piiride kompamine. Nagu Aino Perviku ,,Arabella, mereröövlitütres" otsitakse müstilist vajuvat vett, mis laevu ei kanna: lagedal veeväljal on seda piiri nii pagana raske leida. Viiding istubki nagu lootsikus ja ajab selle hämaramaa piire: kuhu maani võib ta selle analüüsi ja karmikoelise tõevaagimisega minna, et see veel oleks äratuntavalt ilukirjandus? Et mõni osalise nahka pugenud kõrvaltegelane teda selle eest kohtusse ei saaks anda: liiga tõeline, liiga valus tundub. Viiding teeb seda, mida kirjandus tema arvates peab tegema: ta ei lahuta meelt (kui, siis väga veidral, perverssel moel), vaid lahkab seda, uurib me meeletuse lätteid ja konfigureerib süümesätteid. See on korraga materjal, mida on raske ilma ettevalmistuseta vastu võtta, ja samas midagi, mida inimesed peaksid lugema, mille üle mõtlema, et tol elu ja kunsti kohtumiskohal hulbiks 1 Autor: Kalev Kesküla (22.02.2006)Tuum, 2005. 83 lk.
samasugusele lihtsusele, ja kogu loodusearmastuse, luule, tõesümbolid, mis keegi endast leidis, tõi ta kindlasti tema pilgu ette. Enamikule meist aga ei näita ühiskond oma palet ega pilku, vaid külgi ja selga. Võltsil ajal inimestega siirastes suhetes olemine väärib ometi üht hullusehoogu, või kuidas? Harva võime me selja sirgu ajada. Peaaegu igaüks, kellega me kohtume, nõuab mõningast viisakust nõuab, et talle meele järele oldaks; tal on pisut kuulsust, pisut annet, tal on peas mõni usu- või inimarmastuse uid, mida ei tohi vaidlustada ja mis rikub kogu vestluse temaga. Aga sõber on terve vaimuga inimene, kes ei pane proovile mitte mu leidlikkust, vaid mind ennast. Mu sõber võõrustab mind, esitamata mulle seejuures mingeid piiravaid tingimusi. Seetõttu on sõber looduses omamoodi paradoks. Mina, kes ma ainsana olen, kes ma ei näe looduses midagi, mille olemasolu kinnituseks mul oleks sama veenvaid tõendeid kui enda
KASSINI Kuuled seda häält? Hingab. See on tema elus olemise hääl. IKE Kassini. Millal ma sind enam ei näe? KASSINI Kui me enam kohtuda ei saa. IKE Millal me enam kohtuda ei saa? KASSINI Mul on hea meel sind jälle näha. IKE Kassini. Palun, las tema olla. Miks ei või üks tüdruk olla? KASSINI See on sama tüdruk minu meelest. IKE Ma tahan, et ta teeks seda elamise häält. 28 KASSINI Ike. Kuidas sa saad seda paluda, kui sina oled tema lõpp? IKE Kassini. See oled ju sina, kes seda teeb. KASSINI Kui sa teda ei armastaks, kas ma oleksin jälle siin? IKE Kuidas ma saan mitte armastada?
Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita!
