käitumises, juhtimises, töös tegevuse omapära). Sõna maht suureneb oluliselt, pole enam kitsalt väljendusvahendite iseloomustus. 19. sajand kujunes stilistika kõnekunsti abiõpetusest omaette keele- ja kirjandusteaduse haruks, nimelt langeb teaduslik raskuspunkt just stiilianalüüsile Stiiliõpetus ehk stilistika Stiil algab väljenduse silmatorkamisest tavapärase taustal. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Sõnumi mõistmine algab kujundi olemuse taipamisest. Mitmetähenduslik suhtlus (ambivalentne). Kirjanduse mõistmisel on oluline mitmuslikkus, eri lahenduste dialoog. Kirjanduse tõlgendamisel ei sobi jäigad määratlused, sulgumine teistele lahendustele. Samas ei välista kujundi eripärast tulenev suhtelisus, et mõni tõlgendus on teistega võrreldes eelistatav. Kujundlik keel õpetab mis tahes ala keeletarvitust läbi nägema.
Temaatika on esemed, majad ja inimesed. Tehnika on maal ja kollaaz. Värvikäsitlus: värv on teisejärguline, sageli pruunid ja hallid toonid. Pablo Picasso on kubismile alusepanija ,,Avignoni neiud". Abstraktsionism-20.sajandil tekkinud kunstivool, milles ei kujutata midagi reaalset olemasolevat. Eesmärgiks on loobuda täielikult looduse jäljendamisest, luua puhast kunsti. Väljendusvahenditeks on abstraktsed geomeetrilised ja vaba vorminguga kujundid ning värvid. Abstraktsel kujundil on mitmeid erinevaid suundi:ekpressiivne geomeetriline. Vassili Kandinskyt peetakse abstraktsionismi rajajaks. Maalid ,,valge joon" ja ,,Esimene abstraktne akvarell". Dadaism-kunstivool 20.sajadi I poolel. Eesmärgiks protest traditsioonilise kunsti vastu, naeruvääristada seda, esitades kunstiteostena esemeid ja taieseid, mida varem kunstiks ei peetud. Hõlmas laiemalt ühiskonna ja kõigi seniste väärtushinnangute naeruvääristamist, vaataja sokeerimist. Kasutati valmis esemeid
lisaks muudele teostele kanti esimest korda ette ka V ja VI sümfoonia Üheksas sümfoonia d-moll (1822-24) on kui elutöö kokkuvõte. Tõeline finaalisümfoonia – kogu muusikaline areng kulmineerub ulatuslikus finaalis, kus orkestriga ühinevad koor ja solistid. Tekstiks Fr. Schilleri ood „Rõõmule“ („An die Freude“, 1785). Sümfi muusikaline materjal tugineb kahel vastandlikul kujundil, mis ühinevad finaalis: laskuv kvardi-motiiv d-mollis (nn saatuse teema) ja nn rõõmu-teema D-duuris. Helistikuline plaan liigub sihikindlalt peahelistikult d-moll D-duurile. Finaali ülesehitus: *dramaatiline sissejuhatav lõik Presto, meenutab ooperlikku saatega retsitatiivi *3 eelmise osa teemade meenutus, mis viib välja rõõmu-teema esimese ilmumiseni *orkestrilt rõõmu-teema neljakordne esitus *sissejuhatuse materjal Presto
ehitatud // Apollinaire, Barbarus, Suuman Ekspressionism- "väljendus"; 19s kujutavas kunstis, impressionismi vastand; eesmärk- kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule; stiil- jõuline, õudust taotlev, vabavärsiline; varajane eks.: vormikeskne, hiline: tähelepanu inimestega seonduval; sõjavastased //Brecht, M.Under, J.Barbarus Imazinism- "kujund"; Ing ja Am 20s algus; sümbolismi ja impressionismi tunnusjooned; tähelepanu luuletuse kujundil, väljenduse täpsusel, vabanetakse ilutsemisest; zanr- vabavärsiline //E.Pound, Paul-Eerik Rummo, Eliot Sürrealism- Pr 1919 dadaismi ja futurismi aluspõhjal, A.Breton pani sürrealismile aluse, kirjutas sürrealistide manifesti, automaatkirjutamine (transiseisundis) , kõik tleb alateadvusest, mõistus jääb kõrvale; iseloomustus- vabadus, kollektiivsed loomingud // Breton, Artaud, I.Laagan Dadaism- algus 1916 Zürichi kabarus, juht- T.Tzara; võisteldi kehtiva
