Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas kaitsta ja hooldada oma arvutit". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viiruseid, hooldus, programme, hooldada, panema, tulemüüri, tunduvad, viirused, avada, sisaldada, laadida, lehekülgedelt, tõmba, arvutisse, nuhkvara, failisüsteem, hooldustinternetipõhiseid teenuseid. Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad? Arvutiviirus on programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Meili teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirju. Levima on hakanud ka nn. MSN-i viirused, mis levivad kasutades suhtlustarkvara (Windows Live Messenger, MSN Messenger). Pahalane levitab ennast MSNi kaudu kontaktidele linke saates, jättes mulje, justkui tahaks sõber mõnda huvitavat linki või faili saata. Tegelikult
Arvutiviiruste ajalugu Arvutiviirused on inimesi kohutanud juba aastakümneid ja koos arvutitega arenesid ka arvutiviirused. Esimene teadaolev viirus avastati 1970-ndatel aastatel ja selle loojaks oli Bob Thomas, kes leiutas selle viiruse läbi oma eksperimentaalse isepaljuneva programmi abil. See viirus kandis nime ,,Creeper`` mille tunnuslauseks oli :,,I am the creeper, catch me if you can`` . Selle eemaldamiseks loodi programm nimega ,,Reaper``. Teadlased täiustasid viiruseid, ja leiutasid neid juurde, aga see oli arvutite täiustamiseks ja heaks eesmärgiks. Leiutatud viiruseid hakkas aga kahjuks uus põlvkond kurjasti ära kasutama. Arvutiviiruste levik Viirused levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades.. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tüütu. Arvutiviirustest hoidumine
...................................4 1.1.2.Päästikumehhanism...............................................................................................................5 1.1.3.Toimelaeng.............................................................................................................................5 1Arvutiviiruse liigid..............................................................................................................................6 1.1."Süütud" viirused.........................................................................................................................6 1.1.Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused.................................................................................6 1.2.Failiviirused.................................................................................................................................6 1.3.Residentsed failiviirused..........................................................
kas lasta see sisse või mitte. Windowsil on tulemüür sisse ehitatud ja see lülitatakse sisse automaatselt. Samas kui käivitada kiirsõnumiside programm või mängida mitme mängijaga võrgumängu, mis peab võrgust vastu võtma teavet, siis tulemüür kontrollib seda ja küsib, kas soovite selle blokeerida või blokeeringu tühistada. Kui otsustada blokeering tühistada, siis tulevikus teeb tulemüür erandi, kui sellest programmist peab teavet vastu võtma. Joonis 1. Tulemüüri tegevust selgitav joonis. 4 3.2.Viirusetõrje Teiseks variandiks oma arvutit turvata on kasutada viirusetõrjet, mis aitab kaitsta arvutit viiruste, ussviiruste ja igasuguste muude turbeohtude eest. Igasugused viirused on häkkerite poolt loodud programmid, mis kasutavad vastuvõtlike arvutite ründamiseks internetti, mis võivad arvuti täitsa kasutuskõlbmatuks muuta.
..................................................................................................................................................7 2 ARVUTIVIIRUSTEST Arvutiviirus on fail või faili külge haagitud programmijupp, mille loomisel võib olla mitmeid eesmärke. Enamik viiruseid pole arvutile otseselt kahjulikud nad püüavad end haakida aegamööda võimalikult paljude failide külge, mille tulemusel arvuti muutub üha aeglasemaks ja kõvaketas täitub "mitte millegi arvelt". Kuid on ka väga kahjulikke viiruseid, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed, kustutada arvuti tööks vajalikku infot. Pärast seda tuleb uuesti installeerida operatsioonisüsteem.
