Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Probleemid Leidis ema päeviku Põgenes kodust, Reena suvilasse Sauna põlemine Olegi kadumine, uppumine Lühikokkuvõte Ann leiab ema päeviku, seepeale solvub ema peale ja otsustab kodust põgeneda. Reena lubab tal olla oma vanaisa suvilas. Anni suvailasoleku ajal hoiab ema tal silma koguaeg peal vana tuttava Villemi kaudu. Suvilasse tulevad inimesed, kes seal pidu panevad ja selle käigus põleb maha saun. Saab surma, jääb kadunuks üks inimene, Oleg. Peale seda otsustab Ann koju tagasi minna, Villem viib ta ära. Enne koju minemist saab ta, aga teada, et ema on tal koguaeg silma peal hoidnud. Tegelased Ann Kerli Rita Rita vend Kärts e. Anni ema Evelyn Anni isa Juss Reena Oleg Kätlin Timo Villem Artur Siim Peategelases iseloomustus Õppis hästi Vihkas valetamist Hoolis sõpradest
Aigi Vallik Kuidas elad, Ann ? Tegelased Peategelane: Ann Kees Anni ema: Kärt (Kärtsu) Anni kasuisa: Ants Anni isa: Kristjan Kõrvaltegelased: Kätlin, Reena, Rita, Timo, Siim, Artur, Villem, Kristel, Kerli, Evelyn, Anti, Oleg, Rein, Tom, Gregor, Marten Silva Peategelane Ann Kees 14-aastane Õppis hästi Meeldis lugeda Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Andis kergesti järele Peateema Probleemid: Tülid vanematega Anni ema ei rääkinud Annile, kuidas ta noorena elas Reena vanaisa majja minemine Rita ja ta venna ning venna sõprade Reena suvilas viibimine Joomine ja suitsetamine
,,Kuidas elad, Ann Pealkiri: ,,Kuidas elad, Ann?" Autor: Aidi Vallik Ilmumisaasta: 2001 Ilmumiskoht: Tallinn Lühike sisikokkuvõte raamatus toimunud tegevusest: Ann Kees leiab keldrist kogemata ema lapsepõlve päeviku, milles on kirjutatatud ema hullust elust. Ann saab veel teada, et Ants on hoopis ta kasuisa. Ann otsustab kodust põgeneda ja minna koos Ritaga Reena pere suvilasse Võsule. Anni ema oli algusest peale aimanud, et Ann tahab kodust põgeneda. Kui ta teada said, et Ann on Võsul, siis ta läks ka sinna oma vana sõbra Villemi juurde. Ta saatis Villemi Anni ja ta sõpradega sõbrunema ja hankis tema kaudu infot Anni kohta. Kui reedel tulid Reena ja Kätlin ka sinna, siis nad läksid Võsule peole. Nad said tuttavaks Timo, Siimu, Arturi ja Villemiga. Paar päeva hiljem tulid sinna Anti, Oleg, Juss, Kerli, Evelyn ja Kristel. Iga päev hakkas seal toimuma pidu
VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi teha
VÕÕRAS, ÄRA PUUTU! Kärtsuks hüüavad Anni ema tema noorepõlve sõbrad. Ann võttis kaustiku ja läks tagasi üles oma tuppa. Ta hakkas lugema. Tüdruk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. Järgmise päeva õhtul sai Ann oma parimate sõpradega Kätlini ja Reenaga kokku. Ta rääkis neile kogu loo ära ja teised arvasid lihtsalt, et Ann võiks ema käest küsida, miks ta tütrele ei ole sellest midagi rääkinud. Lõpuks nii sama naljatades ütles Reena, et kui Ann tahab, võib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal tühjana, keegi ei käi ka seal. Ann otsustas selle üle järele mõelda. Järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodutööd näitaks. Kuna Rita oli juba täiesti võimatuks muutunud, tõukas Ann teda ja karjus talle, et ega tema pole süüdi, et Rital kodused tööd tegemata on ja et ta nii loll on, et ei oska ise midagi
Veel sai Ann teada, et isa, kellega ta sünnist saati oli koos elanud, ei olnudki tema päris isa. Ann ei mõistnud, miks tema ema ei lubanud tal pidudel käia, miks tal olid paika pandud kellajad, millal ta pidi kodus olema ja miks ema kontrollis tema õppimist, kuigi ta ema käitus nooremana palju hullemini. Ann tahtis eemale pääseda oma vanematest, ta ei tahtnud enam ema käpa all elada. Ta põgenes kodust koos oma klassikaaslase Ritaga Võsule klassiõe Reena vanaisa suvilasse, kes alles hiljuti suri. Mõne päevaga kogunes sinna päris palju inimesi, nende seas ka Rita vend ja Villem. Seal toimus iga päev pidu, tarbiti alkoholi ja suitsetati. Kolme nädala jooksul juhtus seal palju hirmutavaid sündmuseid, näiteks sauna põlemasüttimine. Kogu selle aja oli kahekümne nelja aastane Villem Annile heaks sõbraks ja toeks. Teose algusest jäi mulle huvitav mulje ning see kutsus lugema, sest Ann kirjeldas oma elu ning minu jaoks oli see põnev.
