astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari
Ookeaniline <- -> ookeaniline - maakoore lõhe - uus maakoor - nõrgad maavärinad Tardkivimid Moondekivimid Settekivimid -Maa süvakoore ja - maa koores kõrge rõhu - maapinnale murenevad vahevöö kivimite ja temperatuuri kivimitest pärit pudeda ülessulamisel tekkinud tingimustes kruusa ja liiva jt. Setete tulivedelast magmast kristalliseerunud tard- ja kuhjumisega kristalliseerumisel, settekivimid - liivakivi, lubjakivi süvakivimid, purskekivimid - kilt, gneiss, marmor - graniit, basalt
4. Termoplastidele on iseloomulik, et nad... Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback 1.kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad100% 2.kuumutamisel nende omadused ei muutu0% 3.kuumutamisel ei pehmene ega veeldu0% Score:10/10 5. Kas polümeerid on kolme dimensionaalselt isotroopsed? Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback 1.jah, nad moodustavad kristalliseerumisel ühetaolise kolmemõõtmeliselt korrastatud struktuuri0% 2.ei, polümeeridele on iseloomulik polümorfism, kuna võivad jahtumisel anda erinevaid kristallmodifikatsioone100% Score:10/10 6. Kristallisatsiooniaste mõjutab polümeeride füüsikalisi omadusi järgmiselt Student ResponseValueCorrect AnswerFeedback 1.pehmenemistemperatuur alaneb0% 2
1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. 3. T, °C 1500
3. Iseloomusta tard-, sette- ja moondekivimeid järgmise skeemi alusel: Tardkivimid Moondekivimid Settekivimid Murendi ja veest Magma tardumisel Kivimite varasemate kristalliseerunud uute maa sees või laava mineraalide mineraalide Teke jahtumisel maapinnal kristalliseerumisel ladestumisel tekivad ja vees. uute mineraalide setted. Nende teradeks. tsementeerumisel aga settekivimid. Tihedad, rasked, Võivad tekkida nii Fossiilid, Omadused tugevad kivimid (v.a sette- kui ka kergenemini
Graniit KT51 Materjaliõpetus Tallinna Tehnikakõrgkool Graniit · Tekkinud laava kristalliseerumisel · Igas regioonis leiduv kivi teistest erinev · Koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest · Väga väärtuslik ehitusmaterjal · Kohati leidub laialdaselt maakoores · Killustik eriti hinnatud teedeehituses · Trepiastmed, äärekivid ja skulptuurid väga vastupidavad · Eestis maapinnal graniiti ei paljandu · Soome rahvuskivi Graniidi olemus · Kõige sagedamini esinev tardkivim · Graniitseks kutsutakse isegi ühte maakoore kihti
Mineraal (3600 eri liiki) on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina (grafiit, teemant). Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise või temperatuuri ja rõhu suurenemise e. ümberkristalliseerumise käigus nii tahketest ainetest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, jagunedes tard- e. magma- (tekivad süvakoore ja vahevöö ülessulamisel tekkinud magma kristalliseerumisel; süvakivimid tarduvad mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena; purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanidest välja voolanud laavast), moonde- (tekivad kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tõttu) ja settekivimiteks (tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit setete kuhjumisel ja kivistumisel). Maakideks nimetatakse majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale. Kuigi Maa on mineraalne planeet, on paljud maavarad taastumatud
mandrilise alla. Maa tuumad: välistuum- raud, nikkel ja hapnik. Sisetuum- raud nikkel. Temp ja rõhk suur. Koostise ja paksuse pooles jaotatakse maakoor mandriliseks(paksus 25-80km) ja ookeaniliseks(6- 10). Maakoore kihid- Settekivimitekiht- lubjakivi, liivakivid, kildid. Graniidi kiht-tasandikel 10 mäestikes kuni 50 km. Basaldi kiht- tasandil 30km ookeani alla kuni 5. Kivimid jaotatakse 3 suuremasse gruppi : tardkivimid- magma aeglasel jahtumisel ja kristalliseerumisel ning maapinnale tunginud laava tardumisel(ka purskekivimid) tuntuim on graniit. Moodustab maakoorest 80%. Settekivimid-taimede ja surnud väikeste organismide jäänustest või siis kui välisõud murendavad maapeal olevaid kivimeid ja see kandub veekogudesse kus settib. Moondekivimid- tekivad olemasolevate kivimite muutumisel/moondumisel- nt. kui maakoor vajub suurde sügavusse võib seal oleva temp&rõhk teda moondada. (lubjakivi->marmor, mineraalidest-> gneiss)?