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan teadustes lõpuks midagi kindlat ja püsivat paika saada, pean ma järelikult kord elus kõik maatasa tegema. et hakata uuesti peale esimestest alustest; aga see töö tundus tohutu, ja ma ootasin, et jõuaks kätte sedavõrd küps iga, et pole enam tulemas paremat aega teaduste kallale asumis
Tomi noorem vend (või õigemini poolvend) Sid oli oma tööga (pilbaste korjamisega) juba valmis, sest ta oli vaikne poiss ja tal polnud tülikaid seiklejakalduvusi. Sel ajal kui Tom õhtust sõi, igal võimalikul juhul suhkrut näpates, esitas tädi Polly talle salakavalaid ja väga sügavamõttelisi küsimusi, sest ta tähtis teda paljastavaile avaldustele ahvatleda. Nagu paljud teised lihtsameelsed hinged, nii oli ka tädi Polly endast sel meelitaval arvamusel, et tal on annet peeneks, salapäraseks diplomaatiaks, ja ta armastas oma kõige läbipaistvamaid sepitsusi sügava kavaluse imedeks pidada. «Tom, koolis oli kaunis palav, eks olnud?» «M-j ah.» «Väga palav, eks?» «M-jah.» «Kas sul ei tulnud tuju suplema minna, Tom?» Tomi läbistas väike kartus, mingisugune ebameeldiv kahtlus. Ta uuris tädi Polly nägu, kuid see ei öelnud talle midagi. Niisiis ütles ta: 11 «Ei, hm -- noh, mitte just väga.» Vana daam sirutas käe, katsus Tomi särki ja sõnas:
hakata, tuleks väga palju eeltööd teha, mis seisneks põhiliselt asjade läbikaalutlemisel. Tuleks uurida, missugused inimesed toodet ostaksid, palju toote vorpimine ressursse nõuaks, kas kuskil ehk sama asja juba tehtud pole ja kas kogu majandamine ennast ära tasuks. Inimesi on leidlikke ja ka mina sattusin huvitaval kombel ühes autofoorumis kord peale teemale, kus kutsuti inimesi üles tegema endale samasugusel põhimõttel valmistatud võtmehoidjaid. Korraks käis mõte peast läbi, et isegi sellisel alal võib esineda konkurentsi. Siiski ei murdnud ma selle kallal kaua pead, sest kõik see juhtus peale meie õpilasfirma sulgumist. Kuigi meie mõte tundus originaalne, oldi juba Põhja-Eestis samasugusele ideele tuldud. Kui asjalood oleksid olnud tõsisemad ja meie ettevõte oleks olnud suur firma, oleksin mina kibekiiresti hakanud plaani pidama, kuidas saaks oma tootele patendi peale panna.
Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgedest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. Süda, mis on jäetud omapead, sulgub endasse ja võtab võime õitsele puhkeda. Armastus on pikk, magus uni ... ja pulmad on äratuskell.
4 Et Margus Konnulast täit ülevaadet saada, lugesin Interentis erinevaid intervjuusid ning kõige informatsioonirikkamaks ja põhjalikumaks osutus Eesti Postimehe online-intervjuu aastast 2007, mil Contra Oskar Lutsu huumoripreemia pälvis. Millal avastasite enda nalja- ja luulesoone? Luulesoone ma avastasin enam-vähem 15-aastasena, nalja tegin ma juba väiksemast peast, 4. klassis juba päris kindlasti. Tegin kooliõpikutes pilte naljakateks ümber ja panin lauludesse roppe sõnu asemele. Mida arvate võru keele tulevikust? Olen optimist, võru keel on elujõuline ja Võru Instituut aitab seda veel omalt poolt väärtustada, et anda võru keelele rohkem väljundeid. Ma usun, et võru keel ei ole nö ajutine moepuhang, praegu on ta lisaks kõigele muule ka populaarne. Usun, et tuleb aegu, mil võru
KÕIK TÜDRUKUD EI OLE PERFEKTSED! PEAB TEID SIIN ÜLDSE EKSISTEERIMA, LOLLID EI MUU. · Mängime Peitust ? Okei. MinaLoen. üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme. Ma tulen ! Sa oled siin ? Mkm. Oled siin ? Mkm. Oota, ma otsin sind veel. Aga hoiatan, et kui ma su leian siis sa enam minukäest ei pääse. Sa Võid Joosta Aga sa ei pääse ! Ma ei lase sul enam käest lahti, ma luban seda sulle ! Mul lasti käest lahti ja ma tean kui valus see on. Aga usu mind. Minasulleniieitee ! Jeei. ma leidsin su ja ma hoiatasin. ju siis sa tahadki minuga olla, äkki me olemegi kokku loodud ? Hakkame uuesti peitust ? Aga Palun Loeme koos, hoiame käest, vaatame silma ja loeme kümneni. ning siis lähme ja otsime koos Oma õnne ülesse ! Aga Ainult Koos · On olemas keegi kellest ma hoolin. On olemas keegi keda ma ei nimeta. On olemas keegi kellele ma mõtlen. On olemas keegi kes teeb mu kurvaks.
