1. Miks olid eurooplased edukad koloniseerijad? Neil olid igal pool juba vallutatud alad, kuhu sai ka kolooniaid rajada. 2. Kas Läänemere-äärsed rahvad võitsid ja mida nad kaotasid kristianiseerimise ja kolonisatsiooniga? Süvendas lõhet emamaaga, tehes kolooniatest tooraine tarnijad ja emamaa tööstustoodangu tarbijad. Levitas tsivilisatsiooni. Kolonistid koopeerisid asumaadel oma kodumaa elukorraldust. Läänemere idaosas oli Saksa ordu ja saksa kaupmeeste, vaimulike, aadlike ja talupoegade koostöös orduriik, mis kindlasti mõjutas Läänemere rahvaid kultuuriliselt ja keeleliselt. See ei olnud nii rahvarohke ja linnastunud kui Ida-Euroopa, samas osati mingil määral kirja, mis
Juriidiline et vältida konflikte, annetused. Hispaanlased toetusid paavsti annetusele. Kuidas peab eelnevate valitsejate suhtes käituma? Tuleb tagada rahumeelse allutamise võimalus. Selleks rahumeelsuseks koostati dokument ,,Nõudmine", kus kirja pandud kogu maailma ajalugu, kus teatati, et paavst on annetanud need maad. Selle alusel nõuti indiaanlastelt alistumist. Kogu juriidilisel argumentatsioonil aga tugev religioonne taust 2) kristianiseerimise argument et levitada uutes maades kristlust. 3) tsivilisatsiooni argument juurida välja tõeliselt patune elu, jumalike normide vastu eksimine, barbaarsus. Religioonne kohusetunne. Moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse). Vaidlus Barbarite üle. Kanoonilise õigus. Sinibaldo Feschi: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk de las Casas ,,Indiaanlaste apostel ,, ja ,,Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" , millest kasvas välja ,,Must
Peale Meinhardi surma 1196 määrati piiskopiks Berthold. Bertold oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Kuna Bertoldi rahulik ristimine ebaõnnestus otsustab ta panustada sõjaväele. Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Holmi linnust Liivimaal, lahing küll võidetakse kuid Bertold sai lahingus surma. Peale piiskopi surma ajasid aga liivlased kristlased Holmist minema. Endiselt jäi kristlastele vaid Üksküla. 1202 rajati Läänemere idakalda kristianiseerimise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, täpsem nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad , mille tugikohaks sai Riia. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastal ründasid latgalite soost kristlased Sakalat. "...tungides Sakala maakonda sisse, leidsid nad mehed ja naised ja lapsed oma kodudes kõigis külades ja paikades ja tapsid, keda nad leidsid, hommikust õhtuni nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist, peale selle veel lugematuid teisi
o 1204 4. ristisõja algus (kokku 8, esimene edukas) o 12.saj lõpust kaoliku kiriku tõsisem surve läänemere idakalda kristianiseerimiseks Piiskopid, ristiusu levitajad: Meinhard ja Theodrich, Albert, Berthold 1201 rajati Riia linn o Tugipunkt, võimukeskus 1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võimu ja alade laiendamine o Euroopa rüütlid – teenistuse, elatusallika otsimine Aastaks 1208 Läti alade hõimud kristianiseeritud MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 - 1227 I periood 1208-1215
kuidas inimene tunneb end maailmas üldse võõra ja pagulasena. Pärast pikemat vaikimist hakkas alates 1961. aastast ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis jaotub triloogiateks. Tema loomingu keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani. "Enda eluloo asemel, mis on liikunud kuskil perifeerias, võtsin Euroopa eluloo" Ristikivi suurejoonelises skeemis kuulub Eesti kristianiseerimise läbi Euroopa aegruumi ja Kirjanikud Karl Ristikivi ja Valev Uibopuu Rootsis 1960. aastatel kõik, ka üksteisest pealtnäha väga kauged sündmused on omavahel seotud. Tegevusruumiks on põhiliselt Vahemere maad, aga ka Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Esimest triloogiat ("Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) on nimetatud ajalookroonikateks. Teine triloogia koosneb ajaloolistest