Aluskord ei ulatu Eesti alal kordagi maapinnale. 2. Mis kilbiga piirneval alal asub Eesti? Selgita kilbi ehitust. Eesti piirneb loodes Fennoskandia kilbiga. Kilbi ehitus on sarnane Eesti aluskorra kivimitega. Seal on levinud on mitmesugused moondekivimid. 3. Kuidas liigitatakse kivimeid tekke järgi? Too näiteid. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt, kivisüsi, põlevkivi. Moondekivimid tekivad maakoores varasemalt olemasolnud kivimite ülessulamisel ja uuesti tardumisel. Levinumad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne. 4. Millises aegkonnas ja millistel ajastutel on kujunenud peamised settekivimid Eesti alal?
3.10. Vasaksuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatud osale, keevitustraat aga liigub põleti taga. Põleti suudmikuga tehakse ristsihilisi liigutusi. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja lämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Õmbluse kvaliteet on kõrgem kui vasaksuunalisel keevitamisel, ka leegi soojus hajub vähem. Seetõttu tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade lahkmenurk 60...70º , millega vähendatakse pealesulatatava metalli kogust ja toote kaardumist. 3.11. Paremsuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat 9 Pea meeles
Sisetuum Välistuum Vahevöö (astenosfäär) Maakoor (ookeaniline ja mandriline) Koostiselemendid Mineraal Looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 3600 liiki Püriit FeS2 Opaal Teemant Kivim Mineraalide tugevalt kokku tsementeeritud kogum Tard, sette ja moondekivimid Tardkivim Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (nt. graniit, basalt). Settekivim Maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (nt. liivakivi, lubjakivi). Liivakivi Moondekivim Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseerunud tard ja settekivimid (nt. kilt, gneiss, migmatiit ). Gneiss Marmor Kivimite ringe Tunnikontroll Mida näitab soolsus Kliimasoojenemise mõju maailmamaerele Nimeta ookeanid
suurteks plaatideks ehk laamadeks. 1) Ookealine maakoor- maailmamere põhi, mis koosneb astenosfääri kivimite ülessulamisel. 2) Mandriline maakoor-moodustab mandreid ning koosneb tard-, sette-, ja moondekivimitest- Mineraal- looduslik tahke aine, või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kivim- mineraalide tugevalt koku tsementeerunud kogum Tardkivim- tekivad Maa süvakoore ja vahevöökivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid- tarduvad maakoores Purskkivimid- vulkaanide väljavoolavast laavast Settekivimid- maapinna murenenud kivimitest( liiv, kruus, savi) Moondekivimid- tardkivimid ja setekivimid + kõrge temperatuur = uus kooslus (mineraalid). Maagid- pronks, raud, Majanduslikult huvipakkuvad kivimid. Keskahelik- paljudestparaleelseest lõhedest tükeldatud võimas mäestiku ahelike süsteem. Ookeanide külgsuunaline lahknemine ehk spreeding.
neis raua-süsiniksulamites, milles C > 0,02% ja ta tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727°C: A -> P (F+T) d) Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend Fe3C raudkarbiid. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on raua süsiniksulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. e) Lederburiit(Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%,mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 C L-Le(A+T).Kuni temp.727 C koosneb ledeburiit auserniidist ja tsementiidist,alla selle feriidist ja tsementiidist. ' Terased Teras on paljukomponentne sulam,mis peale süsiniku sisadab ka tavalisandeid ja legeerivaid elemente.Terase tugevusomadused sõltuvad eelkõige teraste süsinikusisaldusest.C -sisalduse suurenedes terastes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning tinglik
Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. ookeanilise ja maismaa põrkumine; kui ookeaniline laam põrkub mandrilise laamaga, sukeldub
Tehnomaterjalid MTM0010 Kodutöö Fe-Fe3C faasidiagramm. Terase termotöötlus Juhendaja: Kristjan Juhani Kevad 2009 1.2 Kodutöö. Fe-Fe3C faasidiagramm 1. F+P P P+T´´ P+T´´+ Le Le Le+T 2. Mehaanilised segud Fe-C-sulameis ja nende faasiline koostis: · Leburiit (Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147C. L Le(A+T). Kuni temperatuurini 727 Ckoosneb leburiit austeniidist ja tsementiidist, alla 727C- ferriidist ja tsementiidist. · Perliit (P)- on ferriidi ja tsementiidi eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi lagunemisel selle aeglasel jahtumisel alla 727C. A P(F+T). · Beiniit (B)- On F ja T peen eutektoidne segu C- sisaldusega 0,8%, mis tekib A
Malmide kirjeldus: Liblegrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad nad on, seda paremad on mehaanilised omadused. Liblejas grafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust. See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Saamis viis: Tavalisel kristalliseerumisel on tekkinud grafiit liblejas Kasutusala: Mootori plokid, pumba korpused, elektri kastid Keragrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Kerajas grafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiitmalmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiitmalmide plastsus (katkevenivus A on 15...20% ferriitsetel, 2...3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem võrreldes liblegrafiitmalmiga.
