kogeda ning informatsiooni edasi jagada ka teistega (pered, sõbrad, tuttavad), sest parim reklaam on see mis liigub inimeste enda vahel edasi. Sellist informatsiooni võtavad inimesed kõige rohkem tõsiselt ning sellel on suurem väärtus turisti jaoks. 2.2. Väliskülastajate viibimine Eestis: majutus ja liikumine Väliskülastajad, kes Eestisse saabuvad on väga erinevad ning nende soovid Eestist, kui turismisihtpunktist on erinevad, samuti on kõigil erisugused variandid majutuse ning transpordi osas. Osad turistid otsivad luksust ning võimalikult mugavat voodit, teistele piisab palju vähemast ning ollakse rohkem säästu turismi pooldajad. Transpordi valikus on samuti erinevaid valikuid, näiteks linnakülastaja eelistab kasutada taksot, turistidele mõeldud busse või ühistransporti, samas turist, kes tahab Eestit avastada suure tõenäosusega rendib endale auto. Ööbimiskoht mille külastaja valib sõltub nii külastuse eesmärgist, kuid oluliseks on ka
Nordkalk AS 126 106 140 222 Vasalemma ja mujal, paemurd ES Sadolin 170 643 634 785 886 Tallinn, Rapla, värvid Tikkurila-Vivacolor 57 172 326 386 Tallinn, ehitusvärvid Eskaro AS 75 152 182 213 Maardu, ehitusvärvid Merko Ehitus 649 1670 3110 4414 4427 Harjumaa Eesti Ehitus OÜ 602 985 1588 2504 3752 Tallinn Skanska EMV AS 340 1150 1137 1910 1851 Tallinn Koger&Partnerid AS 120 500 676 932 1180 Tallinn YIT Ehitus 221 792 1607 920 Tallinn Teede REV-2 AS 585 655 1126 1198 Tallinn Aspi AS 577 983 1228 Tallinn Talter AS 273 523 784 743 Tallinn
2013/2014 õppeaasta alguseks. Tänaseni on õppeköök välja ehitamata. Konkurentsis püsimise seisukohalt on Tallinna Teeninduskool oma uue õppehoonega väga suure edumaaga, kuid sama tehnoloogilise taseme saavutamiseks EHTE-l vahendeid napib. Praktikant pakub välja erinevate sponsorite kaasamist tehnoloogilise pargi edendamiseks, mis võiks väljundina pakkuda sponsoritele võimalust enda tooteid reklaamida EHTE turundusürituste kaudu – Tourest, Teeviit, konverentsid ja seminarid ja teised väliüritused. EHTE mikrokeskkonna moodustavad kliendid/õpilased, hankijad, töötajad, koostööpartnerid ja konkurendid. 6 Kliendid EHTE peamised kliendid on erakõrgkooli õpilased. Kutseõppe erialadele oli 2012/2013 õppeaastal 805 riigitellimuslikku õppekohta, rakenduskõrgharidusõpe on tasuline. Õppeasutus on võimeline teenindama ideaalis 450 õpilast
Eesti on tubli turismiriik, väliskülastajaid on üle kahe korra rohkem, kui püsielanikke. Eesti ja eestlased on uhked ona rikkaliku kultuuripärandi üle- meil on laulupeod, pärismusmuusika festivalid, arhitektuurimälestised, rikkalikku ekspositsiooniga muuseumid, rahvuspargid, mõisa- ja talupojakultuur, setud, vene vanausulised 8, erinevad saared-erinevad kultuurid. Ei ole ju vahet, kas turist külastab muuseumi, kultuuriüritust või mõnda saart, oluline on, missuguse emotsiooni ta kaasa saab ning kas tal tekib soov tagasi tulla või soovitada oma tuttavatele 9. Külaline ostab elamuse, kuid koju viib mälestuse. Tõeline pärimusturismi toode on elamus. Turist otsib erinevat sellest, mida ta näeb iga päev ja selleks pakub Eesti rikkalikke võimalusi- luksuslikust mõisahotellist suitsusaunani. Ja turismi elamus _______________________ 6 www.maaturism.ee 7,8,9 www.visitestonia.com
........................................................................................... 34 8.1 Toodete ja teenuste hinnakiri koos KM-ga................................................................ 34 8.2 Toote elutsükkel ........................................................................................................ 35 9 MÜÜGIPROGNOOSID ................................................................................................ 36 9.1 Majutuse prognoos 2012 aastal ................................................................................. 36 9.2 Majutuse müügiprognoos toodete kohta 2012 aastal ................................................ 37 9.3 Majutuse prognoos 2013 aastal ................................................................................. 38 9.4 Majutuse müügiprognoos toodete kohta 2013 aastal ................................................ 39 9
palju teaduslikku materjali ning nende ajalooline käsitlus on teadusloomes väga lünklik, on see temaatika huvitanud mitmeid autoreid. Sama vana kui inimkond, on ka inimeste haigused ja terviseprobleemid. Nende raviks ja leevenduseks on kasutatud looduslikke vahendeid: taimed, külma- ja soojavee allikad, mere-, jõe- ja järvemuda, samas on abi saadud ka mõne geograafilise piirkonna ekst- reemsetest klimaatilistest tingimustest. Kuigi kuurordid ja spaad on tekkinud erinevates kohtades, on nende tekkepõhjused sarnased. Lisaks ravile olid nende eellased juba Vana-Rooma päevil mõeldud ka sotsiaalse suhtlemise ja terviseprobleemide ennetamise kohtadeks (Yegül 1995: 15, 3038; Fagan 1999: 7585). Seetõttu ei saa autori hinnangul kuurortide ja spaade mõisteid väga rangelt üksteisest eristada. Kuurortide ja spaade kõige suurem erinevus seisneb vormis kuurordiks nimetatakse piirkonda, spaaks üldjuhul konkreetset hoonet