pläraläraleenu, piripilliliisu, salgumari, tuhkatriinu). Pärisnimi on kasutusel üldnimena ka sõnapaarides (Minnid ja Mannid, Jukud ja Jaanid) ning üksikult (koljat koljatikasvu mees, Juku poiss, laps). (Õim 2001B; Mäearu 2002) 7 Inimene > rahvuse esindaja. Need nimetused ei ole eriti sagedased: villis venelane, igavene juut, viimane mohikaanlane. Inimene > mütoloogiline olend. Sellisel kujundil on enamasti usundiline taust: tiibadeta ingel, ingel maa peal, vaene kurat, püstisaatan jne. Inimene > kehaosa. Nende fraseologismide puhul on lähtutud osa-terviku suhtest ja nimetuse moodustamises on lähtutud kehaosa tähtsusest (helge pea, kulupea, tainapea jne), funktsioonist (parem käsi, kobakäpp, kurjad keeled, kuldsuu), asendist (tähtis nina, lehtsaba), välimusest (kirvenägu) vms. Inimene > botaanikatermin. Need on enamasti üsna kergesti assotsiatsioone
hiljem aga igapäevaharjumuste muutmiseks. Reklaami ülesandeks oli inimestele selgeks teha kui palju mugavam oleks kasutada vankri asemel näiteks autot. Kui toomine koondus vabrikutesse, ei tähendanud see ainult täiesti uute toodete ilmumist, vaid ka vanade, isegi kõige põhilisemate toodete vormi põhjalikku muutumist. Turg oli ülekülvatud ühetaolise masstoodanguga. Masinaajastul muutus brändistamise konkurentsi eeliseks. Koos tootega tuli valmistada ka kujundil põhinev erinevus. Brändimise esimene ülesanne oli anda sobilik nimi tavakaupadele, näiteks suhkurule, jahule ja seebile. 1880. aastal juurdusid Ameerika masstoodetele mitmed konkreetsed nimetused, näiteks Cambelli purgisupp ja H.J. Heinzi marineeritud kurgid või konkurentidest eristuv kandilises pudelis viski Jack Daniels. Disainoajaloolased ja teoreetikud märgivad, et logosid hakati kasutama parema
Nende lepingute alusel ostja maksis raha aga 5(2) .. .., 2005(3) ...1996 (6) . , 1997 10 müüjal tekkis kohustust hiljem lepingueset üle andma ostjale tema omandisse. Tekkis ka selline mõiste, nagu krediit, ehk ostja oli kohustatud hiljem maksma raha omandisse saadud eseme eest. Seega me näeme, et üleval mainitud kehtib ka tänapäeval, kuid võib olla muudetud kujundil. Kasutatud allikad (1) - , . ... 2005 (2) . . .. ... .: , 2005 (3) . ... .: -, 1996 (4) . .., ... .: , 2006 (5) . 1. .: , , 2002 (6) . XII . . . .: , 1997 11 (7) : . .: , 1998 (8) . .., ... : - , 1975 12 13
vahele soovitakse ümardust valida hiirega joonel klõpsates) - Select second object (valida teine objekt/joon, mille vahele ümardust soovitakse samamoodi hiirega joonel klõpsates) - Valitud joonte vahele kujundatakse automaatselt ümardus. P Polyline saab ümardada liitjoone, ristküliku või hulknurga teravaid nurki ning saab ka ümardusi maha võtta. - Select 2D polyline (valida 2D liitjoon klõpsata hiirega liitjoonel või kujundil). Valitud kujundi nurgad ümardatakse automaatselt. T Trim saab muuta ümardamise moodust - Enter Trim mode option [Trim/ No trim] - Select first object (valida hiirega esimene objekt) - Select second object (valida teine objekt). Kärbitakse valitud servi ümardatud kaare alguseni. 26 M Multiple paarikaupa ümardamine (saab ümardada kaks nurka korraga, valides järjest ümardamist vajavad nurgad. EXPLODE liitkujundi jaotamine osadeks
Üks kujund teise sees Kujunditel on ühisosa O1 O2 O2 on on ühisosa O1 O1 O2 sees Lahter lahtriploki (piirkonna) sees Kujundil on ühisosa piirkonnaga O1 O2 O1 O2 sees Kujund piirkonna sees If On_Puude (hiir, Kraps) Then O1 käes = käes + 1 O2 O1 End If O2