kristallide kasvamine (suurenemine) kuni kogu aine mass on tardunud kristalliseerunud. Amorfsete ainete (klaas, liim, kampol, vaik, polümeerid ) mittemetallide aatomite paigutuses puudub kindel korrapärane süsteem. Kuumutades muutuvad need pehmeks suures temperatuuri vahemikus. Temperatuuri tõusmisel muutuvad nad algul sitkeks siis edasisel temperatuuri tõusul vedelduvad sujuvalt. Amorfse-kristallilise siseehitusega ained nn. kristalloidid võivad tekkida materjali kristalliseerumisel suurte rõhkude juures kõrgematel temperatuuridel, nagu sitallid ehk keraamilised klaasid. Metallid on kristallilised ained, milledel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning suur mehaaniline tugevus, kõvadus, plastsus, elastsus ja head tehnoloogilised omadused töödeldavus. Metallide omadused on seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende kristallivõre aatomite välimises elektronkihis
200miljonit a vana, tihedad ja rasked kivimid, 3-10km) 5. Kivimi, mineraalide kogumikud(1 või mitu mineraali) jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest)- 1)magma ehk tardkivimid (tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse ja tardub, basalt, graniit) 2)settekivimid (tekkinug setete kuhjumisel ja kivistumisel, lubjakivi, doomiit, põlevikivi) 3)moondekivimid e metamorpsed (tekivad kõigi võimalike kivimite ümber kristalliseerumisel, gneiss, marmor) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, väitis et kontinendid, mis on tänapäeval atlandi ookeaniga eraldatud olid kunagi üksteisega liitunud tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks.- 1)pani tähele, et fossiili cygnogatus leidus nii Aafrikas kui ka lõuna- ameerikas,2)taim
juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt. Maak – majanduslik kasu ja võimalus kasutada inimesel oma hüvedeks. 4) Kivimiringe Magma: kristalliseerumisel tardkivim. Tardkivim: murenedes setted, soojuse ja rõhu toimel moondekivim. Moondekivim: sulades magma. Settekivim: setted kivistuvad, soojuse ja rõhu toimel moondekivim, sulades magma,murenedes setted. Setted: kivistudes settekivim. 5) Laamade liikumine Ookeaniline + ookeaniline: eemalduvad, tekib uus maakoor, vulkaanid, maavärinad, ookeani keskmäestikud, pangasmäestikud. Eemalduvad tiheduse ja basaltse magma tõttu.