............................................................................................4 1.2.1.Päästikumehhanism.............................................................................................5 1.3.1.Toimelaeng..........................................................................................................5 2.Arvutiviiruse liigid............................................................................................................6 1.2"Süütud" viirused........................................................................................................6 1.3Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused................................................................6 1.4Failiviirused................................................................................................................6 1.5Residentsed failiviirused.............................................................................................6 1
......................................................................12 Sissejuhatus Uurimustöö, milles käsitlen ja räägin lähemalt kõigile tuttavatest kahjuritest ehk arvutiviirustest. Erinevates alapunktides vaatan mitmeid võimalusi kuidas siis nakatuda või kuidas jätta puutumatuks oma arvuti nendest kahjuritest. Töö materjalid on pärit internetist. 3 1.Mis on arvutiviirus Arvutiviirus on viirus, mis levitab ennast teisi programme muutes, lisades neisse enda koopia. Viirus käivitatakse nakatunud programmi aktiveerimisel. Kuigi viirus vajab mõningatel juhtudel käivitamiseks kasutaja abi. Viirus töötab varjatult ja kasutaja ei märka selle olemasolu enne tõsisema probleemi tekkimist. Üldjuhul on probleemiks: * arvuti aeglus programmide käivitamisel * reklaamaknad * faili mahu suurenemine * kahtlaste failide tekkimine * mälu vähenemine Arvutiviirused jagunevad: 1. failiviirused 2
mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad. 1.1 ,,Süütud" viirused ,,Süütud" on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning andmeid. Oma kohalolekust annavad nad teada animatsioonide, helide, meloodiate, ekraanile ilmuvate teadete ja muude selliste tegevustega. Seda tüüpi viirused on programmeeritud aktiveeruma mingil kindlal tingimusel. Näitena võib välja tuua aktiveerumise mingi kindla kuupäeva, kellaaja, kõvaketta vaba ruumi või
.........................7 2.2. Viiruste eemaldamine programmiga AVG .................................................................7 2.3. Viiruste eemaldamine programmiga Avira ................................................................8 2.4. Viiruste eemaldamine programmiga Avast ................................................................9 2.5. Viiruste eemaldamine viirusetõrje abita ..................................................................10 3. TÜÜPILISEMAD VIIRUSED .....................................................................................12 3.1. Harilikumate viiruste kirjeldused ............................................................................12 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................14 SISSEJUHATUS
tegevusest ja levimisest. Ülevaatlikult on välja toodud ka põhitõed, kuidas end ja oma arvutit viiruste eest kaitsta ning mida teha, kui viirus on juba arvutis. 1.Mis on arvutiviirus? 1.1.Lühike ajalugu Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Aasta hiljem tekitati viirus Stoned, mis levib tänaseni ning on üks raskesti tõrjutavaid viiruseid. Sellest ajast muutusid viiruste nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või suured terviksüsteemid. Juba 1991. aastal sai USA-s viirusnakkuse keskmiselt neli personaalarvutit tuhandest ning see arv kasvab kogu aeg. 1993.aasta lõpuks oli identifitseeritud juba 2300 viirust ja nende modifikatsiooni. Aastal 2004 ületas tuntud arvutiviiruste arv 100 000 piiri. 1.2.Viiruse olemus
Sissejuhatus Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne. Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema. Tehtes arvuti aeglaseks, visates igasuguseid uusi ,,aknaid" veebibrauseris sisse, kui ka kasutaja klahve lugema mis viib välja lõpuks mingi sugusete paroolide salvestamiseni.
kasutataksegi ära mõne pahalase installimiseks arvutisse · Enne operatsioonisüsteemi internetiühendamist kontrolli, et peal oleks kõige viimased turvaaugupaigad. Pannes peale vana operatsioonisüsteemi ilma viimaste turvauuendusteta ja ühendades selle internetti, et siirduda turvaauguparandusi tõmbama, võidakse arvuti juba vahepeal nakatada mõne ründetarkvaraga, kuna paljud viirused kasutavad levikuks turvaauke · Kasuta antiviiruse tarkvara ning uuenda seda pidevalt. Tänapäeval on väga korralike tasuta viirusetõrjeid, mis teevad oma tööd suurepäraselt. · Kindlasti asenda Windowsi tulemüür mõne muu tulemüüriga. Näiteks võib tuua Comodo Firewall'i, mis on täiesti tasuta ning on võitnud mitmeid teste tasuliste konkurentide ees. Tulemüür takistab kräkkeril arvutisse tungimist .
KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Bootsektori viirused................................................................................................................. 4 Failiviirused ehk parasiitviirused.............................................................................................. 4 Kaasfailiviirused (companion virus)......................................................................................... 6 Hübriidviirus (multiple-infector virus, multipartite virus)............................................................ 6
Arvutiga töötaja ohutusjuhend Sisukord Sissejuhatus lk 4 Töötaja kohustused ja õigused lk 4 Nõuded arvutile lk 4 Arvuti igapäevane hooldus lk 5 Kehaasend lk 6 Nõuded töökeskkonnale lk 7 Kahjulikud mõjud töötamisel arvutiga lk 7 Tööreziim lk 8 Elektriohutus lk 8 Tegutsemine tulekahju korral lk 9 Esmaabi lk 9
ühte kiipi ehk mikroskeemi ja seda nimetatakse mikroprotsessoriks. Iga protsessori kaks põhikomponenti on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks.
sõimavaid, vihaseid, ebaviisakaid kirju, kommentaare, pilte eesmärgiga teist inimest alandada või solvata. 2. Ahistamine (harassement) korduvalt saadetakse interneti teel ründavaid, ebaviisakaid ja solvavaid kirju, kommentaare, pilte, mis võivad olla ka seksuaalselt ahistavad. (Ellison ja Akdeniz (1995) arvates võib see hõlmata endas ka seda, kui saadetakse kellelegi palju rämpsposti või viiruseid, mis kahjustavad arvutit.) 3. Jälitamine (cyberstalking) järgnetakse pidevalt virtuaalselt kellegi mänguruumidesse, jututubadesse, kuhu jälitatav siseneb inimene kardab selle tulemusena oma turvalisuse pärast. 4. Kuulujuttude levitamine (denigration) korduvalt saadetakse internetis kirju, kommentaare, pilte, mis levitavad teisest inimesest alusetuid kuulujutte, sellise
Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Internetiühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod?
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home
Teised aga sooritavad arvuti kuritegusi selleks, et tõsta oma staatust häkkerite seas. USAs on küberrünnakute kaitse FBI üks peamisi prioriteete peale terroriste ja spioone. 1.3 Pettuse kolmnurk Uuringud on näidanud, et esineb kolm käitumuslikku tunnust pettust toime pannes: surve, võimalus ja täiustamine. Surveavaldused Surve on inimese ajend või motivatsioon sooritada pettust. Välja on kujunenud kolme tüüpi surveavaldust, mis suunavad inimesi toime panema töötaja pettusi. Nendeks on majanduslik olukord (suured isiklikud võlad, väike sissetulek, kehvasti lõppenud investeeringud ja maksudest kõrvalehoidmine), emotsionaalsed tunded (ahnus, töötulemuste mitte hindamine, kartus kaotada töö, vajadus kontrollida, väljakutse süsteemimurdmiseks) ja elustiil (hasartmängu harjumused, narkootikumid või alkoholi probleemid, perekonna surve). Samuti on kolme tüüpi surveavaldusi, mis võivad suunata inimesi toime panema pettusi,
Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused ...........................................
rakendusprogramme valmistada ilma, et peaks arvestama riistvara erisusi, kõik vajalikud ressursid (protsessori tööaeg, mäluruum, sisend-väljund pordid ja seadmed jne) on operatsioonisüsteemi kontrolli all ning operatsioonisüsteem jagab neid vastavalt vajadusele erinevatele rakendusprogrammidele. Selleks, et see võimalik oleks peab operatsioonisüsteem sisaldama kindlasti protsessihaldust, riistvarahaldust, mäluhaldust ja kontrollima sisendit- väljundit. Operatsioonisüsteem võib sisaldada ka graafilist kasutajaliidest, kuid ei pea seda sisaldama: tihti on nii, et ühel operatsioonisüsteemil on võimalik kasutada mitut erinevat kasutajaliidest ning osadel operatsioonisüsteemil puudub kasutajaliides sootuks. 2 Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning
muutub järjest odavamaks, siis ei jõudnudki 1000BASE-TX tegelikku kasutusse. Eksitav on see, et paljusid 1000BASE-T tooteid reklaamitakse 1000BASE-TX toodetena. Valguskaabel Valguskaabel on kiudoptiline kaabel, mille sooneks on valgust juhtivad klaas- või plastikkiud. Kiudoptilise kaabli infoedastusmaht on ligikaudu tuhat korda suurem kui keskmisel koaksialkaablil ja miljon korda suurem kui kahejuhtmelisel telefonikaablil. Kaabli kiu võib teha juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu kiude. Valguskaablite kasutamine ja hooldamine on vaskkaablitest oluliselt kallim. Valguskaabel koosneb tuhandest klaas- või plastikkiust, milles levivad informatsiooniga moduleeritud valguslained. Valguskaabli eelised võrreldes vaskkaabliga: · suurem ribalaius; · suurem häirekindlus; · väiksem kaal ja diameeter; · sobivad hästi info edastamiseks digitaalsel kujul. Seitsmekihiline avatud süsteemi mudel OSI-7
Misiganes, kas Android on või eiole Linuxi osa, toob see alati tähelepanu Linuxi OS ile. Väga vähesed inimesed ................. saavad aru või teevad vahet Linuxi kerneli ja Distributioni vahel. Android on Linnuxi sugemetega, kas oligi see mõeldudki siis nii või ei. Kuna Android jookseb ainult mobiilides, ei omagi see niivõrd suurt tähtsust. Inimesed olid juba harjunud erinevate aplikatsioonidega opereerima nagu Blacberryl on. Kui LiMo põhistel telefonidel ei ole võimalik mingeid programme jooksutada, siis Androidile ei ole see probleemiks. Kuigi , Kuigi Android on ka kantud nüüd Netbookidesse, ei toeta see täielikult kõike Linuxile disainitud aplikatsioone ja see võib pisut segaduse ajada. On juba tehtud ettepanekuid Androidi loojatele , et disainida Linuxi keskonda imiteeriva liivakasti aplikatsioon, mis siis lubaks jooksutada algselt Linuxile mõeldud apple. IV PEAMISED ERINEVUSES Linuxi JA WINDOWSIL. (Programeerimise tasemel) 1 Täis sissepääs vs sissepääsuta
Mis on andmeturve? Andmeturve on äärmiselt lai mõiste, mille erinevate tahkudega puutuvad kõik arvutikasutajad tihti kokku, isegi kui nad seda otseselt endale ei teadvusta. Oleme tuttavad kasutajanimede ja paroolidega, kui oma tööjaama sisse logime, kuid andmekaitse tähendab enamat kui vaid failidele juurdepääsu piiramist ja kettakasutuslimiite -- see mõiste hõlmab ka viiruseid. õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle
töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Tarkvara Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. Tarkvara jaguneb kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system). Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis määrab, kuidas arvutis programme täidetakse (käivitab, juhib, haldab, hooldab) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid
turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001
Nad ütlevad, et online- varguste läbi kaotatakse aastas umbes 1 triljon USA dollarit, rünnakute arv kasvab kiiresti ja liiga paljud inimesed ei tea, kuidas end selle eest kaitsta. (2) Majandusteadlased on öelnud, et Internet on olnud haavatav, kuid kuna see on ühiskonna kesknärvisüsteemi üks osa, siis see mõjutaks tervet majandust. Eelmine aasta nägi ,,rohkem haavatavust, rohkem küberkuritegusid, rohkem halbade eesmärkidega programme kui ei kunagi varem". Üks ekspert lisas, et rohkem kui eelneva viie aastaga kokku.(2) Eksperdid kirjeldasid mitmesuguseid ähvardavaid ohtusid Internetis: Oht nr. 1 Kuriteod See pole enam vandalism, vaid organiseeritud kuritegevus. Oli alguses traditsiooniline küberkuritegevus: pettuste või varguste toimepanemine kellegi identiteedi, krediitkaardi andmete varastamise teel või tüssates kedagi, et ta maksaks kauba või teenuse eest, mida ei eksisteeri.
