Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KT tehnoloogia: suhkruline pooltoode, kreemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
siirup, kreem, vahustatakse, munavalge, vahukoor, keedetakse, zelatiin, pumat, suhkrusiirup, tooraine, sidrunhape, keema, toorained, suhkrusisaldus, vaht, glasuur, zelee, vanilliin, suhkrust, rasvaine, vahukoorekreem, suhkruga, kohupiim, kreemid, sefiir, suflee, tuhksuhkur, sarlott, joana, kakao, sokolaad, vahustatud, puuder, proov, immutussiirup, venivümber tordirõngas, mis on eelnevalt määritud õliga ja üle puistatud puudersuhkruga või vooderdatud küpsetuspaberiga. Biskviidi peale määritakse Othello vahukreemi, jättes osa kreemist pealt kaunistamiseks. Pritskoti ja ümmarguse tülli abil pritsitakse Othello kreemi sisse apelsini- vahukreemist rõngad. Nüüd asetada peale teine biskviitpõhi, katta ülejäänud Othello vahukreemiga ja hoida külmas 2 - 3 tundi, kuni kreem on tardunud. Tort kaunistatakse pealt kreemist võrgustiku, kreemist rosettide ja sokolaadist valmiskaunistustega. Othello vahukreemi valmistamine: Alaska Exspress Neutral ja vesi segatakse, lisatakse kakaokreemikontsentraat ning saadud segu lisada ilma suhkruta vahustatud koorele, traatvispliga alt- üles segades. Apelsini- vahukreemi valmistamine: AE. Apelsin ja vesi segatakse ja lisatakse vahustatud koorele. Kreem kaunistamiseks:
Suhkur 3,3 Margariin 1,6 Maitseainesegu 0,190 Kergitusained 0,040 ( küpsetuspulber) Vesi 1,800 Väljatulek: 10,0 Pruunistatud suhkrusiirupi valmistamine: * 1/6 suhkrust kõrvetada * 2/5 suhkru kogusest vett, lastakse keema * keev vesi lisatakse pruunistatud suhkrule Suhkrusiirupi valmistamine: * ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse siirup * soojale siirupile lisatakse maitseained Suhkru pruunistamiseks valatakse suhkur märga potti, kuumutatakse ja segatakse puulusikaga kuni hakkab eralduma kergelt suitsu ning tekib tumepruun suhkrulahus. Saadud lahusele lisatakse keev vesi ja kuumutada kuni tükid kaovad. Ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, mis lisatakse pruunistatud suhkrule, segatakse ja lisatakse maitseained. Taignasegamismasinas segatakse margariin, millele lisatakse jahutatud siirup, segatakse ning
leiduvat suhkrut on võimalik kristalliseerimisega eraldada. Tõsi, suhkrut leidus tolleaegses peedis kõigest 1,3%, kuid idee oli ahvatlev - toota suhkrut jahedas kliimas. Sellesuunalisi katseid jätkas Margraffi õpilane F. K. Achard, kes pühendus suhkrupeedi aretustööle. Katseid kroonis edu ja nii alustas 1802. aastal Sileesias tööd esimene peedisuhkrut tootev tehas. Nüüdisajal annab suhkrupeet veidi üle kolmandiku suhkrutoodangust maailmas. Seoses suhkrupeedi kui suhkru tooraine kasutuselevõtuga 1747. a laienes ka tarbimine. Kui 19 sajandi algul toodeti maailmas suhkrut vaid 250 tuhat tonni aastas, siis kaasajal toodetakse juba üle 110 miljoni tonni. Suhkru tarbimine ühe elaniku kohta aastas ulatub 5-10 kg-st (Hiina, Indoneesia) kuni 50 kg-ni (Austraalia). Eestis tarbitakse ühe elaniku kohta keskmiselt 22,8 kg, Soomes- 34,9 kg, maailmas 19 kg. Sokolaad sai Euroopale tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise reisidelt ja hispaanlase Corteze Mehhiko vallutamise päevilt
veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Nimeta ja kirjelda erinevaid keetmisviise. 1. Rohkes vedelikus- keedetakse tangained 2. Väheses vedelikus- keedetakse kala, liha, köögivilju jne. 3. Veeaurus keedetakse- toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil. 4. Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid. 5. Vesivannil- keedetaskse neid toite, mis kergesti põhja kõrbevad(nt munahüüe, piimakreeme jne) 6. Rõhu all- eraldi nõud ja ei lase aru välja. 7. Kupatamine- rohkes vees, eesmärk soolase, kibeda, hapu maitse vähendamine ja mürkide eemaldamine. 8