Kihtvulkaanide korral toimub plahvatuslikke purskeid, suuuured gaasipilved, võivad tekkida suuref kraatrid. Mõisted: Astenosfäär Vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Kivim Loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Settekivim Kivim, mis on tekkinud maapinnal murenenud kivimitest pärit setete kuhjumisest. Tardkivim Kivim, mis tekib vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud maga kristalliseerumisel. Moondekivim Settekivimite ja tardkivimite ümberkristalliseerumisel tekkiv kivim. Laam Litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Laamtektoonika Geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. Kuum täpp Vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale maapinnal tekib vulkaan või vulkaanline ala. Kontinentaalne rift Kontinentaalse koore rebendm tüüpiliselt pangamäestikulise reljeefiga. Maavärina kolle e
maakoores või vahevöö ülemises osas tekkinud viskoosne vedelik, mille peamisteks koostiselementideks ja ühenditeks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H 2 O, CO 2 , H 2 S. (1) Laava on maapinnale väljavoolanud magma. (10) Sügavusest maakoorde tunginud või seal tekkinud magma kristalliseerub enamasti süvakivimitena. Suhteliselt väike osa magmast jõuab maapinnale ja tardub purskekivimitena. (1) Tardkivimid on magma kristalliseerumisel tekkinud kivimid, mis levivad maakoores süva- ja purskekivimitena. (1) Purskekivimid jagunevad omakorda veel kaino- ja paleotüüpseteks. 4.2. Tardkivimite lasumusvormid Maakoorde tunginud magmamassid ja neist moodustunud kivimkehad e lasumusvormid on väga erineva suuruse ja kujuga. Magma liikumisel mööda kivimite kihtide vahelisi pindu ja lõhesid tekivad ümbriskivimitega rööpsed e konkordantsed kivimkehad. Juhul, kui magma loob oma liikumisteele ruumi
Le+T Üle 4,3 Üleeutektne Faasid: 1) A - austeniit 2) F - ferriit 3) L - vedelfaas 4) T tsementiit 2. Mehaanilised segud Fe-C sulameis ja nende faasiline koostis: Mehaanilised segud Ledeburiit, Perliit ja Beiniit: a) Ledeburiit(Le) Eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147oC. Kuni temperatuurini 727 oC koosneb ledeburiit A ja T, alla 727 oC F ja T. b) Perliit(P) F ja T eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 oC c) Beiniit(B) F ja T peen eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib A lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400...500 oC 3. Fe-C sulami jahtumiskõver. C-sisaldus 0,4% T, oC L 1 ~1510 ~1475 2
paksus 20-80 km 3-15 km vanus kuni 4 miljardit aastat kuni 180 miljonit aastat tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 kivimid peamine graniit peamine basalt sukeldumine ei saa sukelduda saab sukelduda vahevöösse Kivimite teke ja ringe I Tard- ehk moondekivimid Tekivad magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid – magma jahtumine ja tardumine maakoores – nt graniit – ülekaalus mandrilises maakoores – ränirikkad ja happelised. Purskekivimid – tekivad kiiresti tardunud laavast – nt basalt – ülekaalus ookeanilises maakoores ja nende ookeanide äärealadel – aluselised ja neutraalsed. II Settekivimid Tekivad maapinnal ja veekogudes murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel.
voolata see väljendub litosfääri laamade horisontaalsuunalise triivina. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuiga kristallina. Nad tekivad looduses aine kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Kivimid jagunevad: tardkivimid (tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud magmast kristalliseerumisel; süvakivimid tarduvad maakoores lasunditena; vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad vulkaanide kaudu välja voolanud laavast), settekivimid (teke algab maapinnal murenenud kivimitest setete kuhjumisega; kivimiks saab see kivistudes) ja moondekivimid (maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja tardkivimid). Maak on majanduslikku huvi pakkuv, metalli või selle ühendeid sisaldav kivim või mineraal.
Litosfäär maakoor koos astenosfääri peal oleva vahevööga; Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina; Kivim mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana; Tard- ehk magmakivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (süvakivimid (graniit) ja purskekivimid (pimss)); Settekivimid tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (liiv liivakivi, lubimuda lubjakivi, kips, põlevkivi, kivisüsi, kivisool, savi); Moondekivimid maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650°C) tingimustes moodustunud kivim (gneiss, kvartsiit, marmor);
1) Osa 1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C.
