Reguleerimise vajadus oleneb kasutajast. Veereziimi muudetakse kas suurendades läbilaskevõimet voolukiiruse suurendamisega või vastupidi vähendades seda. Kuivenduse seisukohalt on vajalik suur läbilaskevõime ja arvutuslikul perioodil madal veetase. Niisutuse seisukohalt on vastupidi vajalik veehaarde juures kõrge veetase ja suur veevaru. Vahel tekib vajadus kaitsta ümbritsevaid alasid üleujutuse eest. Energeetika seisukohalt on vajalik ühtlane äravool ja püsiv veetase. Sarnaseid nõudeid saab tuua ka laevaliikluse, kalanduse, puhkemajanduse, veejuhtme sanitaarseisundi (jõgi heitvee vastuvõtjana) jm kohta. Juba varasel keskajal reguleeriti veekogusid eesmärgiga kasutada veejõudu jahu- ja saeveskites ning tööstuses(vabrikutes ja tehastes). Eestis on olnud üle 700 vesiveski. Põllumajandusmaa juurdesaamiseks alandati 19. sajandi jooksul ja 20. sajandi alguses järvede taset. Järvedele ja nende
See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele.Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis,Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt,Vett raskesti läbilaskev muld. KUIVENDUSVIISID JA VALIK.Agromelioratiivne kuivendus. Hüdromelioratiivne kuivendus . Peamised hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on kraavkuivendus, drenaaz, polderkuivendus, vertikaalkuivendus, kolmatsioon ja üleujutuse reguleerimine luhtadel. Enamikel juhtudel kasutatakse kaht esimest kuivendusviisi (kraav-ja drenaazkuivendust), mida sellepärast ka põhikuivendusviisideks nimetatakse. Ülejäänud on erikuivendusviisid. polderkuivendus tähendab liigvee kõrvaldamist tammidega kaitstud maa-alalt pumpamise teel
Alati on soostmisprotsessi olemus ja intensiivsus sõltunud kliimast. Eesti territooriumil on klimaatilised tingimused soode tekkeks olnud soodsad peaaegu kogu jääajajärgsel ajajärgul, kuid seoses kliima ja hüdroloogiliste tingimuste muutumisega on turba settimine olnud kord kiirem, kord aeglasem. Tugevasti on eesti soode teket ja arengut mõjutanud pinnamood. Võrdsete kliimaolude korral on soostuinud kõigepealt madalama reljeefiga maaalad, kus põhjavesi on maapinna lähedal ja vee äravool väike v praktiliselt puudub. Surveliste põhjavete toimel tekkinud soid leidub meil kõrgustike jalameil. Ka neis paigus on soode teke alanud madalamatel reljeefiosadel esamajoones seal, kus aluspõhja ja pinnakatte veeläbitavus on väike ja vee äravool peeagu puudub. Alati on soode teke seotud niiskuslembese taimkatega, mille surnud osadest moodustub liigniiskuse ja õhu takistatud juurdepääsu tingimustes turvas. Peamised turbamoodustajad turbasamblad, nad on adifikaatorid s