Eesti Maaülikool Geomaatika osakond Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis Ainetöö õppeaines Kinnisvara arendus MI. 1789 (3 EAP) Koostas: Ees- ja perekonnanimi Juhendas:Madis Kaing Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus.......................................................................4 1.1.Arenduse mõiste ja liigid.........................................................................................4 1.2.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit......................................5 1.3.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus Eestis.......................................................7 2.Valitud kinnisvara
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
jõudis ka Soome (Tallinnast põgenenute kaudu). Head kirikuandmed on säilinud Noarootsist. Augustis 1710 on seal surnud 4 inimest, pärast seda on jõudnud katk Noarootsi kihelkonda, septembris sureb 28, oktoobris 149, novembris 358, detsembris 386 inimest. 1711 on katk raugemas. Kogu 1711. aasta jooksul maetakse seal 297 inimest. Eestimaa revisjon 1712 peegeldab katku surnute arvu päris hästi. Läänemaa on kaotanud 82,8% rahvastikust, Harjumaa 80,3%, Järvamaa 70,5%, Virumaa 70,4%. Hiiumaa ja Vormsi suremus oli väiksem (Hiiumaal ca 50%, Vormsil 26%). Katk nõuab hinnanguliselt 200 000 inimelu. Jõuame rahvastiku arvu poolest tagasi 13. sajandisse. 2 09.09.2009 Esimesed revisjonid kannatasid eelkõige seetõttu, et kõik inimesed ei olnud neis kajastatud. Paljud olid põgenenud, end peideti soosaartel jne. 1710
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
1. Mis on majutustoode? On klendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago.söök, jook, , lõhnad, materjalid, värvid mööbel disain.rahuldus ja turvatunne. Külastuseelne koha tellimine, sisseregistreerimine saabumisel, väljaregistreerimine lahkumise, pakihoid,arveldamine, puhtus ja kord, külalislahkus, toitlustamine, muud teenused, bassein, juuksur, kauplused rõivaste puhastus, jne. Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija , jõukas puhkusereisija. Keskklassihot
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
- lähtuda nii sihtgrupi vajadustest kui ka oma soovidest ja võimalustest 3. Idee väljatöötamine; - kuidas sihtgrupi vajadusi rahuldada? - hea idee maksab, loovus on turismiäris suur eelis 4. Toote arendamine; - missugused on kliendi nõuded kvaliteedile? - milliseid ressursse on vaja kvaliteediootuse täitmiseks? - erinevate võimaluste läbiproovimine, hindade võrdlemine ja hinnakujundus. 5. Katseline pakett, selle testimine; - nii selguvad detailid, mis vajavad parendamist - küsida endalt: ,,Kas mina läheksin sinna ettevõttesse ja ostaksin selle raha eest neid teenuseid?" 6. Parandused ja konkreetsete toimingute kavandamine teenuste turustamiseks ja osutamiseks; 7. Tulemus uus turismitoode. Kuigi algajale ettevõtjale võib tunduda, et turismitoote arendamine on ületamatult keeruline protsess, siis erinevad teooriad ja näpunäited muudavad uue toote arendamise
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Tallinn 1930 - Punased aastad: Mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis I. Toim Hans Kruus. Tallinn 1932 - Punased aastad Läänemaal. I. Toimetanud Aleksander Looring. Haapsalu, 1933 - Mihkel Aitsam. 1905. aasta Läänemaal: Eel- ja järellugudega. Tallinn, 1937 - 1905 Järvamaal. I: Tapa, Lehtse ja Ambla. Tapa 1933 - 1905. aasta vabadusliikumine Koeru kihelkonnas. Tallinn 1935 - 1905. aasta verepulm Eestis. I: Harjumaa. Paide, 1932 - 1905. aasta Eestis: Kirjeldused, mälestused, dokumendid. Lenindgrad, 1926 - Hilda Moosberg. 1905-1907. a. Revolutsioon Eestis. Tallinn, 1955 - Toomas Karjahärm, Raimo Pullat. Eesti revolutsioonitules 1905-1907. Tallinn 1975 Revolutsioon Eestis oli ülevenemaalise revolutsiooni üks osa. Oli välja kujunenud Eesti ühiskonda vaevanud oludest. Vene revolutsiooni võib pidada sütikuks, mis probleemid lahvatama lõi.
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". Territoriaalne jaotus: 2 autonoomset piirkonda (Assoorid ja Madeira) ja 18 mand- riringkonda. Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv 3 705 900, keskus Porto Algarve: 4988 km²,elanike arv 394 000, keskus Faro Alentejo: 26 931 km²,elanike arv 538 100, keskus Evora Assoorid: 2355 km²,elanike arv 243 800, keskus Ponta delgada. Kokku 9 saart. Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv 1 792 000, keskus Coimbra Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv 3 471 100, keskus Lissabon Madeira: 741 km²,elanike arv 244 300, keskus Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Ajavöönd: maailmaaeg Maakood: 351 Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