.. · Lisandid puljongi kõrvale o Küpsised, pirukad, võileivad, pannkoogid, profitroolid... SUPPIDE LIIGITUS · Serveerimistemperatuuri järgi o Kuumad 60 95' , külmad 6-8' · Supivedeliku järgi o Erinevate puljongite, piima ja piimatoodete, kalja, õlle, puuvilja- ja marjamahlade baasil keedetud · Valmistamise tehnoloogia järgi o Selged leemed e. Puljongid, köögivilja- e. Tükeldatud supid, püreesupid · Põhimaitset andva tooraine järgi o Liha-, kala- , seene-, kapsasupid ... KÖÖGIVILJASUPID · Toiduained o Puljong, liha, kala, mereannid, köögiviljad, seened, pastatooted, tangained, klimbid, juustud · Valmistamise põhireeglid o 50% puljongit, 50% täitetooraineid o Tükelda ühtlaselt o Värvilisi köögivilju kuumuta enne rasvas (passeeri) või rösti TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Köögiviljad lisa kuumale puljongile valmimise järjekorras
*Lahuse kuumutamine vaakumaurutis suhkrukristallide ja siirupi tekkimiseni (sahharoosi 85%) *Kristallide eraldamine tsentrifuugimisega *Kristallide pleegitamine, kuivatamine, jahutamine *Täiendav puhastamine - rafineerimine (täielikult puhastatud) - valgem värvus, kõrgem sahharoosi sisaldus *Jääksiirup - melass - tooraine piirituse ja pärmi valmistamisel, loomasöödana Suhkru liigid Toorsuhkur *Maitse ja lõhn, tugev ja eriline *Neid ei kasutata kunagi valge kristallsuhkru asemel ega ka suurtes kogustes, vaid ainult roogade maitsestamiseks ja väikestes kogustes Turbinado
nõrutatakse ja maitsestatakse, Lisandina serveeritakse praetud kartuleid liharoogude ja kalaroogade juurde. Küpsetatakse nii koorega kui ka kooritud kartuleid. Koorega kartuleid võib eelnevalt pakkida ka fooliumisse. Küpsetatakse kas ahjus või grilli spetsiaalses üleküpsetamis- ehk gratineerimisseadmes. Koorega kartuleid küpsetades valitakse terve ja sileda koorega kartulid ning pestakse tugevalt harjates puhtaks. Tahendatakse köögipaberiga. 1.Kartulipuder- valmistamiseks keedetakse kartulid pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks. Lisatakse kuum piim ja või ning segatakse hoolikalt 2.Küüslaugukartulite-valmistamiseks kartulid kooritakse, tükeldatakse kuubikuteks ja praetakse väheses rasvaines, lisades tükeldatud sibula. Pruunistunud kartulitele lisatakse koor, maitsestatakse soola ja küüslauguga. Hautatud ja praetud kalaroogade ja liharoogade lisandiks. 3.Prantsuse kartulid- toored kartulid pestakse ja tahendatakse, lõigatakse 4-5 cm
portsjonis 140 150 g. hautatakse koos riisiga. Lisatakse köögiviljad (paprika, mais, porgand, küüslauk) · Pilaff Lambaliha (labatükk/rinnatükk), Kuubikud massiga 20 30 g, portsjonis 140 150 g, hautatakse, lisatakse sibul, tomatipasta ja porgand. 5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5 · Kartulipuder kartul keedetakse pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks. Lisatakse kuum piim ja või ning segatakse hoolikalt. Serveeritakse iseseisva roana mitmesuguste kastmetega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega või lisandina teiste roogade juurde. · Küüslaugukartulid - kartulid tükeldatakse kuubikuteks ja praetakse rasvas, lisades ka tükeldatud sibul. Pruunistunud kartulitele lisatakse koor, maitsestatakse soola ning küüslauguga
keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi. Rebusse on koondunud suurem osa muna toitaineid. Ta sisaldab suhteliselt palju A vitamiini ja B rühma vitamiine, D ja E vitamiini. Temas on kogu munas leiduv rasv, kolesterool ning kaltsium, raud, fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni.
keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi. Rebusse on koondunud suurem osa muna toitaineid. Ta sisaldab suhteliselt palju A vitamiini ja B rühma vitamiine, D ja E vitamiini. Temas on kogu munas leiduv rasv, kolesterool ning kaltsium, raud, fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni.