1. kraavkuivendus 2. Drenaažkuivendus 3. Polderkuivendus. 4. üleujutuste reguleerimine Ehituste juures kasutatakse ka vertikaalkuivendust ja maapinna tõstmist. 2.3.2. Kraavkuivendus Maa kuivendamine kraavidega on Eestis olnud kasutusel aastasadu. (Märkus: põllumajandusmaal on see praeguseks ajaks valdavalt asendunud drenaažiga). Kraavitus on ainuvalitsev metsamaade kuivendamisel, kus selle esmaseks ülesandeks on tagada pinnavee kiire äravool. Kraavide kasutamine põllumajanduslikul maal on otstarbekas: Turvasmuldade eelkuivendamisel, kivistes pinnastes (pealmises, 1 m tüseduses pinnasekihis on üle 30 cm läbimõõduga kive vähemalt 2% pinnase mahust), heinamaade kuivendamisel, väga suure rauasisaldusega pinnastes, kus Fe++ sisaldus põhjavees on üle 14 mg/l, aladel, kus paas on maapinnale lähemal kui 1 m; seal,
seal juba enne Kristuse sündi liigniiskete maade kuivendamisega. Eestimaal alustati melioratsioonitöid koos teraviljakasvatusega II aastatuhandel enne Kristust. Esimese melioratiivse võttena rakendati aletamist. Ligikaudu 2000 aastat tagasi, kui tekkisid püsipõllud, hakati kõrvaldama põllumaalt kive ja veevagudega juhtima ära pinnavett. Veevagude süvendamise järel kujunesid nendest kuivenduskraavid. Esimene teade kraavide kohta pärineb 13. sajandist. 15. ja 16. sajandi vahetusel laienes teraviljakasvatus ja sellega seoses ka kraavitustööd. Esimesi suuremahulisi kraavitustöid tehti 1650. a. Tallinna lähedal. 19. sajandiks oli selgunud, et soo- ja soostunud metsade kuivendamise järel puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsakuivendamise tormiline periood Euroopas algas 19. sajandi teisel poolel. Eesti praegusel territooriumil algas metsamaade kuivendamine 19. sajandil. M. Siversi (1903)
Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1- VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri 97,2% Mandrijää ja jääliustikud 2,15% Põhjavesi 0,62% (sh aktiivse veevahetuse tsoonis 0,29%) Mageveejärved 0,009% Soolajärved ja sisemered 0,008% Mullavesi 0,005% Atmosfäär 0,001% Jõed 0,0001%
Eestis on soo tekkinud kahel viisil: järvede kinnikasvamisel mineraalmaa soostumisel. Esimesed sood tekkisid valdavalt mineraalmaa soostumisel. Mineraalmaa soostumine toimub kahel viisil: Nõgudes toimub veega küllastunud mulla gleistumine. Tekib vettpidav gleihorisont ning soostumine järgib skeemi: madal-, siirde- ja kõrgsoo. Maa soostumine tasasel või kergelt nõgusal liivasel alal, kus puudub äravool. Tulemuseks nõrgkivi. Seda kihti seostatakse Eestis metsapõlengutega. Madalsoo arengufaas jääb vahele. 23. Kuivendamise mõju mulla õhustatusele Kuivendamine parandab põhiliselt ühte soomuldade viljakust piiravat faktorit - veerežiimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid. Kuivendamise mõjul mõned turba omadused muutuvad. Muutused on seda märgatavamad, mida kestvam on kuivendus olnud ja mida viljakam on kuivendatud kasvukohatüüp.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Modelleerimine Arvutusgraafiline töö mudeliga SWAP 2.07d Koostas: Juhendas: Tartu 2011 Sisukord 1. Mudeli andmete analüüs ................................................................................................................ 3 Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................. 3 Meteoroloogilised tingimused ..
Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiaprotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu iseloomustav näitaja. Praegusel geoloogilisel ajastul võib hüdrosfääri veevaru pidada püsivaks suuruseks, st et veeringes osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu peab valitsema tasakaal aurumise, sademete ja äravoolu vahel. Veebilanssi elemendid: P=Q+E+S P- sademed, Q – äravool (pinnavee ja põhjavee), E – aurumine, S – veevaru muutus Kui antud aastal P>E, siis +S ja kui vastupidi siis -S. Pika aja jooksul S=0. P=Q+E+W, kus W on juurdevool või väljavool naabervalgaladest, kui valgala piirid ei lange kokku. 4. Maakera veevarud ja veebilanss. Kogu maakera pindala on 510 miljonit km2. Maa pindmikust hõlmab 70,8% maailmameri. Kogu maakera veevaru hinnatakse olevat 1 454 000 tuh. km3.Hüdrosfääri veevaru on 1,4–1,5 miljardit km3, millest ligi 94% on
21 · Põhjavee puhastamine lk. 22 · Kokkuvõte ja tulevik lk. 24 · Kasutatud kirjanud lk. 25 Joonised ja fotod · Joonis 1 Maapinnalähedane (enamasti vabapinnaline) ja surveline põhjavesi · Joonis 2 Vee ringkäik looduses · Joonis 3 Netoinfiltratsioon ja põhjavee äravool jõevõrku peegeldavad põhjavee toitumist · Joonis 4 Põhjavee toitumise aastasisene jaotus, oktoober 1994 kuni september 1995 · Joonis 5 Põhjavee moodustumine · Joonis 6 Põlevkivi tootmise mõju Ordoviitsiumi põhjaveekihtide veetasemele · Joonis 7 Reostuse levik põhjavette ja kaevudesse · Joonis 8 Paide veehaarde arvutatud piirangute vööndid ja situatsioon aastal 2001 · Joonis 9 Tapa lennuvälja reostuskolle ja põhjavee puhastustööde väljakud
* tööstuse ja olmeveo veed juhitakse merre * põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre * intensiivne laevatööstus (õnnetused tankeritega) * meresügavustesse maetud mürkained * kliima soojenemine Tagajärjed: * väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis * vähenevad kalavarud mõju inimese toidulauale * mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni * rannikualad reostuvad, mõju turismile * vetikate vohamine, oht inimese tervisele * korallide hävimine 5. Jõgede äravool, veedefitsiidi ja võimalike üleujutuste põhjused, t agajärjed ning majanduslik mõju * Vooluveekogud, so ojad ja jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. * Vooluveekogud jagunevad ajutisteks (paar nädalat kuni paar kuud) ning alatisteks (voolavad aasta ringi). * Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab, seda selgemalt kujuneb välja jõe kuju lähtest suudmeni ehk pikiprofiil. Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid: 1) Sademete iseloom
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. (7) M
võib jõest (ojast) vett võtta ning kui palju peab on veega küllastumata. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on vett sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. qmax = qk + q , kus täis. Veega küllastunud maapõueosa nim Äravoolunorm. Max- ja min.vooluhulgad: põhjaveekihiks ning selles leiduvat vett Äravoolunorm on pika aja keskmine äravool q = 0,02a + 0,3q95% -1,0 põhjaveeks. Maakoores vahelduvad vettkandvad aasta keskmiste vooluhulkade Qi aritmeetiline kihid vettpidavatega, mida nim veepidemeiks. keskmine: ,kus N on vaatlu- , minvooluhulgad: Kui vaatlusread on lühikesed Põhjavesi võib olla õhurõhu all (surveta saastate arv. Äravoolunormi võib avaldada kas või mõõtmisandmed hoopis puuduvad, võib
Samas on märgala süsteemi tulemuslikkus võrreldes teiste alternatiividega väike. Märgalade süsteemid saavad üldiselt eelselitusega hakkama, kuigi mõnel juhul on nad ehitatud ka biopuhastuseks ehitatud. Märg süsteem töötab kõige efektiivsemalt siis, kui süsteemile eelneb heitvee kogumismahuti ning taimerile sätestatud pump, mis toimetab kontrollitud doosidega. Märgalasüsteemide septikud on tavaliselt ehitatud madalate kraavide moodi, 30-45 cm sügavused ning on vooderdatud, et vältida lekke tekkimist. Süsteemi väljavool on ehitatud nii, et säitlitada vee taset määratud sügavusel. Poorne materjal, näiteks peene kruus, paigutatakse kaevetöödel määratud veetasemest kõrgemale. Kui auk on vooderdatud ning kruusaga täidetud, juhitakse sinna heitvesi. Kruusa vahel kasvavad taimed. Kuna materjali pind on heitveest üleval pool, siis on üsna ebatõenäoline, et võiks tekkida kontakt inimeste, loomade
