50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kekkuu
Õppematerjali autor
14. Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? Kahjulikud ja ohtlikud on radioaktiivsed kiirgused. Väga ohtlik on inimesele gammakiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele. Alfa- ja beetakiirgustega pole probleemi seni, kuni neid ei organism ei hinga sisse või neela neid toiduainetes 15. Mis on kiirgusdoos? Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetatakse greiks. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. 16. Mis on dosimeeter? Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. 17. Mis on kiiritushaigus? Kiiritushaigus on haiguslik näht, mis tekib, kui organism puutub kokku kiiritusega. 18. Millised on kiiritushaiguse esmased nähtused?
Tuumaenergia Tuumaenergeetika on üks süsinikuvaba energeetika liike, sest tema tootmisel ei toimu süsinikku sisaldava kütuse põletamist ning õhku satub väga vähe globaalset soojenemist põhjustavaid süsinikuühendeid. Samas ei ole tuumaenergia taastuvenergia, sest teda saadakse tänapäeval fossiilsest kütusest uraanist - mille varud on lõplikud ja ammenduvad lähema saja aasta jooksul. Füüsikalised alused Kasutatud jooniseid veebidest http://230nsc1.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html ja http://www.hpwt.de/Kerne.htm Keemilised elemendid ja isotoobid Aatomid koosnevad positiivselt laetud tuumast, milles sisalduvad prootonid ja neutronid; ning
üha uued kütusekogused. Veel parem näide on püssirohu plahvatamine, sest seda ei piira õhu juurdevoolu vajadus ja reaktsioon levib iseseisvalt suure kiirusega. Kuna tuuma lõhustumisel tekib mitu uut neutronit, siis võib ahelreaktsiooni käigus samaaegselt lõhustuvate tuumade arv järjest kasvada. Tekkigu näiteks ühe tuuma lõhustumisel kaks neutronit, mis mõlemad neelduvad ainekoguse teistes tuumades, kutsudes esile vastavalt kaks uut lõhustumist. Ütleme selle kohta, et reaktsiooni paljunemistegur võrdub kahega, üksteisele järgnevate lõhustumiste arv kasvab 1,2,4,8,16.. see kõik toimub väga kiiresti ja tulemuseks on plahvatus. Nii kulgebki tuumapommi lõhkemine. (vana) Tuuma lõhustumine on võimalik tänu sellele, et raske tuuma seisumass on lõhustumisel tekkinud kildude masside summast suurem.Sellepärast eraldubki energia, mis on ekvivalentne lõhustumisega kaasneva seisumassi vähenemisega
Becquerel, et valguskindlas pakendis fotoplaadid riknesid, kui nende lähedale asetati kolb uraanisooladega. Katsete seeria abil tegi ta kindlaks, et uraaniühendeist lähtub suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis mõjub fotoplaadile analoogiliselt valgus või röntgenikiirtega. 22 Radioaktiivsuse avastamine Kuna uraani kiirguse intensiivsus ei sõltunud välistingimustest, vaid üksnes uraani kogusest, luges ta selle uraaniühendite sisemiseks omaduseks radioaktiivsuseks 23 Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse teooria on loodud põhiliselt inglise füüsiku E. Rutherfordi poolt. Heeliumi eraldumine uraani (või raadiumi) kiirgusel viib mõttele aatomituuma lagunemisest. Seega pole ka aatomituum "algosake", vaid koosneb väiksematest elementaarosakestest. 24 tuumareaktsioonid
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Ele Kõnussaar 9.a klass Referaad Tuumaenergia ja selle kasutamine 2014 Sisukord Sissejuhatus……………………………… …………………………………………………..3 Tuumareaktsioonid......................................................................................................................4 Tuumalõhustumine.Ahelrektsioon..............................................................................................6 Tuumareaktor.................................................................................
-tuum Kiirguse Heeliumituumi. - 4 2He 6 pr. 7pr (mass samaks) väike , en. suur) 243 4 239 osakesed: 95 Am-> 2 He+ 93 Np* Nõrgem. Elektromagnetväljas on - kiirgus kardetav, üldiselt kaitseb meid selle eest riietus. Kui satub inimese organismi, tekib nahapõletik, villid. Silma (väheioniseeriva mõju) Tugevalt ioniseeriv kiirgus. sattudes tekib mädane silma Suurim energia.suurim (õhumolekulidel võivad tekkida limaskestade põletik, laud läbistusvõime(tõstab kiirelt
5. teema kvantmehaanika Kvantmehaanika on füüsikaharu, mis tegeleb aine ja välja vaheliste seoste, aatomi struktuuri, kvantosakeste liikumise ja sellega seotud nähtuste uurimisega. Kvantmehaanika esimesed alged tekkisid 1900. aastal, kui Max Planck tõi sisse kvantide mõiste. Paljud katsed olid seotud kiirgusspektrite uurimisega, mille käigus leiti, et energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. Kvantmehaanika kiire võidukäik algas 1920. aastatel. Selle peamised rajajad olid aastail 1925. 1926. W. Heisenberg ja E. Schrödinger. Kvantmehaanika on õpetus mikromaailma objektide liikumisest. Põhiseisukohad on: 1. Aineosakestel on laineomadused (st osake võib käituda lainena). 2. Mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik (ei ole täpselt ennustatav). Kvantmehaanika võtab arvesse osakeste liikumise kirjeldamisel nii korpuskulaarseid kui ka lainelisi aspekte. 6. teema - energiatasemed tahkistes · Tahkis - kristallilised kehad.
Need komponendid aatomituum ja kuni 1960 oli arvatavasti elementaarne osakesi. Neil päevil nende vastasmõjusid (nüüd nimega internucleon kontaktis) määratletud tugev vastasmõju. Nüüd nad on teadaolevalt komposiit osakesed, mis on valmistatud quarks. Mõistmise omadused nucleon on üks peamisi eesmärke quantum chromodynamics, kaasaegse teooria tugeva vastasmõju. Prooton on kergema baryon ja selle stabiilsust mõõdab baryon arvu säilitamiseks. Prooton eluajal seega paneb tugeva piiranguid spekulatiivsete teooriatega, mis püüavad laiendada Standardmudel osakeste füüsika. Neutron laguneb arvesse prooton kaudu nõrk vastastikmõju. Kaks on liikmed isospin vammus (I = 1 / 2). 4.laenguarv, Tuuma laenguarv on prootonite arv keemilise elemendi tuumas. ... Neil isotoopidel on küll fikseeritud järjekorranumber tabelis (seega ka kindel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid