Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas kujundavad jõed pinnamood". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jõgi, jõesäng, jõed, kulutab, voolutee, veevool, veerud, kuku, põhjauuristus, delta, pinnamood, vooluhulk, voolukiirus, kliimast, kitsas, sälkorg, maapind, kivimitest, laieneb, vanadel, jõgedel, lammorg, sure, kandis, laskub, kukub, kose, kallaste, setted, ganges, jõelooge26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1
kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest jõgedele pole antud ruumi seda vett infiltratsioon on tohutult kiire aga kui need kaldad on lauged ja kallastel on palju metsa siis infiltratsioon on aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest kõrgem veetase püsib pikemat aega. Jõgi tõuseb üle kallaste ja tekitab üleujutusi.Korrapäraselt esinev vee hulga tõus Tulvavesi- Ebakorrapäraselt esinev järsk lühiajaline vee hulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine) 5. Milline näeb see piirkond välja suurveeperioodil? Suveperioodil…. Kas pildil on tegemist on ülemjooksu, keskjooksu või alamjooksuga? Põhjenda oma arvamust. Pildil on keskjooks või alamjooks, sest jõgi on looklev 6
• Enamike lisutike keskmine liikumiskiirus on umber paar sentimeetrit ööpäevas. Liustikud: • mandriliustikud • mägiliustikud • šelfiliustikud Liustike tekkeks on vaja: • madalat temperatuuri • piisavalt sademeid Moreen on sorteerimata liustikesete, mis koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest- kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist. 3. Tuul: • kannab edasi • kuhjab • kulutab • tuule mõju on suur kuiva kliimaga aladel, kus on palju kerget lahtist pinnast Deflatsioon ehk tuulekanne on peeneteraliste ning kuivade setete tuule poolt õhku tõstmine ning eemale kandmine, kusjuures toimub enamasti kõrbes või luidetega rannikul. • Kõrbes kuhjab tuul liiva erineva suurusega luideteks. • Tuntumad on sirbikujulised kaarluited ehk barhaanid. • Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud aluriidi ja liivaterakestega mingi takistuse
infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele (asfalt, kanalisatsioon jne.) Ehitised (näiteks teed ja majad) takistavad infiltratsiooni, kanalisatsioon juhib vee ära kohtadest, kuhu see muidu koguneks ja sellega muudetakse veeringet. Selle tagajärjel võivad kokku kuivada looduslikud märgalad (nt Araali meri). Looduslikud jõed ei pruugi enam oma algsetesse suudmetesse jõuda, sest vesi kulub põldude niisutamiseks jne 4. Selgita sademete ja auramise vahekorda eri kliimavöötmetes. Mägede juures sajab palju kuna mäed takistavad õhumasside liikumist merelt maismaale. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. 5. Selgita maailmamere osa kliima kujunemises. (hoovused) 6. Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades (töös kaart, on
väheneb kalapüük ja lähedal asuvas kõrbes hakkab sadama. 8.Selgita kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele. Väga palju jõgede veetasemest sõltub sademetest ja lume- mägedes liustike sulamisest. Jõgede veetase on suur Eestis kevadel, kui lumi ja jää sulab. Väikesm on suvel, kuna on soe ja sajab suhteliselt vähe, sügisile on palju sademeid ning vett jõgedes on rohkem. 9.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november,teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju. Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis. Ülejäänud aastaringi väga väike äravool. Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini. Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga
suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. 7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef). Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored?
liikumine. · Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab: · Püsiva suunaga tuuled. · Vee soolsuse- või temperatuuride erinevus. · Tugev tõus ja mõõn (looded) · Suurte jõgede suubumine Jõgi on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e jõeorg. Jõe osad (joonis 1.): ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus alamjooks vesi voolab aeglaselt
1. Mis on karrid? Karrid on vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (lohud, vaod, lained jne). 2. Mis on alluuvium? Alluviaalne sete e alluuvium e jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete. Jõesetted settivad kas jõe sängis, lammil või deltas. 3. Mis on deluuvium? Deluviaalne sete e deluuvium on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete. 4. Mis on delta? Delta e suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. 5. Mis on limaan? Limaan on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul. 6. Mis on estuaar? Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded. 7
kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest: kliimast, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Murenemiskoorik võib olla pindmine või jooneline., nüüdisaegne või vana. Maavarad : boksiidid, kaoliinsavi, nikli hüdrosilikaadid, opaal, kips, rauamaak. Muldade kujunemine on biokeemiline protsess. Huumuse kujunemine toimub taimede lagunemise teel. 14) Vooluvete tegevus: ajutised vooluveed, jõed ja põhjavesi, nende geoloogiline toime. Vooluveed on tähtsaimad nüüdisaja maapinda kujundavad jõud. Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust ehk pinnaerosiooni, joonelis uuristust ehk lineaarset erosiooni ja vooluvete kuhjavat ehk akumulatiivset tegevust. Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali
akumulatsioon. Jõgede erosioon oleneb kliimast, pinnamoest ja ala geoloogilisest ehitusest. Viimase puhul mängivad suurt osa kivimite kõvadus, tektoonilised struktuurid ja maakoore liikumised. Kliima puhul etendab olulist osa taimkate ja sademete hulk. Jõgedes toimub setete ärakanne ülaosast jalamile, kus toimub setete kuhjumine. Kujuneb uhtsete e. deluuvium. Lammil kuhjuvad jõesetted e. allluviaalsetted.Settimine toimub ka jõesuudmetes tekib DELTA. Algab maismaa teke madalmeres. Põhjavesi esineb: tahkel kujul, gaasilisel kujul, vee kujul: - hügroskoopne vesi ümber pinnase osakeste.- kapillaarvesi asetseb ja liigub väga peentes lõhedes.- gravitatsiooni vesi liigub raskusjõu mõjul s.o. püüab saavutada kõige madalamat taset. Põhjavee osa geograafilises sfääris *Lahustab kivimeid (karstimaastik) *Lahustunud ainete transportimine ja settitamine; tsementeerib
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent
õhu-, soojus- ja toitereziim). Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse alusel inimtegevuse mõjul. Mõlema tulemus on saak bioloogiline (taimede poolt toodetud) ja majanduslik (inimeste kasutatav). Mullatüübid. Mullatüübid esinevad tsonaalselt. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 2,5 kuud), soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet- gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur
Nivaalne kliima iseloomustab suurtel geograafilistel laiustel esinevaid alasid. Suurtes kogustes tahked sademed. Reljeefi kujundavad lumelaviinid ja liustikud. Esineb külmarabenemine ja igikelts. Polaarne kliima lähispolaarsed alad. Soodsad tingimused igikeltsa tekkeks ja säilimiseks. Spetsiifiline looduslik protsess solifluktsioon. Humiidne kliima niiske kliima. Auramisest jääb vett üle, mis eemaldub pinnaveena jõed. Iseloomulik erosiooniprotsess. Esineb intensiivne porsumine ka karstumine. Ariidne kliima sademete hulk väike. Iseloomulik rabenemine. Oluliseks reljeefi kujundavaks teguriks tuul. 7. Rabenemine ja porsumine. Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine.Porsumine on neist kahest kaugelt domineerivam kivimeid murendav tegur
2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega
29)Millest koosneb kuivendusvõrk? Kuivendamise otstarbel reguleeritud looduslike ja rajatud tehisveejuhtmete kogumit nimetatakse kuivendusvõrguks. Kuivendusvõrgu koosseisu kuuluvateks loetakse ka veejuhtmetele rajatud ehitised. Kuivendusvõrku kuuluvad veejuhtmed koos neil olevate ehitistega jagunevad: Kuivendussüsteemiks - kuivendusvõrgus võib olla üks või mitu kuivendussüsteemi. Suubla võtab vastu kuivendussüsteemidest tuleva vee. Suublaks võib olla jõgi, järv, meri, oja, kanal vm. Kuivendussüsteemiks nimetatakse maa kuivendamiseks rajatud veejuhtmete kogumit koos nendel olevate rajatistega, millest ühise keskse veejuhtme ehk ühise suudme kaudu juhitakse vesi suublasse. Kuivendussüsteem koosneb tavaliselt põhi-, detail- (reguleerivast) ja piirdevõrgust. 30)Millised on reeglid kraavide paigutusel maastikul? Mida suurem on maapinna lang, seda kiiremini ka pinnavesi liigub. Järelikult paigutades kraavid
19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!). Lennart Meri Hõbevalge ja Hõbevalgem õppejõud soovitab Millal ilmus Eesti maailmakaardile
Globaalne veevaru maakeral: maailmameri 97,2% mandrijää ja 2,15% liustikud 0,62% (sh aktiivse veevahetuse põhjavesi tsoonis 0,29%) mageveejärved 0,009% soolajärved ja 0,008% sisemered mullavesi 0,005% atmosfäär 0,001% jõed 0,0001% Maailmameri: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri e. Lõunaookean mandrilava e. šelf – mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Mandrilava on küll vee all, kuid tal on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist. Mandrilava ulatub kuni 200 m sügavuseni, peamisel 140 m
marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused. Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe
Templite läheduses oli tee sageli kaunistatud sfinksidega, mis omakorda grupeeritud palmidega. Templite territooriumil moodustas tee kompositsiooni kesktelje, mis oli ühtlasi arhitektuurilise kompositsiooni sümmeetriateljeks. ARHITEKTUUR, mis ilmestas maastikku: püramiidid ja templid. Giza püramiidid (2613- 2494e.Kr) on püstitatud tuhat aastat varem kui Stonehenge sümbolilised struktuurid. Need nn arhitektuuri imed kõrguvad tasase maastiku kohal Niiluse jõe delta lähedal. Püramiidid olid Egiptuse Vana Riigi IV dünastia vaaraode hauakambrid, vaaraod olid ainuvalitsejateks tollases tsentraalvalitsuses. Tsentraalvalitsus loodi umbes 3200. a e.Kr, siis, kui põllumajandusasulad ja niisutustööd nõudsid organiseeritud ühistegevust. Vaaraosid pidasid ülal aristokraatne ja militaarne ühiskond, võimukas preesterkond ning nii sissetoodud kui ka kohalik orjadeklass, keda sunniti püramiide püstitama
Maailmas oli 1990. a. ligi 7000 rahvusparki või muud riiklikult kaitstud piirkonda, enamik neist loodud viimase paarikümne aasta jooksul. Nende üldpindala oli umbes 651 miljonit hektarit ehk 4,9 % maakera pindalast. Looduskaitse ajalugu Eestis Varajase looduskaitse ilminguteks võib lugeda looduslike rituaalipaikade säilitamist juba mäletamata aegade tagant. Nii oli see ka Eestis, kus näiteks paljud puud, metsasalud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad olid pühad paigad. Loodusksitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimändide) raiekeeluga linnade ja kindlustuste läheduses. 1297 Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1644 Urvaste pastor Johann Gustaff avaldas "Pikse palve", mis kajastab Pühajõe reostamise vastu
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