Ära seda unusta. Ela hästi! Kuid mis on see hästi, sellele jättis ta vastamata. Sellele peab igaüks ise vastuse leidma. Kui heita pilk tänapäeva ühiskonda, siis tundub, et elame samasuguste küsimuste keskel. Peame oma igapäevast võitlust sisemise ja välimise vabaduse pärast. Mõni on meist uinunud ega teadvusta endale, et iga päev peame andma oma panuse sellesse, et maailmast ei kaoks vabadus. Sest neid inimesi on palju, kes meelsasti meie eest otsuseid teeks, ütleks meile, mis on hea. Mõelgem siinkohal kasvõi riigiaparaadi, süsteemi peale tervikuna. Püha Ambrosius on öelnud: "Tark inimene on ka orjana vaba, sellest järeldub, et narr on isegi valitsejana ori". See lause võiks samahästi kuuluda ka Epiktetosele või Kantile. Epiktetos ütles ka: "Teadmine vabastab, sest kõrvaldab mõistusvastased hirmud ja ihad iseenesest". Kant sõnas süsteemi kohta, et see peaks ikka teenima inimesi, mitte, et inimesed oleks
Tihti me ütleme " Vihkan ", aga ainult selleks , et ise usuksime seda . Tihti me ütleme " Hüvasti ", aga samas lootes seda inimest veel kord näha . Me ütleme " Mine ära ", selleks ,et inimene ei näeks meie pisaraid . Me ütleme " Mitte kunagi ", kui teame,et see juhtub veel kord . Me ütleme " Olen sust üle saanud " kui kardame tunnistada oma tundeid . Me ütleme " Olen sind unustanud " kui mõtted inimesest on alati . Me ütleme " Ma kustutasin ta nr. ära " kui mäletame seda peast . Me ütleme " Meie vahel on kõik läbi " kui kõik tegeltikult alles algab . Vahest me ei saa öelda " Armastan " kui kardame kuulda vastust . Me palume , et meid jäetakse üksi , kuigi vajame kellegi tuge . Me loodame , kuigi pole eriti mingeid võimalusi . Me ootame , kuigi teame , et meid on juba unustatud . Me unistame teades , et seda mitte kunagi ei juhtu . . . - Have you ever been in love? Horrible isn't it? It makes you so vulnerable. It opens your
355. Inimesed naeravad erinevates keeltes täpselt samamoodi 356. Aeg on väärtus, mis kaob ka kulutamata 357. Oleviku vigu näeme alles tulevikus 358. Aeg mõõdab isegi tunnete sügavust 359. Inimese kujutlusvõime ei ole kõikvõimas igavik ja lõpmatus ei mahu sinna sisse 360. Igavik on aja saladus 361. Kes muutub koos ajaga see ei jää ka ajale jalgu 362. Pilgud on esimesed armastuskirjad 363. Eluraamatul ei ole kordustrükki 364. Elu oleks mõttetu, kui inimene ei teeks iga päev sadu pisikesi mõttetusi 365. Elu on nool ja vibu on inimese enda käes kuhu noole lased, sinna ta ka lendab 366. Elu ilusamaid hetki ära unusta, sest nii haruharva leidub neid 367. Elu näitab küll tõsist palet, kuid naerata talle, võibolla naeratab ta sulle ka 368. Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse 369. Elu kõige suurem saladus on elu ise. 370. Elu on kitsi kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga 371. Surm on surematuse esimeseks tingimuseks 372
R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab rahu oma kodus. J.W.Goethe Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. V. Hugo Parem üldse mitte olla kui olla mitte keegi. Hiina vanasõna Peab tänama neid, kes juhivad meie tähelepanu meie enese puudustele. B. Pascal Oma viga eitada on kahekordne viga. Araabia vanasõna
muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt,
lähenes, et teda avada. Avamise asemel aga laskis ta käe üle uksepinna libiseda ja tundis, et see on sooneline. ,,Just nagu meie vana linamasina võllid," mõtles ta, ,,ainult kandid veel rohkem kulunud, veel nürimad." Ta polnud oma mõttega veel õieti lõpulgi, kui uks seespoolt lahti kisti ja sealt keegi noormees välja astus, mingisugune vormimüts peas. Midagi sähvatas Indrekul läbi keha, nagu oleks ta kuriteolt tabatud. Ja ilma endale aru andmata kahmas ta mütsi peast ning küsis oma vallakirjutaja-abi vene keeles, et kas siin on härra Mauruse esimese järgu õppeasutis. Just nimelt: esimese järgu õppeasutis, sest muidu kartis ta seda oma arust suurt valget kivi maja haavata. Küsitav vastas kõige sõbralikumalt, pealegi veel eesti keeli: ,,Jah, see on Mauruse kool, astuge aga sisse." Aga kui ta nägi Indreku nõutust, tõmbas ta kella ja ootas, kuni tuldi ust avama. Siis ütles ta vene keeli: ,,Siin tahetakse härra Maurusega kokku saada."