1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, libisemine, veeremine). *Tuule g
Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett; ka hall, härmatis, kaste, udu Sademetega jõuab suurem osa atmosfääriveest Maale tagasi, enamik vihmana Sademete hulk sõltub: kaugus ookeanidest ja meredest, pinnamood (mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist – rohkesti sajab mägistel rannikualadel), auramine (maailmamere pinnalt aurab rohkem kui maismaalt) Jõgede äravool Sõltub sademete ja auramise vahekorrast Mida rohkem sajab, seda suurem on äravool Jõgede äravoolualad ehk valglad (valgala, jõgikond) - maa-ala, millest veekogu või selle osa saab oma vee Tegurid: Sademed, õhutemperatuur, lume sulamine (liustikud), juurdevool lisajõgedest, läbivool järvest, paisu ehitamine, vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Põhjavee kujunemine ehk infiltratsioon
Vesiehitis (ingl. k hydraulic structure) on jõe-, järve-, mere- või põhjavee kasutamist võimaldav või vee purustavat toimet tõkestav rajatis, vesiehitus (hydraulic construction) aga tegevus, mis hõlmab igasuguste ehitiste rajamist voolu- või seisuvette. Vesiehitiste liigitus ·vett paisutavad ehitised (paisud); ·veejuhtmed: kanalid, kraavid, torustikud, tunnelid, rennid vms; ·veehaarded, mille kaudu võetakse jõest, järvest, merest, maa seest vett; ·veelaskmed (ülevoolud, treppveelaskmed, kiirvoolud jt), mille kaudu lastakse läbi või heidetakse ülespaisutatud või kogutud vett (sh nt heitvett reoveepuhastist); ·vett tõkestavad kaitseehitised: tammid, kaldakindlustised, voolu juhtivad ning mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsvad kaldast lähtuvad kannustammid e buunid;
Kapillaarveega on seotud mitmesugused probleemid teedeehituses meil ja muldade sooldumisega niisutatavatel kõrbealadel. Kapillaarjõud töötavad pumbana tõstes vett maapinnale kus ta siis külmub või toob sooli maapinnale. Selle vältimiseks on vajalik hoida pinnasevee tase nii sügaval, et kapillaarvesi ei saaks pahandust teha. Paluks mitte segamini ajada termineid pinnavesi ja pinnasevesi. Pinnavee all mõistetakse kõiki veekogusid: jõed, järved , tiigid, kraavid jne. Pinnasevesi on esimene, maapinnalähedane põhjavee kiht, kusjuures tegemist on vabapinnalise põhjavee kihiga (alternatiiviks on surveline põhjavesi). Pinnasevee pealispind ehk pinnasevee peeglit eristab maapinnast aeratsioonivöö, mille kaudu toimub pinnasevee toitumine infiltratsiooni ja ka kondensatsiooni kaudu. Järelikult pinnasevee toiteala ühtib tema levialaga. Surveline ehk arteesiavesi paikneb veepidemete vahel. Tänu veepidemetele tekibki arteesiavee kihis rõhk
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgnevate teadusharude ülesandek
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumi
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
Savipinnase plastsuse astmed-kõva,poolkõva,kõvaplastne,sitkeplastne,pehmeplastne,voolavplastne,voolav Liivpinnase tihedusasatmed-kohev,kesktihe,tihe,vesiliiv Pinnase tehn.omadused-tihedus,mahumass,survetugevus,sidusus,kaetavus,looduslik varisemis nurk,niiskus,filtreerivus,kobesus,tihendatavus,agresiivsus betooni ja terase suhtes. Torude kaevamine Mullatööd jagunevad Kasvupinnase koorimine Pinnase kobestamine Maa-ala vertikaalplaneerimine Kaevikute ja kraavide kaevamine Süvendite pinnasega tagasitäitmine tagasitäidetud pinnase tihendamine Mullatööde tehn.protsess jaguneb Põhitööd-kraavide kaevamine,põhja planeerimine ja tugevdamine,pinnase tagasitäide ja tihendamine Ettevalmistustööd-platsi vabastamine puudest,maaaluste ja pealsete kommun.ümberpigutus,hoone mahamärkimine... Abitööd-kraavide toestamine,pinnase kobestamine Muldrajatised jagunevad Alalisteks-teede muldkeha,paisud,tammid,kanalid,veehoidlad