(nt glütserool) · Lahusti valikul on määrav tegur lahusti keemistemperatuur, samuti dielektriline konstant ja polaarsus. · Tüüpilisemad lahustid on vesi, metanool, etanool, propanool, isopropanool, atsetoon, etüülatsetaat ja heksaan. · Protsessi juures on määravaks ka lahuse kontsentratsioon, üleküllastatuse tase; lisaks lahuse temperatuurile ka jahutamise kiirus; kõiksugused lisandid; kristallterade esinemine lahuses ning pH, seda eriti soola kristalliseerumisel. · 2 protsessi: a) esialgse faasi täielik lahustumine ja b) kristallisatsioon- stabiilse faasi kasv. · Aeglane jahutamine efektiivne kui lahustub paremini kõrgel temperatuuril, aeglane soojendamine siis kui aine on vähem lahustuv kõrgel temperatuuril. · Mannitooli 10% lahus: aeglane jahutamine: moodustuvad -vormid, kiire jahutamine: -vormid. · Osad lahustid soodustavad teatud vormide kujunemist: inhibeerivad ühtede vormide ja
-80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse suunas rõhk ja temp. kasvab. Tsentris temp. u 6000. Maa süvasoojus kandub maa tuumast maa pinnale. Kivim on ühe või mitme mineraali kristalliseerunud segu(päevakivi, kvarts) Magmakivimid-kivimid, mis moodustuvad magma kristalliseerumisel(graniit) Settekivimid-kivimid, mis moodustuvad pehmetest setenditest(liivakivi, lubjakivi) Moondekivimid-kivimid, mis tekivad juba olemasolevate kivimite muutumisel(gneiss, kilt) Purskekivimid-efusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinnal, basalt) Süvakivimid-intrusiivsed kivimid(kristalliseeruvad maapinna all,gabro, graniit) Basalt väikeseteraline, gabro suureteraline vahe kristalliseerumise kiiruses(basalt kiire, gabro alglane). Liiva mattudes nooremate setete alla moodustub liivakivim
Tekivad maavärinad ja vulkaanid. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam). · Mandriliste laamade põrkumine (tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. Nt Euraasia ja India laam). · Laamade liikumine küljetsi (tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja- Ameerikas San Andrease murrang) 7. Kivimite teke: · Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel (liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). · Tardkivimid tekivad magma kristalliseerumisel (basalt ja graniit). · Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees (kilt, gneiss, marmor, kvartsiid). -kihilised 8. Moondekivimid ei saa tekkida looduslikult maa peal, vaid tekivad vees, sest siin pole piisavalt kõrge rõhk ja temp. 9. Mineraalsed maavarad on taastumatud. 10. Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest.
radioaktiivsete gaasidega jne). Tardkivimid ja setendid ning muud pinnased. Milline on orgaanilise maailma geoloogiline toime ? Mis on moreen, kruus ja liiv? Kuidas on tekkinud mehaanilised ehk purdsetendid? Mis kujul, kus esineb Eestis tardkivimeid ja miks just sellisel? Tardkivim: - tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami – magma – diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Setend: - Setteid ja settekivimeid koos nimetatakse setendiks, kuna nende vahele ei saa tõmmata teravat piiri. Orgaanilise maailma geoloogiline toime: - Orgaanilise maailma toimel kiireneb murenemine, tekivad mullad, kasvavad kinni veekogud, kujunevad turvas, lubjakivid, mitmesugused maagid ja põlevad maavarad. Moreen: mandrijää või jääliustike sete, mis jääb jää sulamisel maha sorteerimata materjalina.
astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari
Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnda teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid - süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must vulkaaniline kivim basalt, mandritel punane süvakivim graniit. Se ttekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks
1) Astenosfäär - vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) Kivim - geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina. 3) Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel. 4) Tardkivim - magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim. 5) Moondekivim - kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. 6) Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 7) Laamtektoonika - geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. 8) Tsunami - merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine. 9) Kuum täpp - süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib
Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid (purske- ja magmakivimid)tekivad Maa süvakoore ja ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid tekivad kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes, kristalliseeruvad settekivimid ja ka palju tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks. Maak- metalle sisaldav maavara, kristallsed ained. Maavara- kivimid, ained maapõues, mida inimene oskab kasutada enda heaks Kütused-settelise päritoluga
Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja keraja grafiidiga malmid, tempermalm) struktuuris on grafiit. Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeg jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malmvalandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab grafiidi eraldumist mõjutab soodsalt tsementiidi (Fe3C) tekkimist. Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii sulamalmi kristalliseerumisel kui ka faasimuutustel tardolekus. Räni on põhiliseks elemendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struktuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vaid väga vähestes piirides. Kõrgetel temperatuuridel soodustab räni tsementiidi lagunemist, mille tulemusena tekib grafiit. Sel juhul osutub räni elemendiks, mis nõrgestab raua ja süsiniku aatomite vahelist sidet nende ühendis tsementiidis.