Ma seadsin end mugavalt sisse. Kolme päeva pärast olin ma kohal. Ma väljusin lennukist. Vaatepilt oli vapustav! Kenad väiksed majad, lopsakad taimed, ümberringi meri ja liivane rand. Üürisin endale ranna äärde väikese maja. Seal oli väga hea ola! Kuid ma tundsin oma laste ja Stiiv-Maikeli järele puudust. Ma turgutasin end rannas. Ujusin ja päevitasin ka. Peale kolmetunnist rannas olekut läksin aurusauna. Seal oli ka päris hea. Mul käisid igasugused mõtted peast läbi. Kas nendega on ikka kõik korras? *** "Kuhu ema küll jääb? Ta on juba neli päeva ära olnud!" ohkas Helen. "Ma ei tea, aga äkki ta läks reisile?" küsis Stiiven isalt. "Ma ei tea, lapsed, ma ei tea!" ütles Stiiv-Maikel kurvalt. "Iga kord, kui telefon heliseb, siis ma loodan, et see on ema, aga..." Telefon helises, see katkestas Heleni jutu. Isa läks vaikselt telefoni juurde. "Halloo!" ütles ta. "Nii hea on jälle sinu häält kuulda!" ütles tuttav hääl. "Jasmiin
kui suutis ega taganenud 14 mitte sammugi kolme vaenlase ees, kes teda materdasid. «Hoopleb nagu gaskoonlane kunagi,» pomises aadlik. «Jumala eest, need gaskoonlased on täiesti parandamatud! Jätkake siis tantsu, kuna ta seda tingimata soovib. Kui ta ära väsib, küll ta siis ise ütleb.» Kuid tundmatu ei teadnud, mis liiki kangekaelsusega tal on tegemist: d'Artagnan ei olnud mees, kes võiks iialgi armu paluda. Nii jätkus võitlus veel mõned hetked. Lõpuks, olles täiesti kurnatud, laskis d'Artagnan kukkuda mõõgal, mille kepihoop oli pooleks murdnud. Teine hoop tabas teda otsaette ja paiskas ta ühtaegu täiesti verisena ja peaaegu meelemärkusetult maha. Just sel hetke! joosti igalt poolt sündmuspaigale kokku. Kartes skandaali, viis peremehes haavatu teenrite abiga kööki, kus tema eest natuke hoolitseti. 15 Aadlik aga oli läinud tagasi akna juurde ja vaatles mõninga kärsitusega rahvahulka,
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
oksadeks. Need on sarnased juurtega, mis on erinevate värvide ja paksustega. Näiteks sõrmede tasandil on need helesinised ja peenikesed. 11 A: Mis juhtub, kui inimene kaotab käe? Need kaovad? D: Ei, need jäävad sinna nagu oleks käsi alles. A: Mis juhtub nendega surmamomendil? D: Enne nööri katkemist hakkavad need tasapisi taanduma. Alguses kätest ja jalga- dest, siis õlgadest ja puusadest, siis maost ja peast ja kõige viimasena südamest. A: Kuhu need lähevad? D: Alguses koonduvad need kanalisse lülisambas ja südames. Sinna jäävad need kolmeks päevaks, seejärel nöör katkeb ja kera võib ära lennata. A: Kas see on tõsi, et inimesed võtavad endaga kaasa oma teod? D: Tegusid mitte. Võimed, kvaliteedid ja puudused jah. A: Kuhu jäävad teod? D: Maatriksisse. Sinna need sattusid kui olid teostatud, sinna ka jäävad. A: Me nimetame seda Akasa Kroonikateks.