verbaalsete kirjeldustega poleks küündinud Väljateooria põhimõisted Eluruum on konstrukt, mis võtabkokku kõik inimese psühholoogilist reaalsust kujundavad ja tema käitumist tingivad asjad. Eluruumi võivad kuuluda ihaldatud või peljatud objektide kujundid, ootused, eesmärgid, ulmad – kõik see, mis mingil moel võib inimkäitumist kujundada. Psühholoogiline ruum koosneb eri regioonidest, mille vahele võib eluruumi graafilisel kujundil piirid joonestada. Eluruumi üksikud alad pole isoleeritud, vaid nende vahel hoitakse sidet lokomotsiooniteel. Lokomotsioon ideotstarbekas on inimese eluruumi pingete reguleerimine. On olemas ajalineperspektiiv ja valentsus. Valentsuse all mõeldakse mingi objekti omadust tümmata inimestenda poole või lükata endas teemale. Psühholoogiline kasv Inimese areng toimub sedamööda, kuidas ta kulgeb oma reaalses tegutsemises, eluviisis ühest eluruumi alast teise, uude
Staatilise momendi dimensiooniks on pikkuseühik kuubis, tavaliselt cm3. Staatiline 24. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). moment võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka erijuhul võrduda nulliga. Kui x- või y-telg läbivad kujundi raskuskeset, siis staatiline moment nende suhtes on null. Selliseid telgi nimetatakse kujundi kesktelgedeks. Kui kujundil on sümmeetriatelg, siis see läbib alati kujundi raskuskeset. Kui kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.), mille raskuskeskme asukohad on teada, siis kogu kujundi staatiline moment arvutatakse lihtkujundite staatiliste momentide summana. 20. Pinna inertsimomendid. Kujundi inertsimomendiks x telje suhtes nimetatakse integraalina väljenduvat summat mille liikmeteks on pinnaelementide pindala ja nende x-teljest mõõdetud kauguste ruutude korrutised
külik. 9 Ülesandes 6 laotakse õpiku pildi järgi erinevaid kujundipilte geo- meetrilistest kujunditest. Mõistatamismäng Selles tunnis võib mängida mõistatamismängu. Õpetaja kirjeldab ühte kujundit ja laste ülesanne on ära arvata, mil- lisest kujundist on jutt. Näited. 1. Minu mõeldud kujund on kõige ümaram kujund. Tal ei ole ühtegi serva ega tahku. 2. Ma mõtlen ühele kujundile. Sellel kujundil on neli nurka ja neli külge. Kõik küljed on ühepikkused. Püramiid ja kolmnurk Tööraamat lk 10 ja 11 Püramiidi pinnalaotuse näitvahendi valmistamiseks leiab õpetaja raamatu lisast. Et ei jääks muljet, et kõik püramiidid on nelinurksed, võiks lastele näidata erinevaid püramiide (nelinurkseid, kuusnurkseid jne). Järgnev arutelu toimub aga näitvahendi ja tööraamatus oleva pildi põhjal. Püramiidi vaatlemisel leitakse vastused järgmistele küsimustele.
(Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Algselt kuulus kirjanduse alla kõik kirjapandu: kirjutised, kirjapandud teadmised. Varasemalt oli kirjandus näitlikustamine koos retoorikaga. Praegu on kirjanduse otstarve tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. Praegu on kirjandus tekst, millel puudub praktiline väärtus, aga tal on teatud omadused (kujundilisus, vormi ja sisu seosed jne). Ilukirjandus on sõnakunstiteos, mis põhineb kujundil. Ta ei ole tavaline tekst teiste kirjutiste seas, vaid erilise omadusega kunstiline tekst. Ilukirjanduslikkus ehk kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? 1. Poeetiline keel
Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt nimetataks lähilugemiseks. Sageli liitub sellega keelekeskne arvustus e. KRIITIKA. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Ilukirjanduslikkus e kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Kujundlik kõne on mitmetähenduslik. Kirjandusteose sõnum avaneb tõlgenduslikus e HERMENEUTILISES ringis. ! Poeetika tundmine õpetab mistahes ala keeletarvitust läbi nägema --> aitab osaleda loovalt kultuuris, aga ka vältida poliitilise häma või reklaami meelituse õnge minemist. LÜÜRIKA Kõnekujund- troop- sõnade ebatavaline seostamine Lausekujund- figuur- ebatavaline lausekuju, väljendusviis Kõlakujund
Kõige üldisemas plaanis jagunevad eesti ja paljude muude rahvaste mõistatustekstid oma vormilt kahte suurde rühma: 1) määratud subjektiga mõistatused, mis nimetavad otse ühtesid asju teiste, "valede" nimedega: Hani haljas, pea paljas (saunavihta nimetatakse haneks); Suvine poisike, sajakordne kasukas (pähklit nimetatakse poisikeseks); Siidiniidi kera, seitse auku sees (inimese pead nimetatakse niidikeraks) jne.; 2) määratlemata subjektiga mõistatused, kus kujundil puudub substantiivne "tipp" ja lahendobjekti ei nimetata kindla metafoorse nimega, vaid kirjeldatakse ta tegevuste, omaduste, suhete, kohtade, aegade, helide vm. kaudu kaude ja "anonüümselt" (kuigi neis kirjeldustes võib olla vahel ka ilmseid vihjeid sellele, millist "valet" asja kujund silmas peab): Kaks korda sünnib, ristimata jookseb? Kanapoeg; Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline? Sibul; Rõngas, rõngas, kõks
Viimastel on enamasti selge praktiline ülesanne. Artefaktid võivad aga peale otseste praktiliste funktisoonide täitmise kadna enas ka spirituaalsed ja vaimseid teateid om valmistaja kohta ning olla oma ajastu inimeste maailmasuhtumise ja inimeste omavaheliste suhete väljendajaks-tähistajaks. Selliseid nähtavaid (visuaalseid) artefakte, mis esindavad, peegeldavad ja tähistavad midagi, mis on väljaspool neid, nimetatakse visuaalseteks kujunditeks. Mis on visuaalsel kujundil pistmist religiooniga? Teoloogia kõige probleemsem koht: teoloogidel tuleb koguaeg finiitsete vahenditega mõtlestada midagi infiniitset. Maakeeles siis lõplike vahenditega tuleb seletada lõpmatuid nähtusi. Tulemus: teoloogia keel on ajast aega olnud analoogiline, metafoorne ja sümboolne. Näiteks Jumal kui meie isa ei ole sõnasõnaline, tegemist analoogiaga. Kunstilise kujundi teoloogiline väärtus tuleneb just sellest samast asjast. Kunstiga saab edasi
kus A – kogu kujundi pindala; xC ja yC – kujundi raskuskeskme kaugus telgedest y ja x vastavalt. Viimasest tulenevad raskuskeskme koordinaatide arvutusvalemid S Sy yC x ja xC . A A Neist valemitest järeldub, et kui x- või y-telg läbivad kujundi raskuskeset, siis staatiline moment nende suhtes on null. Selliseid telgi nimetatakse kujundi kesktelgedeks. Kui kujundil on sümmeetriatelg, siis see läbib alati kujundi raskuskeset. Järelikult staatiline moment sümmeetriatelje suhtes võrdub alati nulliga. Kui kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.), mille raskuskeskme asukohad on teada, siis kogu kujundi staatiline moment arvutatakse lihtkujundite staatiliste momentide summana. Põikpinna telginertsimomendiks x-telje suhtes nimetatakse põikpinna geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga
· lähteülesandes toodud piirangute alusel skitseeritakse võimalik lahend · hoone saab kuju ja mõõdetavad parameetrid Koos ehitise põhivormi ja -kuju määramisega hakkab kujunema ka vastav kulude struktuur. Ehitise vorm ja kuju mõjutavad ehitise püstitamise maksumust. Eskiiskavandi puhul on ehitis kui `geomeetriline keha', mille iga põhiparameetri muutumine on võimalik kuid see mõjutab omaniku jaoks just eelseisvaid kulutusi igal sellisel `geomeetrilisel kujundil' on oma maksumus näiteks · kubatuuri muutus mõjutab ekspluatatsiooni kulusid (soe-külm; valgustus, ventilatsioon) · välispiirete suurus (muutus) vastavate konstruktsioonide ehitamise ja hooldamise kulusid · kasulike põrandapindade suurus ehitamise, viimistlemise, korrashoiu ja rendiga seotud kulusid/tulusid 87