Kovalentne side moodustub siis, kui molekuli koosseisu kuuluvate aatomite üks või mitu elektroni muutuvad kogu süsteemile ühiseks Ioonsideme puhul "omandab" üks aatom teise aatomi elektroni Kristallide ehitus Kristallides on aatomid/ioonid paigutatud kindlas korras, nad moodustavad ruumvõre Metallide kristallides on kristallivõreks seostunud positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad peaaegu vabalt kristalliseerumisel vabanenud elektronid. See muudab metallid ka headeks elektrijuhtideks Dielektrikutes, nagu teemant, kvarts ja teflon, jäävad elektronid seotuiks oma aatomitega ja seetõttu pole seal vabu voolukandjaid Pooljuhtide elektrijuhtivus on metallide ja dielektrikute vahepealne, ainult osa aatomeid on ioniseerunud ja loovutanud elektronid kristalli ühisesse leiulainesse Aatom 5 saj e.kr. Demokritos 1907.a. lord Kelvin: aatom on igavesti monoliitne osakene 1672.a
pingete vabanemise protsess, millega kaasneb kivimite rebenemine järeltõugetena. Maavärinad võivad peale laamad liikumise tekitada ka vulkanismi, maalihked. Kurrutused- tekivad maakoores tektoonilise liikumise tagajärjel ehk kui kaks madrilist laama põrkuvad ja maapind selle koha pealt on üles kurrutatud. Kivimite teke- tardkivimid: tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel moodustava tulivedela magma kristalliseerumisel (graniit-süvakivim, bastalt- purskekivim). Settekivimid: tekivad veekogudes kui ka maismaale kuhjunud setetest. Aja jooksul ladestuvad üksteise peale setete kihid ja kivistuvad. Moondekivimid: tekivad sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide moondumisel uuteks mineraalideks. Toimub kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes. Süvikute teke- kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik.
struktuuriga kristallina. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Tekkeviisi järgi jagatakse kivimid: tard- e. magma-, moonde- ja settekivimiteks. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e. purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu väljavoolanud laavast. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt. setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhjast lubimudast aga lubjakivi jne
Sisemine 5140- 13.3 Raud, 6000 C Tahke 6370km Nikkel Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on loomulik kristallstruktuur Kivim Loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Maak Majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal. Tardkivimid Tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite sulamisel tekkinud magmast kristalliseerumisel (graniit) või vulkaani tagajärjel maale purskanud laavast (basalt). Moondekivimi Maakoores, kus temp on kõrge, kristalliseeruvad sette- ja tardkivimid d ümber uuteks kivimiteks moondekivimiteks. Gneiss, migmatiit. Settekivimid Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivim tekib hiljem, kivistudes. Liivakivi, lubjakivi. Laamatektoonika
· Määrab stabiilsed orbiidid antud n korral. MAGNETKVANTARV · Tähis ml. · Väärtused: -lml l, kusjuures mlZ. · Iseloomustab liikumishulga momendi vektori võimalikku suunda. KRISTALLIDE EHITUS · Kristallides on aatomid/ioonid paigutatud kindlas korras, nad moodustavad ruumvõre. · Metallide kristallides on kristallvõreks seostunud positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad peaaegu vabalt kristalliseerumisel vabanenud elektronid. See muudab metallid ka headeks elektrijuhtideks. · Dielektrikutes, nagu teemant, kvarts ja teflon, jäävad elektronid seotuiks oma aatomitega ja seetõttu pole seal vabu voolukandjaid. · Pooljuhtide elekrijuhtivus on metallide ja dielektrikute vahepealne, ainult osa aatomeid on ioniseeritud ja loovutanud elektronid kristalli ühisesse leiulainesse. MOLEKULI EHITUS
lained on suure energiaga. LAUGRANNIK- on lauge reljeefiga rannik, millel on ülekaalus lainete kuhjav toime. MAASÄÄR- on ühe otsaga maa külge kinnistunud ning teise otsaga merre ulatuv kitsas ning madal liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. TÕUS JA MÕÕN ehk LOODED- on maa, kuu ja päikese gravitatsioonijõu mõjul toimuvad maailmamere pinna deformatsioonid. HOOVUS- on ookeanide ja merede pindmise veekihi horisontaalne liikumine. LIUSTIK- on lume tihenemisel ja ümber kristalliseerumisel tekkinud jää mass, mis liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale tekke kohast. MANDRILIUSTIK- on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasamel. MÄGILIUSTIKUD- tekivad kõrgel mägedes, ülal pool lumepiiri. 2.Veeringe osad on: 1)aurumine 2)sademed 3)äravool Veeringe liigid on: 1) suur veeringe 2)väike veeringe 3.Maailmamere vett iseloomustab: 1)temperatuur, 92% veele langenud päikesekiirgusest neeldub, 8% peegeldub.