Kuidas elad, Ann? ; Mida teha, Ann? Aidi Vallik Tegelased: Ann Kärt (Kärtsu) Anni ema Ants Anni kasuisa Kristjan Anni isa Kätlin Reena Rita Timo Siim Artur Villem Kristel Kerli Evelyn Anti Oleg Rein Tom Gregor Marten Silva See on raamat 14 aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et tema pärisisa on olnud kunstnik nimega Kristjan ning nüüdseks on ta vist
Kuidas elad, Ann? ; Mida teha, Ann? Aidi Vallik Tegelased: Ann Kärt (Kärtsu) – Anni ema Ants – Anni kasuisa Kristjan – Anni isa Kätlin Reena Rita Timo Siim Artur Villem Kristel Kerli Evelyn Anti Oleg Rein Tom Gregor Marten Silva See on raamat 14 – aastase Anni elust ja probleemidest, kus ta on ema käpa all. Ta leiab keldrist juhuslikult ema päeviku, mille sisu on kirjutatud kaheksakümnendatel aastatel ja ta märkab, et ema on elanud veel hullemat elu kui tema. Veel saab Ann teada, et Ants on hoopis tema kasuisa ja et
kaustikut. sinna peale oli kirjutatud KÄRTSU OMA, VÕÕRAS ÄRA PUUTU! kärtsuks kutsusid ema tema noorpõlve sõbrad. ann võttis kaustiku & läks üles oma tuppa. ta luges seda & ei suutnud uskuda, et ta ema oli midagi sellist kirjutanud/teinud. järgmisel õhtul sai ann kokku oma kahe parima sõbranna kätlini & reenaga. ta rääkis neile kogu loo ära, nad arvasid, et ann peaks emalt küsima miks ta pole rääkinud midagi sellest. lõpuks ütles reena niisama naljaga, et kui vaja võib ann minna ta vanaisa majja, vanaisa on surnud & maja täiesti tühi. ann otsustas sellele mõelda. järgmisel päeval, kui koolis oli suur vahetund, käis rita annil koguaeg sabas, sest tahtis mate kodust tööd. kui rita juba täiesti võimatuks muutus, karjus ann ta peale, et ega tema pole süüdi, et tal kodused tööd tegematta & et ta nii loll on, et ise ei oska midagi teha. tüdrukud
"Noh, karp kinni, jah?" Kas helistame emmele?" Kuidas elad, Ann? Autor : Aidi Vallik 2000. aasta oktoobris võitis ta Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noortejutustuste konkursil peapreemia. Võistlustöö ilmus raamatuna 2001. aasta kevadel. Aidi Vallik (sündinud 11. mail 1971) on eesti kirjanik. Aidi Vallik on õppinud Palivere algkoolis aastatel 19781979, Taebla Keskkoolis 19791986, Tartu Kunstikoolis 19861988, Haapsalu Õhtukeskkoolis19901991 ning Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust 19911996.Ta
Tartu vahet.Tallinnas ta elas,Tartu jäid kõik ta sõbrad.Nende sõitmiste käigus nad kogu oma sõpruskonnaga suitsetasid,jõid ja isegi pruukisid narkootikume.Anni jaoks oli sellise asja teada saamine sokk.Kõige hullem oli aga see,kui päevikust selgus,et mees,keda Ann on kogu elu isaks pidanud,ei olegi tema pärisisa.Terve elu olid vanemad tüdrukule valetanud. Anni asjad hakkasid allamäge minema.Ta ei suutnud keskenduda ei koolile ega õppimisele.Mõtted keerlesid ainult ema päeviku ümber.Ta rääkis sel teemal isaga,et selgusele jõuda,miks vanemad talle valetanud olid,aga vastuseid ta ei saanud.Isa ütles lihtsalt,et nad olid üritanud käituda nii,nagu nende meelest tütrele parem oleks.Aga Ann niimoodi ei tundnud-tema tundis,et teda on reedetud.Ta tahtis põgeneda kogu selle tõe eest,mis nüüd ta ellu tulnud oli. Koolis olid Annil kaks parimat sõbrannat Kätlin ja Reena.Ta usaldas oma mure neile rääkida.Ka seda rääkis,et ta tahab kodunt
Aidi Vallik Referaat Juhendaja.õp Tallinn 2009 Sisukord Sisukord. lk. 2 Sissejuhatus. lk. 3 Elulugu. lk.4-5 Looming. lk.6 . 2 Sissejuhatus Mina valisin selle teema sellepärast, et mulle meeldib kirjanik Aidi Vallik ja tema kirjutatud raamatud. Minu viimati läbiloetud raamat oligi üks selle kirjaniku teoseid: ,,Kuidas elad, Ann?". 3 Elulugu Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes on sündinud 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, sest tema ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist tagasi siis, kui Aidi oli saanud 11-aastaseks.
....Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9............................................................................................................Kirjanduskriitika 10..............................................................................................Intervjuu Aidi Vallikuga 13.....................................................................................................Kasutatud kirjandus 2 Aidi Vallik Aidi Vallik sündis 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlves elas ta koos oma venna Peebuga vanaisa ja vanaema juures, sest nende ema Aita Rajavere õppis Tartus juristiks. Ta on pärit vanast haritlasperest Aidi vanavanaisa oli asutanud koole ja vanavanaema oli naisajakirjanik. Neil oli neli last, kellest üks jäi tööpataljoni
kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikult on probleeme käsitletud ning kas teostes kujutatavad tüdrukud võiksid olla sarnased ka reaalse elu tüdrukutega. Uurimiseks luges uurimistöö autor läbi kolm uuema aja noorsooromaani, mis kõik on ilmunud peale 2000. aastat: Aidi Valliku "Kuidas elad Ann?", Mare Sabolotny "Kirjaklambritest vöö" ja Ene Sepa "Medaljon" ning tegi nende raamatute peategelaste põhjal järeldusi tüdrukute kujutamisest kirjanduses. Võrdluseks reaalsusega, otsis uurimistöö autor artikleid, mis kajastaksid samasuguseid probleeme, nagu on kujutatud teostes. Uurimistöö autor valis just need raamatud, kuna need on saanud väga positiivset vastukaja ja on võitnud kirjandusvõistlusi:
Ka tema isa oli noores eas tegutsenud jooksmisega ning ajad üles märkinud. Peagi õnnestub Johannesel isegi isa ajad üle joosta. Ta teeb kõvasti trenni, käib jõusaalis. Tema elu hakkab minema paremuse poole. Ta saab lõpuks endale tõelised sõbrad: Kairi, Sasa, Estri ja Ingmari. Käes on üheteistkümnenda klassi lõpp, ees ootab suvi ning kolm kuud ilma klassikaaslasteta. Johannes ja tema uued sõbrad lähevad nädalaks Kairi suvilasse puhkama. Koos võetakse napsu, lauldakse ning mängitakse pilli. Johannes saab Sasaga väga hästi läbi, koos võetakse veel viina, kui teised magavad, ning nad saavad üksteise kohta palju teada. Samuti saab Sasa teada, et Johannes on hea riimiseadja. Peagi saabuvad sinna ka Riina, Karmo ning mõned nende tuttavad. Riinast ning Johannesest saab paar. Õnnetuseks läheb tüdruk sügisest Norrasse tööle, kuid seni on nad koos ning õnnelikud, et nad üksteisel olemas on. Kahjuks
- Pearu naine vajas peremeest kodus, tundis end kui orja, kuid oli õnnelik, et on abieluorjuses, mitte mõnes teises - Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis minekuks, kuulis oma meest lauluga hobusevankri kolinal kodu poole sõitmas, mees kihutas hobusega värvasse - Pearu vihane, et ei saanud naabritele oma suurustust näidata, läks naisele kallale, Ämmasoo Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine läks külalisele appi, Villem jooksis koju - Pearu süüdistas naist abielurikkumises Villemiga, mis peale naist peksis ja märatses, naine vaikis, lapsed karjusid, naine põgenes aita, Pearu järgnes talle, naine keeldus väljumast - Naise väljasaamiseks otsustas Pearu kaevuvette urineerida, seepeale jooksis naine välja meest täksitama, kutsus pojad Joosepi ja Karla, ka tüdruku Miina appi meest paluma, Pearu katkestas plaani