POLONIUS: See on liiga pikk. HAMLET: Las läheb habemeajaja juurde ühes sinu habemega. Palun, mine edasi. Temale anna nalja või roppust, muidu ta jääb magama. Mine edasi, Hecuba juurde. KOLMAS NÄITLEJA: Kuid kes oo õud! kes oleks näind seal sõgestunud kuningannat HAMLET: "Sõgestunud kuninganna"? KOLMAS NÄITLEJA: kes paljajalu jooksis, needis tuld, peast silmi nuttes, ümber selle pea, kus äsja veikles diadeem, vaid narts ja kleidiks ümber kurnat niue tekk, mis haarat ähmiga. Kes seda näind, see mürki kastet keelel reeturiks Fortuna-hoora oleks kuulutand. Ent oleks jumalad Hecubat näind ja kuulnud naise valukarjatust, kui Pyrrhos tükeldas ta silme all ta kaasat mõnitaval õhinal
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida koolile nimi, koostada õppekava; samuti teha valmis kava riigigümnaasiumi rahastamiseks, leida personal, sõlmida lepinguid ning valida hoolekogu. (Ilves 2010a) Kuid sama aasta septembriks oli riigikooli tulek ikka veel lahtine
,,Tema sees on väike haiget saanud poiss, ütlevad naised tihti," tõi Otstavel näiteks. · Aga Bancroft väidab, et üleöö muutumist ei ole. Samuti ei aita tema sõnul ei tavaline individuaalne ega paarisnõustamine. Kui vägivallatseja läheb terapeudi juurde, siis ta paneb mehe jutu põhjal naisele psühholoogilise diagnoosi ning võib pidada teda väga ohtlikuks. · Paariteraapiast toob Bancroft aga näite, kus naine pikka aega ei avanud ennast terapeudi juures ja kui ta siis lõpuks rääkis mehe juuresolekul tema vägivaldsusest, siis terve kodutee tagus mees ühe käega naise pead vastu auto esipaneeli, juhtides teise käega autot. · Bancrofti üks põhitõdesis on, et naisel ei tohi kunagi paluda rääkida vägivallast mehe, laste ega kellegi teise juuresolekul. · Kõige olulisemsamm teel muutuseni on see, et mees oma tegusid tunnistaks. Bancrofti
Seepärast lahutab üllas ja mõistlik mees vaimu kehast, suheldes eelkõige parema ja jumaliku osaga, tolle haliseva ja nõdraga aga, kuipalju hädavajalik. (11) "Kuid on raske," öeldakse, "olla ilma tavalistest lõbudest, hoiduda toidust, januneda, nälgida." Raske on see kasinus esialgu. Seejärel iha vaibub, kuna see, mille kaudu ihkame, muutub tuimaks ja nõrgaks. Nii muutub magu pahuraks; toit, mille järele oli himu, muutub vastikuks. Iha ise sureb. Kuid pole valus loobuda sellest, mida oled lakanud ihkamast. (12) Pealegi pole sellist valu, mis ei lakkaks või siis vähemalt järele ei annaks. Samuti saab endast märku andvat valu ära hoida ja pealehakanud valu saab arstimitega takistada. Pole ju sellist, mis endast eelnevalt märku ei annaks, liiatigi, kui on tegemist korduvalt tagasipöörduva valuga. Haigusest tingitud kannatus on talutav, kui põlgad ülimat, millega ta ähvardab. (13) Ära muuda oma vaevu ise raskemaks, koormates end kaebustega
d) Millised olid Mari ja laste suhteid Mari ja laste vahelised suhted olid väga head, kuna Mari ülesanne oligi peres lapsi kasvatada. Mari tihti mängis lastega või jutustas neile huvitavaid lugusi, mida ta ise väljamõtles. Näiteks kui Mari läks mõisa, siis lapsed küsisid kus Mari on ja kas ta tuleb tagasi ikka. e) Arutle, milles avaldus Mari vastuolulisus. Mari vastuolulisus väljendus selles, et ta ei tahtnud, et keegi teda käsutaks või tema eest otsuseid teeks. Tol ajal ei olnud naistel nii võrd palju sõnaõigust, kuid Mari tahtis näidata, et tema sõna maksab. Näiteks: Tõnu üritas igat moodi meelitada Mari mõisa minema, kuid ta ei saanud teda kunagi nõusse. Lõpuks kui Tõnu oli juba Mari meelitamisest loobunud ütles Mari, et ta otsustas mõisa minna ning see oli Tõnu jaoks suur üllatus. See ongi näide sellest, kuidas Mari näitas Tõnule, et tema otsustab ise millal ja mida tema teeb. 5