· Jahu · Manna · Helbed · Tangud · Kliid · Tärklis Nisust saadavad tooted: 1. Nisujahu (tavaline, durum, spelta) saadakse nisuterade jahvatamisel, protsessi käigus eraldatakse osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse, valtsitakse, praetakse. 4. Nisukliid - terade jahvatamisel eralduvad seemnekestad koos nende külge jäänud idu- ja koeosakestega. 5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti): · Rukkipüül - kõige peenem jahvatis, jahvatatud on ainult tuuma osa · Rukkikroovjahu - idusid ja kesti on 1214%,
Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85 Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92 Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6. Kalkuleerimise alused 95 Külm- ja kuumtöötlemiskaod toitude valmistamisel 97 Toiduainete koguste ja kaduse arvutamine tooraine kalkuleerimisel 99 Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108 Toitude maitsestamise põhimõtted 113 Puljongid ja supid 117
Tarretisi valmistatakse puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, puuvilja- ja marjaekstraktidest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 2. Kirjelda liha hautamist. Tervelt hautatava liha või kala puhul olgu hautamisanum võimalikult väike ja vedelikku vaid paar sentimeetrit. Hautatud liha maitseb kõige paremini järgmisel päeval. See tõsiasi lubab nii
Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. 1.2.1 Täistoor-roosuhkur. Täistoor roosuhkur -roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor-roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad. Täistoor-roosuhkrud liigid on: Sucanat (tuletatud ingliskeelsest sõnadeühendist sugar cane natural) - sisaldab
2.6. Soolatud ja suitsutatud liha Soolatud liha. Kasutatakse kuiv- ja märgsoolamist (soolveega), samuti nn. kiirsoolamist soolalahus pritsitakse süstlaga lihaskoesse. Kõrvuti soolaga võidakse lisada maitseaineid. Soolatakse seapekki, -jalgu jt. Soolatakse ka tooteid, mis lähevad edasisele töötlemisele suitsutamine, kuivatamine. Suitsulihatooted. Suitsutamisel avaldavad saadustele toimet temperatuur, suitsus leiduvad ained ning keedusool. Liigitatakse tooraine järgi sealiha-, veiseliha-, lambaliha- ja linnulihatoodeteks ning termilise töötluse järgi toorsuitsu-, kuumsuitsu-, suitsu-keedu-, keedu- ning küpsetatud ja praetud toodeteks. Kõige paremini säiluvad toorsuitsutooted, mida on suitsutatud külma suitsuga kuni 5 ööpäeva ja seejärel kuivatatud. Neil on suurem keedusoola ja väiksem niiskusesisaldus. Ka keedu-, küpsetatud ja praetud tooted on kergelt suitsutatud. Suitsulihatooted jagatakse veel gruppidesse:
Soola põhiliseks koostisosaks on naatriumkloriid Naatriumkloriidi sisaldus soolas oleneb soola puhtusastmest Puhas sool sisaldab 40% naatriumi ja 60% kloori Soolade liigitamine Tootmisviisi järgi jagunevad soolad: Meresool Jämesool Peensool ehk keedusool Tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi (nt jodeeritud sool) Meresool Saadakse peamiselt merevee aurutamisel päikeseenergia toimel Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse Kuna tooraine ja energiaallikas (merevesi ja päikeseenergia) on väga odavad, siis on meresoola tootmiskulud suhteliselt madalad Puhtuseaste sõltub ümbritseva merevee koostisest ja puhtusest Jäme- ehk kivisool Saadakse enamasti maa-aluste soolalademete kaevandamisel Vajadusel peenestatakse, sõelutakse ja pakendatakse Jämesoola tootmine on suhteliselt odav eriti odava tööjõu puhul Tootmisel ei puhastata, seda tehakse vaid mehaaniliselt Peen- ehk keedusool
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