pikkus , siis pärast esimest etappi oleme külje asendanud lõiguga, millest iga- ühe pikkus on ehk kokku on tema pikkus . Igal järgmisel etapil on korda rohkem lõike, kuid iga lõik on korda lühem ehk lõikude kogupikkus suureneb korda. Seega pärast sajandat konstruktsiooni on lõikude kogupikkus juba ning protsessi lõpmatult jätkates muutub ka kujundi ümbermõõt lõpmata suureks: Lähemalt vaadeldes selgub samas, et pindala ei saa sellel kujundil väga suur olla ja kindlasti peab ta olema lõplik. Nimelt mahub Kochi lumehelves näiteks alati jooni- sel toodud sinisesse ristkülikusse: Pärast mõningat arvutustööd selguks, et tema pindala on täpselt . Kui nüüd järele mõtleme, miks meile toodud olukord paradoksaalne tundub, siis ilmselt on põhjus väga lihtne: igapäevaelus me ilmselt sellist kujundit kohanud pole, kus ümbermõõt oleks lõpmatu ning pindala lõplik. Meie masinavärk ei luba
Maailm ei ole enam selline, mis ta oli näiteks keskajal. Teaduse saavutused näitavad meile teistsugusemat pilti maailmast, kus me igapäevaselt elame. Näiteks seda, et meie maailma koosneb imeväikestest osakestest või maailm pole tegelikult värviline nagu ta paistab. Tegelikult loodusteadused kirjeldavadki reaalset maailma, kuid nüüd on vaja hakata seda kõike ka tunnetama. Reaalsus on see mida kirjeldavad meile loodusteadused. Teadmine ja tunnetamine on kaks erinevat tahku ruumilisel kujundil. Kui inimene tunnetab aja ja ruumi kogu ulatust Universumis, mitte osaliselt nagu tavapäraselt, siis ta ümbritseva maailma tajumine erineb tavapärastest tingimustest. Nähtavale tuleb maailma ( Universumi ) sügavam, suurem, laiem ja tähendusrikkam olemus kui harilikult. See avardab tead- vustamise piire ja aitab näha illusionaarset maailma reaalsemana. Inimene teeb nüüd vahet illusioo- nil ja reaalsusel. Ta teadvustab nii ennast kui ka maailma ning enda ja maailma omavahelist seost
Maailm ei ole enam selline, mis ta oli näiteks keskajal. Teaduse saavutused näitavad meile teistsugusemat pilti maailmast, kus me igapäevaselt elame. Näiteks seda, et meie maailma koosneb imeväikestest osakestest või maailm pole tegelikult värviline nagu ta paistab. Tegelikult loodusteadused kirjeldavadki reaalset maailma, kuid nüüd on vaja hakata seda kõike ka tunnetama. Reaalsus on see mida kirjeldavad meile loodusteadused. Teadmine ja tunnetamine on kaks erinevat tahku ruumilisel kujundil. Kui inimene tunnetab aja ja ruumi kogu ulatust Universumis, mitte osaliselt nagu tavapäraselt, siis ta ümbritseva maailma tajumine erineb tavapärastest tingimustest. Nähtavale tuleb maailma ( Universumi ) sügavam, suurem, laiem ja tähendusrikkam olemus kui harilikult. See avardab tead- vustamise piire ja aitab näha illusionaarset maailma reaalsemana. Inimene teeb nüüd vahet illusioo- nil ja reaalsusel. Ta teadvustab nii ennast kui ka maailma ning enda ja maailma omavahelist seost
Maailm ei ole enam selline, mis ta oli näiteks keskajal. Teaduse saavutused näitavad meile teistsugusemat pilti maailmast, kus me igapäevaselt elame. Näiteks seda, et meie maailma koosneb imeväikestest osakestest või maailm pole tegelikult värviline nagu ta paistab. Tegelikult loodusteadused kirjeldavadki reaalset maailma, kuid nüüd on vaja hakata seda kõike ka tunnetama. Reaalsus on see mida kirjeldavad meile loodusteadused. Teadmine ja tunnetamine on kaks erinevat tahku ruumilisel kujundil. Kui inimene tunnetab aja ja ruumi kogu ulatust Universumis, mitte osaliselt nagu tavapäraselt, siis ta ümbritseva maailma tajumine erineb tavapärastest tingimustest. Nähtavale tuleb maailma ( Universumi ) sügavam, suurem, laiem ja tähendusrikkam olemus kui harilikult. See avardab tead- vustamise piire ja aitab näha illusionaarset maailma reaalsemana. Inimene teeb nüüd vahet illusioo- nil ja reaalsusel. Ta teadvustab nii ennast kui ka maailma ning enda ja maailma omavahelist seost
annaabi.ee 