põgenes Eestist, veetis mõned kuud Toompea vanglas. Seda motiivi kasutas ära oma poeemis ,,Meri" mis on ülistuslaul vabadusele. 1095 lahkub Eestist, pagulus aastad kuni 1917. Rändab ringi varjunimede all Euroopas. Rändab läbi pool Euroopat, sai nii oma harituse. Euroopalike suundade maaletooja Eestisse. Kirjandus sai modernsema varju. 1917 Siuru. Tuglas astub võimsalt kirjandus areenile. Tuglas oli ainuke, kes seal prosaist oli. 1917 ilmus tal novellidekogu ,,Saatus". Muutis koguaeg oma tekste. 1923 hakkab ilmuma ajakiri Looming mis ilmub siiamaani, Tuglas on selle eesotsas. Tuglas tahab Eestist põgeneda, aga jääb hiljaks. Kui ta oleks ka jõudnud minna, siis polekski ühtegi klassikut jäänud. Alguses läks tal hästi, sest NL vajas enda ridasesse, kedagi kes oleks nende ridades. Talle anti esimeste aastate jooksul palju soodustusi. Saab teaduste akadeemia liikmeks kuni aastani 1950. Stalinism on tipul ja hakatakse tegema suurt puhastust
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid
Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,Noor Eesti,, (1905-1916) Tartus Eesmärk: · Olukorda põhjalikult muuta. Kultuur tuli viia Euroopa tasemele.Estetism-kunsti ja kirjanduse sõltumatus ja iseseisva väärtuse rõhutamine. Looming: · Rõhutati ühiskondlike, sealhulgas rahvuslikke ideid. Kirjandusvooluliselt esindas uusromantismi. Inimesed: · Tuglas, Vilde, Suits. Johannes Aaviku algatusel tõusis ,,Noore Eesti,, keeleuuendus. Villem Grünthal Ridala. Benrnhard Linde Teosed: · ,,Hirmu ja õudus jutte,, · ,,Tuleviku Eesti keel,, · Ajakiri ,,Noor Eesti,,(1910-1911) ,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming: · Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljaspoolt saadud missiooni tulemuse kallutlusel
raamatu vältel oma igavust või rahulolematust väljendada. Mõtted: Ükski ühiskond, koosseisev ja ennast kogukonnana tundev inimkooslus ei saa olla ei kakskeelne ega multikultuurne. Teised kultuurid ning keeled peavad assimileeruma, vähemal väliselt Inimkultuur on oma olemuselt muidugi alati multikultuurne selles mõttes, et iga kultuur võtab pidevalt "võõrast" üle, alati on natuke mosaiikne, aga alati püüdleb ta ebateadlikult ühtsuse poole. (Uuel aastal päeviku kirjutamisest) Ei mingeid arutlusi ega "mõtteid". Lõpuks on need mõtted nii mõttetud. Kuhu nad meid ikka viivad. Arusaamisele? Aga arusaamisele millest? Sellest, mis me oleme ise välja mõelnud ja nimetame nüüd eluks või tegelikkuseks? (Kui 40 päeva hakkavad täis saama) Ja mulle? Muide, mis tähtsust sellel on. Kas meilt elu lõpus keegi küsib: meeldis? ei meeldinud? Lihtsalt oli. Nüüd hakkab olnud saama. Tõnu Õnnepalu Sündis 1962. aastal Tallinnas
siis vast oled kange mees! Karu-Oti saapapuhastajaks (Ainetel) Oli saapapuhastaja väike Oti -- karupoja. Kure ainsa saapa ta nühkis puhtaks vaevata. Kuke uhked säärikud olid peagi määritud, tõmbas üle harjaga, ilusasti läikima. Juba elevandiga rohkem vaeva nägi ta. Ja kui merekrabi tuli, Otil veelgi raskem oli. Viimaks ligi komberdas sajajalgne mardikas. Oti viskas harjad käest laskis jalga kõigest väest. Jüri Kont ja Villem Vant (Ainetel) Jüri Kont ja Villem Vant rasket käru veavad. Tee on räbal, ilm on sant -- linna jõudma peavad. Jüri laseb salaja käru tiisli käest: ,,Las nüüd Villem vedada üksi üles mäest!" Aga Villem mõtleb ka: ,,Eks see Jüri vea! Tiisli lahti lasen ma -- egas sõber tea!" Sõbrad nõnda kõnnivad, mõlemal hää meel.