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Miks pead sa veel linnast väljas taplemas käima?" ,,Kallim," vastab Hektor hellalt, ,,muidugi on mul teist kahju. Aga ma ei saa jätta oma kohust. Võib- olla ma suren, aga siis võid sa olla uhke selle üle, et su mees i hoidnud taplusest kõrvale. Anna mulle korraks last hoida," lisab ta õnalt. Hektor võtab Astyanaxi sülle, aga last kohutab isa uhke turviserüü ja kiivriharjal õõtsuv tutt ning ta pistab heleda häälega röökima; siis võtab isa naeratades kiivri peast, suudleb väikemest ja tõstab ta kätel üles, ise lausudes: ,,Zeus ja kõik teised jumalad, tehke, et mu poeg kasvaks tugevaks, kui ta kord Troojat valitseb. Tehke nii, et rahvas räägiks tema kohta: ,,poiss on veel kangem kui ta isa!"" Hektor annab poja emale tagasi ja jätkab: ,,Ära nuta, Andromache. Kui mu saatus on ellu jääda, ei saa keegi mind tappa. Surm aga ootab kõiki, nii argu kui vapraid, tema eest pole kellelgi pääsu. Tõuse nüüd. Mine koju. Ela, nagu naisel on õige elada
rohkem kui mind. Elu on joonistamine ilma kustukummita Alati mtleme sellele mis meil puudub, harva sellele mis meil on Eksimine on inimlik, andestamine jumalik ra anna alla Nrtsinud roosi rinnas ei kanta, igale poisile musi ei anta ige sber on see, kes hoiab su kest, kuid puudutab sdant Igaks neb su vlimust, aga ainult mni ksik mistab su olemust Ilus on see, kes end ilusana tunneb Mngisin tikkudega, vanaema andis laksu vastu srmi. Mngisin armastusega, keegi ei keelanud, ikkagi oli valus Hoia telist spra kahe kega Armastus on siis, kui ned kedagi, aga tunned seda khu kaudu tle, et hoolid ja nita seda See ongi see sprusevrtus, mida oskavad hinnata vhesed Jd hest ilma, loobud kigest Soov -on lootus endale midagi saada ning lootus sureb viimasena Mngi mnguasjadega, tunded jta vlja Ma jooksen armastuse ees, kuna kardan haiget saada Alati ei ole viga maailmas, viga vib olla ka sinus Me ei saa kunagi tunda seda, mida tunnevad teised Ma vihkan sind, aga ei julge seda elda
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
"AKADEEMIA"12/1997, lk 26592684 KVAALIDE KVAINIMINE Daniel C. Dennett Tõlkinud Bruno Mölder 1. ELAVHÕBEDA KINNINABIMINE "Kvaalid" on tundmatu termin selle kohta, mis ei saaks kellelegi meist olla tuntum: need viisid, kui- das asjad meile paistavad. Ja nagu filosoofilise zargooni puhul ikka, on lihtsam tuua näiteid kui ter- mini definitsiooni. Vaata piimaklaasi päikeseloojangul; see viis, kuidas ta sulle paistab eriline, isiklik, subjektiivne piimaklaasi nägemiskvaliteet ongi sinu selle hetke nägemiskogemuse kvaal. See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused" on kvaalide peamisteks näi- deteks. N�
Armastus. Terve elu sa otsid teda.Tahad kohata inimest kes võtaks sind just sellisena nagu sa oled.Ta ei püüa sind muuta vaid arvestab sinu plusside ja miinustega.Ta on alati sinu kõrval kui tahaksid oma rõõme jagada ning alati olemas et raskel hetkel sulle toeks olla.Ta pole mitte kunagi ükskõikne ega vala oma viha sinu peale välja.Kui tahad kellelegi oma suure saladuse avaldada siis lähed esmalt tema juurde sest tead et võid teda usaldada täielikult.Ta on vaikselt kui sul on valus sest ta oskab sinu valu jagada.Tema jaoks on sinu valu sama hea kui tema enda valu.Ta annab oma parima et sul oleks hea.Sa tead et võid talle alati helistada -kas või kell 3 öösel.Ta on alati nõus sind kuulama kui kiire tal ka parasjagu poleks.Sina oled tema jaoks palju tähtsam.Kõige tähtsam.Tunned temast sageli puudust.Sa mõtled temast iga tund iga minut iga sekund.Magama minnes on tema sul viimasena mõtteis.Hommikul ärgates on ta esimesena kes sul mõtetesse tuleb.Tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
