandmete   alusel   teostada   või    tugineda    insenerioskustele,   mida   kahtlemata   iga 
eelarve   koostaja   võiks   omada.   Kasutatakse   näiteks   näitajaid:   armeerimistöödel   kg/m3, 
raketisetöödel m2/m3, välissein m2/brm2 jne.
• Põhiosa meetod
Kui tegemist on korduvate mahtudega näiteks sama ruumigrupp eri  korrustel , võib kasutada 
nn. põhiosa meetodit. Leitakse korduva põhiosa mahud ja korrutatakse need põhiosa arvuga. 
Selleks,   et   erinevate   firmade   andmed   oleks   võrreldavad,   on   vajalik   oma   kokkulepe   või 
standard väljatöötada. Töömahtude koostamine ühtse standardi järgi vähendab arusaamatusi 
tööde tegemisel. 
6.1 Töölise  ajanorm  - tööaja hulk, mis kulub ühe naturaalühiku (nt m3, m2, tk) töö 
tegemiseks normaaltingimustel. Kõige sagedamini kasutatav ajanormi ühik ehituses on 
inimtund, lühend in-h. Harva on kasutusel on ka ühikud inimsekund (in-s) või inimaasta (in-a).
6.15  Kulunorm  on ühikukulu x ühikuhind.
Ehitusmaterjalide kulunorm  koosneb materjalide konstruktiivsest ( puhtast ) kulunormist, 
lubatavatest jääkidest ja lubatavatest kadudest.
7.8.Selgita alltöövõtjate valiku protsessi.
Enamik   peatöövõtufirmasid   kasutavad   ehitustööde   teostamisel   alltöövõtufirmasid. 
Peatöövõtja annab alltöövõtjale tööde kompleksi, üksikud tööd või selle osa.
Peatöövõtja   esitab   hinnaküsimise   alltöövõtjale   määrates   ära   ehitustöö   liigi   ja   muud 
tingimused töö teostamiseks. Alltöövõtufirma esitab oma ühikuhinna tööde teostamiseks, mis 
sisaldab tööde teostamise otsekulusid ja firma üldkulusid. Tavaline on, et peatöövõtja küsib 
alltöövõtuhinda mitmelt  erinevalt firmalt. Pakkumiste esitamiste järel, peatöövõtja võrdleb 
hinnapakkumisi   kasutades   võrdlustabelit   ning   seejärel   teeb   otsuse  temale   sobiva   hinna   ja 
kvaliteedi järgi. Peatöövõtja  otsusest  tuleb  teatada  kõikidele pakkujatele.
8.4 Ehitusplatsi üldkuludeks on:
• ehitustööde juhtimine
• objekti  kindlustus
• lepingu tagatised
Ehituse   objektimeeskonna   palk   arvutatakse   ettenähtud   ehituskestvusest,   juhtide   arvust   ja 
nende ametipalkadest lähtudes. Ehitusettevõtte poolt teostatavatele ehitus- ja paigaldustöödele 
ning tegevusele on sõlmitud koguriski- ja vastutuskindlustus, samuti projekti tulekindlustus. 
Platsikulud   arvutatakse   analoogselt   põhiehituse   otsekulude   eelarvega,   st.   ühikhindade   ja 
kulunormide   kaudu.   Tavaliselt   kalkuleeritakse   platsikulud   eraldi   kulupeatükina,   sõltuvalt 
rajatise   ehituskorraldusest,   ehitise    suurusest    ja   kalenderplaanist.   Ehituskorralduse   plaanilt 
saadakse   ehitusplatsi   tööde   mahtude   ja   vajalike   ressursside   loetelu,   mis   hinnatakse   firma 
eelarvestaja   poolt.   Oluline   on   ka   siin   ehituse   platsikulude   liigitamise   ühtse   jaotuse 
väljatöötamine, mis aitaks kulude normeerimist ja ühest mõistmist. 
9.4. Mis on eelarvestaja töö sisuks ?
1. info hankimine töö kohta
2. kohapeal  tutvumine
3. arvutuslik eelarvestamine
4. dokumentide täitmine ja kokkupanek
5. hinnapakkumiste saatmine ja analüüs
6. mahuarvutused
7. eelarve koostamine ja hinna kalkuleerimine
8. objekti kokkuvõte ja analüüs
9.