Kroonika valmis 1113.a ja peetakse vene vanimaks kroonikaks. Kroonika käsitleb Venemaa ajalugu riigi tekkimisest (9 saj ) kuni 12. saj alguseni. Kroonikas on väärtuslikke andmeid ka Eesti ajaloo ( eestlaste osavõttudest Kiievi vürstide sõjakäikudest) ja usundi kohta. Kroonikad · Henriku Liivimaa ehk Läti Henriku kroonika Läti Henrik on pannud kirja ladinakeelse kroonika, nn ,,Heinrici Chronicon Livoniae" (ca 122427), mis on peamine allikas Baltimaade kristianiseerimise kohta aastatel 11801227. Vanim säilinud ärakiri originaalkäsikirjast, mis ei ole säilinud, pärineb 14. sajandist. Läti Henriku kroonika sisaldab arvukalt koha- ja isikunimesid ning esmakordselt kirjapanduna ka eestikeelseid sõnu ja lauseid. Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks Liivimaa ristisõdade kohta. Keskaegsel Liivimaal tema kirjutist küll tunti, kuid seda kuigivõrd ei kasutatud. Siiski on
1552. aastal vallutasid Moskva väed Kaasani, kuid maride allutamine võttis veel mõnikümmend verist aastat aega. 1553-1587 peeti maride allutamise eesmärgil maha kuulsad tšeremissi sõjad, mille tagajärjel jagati Marimaa suurfeodaalidele ja kloostritele ning sinna asutati vene talupoegi, mis on ka märk venestamise survest. Paljud marid põgenesid 17.-18. sajandil oma põlistelt asualadelt ning see oli tingitud vägivaldsest õigeusustamisest. Maride sunniviisilise kristianiseerimise kõrgajaks oli 18. sajandi esimene pool, siiski säilitas suur osa marisid oma vana animistliku usundi. 19. sajandil hakkasid tekkima mari kirjakeeled ning sündis mari haritlaskond ja rahvuslik mõte. See on oluline samm oma kultuuri ja keele säilitamise poole. Loodi ka oma haridussüsteem ja ajakirjandus ning arendati edasi professionaalset kultuuri. Põllumajanduse kollektiviseerimisel oli venekeelse tööjõu sissevool hoopis madalam, kui teistes soome-ugri kultuurides
okupeerimate Atlandi maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus barbaarne - Mehhiko rahvaste päästmine. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon 2. Ristiusu levitamine 3. Ristitute kaitsmine 4. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja 5. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu 6
Templirüütlite ordu (asutatud 1118) ja Teutooni e Saksa ordu (asutatud 1190). Vaimuliku rüütliordu liikmed olid erinevalt tavalistest feodaalidest märksa distsiplineeritumad ja usuliselt motiveeritumad ning kujutasid seega koos oma sõjasulastega vaatamata oma liikmeskonna suhteliselt väiksele arvule kohutavat sõjalist jõudu. Pärast ristisõdijate väljatõrjumist Pühalt maalt kandus vaimulike rüütliordude tegevus üle Euroopasse. Läänemere äärsete rahvaste kristianiseerimise ja alistamisega tegelesid Saksa ordu, Mõõgavendade ordu (e Kristuse sõjateenistuse vennad, asutatud 1202) ja Liivi ordu (Saksa ordu Liivimaa haru, eksisteeris 1237-1562). Templiordu moodustas peaaegu kogu Euroopat katva kindlustuste ja sadamate võrgustiku, mis aitas palveränduritel liikuda kodu ja Jeruusalemma vahel. Lisaks füüsilisele kaitsele võtsid templirüütlid hoiule ka palverändurite
· 1513 jurist Juan López de Palacios Rubios koostas dokumendi "Requerimiento" (Nõudmine): Maailma ajalugu alates Aadamast, paavsti kingitus. Loeti ette Mehhiko vallutamisel II. religiooni argument: kristianiseerimine · 1493 bulla: "donatsiooni eesmärgiks" kristliku misjoni vajadus · Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Reconquista kui kogu maailma kristianiseerimise avalöök. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad · Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad III. tsivilisatsiooni argument · Barbaarsus -> tsiviliseerimine · Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine · Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele · Tsiviliseerimisprotsess. Moraal