1. Muldkeha ehituse ettevalmistustööd. 2. Mullatööde mahtude arvutamine(nõlvus,kraavi ristlõige, kraavi pealtlaius, mullatööde maht). 3. Tee telje mahamärkimine 4. Piketaazi mahamärkimine 5. Muldkeha mahamärkimine ehitustöödel buldooseriga 6. Pinnasesse süvistamine buldooseritega 7. Pinnase teisaldamine buldooseritega 8. Pinnase puiste, jaotus, paigaldus buldooseritega 9. Süvendite rajamine, tasandamine buldooseritega 10. Astmete rajamine nõlvadele buldooseritega 11. Kraavide täisajamine buldooseritega 12. Pinnase tihendamine pneumorulliga 13. Pinnase tihendamine tapp-rulliga 14. Pinnase tihendamine vibrorulliga 15. Pinnase tihendamine kaevikutes 16. Pinnase tihendamine eritingimustes 17. Tekkida võivad probleemid tihendamisel 18. Pinnase paigutus muldes. 19. Muldkehas niiskuse muutus aastaringselt 20. Muldkeha aastaringne niiskustsükkel 21. Külmakerke tekkimist mõjutavad tegurid 22. Külmaohtlike pinnaste parendamise võimalused 23
elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. · Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Jagunevad: perifeersed äravoolualad, jõgede vesi jõuab maailmamerre ja sise-äravoolualad, jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, ühendus maailmamerega puudub
Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine. Mandrisisestel aladel on vesi maailmamerega ühendatud ainult atmosfääri kaudu
vaia otsa sügavusest maapinnast, pinnase plaadiga (b), spetsiaalsete pinnaseankrutega (c Momentide suhte puhul taandub R välja ja nimetusest ja savipinnase voolavusarvust või d) või nn vaiapukiga (e). Suhteliselt kitsa vormiliselt kujutab varutegur paigalhoidvate ja Tabelite väärtustes on kandevõime enamasti alla kraavi seinte puhul võib kasutada sisemisi tugesid nihutavate jõudude summade suhet. hinnatud keskmiselt 65%. Seepärast võib tabeli (f) Arvutus on seda kiirem, mida õigemini on valitud väärtusi kasutada vaid vaia kandevõime ja 62. Millised vajalikud kontrollid peaks tegema esialgne tsentri asukoht ja raadius. Peame leidma
muutumise kohta. Püstteljele paigutatakse vastavate mõõtühikute (kuupmeeter sekundis või sentimeeter) skaala ja rõhtteljele ajaühikute skaala. · Hüdrograaf näitab äravoolu muutumise iseloomu aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. MÕISTED · Lähe · Suue · Jõestik · Valgla e. äravooluala maaala millelt jõestik saab oma vee · Vooluhulk vee hulk, mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis ( ühik kuupmeeter sekundis) · Jõe äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikema aja jooksul kui sekund · Veereziim jõe veetaseme ajaline muutus Mõisted · Jõe langus lähte ja suudme vahe · Jõe lang jõe langus mingil kindlal jõe lõigul. Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km) Jõgi algab 550 m kõrguselt ja suubub merre 300 m juures. Jõe pikkus on 15 km. Arvuta langus ja lang! Jõgede toitumine · Vihmaveest · Lumesulamisveest · Lisajõgedest
vooluhulgale. a. sademed - vooluhulk suureneb b. liustikud - vooluhulk suureneb c. põhjavesi - …………………….. d. sulavesi- vooluhulk suureneb Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 11. Jõgede veerežiimide iseloomustamisel kasutada järgmisi mõisteid: toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. 1
ülekaalus lainete kulutav tegevus kujundab kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setted, mistõttu sinna moodustuvad järsakud või suure kaldega nõlvad. (pank või pankrand) Lahtised uhutakse ja suured jäävad järsaku jalamile. laugrannik - lained kuhjuvad ning lainetel on setteid liigutav jõud. Eestile iseloomulikud. Kujundab rannajoone paralleelsed settevallid-rannavallid. Vastupidi rannabarriks. jõgede äravool - jõe kaudu äravoolava vee hulk pikema aja jooksul kui sekund valgla - territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. infiltratsioon - sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse hoovused - suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. tõus ja mõõn – merevee taseme tõus Kuu gravitatsioonijõu mõjul
Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) · Iseloomustage ja põhjendage (võrrelge) hüdrogrammide abil nendes kliimavöötmetes voolavate jõgede veereziime. Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmisi mõisteid: toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane.
1,5 meetrit on külmumispiir, millest allpool toimivad sajuveesüsteemid ja drenaaz ka ilma soojustuseta Vanemate majade puhul sobib vundamendi hüdroisolatsiooni parandamiseks pigitamine, kruntimine, kruntimine või lausa savimattidega katmine. Halb pole ka tänapäevane mummuline pruunikas isoleerkate Lihtsamaks vahendiks pinnasevee vastu on rajada Drenaazisüsteem.Uuel majal tuleb see teha kohe vanemal aga tähendab see mahuikaid vendamendi ümbruse lahtikaevamine tõid. Drenaaz tõmbab põhjavee maja ümber madalaks ning vundamendi ümber moodustub kuiv lehter. Samas pole tema sõnul drenaazist pikalt tolku, kui hoonenurkades puuduvad kaevud, kust kaudu saab korda aastas süsteemi kontrollida ja vajadusel puhastada. Mitmesugused torutooted müüva Uponor Eesti OÜ müügidirektor Aivar Sigur peab maja ehitamisel drenaazi pealt kokku hoidmist rumalaks ja lühinägelikuks. Hiljemate niiskuskahjustuste likvideerimine tuleb mitu korda kallim.
Vesi kui loodusvara On teada ja tuntud fakt, et vesi on kõige levinum aine maal. Üle kahe kolmandiku maakera pindalast on kaetud veega. Teda leidub ookeanides, meredes, järvedes ning jõgedes aga ka jääna poolustel paiknevates jäämägedes, samuti maakoores põhjaveena ning õhus auruna. Teadagi saavad inimesed tarbida vaid magevett. Kõige rohkem kogu maailma veest hoiavad endas ookeanid ning mered . Teoreetiliselt on see täiesti tarbetu vesi, seda saab vaid kasutada, siis kui seda töödelda. Maal polegi nii väga seda tähtsat loodusvara, kui alguses võib tunduda. Tänapäeval on hakanud inimesed vett väga palju raiskama. Terve elu põhineb veel. On ju teada, et inimene suudab ilma söögita olla päris kaua, kui tal on olemas vähemalt vesi. Ükskõik millisele päevasele tegevusele mõtlema hakata, jõutakse kaudselt välja vee olemasolu vajalikkusele. Vesi on kõige muutlikum, kõige liikuvam loodusvara. Kord langeb ta vihma võ
korralikud välja ja oleksid inimese tervisele ohutud. Selleks on vaja pinnasega kokkupuutuvad konstruktsioonid kaitsta hüdroisolatsioonikihiga ja vertikaalsed välispinnad tuleks katta võõpisolatsiooniga. Kõige olulisemad punktid, mida tuleb järgida keldriga hoone hüdroisoleerimisel: Maapinna kalle peab olema hoonest eemale. Vihmavesi peab olema juhitud sadevetesüsteemi kaudu hoonest eemale. Tuleb teha töökorras ja toimiv drenaaz. Drenaazi paigaldamisest täpsemalt teemas ,,Nõuded drenaazitööde teostamisel". Kui keldrisse on tehtud kogumiskaev, siis peab selle tühjendamine olema korraldatud turvaliselt. Vundamendi alus- ja pealispinnale peab olema tehtud hüdroisolatsioonikiht. Vundamendi välispinnale tuleb paigaldada hüdroisolatsioonikiht. Tuleb võimaldada keldri tuulutamine. Kui on keldrile tehtud tuulutusavad, siis võib need
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