password ja klõpsa seejärel Next. · Pane uus tühi diskett oma disketiseadme sahtlisse ja klõpsa Next. · Tipi oma parool ja klõpsa Next. (Kui Sul parooli ei ole, siis klõpsa lihtsalt Next.) · Luuakse Password reset diskett ja lõppedes klõpsa Next + Finish. · Pane disketile nimeks "Password Reset" ja hoia teda turvalises kohas. Ülesse II. Kasuta tasuta või tasulisi paroolide taastamise (lahtimurdmise) programme Internetist on saadaval terve posu neid paroolide lahtimurdmise ja taastamise programme, aga toon siin allpool ära ainult ühe tasuta ja väga efektiivse ning mugava programmi. Kasuta tasuta Ophcrack 2.0 programmi: Ophcrack on avatud lähtekoodiga tasuta Windows'i paroolide lahtimurdja (cracker) või siis paroolide kontrollimise utiliit. Ta on väga kiire ja väga efektiivne programm ning tema vahenditeks on: · Jookseb nii Windows'is, Linux/Unix'is kui ka Mac OS X'is, ...
ekraanil ringi jooksma hakkavad. Ning selleks, et oma tööd edasi teha pead selle kinni panema. Tähelepanelik tuleb olla ka oma eposti aadressi levitamisega internetis. Näiteks üks väike linnuke kusagil vales lahtris võib tähendada seda, et sinu postkasti hakatakse üle ujutama igasuguste reklaamide ja rämpspostiga. Pahandust võivad teha ka häkkerid, kes võivad su arvutisse või kodulehehe muukida. Halba teevad ka kõiksugused viirused, mis on programmeerimisfanaatikute poolt välja mõeldud, et kahjustada teiste arvuteid. Eriti on häkkerite ja viiruste poolt ohustatud just firmad, mis internetis tegutsevad või on sinna lihtsalt ühendatud. Näiteks mingi viirus võib kõik arvutit firmas rivist välja lüüa ning seisata töö, mis põhjustab suuri kahjumeid. Inimese aju on ahvatlustele väga vastuvõtlik ning neti kaudu on inimestel kergem
............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..........................................................5 Interneti leviku negatiivsed küljed..............................................................................................7 Viirused...................................................................................................................................7 Küberrünnakud........................................................................................................................8 Internet tulevikus.........................................................................................................................9 Kokkuvõte..........................................................................
nõuab minimaalselt ruumi arvuti kõvakettal võrreldes paljude teiste meedia vorme. · Windows Media Player 7: pakub palju uusi funktsioone ja võimalusi võrreldes eelmiste versioonidega, sealhulgas WindowsMedia.com laadida ja raadio tüüner, mis on lahutamatu osa mängija, samuti integreeritud jukebox ja mängijate võimete ja interaktiivsed nahad, et tarbija saaks personaliseerida paistavad, tunduvad ja tegevust mängija muutes kasutajaliides. · Windows DVD Player: Microsoft on lisanud ümberkujundatud versiooni oma DVD- mängija Windows Me. Erinevalt Windows 98 versioon, uus Windows Me versioon toetab tarkvara dekodeerimine taasesitamiseks DVD filme ilma pühendatud decoder kaardiga. · Image Preview: Windows Me, pilte saab vaadata kasutades Image Preview kasulikkust. See võimaldab kasutajatel pöörata pilt, printida või zoom in / out pilt.
Laserkettaseadmetel on seadme sahtli käsitsi avamiseks esipaneelil väike auguke, kuhu võib hädaolukorras näiteks kirjaklambri torgata. Laserketta (CD) standardne maht on 640 megabaiti, aga tihti kasutatakse ka 700 megabaidi- seid kettaid. DVD-laserketaste standardne maht on (ühekihiliste ühepoolsete ketaste korral) 4,7 gigabaiti. Tähega R37 tähistatakse ühekordse kirjutamisega kettaid, tähtedega RW38 mit- mekordselt salvestatavaid kettaid. Laserkettaseadme hooldus seisneb selle puhastamises puhastuskettaga. See on tavaline laser- ketas, mida saab seadmes muusikat mängima panna; mängimise ajal puhastavad harjakesed seadme läätse. Käesoleval ajal on turule jõudnud uued salvestusstandardid Blu-Ray ning HD DVD39 , mis 33 Hard Disk Drive 34 Floppy Disk Drive 35 Compact Disc Read-Only Memory 36 Digital Versatile Disc või varasemal ajal ka Digital Video Disc 37 CD Recordable 38 CD Rewritable 39 High Density DVD
annaabi.ee 