Otsustati, et peab olema võimalik rahumeelne alistumine 1513 jurist Juan López de Palacios Rubios koostas dokumendi "Requerimiento" (Nõudmine): Maailma ajalugu alates Aadamast, paavsti kingitus. Loeti ette Mehhiko vallutamisel · Religiooni argument: kristianiseerimine. 1493 bulla: "donatsiooni eesmärgiks" kristliku misjoni vajadus Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Reconquista kui kogu maailma kristianiseerimise avalöök. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad · tsivilisatsiooni argument 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Vaidlus barbarite üle: las Casas: · 300 aastat kanoonilist õigust. Paavst Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi) 1243- 54: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks
kohusetunne; inimohver kui barbaarne türannia; tsiviliseerimisprotsess: moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse) 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus seega loomu poolest orjad ning hispaanlased loomu poolest isandad. Sepulveda nõudmisel 1550 Valladolidi vaidlus: las Casas vs Sepulveda, ent tulemust polnud. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele · Loomulik reisimine ja kommunikatsioon · Ristiusu levitamine · Ristitute kaitsmine
1) Johanniitide ordu 2) Templiordu 3) Saksa e Teutooni ordu Ordu koosnes kolme liiki vendadest Rüütelvennad, Vaimulikud, Teenijad HARIDUS JA ÜLIKOOLID Varakeskajal jagasid haridust peamiselt kloostrid, mis tavaliselt asusid maapiirkondades. Igas kloostris oli kool, kus õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist ja ladina keelt (seal võisid õppida ka tavalised lapsed) Euroopa kristianiseerimise ajal olid kloostrid vaimulike ettevalmisttamise kohaks. 12.saj läks hariduses juhtpositsioon kiiresti kasvavate linnade kätte. Linnades asusid toomkoolid (kadedraalkoolid) (Eestisse loodi 1319 esimene), kus õpetati tulevasi vaimulikke. Eraalgatuse või rae ülesandel loodi juba ka grammatikakoole või linnakoole, mis andsid haaridust kaupmeeste ja käsitööliste lastele. Linnades sündisid keskajal ka uut tüüpi haridusasutused- ülikoolid
3) Tsivilisatsiooni argument: Vajadus barbaarset tsiviliseerida, anda neile riided ja moraal, abielu. Juurida välja patune elu, inimohverdused, türannia. Ise nimetasid seda Mehhiko rahvaste päästmiseks. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las casas- indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed, neid tuleb vastavalt kohelda. Kuna nende õigusi on rikutud on neil õigus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonialiseerimise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda – indiaanlased on pigem loodam kui inimesed. Voorusetud ja orjad, hispaanlased on isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele ütles, et paavst ei saa annetada maad, mis kuulub juba teistele õiguspärastele valitsejatele. Teiseks need maad olid juba enne hispaanlasi avastatud. Kolmandaks, kui indiaanlased keelduvad ristiusust, siis sunniviisiliselt ei tohi ristida. Neljandaks barbarid võivad teha patte, sest teistel valitsejatel pole
Inimohverdus barbaarne Mehhiko rahvaste päästmine. Tsiviliseerimisprotsess: abielukombed (polügaamia), mehed sunniti kandma pükse. 4) Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse koloniastsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5) Francisco de Vitoria õigustus vallutusele - loomulik reisimine ja kommunikatsioon - ristiusu levitamine - ristitute kaitsmine - kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja - barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu - tõeline ja vaba valik
Las Casas versus Sepulveda Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. 19. saj. MuutusLas Casas antikolonialismi sümboliks. Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad 5. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele
4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: 300aastat kanoonilist õigust paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks(paavst Innocentius V). indiaalnased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlaste põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: indiaanlased on ,,homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele Loomulik reisimine ja kommunikatsioon. Ristiusu levitamine. Ristitute kaitsmine. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu. Tõeline ja vaba valik
maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon 2. Ristiusu levitamine 3. Ristitute kaitsmine 4. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja 5. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu 6
kavliteetne. Skraa - vana Skandinaavia sõna. Samas üheski Liivimaa linnas ei moodustanud käsitöö olulist käsitöö baasi - ei tootnud massiliselt väljaveo kaupu. Suurte linnade maj aluseks oli transiitkaubandus ja väikelinnadel suurlinnade maj teenindamine, sest ka Liivimaal kohapeal toodeti väljaveo kaupu. 23.04.12 Küsimus selles, millal eestlased said kristlasteks, kas see juhtus juba 11./12. sajandil või 13. sajandil tublide misjonäride eestvedamisel või tegid kristianiseerimise teoks alles hiliskristuse kerjusordude liikmed või juhtus see alles peale reformatsiooni või tegid eestlased kristlasteks alles hernhuutlased või eestlased on alati oma südames paganad olnud. Kõik need vastused ja variandid on kirjanduses olemas. Nendes vaidlustus paganlus ja pagana usk käibib väga erinevates tähendustes. Paganlus on termin, millega tähistatakse kristluse eelset religiooni, selles mõttes
Nende laastavate vallutussõdade käigus asutati kindlustena tänase Marimaa linnad. Mari ülemkiht hajus vallutuse käigus. Maride maid jagati vene suurfeodaalidele ja kloostritele, sinna asustati vene talupoegi. 17.-18. sajandil lahkus suur osa niidumaridest venelaste survel oma põlistelt asualadelt Loode-Baskiiriasse (idamarid). Oluliseks ümberasumise põhjuseks oli pagemine vägivaldse õigeusustamise eest. Maride sunniviisilise kristianiseerimise kõrgajaks oli 18. sajandi I pool. Suur osa niidu- ja eriti idamarisid säilitas siiski oma vana animistliku usundi, mäemarisid puudutas misjonitöö sisulisemalt. 19. sajandil olid marid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul hakkasid Ilminski süsteemi raames tekkima mari kirjakeeled, sündis mari haritlaskond ning rahvuslik mõte. Mari kirjanduse rajajaks peetakse Sergei Tsavaini (1888-1942)
· Ka teine raamat, mis arutles teoreetiliselt vallutuse küsimuse üle. Argument: indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Las Casas tunnustas paavsti donatsiooni, aga ütles, et kuna hispaanlased on rikkunud indiaanlaste õigusi, siis on indiaanlastel õiglane põhjus pidada sõda hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. · 19. saj. Las Casas muutus antikolonialismi sümboliks Vastuargument: Sepulveda · Humanist Juan Ginés de Sepulveda (1494-1573), Karl V kaplan ja ametlik kroonik: "Las Casas on hereetik!" · "Tratado sobre las justas causas de la guerra contra los indios": Indiaanlased on "homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning
kohaliku elanikkonna poolt. Kuigi kalmistud jäid väljapoole kirikaedu ning neisse maeti surnuid koos mõningate panustega ja mõnikord isegi põletatult, oli inimeste ettekujutuses hauatagusest elust toimunud siiski oluline muutus. Lisaks matmiskombestiku erinevusele maeti kristlikesse külakalmistutesse kõik kohalikud elanikud, mitte üksnes eliitperekonnad, nagu oli olnud tavaks paganlikul ajal. Ristiusu omaksvõtt Eesti eri piirkondades Tingituna kristianiseerimise vägivaldsest iseloomust, on Eesti ajalooteaduses olnud üldiselt tavaks rõhutada kõigi eestlaste tugevat vastuseisu ristiusule. Sellise arvamuse taga heiastub ühtlasi ka ettekujutus siinsest suhteliselt egalitaarsest ühiskonnast 13. sajandi alguses. Viimastel aastatel on mitmed uurijad jõudnud siiski seisukohale, et tegemist on mõneti ebaõige üldistusega. Kuna kristianiseerimises on üldiselt kandev roll eliidi suhtumisel, tuleb kindlasti arvestada
annaabi.ee 