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................
ärasõidust ei teavitatud. Peterburis levis vürsti kiire lahkumise tõttu palju kuulujutte, mis ajapikku hääbusid. Muide Moskvas otsis vürsti üles ka Nastasja Filippovna, kes oli Rogozini juurest põgenenud sooviga end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin. Jepatsinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise · Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama. 14 Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatsini vastu. Tema armastus Nastasja
Vilep valdab ka internetiavarustes tegutsemiseks vajalikku sõnavara: ,,vaata minu täielikku profiili'" kõnetab lapsi rohkem kui ,,elulugu" või ,,biograafia". (Vilep 2007a). Hoolimata elektroonilise meedia olulisuse tunnistamisest on vähestel eesti kirjanikel oma koduleheküljed. Valdavalt on tegu noorema põlvkonna autoritega, nagu Sass Henno, Vahur Afanasjev, Peeter Sauter, Sven Kivisildnik. Eesti lastekirjanikest on oma koduleht ainult Valeria Ränikul ja loomisjärgus Aidi Vallikul, kelle kodulehe autoriks on Vilep. Vilep on öelnud, et ta aitaks heameelega kaasa kirjanike kodulehekülgede loomisele, kuid ta ei leia sellele algatusele rahastajat (Vilep 2007b). 1.5. Kommertsialiseerumine Tsiteerides briti lastekirjanduse uurijat Peter Hunti, on lastekirjandus kui grupp tekste ühelt poolt elusaim ja originaalseim kunstide seast ja samas jõhkra kommertsliku ärakasutamise ohver (Hunt 2005:1).
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud, ootused ja pettumused. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele ,,Eilse päevalugu". Koos vend nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852 ilmus tal autobiograafiline triloogia pealkirjadega ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus". Kokku moodustavad need terviku. Ta toetus enda kogemusele, aga püüdis teha üldistust. Tema arvates oli lapsepõlv kordumatu õnneaeg, mil lapsele on antud parimad inimlikud omadused. ,,Poisieas"
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Aja veetmine Õpetab inimesi tundma Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,, Jumala ema kirik Pariisis" Illustreering- E. Valter ,,Sipsik" Helilooming- ,,Mu isa maa ja mu arm" Muusikalid, teater- ,,Hüljatud" ,,Carmen" Filmikunst- ,,Kevade" 2. Elulooraamat- Usain Bolt 3. Noor-Eesti ja Arbujad I RÜHMITUS NOOR-EESTI (1905-1915) Tartu Gustav Suitsu algatusel loodud kirjanduslik rühmitus. Rühmituse tähtsamad tegijad olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Vähesemal määral on kokku puutunud Eduard Vilde, A.H.Tammsaare, Aino Kallas, jt. Kunstnikest tegid koostööd Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud. Nooreestlaste juhtlauseks oli ,,Enam kultuuri! Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!", st tuua Eestisse Euroopa kirjandust. Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahastusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja ja Lääne-Euroopasse (Skandinaavia, Prantsusmaa)
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna j
see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik
1 järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid
kasvada“, „Tuul puhub lippudes“, „Väike John“ Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele? Kihilisem kui varasematel aastatel, avaldavad kõik, muutunud sotsiaalsed normid),piir amatöörluule ja professionaalse luule vahel hägustunud,lüürililine lasteluule,jutustav lasteluule (keskendub laste elule),värsjuttude avaldamine iseseisvate teostena. Sisuline kohandumine ajaga. Nüüdislasteluule autorid ja nende luuleraamatud Signe Ora „Onu Eedi”, 2008; Aidi Vallik „Mannikese lugu”, 2010. A. Vallik „Mobiilihelinad”; L.Tungal „Saatke meile meile!” Merca „ Pissilugu” Olulised lasteluule koondkogud. Reet Krusten „Eesti lasteluule kuldraamat” (2008) Raivo Kuusk "Eesti lasteluule valimik" (I, 2000; II 2001)temaatilised kogud (emadpäev „Seitse paid“; „Eesti jõulusalmide ja –juttude kuldraamat“, sünnipäev „Õnne soovib õnne“) Luulevormis aabitsad ( L. Tungal ja Navitrolla „Loomaeebits“)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