Miks on ookeaniline maakoor noorem, kui mandriline, selgita konvektsioonivoolude teket vahevöös Ookeaniline maakoor uueneb, mandriline mitte. Sügavusest tõusevad üles kuumad kivimmassid, mis ülalpool jahtuvad ja uuesti alla poole liiguvad. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse suunas, väiksema tihedusega massid maapinna suunas. 5. Tard-, sette-, moondekivimite teke? Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva savi jt. setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks- moondekivimiteks. 6. Tead ja oskad selgitada laamade liikumist (põrkumine, lahknemine nendega kaasnevad protsessid
asetsevat räbukihti läbivat elektrivoolu. Protsessi alustamiseks tekitatakse elektrikaar elektroodi otsa ja alusplaadi vahel, millele on puistatud pulbriline räbukiht. Pärast teatud koguse sularäbu teket elektrikaar kaob ja elektrivool läbib sularäbu kihti. Keevisvanni piiratakse külgede poolt tugiplaatidega, mida jahutatakse veega. Keevisvanni moodustamiseks antakse pidevalt ette keevitustraati. Keevisvanni kristalliseerumisel moodustub keevisõmblus. Räbukeevitamist kasutatakse suure paksusega (üle 20 mm) metalli keevitamiseks ühe läbimiga, ent seda saab teha vaid alt üles. Meetodit iseloomustab kõrge tootlikkus ja õmbluse kõrge kvaliteet Joonis. 9 Elekter-räbukeevitamine Plasmakeevitus Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: Keevitamine plasmajoaga Keevitamine plasmakaarega Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatornis kas otsene või kaudne elektrikaar
Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. 1.2 Hallmalm Selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad surve-tugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmikristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis,
tsementeerumine (kuld, teemant, grafiit, galeniit, korund, väävel, kvarts) Kivimid Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseivate kehadena. Teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega, on petograafia. Kivimid tekketingimuste järgi: *tardkivimid, *settekivimid, *moondekivimid Tardkivimid on magma kristalliseerumisel tekkinud kivimid, mis levivad maakoores süva-ja purskekivimitena. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaanipursete produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumise. Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja fluidide keskkonnas tekivad sette-ja tardkivimitest mineraalide ümberkristalliseerimisel ja struktuuride-tekstuuride muutumisel moondekivimid.
atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Parem- ja vasaksuunaline keevitus Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatavale osale, keevitustraat aga liigub põleti järel. Põleti suudmikuga võngutatakse ristsihis. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja õhulämmastiku eest ning õmblusemetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Leek kuumutab pealesulatatud metalli, mille tõttu toimub õmblusemetalli ja remomõjutsooni aeglasem jahtumine. Lisametalli vardaga tehakse väiksema aplituudiga spiraalikujulisi liigutusi, võrreldes vasaksuunalise keevitamisega. Leegi soojus hajub vähem. Seetõttu tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade 90° lahknemisnurga asemel 60...70° nurk, millega vähendadakse pealesulatatava metalli kogust ja toote kaardumist. Eelised: Piisav soojusjuhtivus
1.5.3.1 Paremsuunaline keevitus. Paremsuunalisel keevitusel (rightward welding) liigub põleti vasakult paremale, gaasileek suunatud kuumenenud õmblusmetallile, keevitustraadi antakse põleti järle. Põleti suudmikuga võngutatakse ristisihis või mööda spiraali. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, 6 on keevitusvann hästi kaitstud õhuhapniku ja -lämmastiku eest ning õmblusmetall jahtub kristalliseerumisel aeglasemalt. Paremsuunalise keevitamise tootlikus on 20%...25% suurem, kuid gaasi kulu on 20%...25% väiksem võrreldes vasaksuunalisega. Paremsuunalist keevitusvõttet on otstarbekas kasutada paksude detailide keevitamisel või suure soojusjuhtivusega metallide puhul. 1.5.3.2 Vasaksuunaline keevitus. Vasaksuunalist gaaskeevitamist (leftward welding) kasutatakse 2...3 mm paksusega terase ja kergesti sulavate metallide keevitamiseks.
on asetunud γ-raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse.(isel:suurem kõvadus kui ferriidil,sitke ja deformeeritav). Tesementiit on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku. Tsementiit on ebastabiilne faas ja laguneb kui temp üle 1300*C.(isel:habras, kõige kõvem süsinikuterastes esinevatest faasidest. Ledeburiit – eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temp. 1147.(isel:kõva ja habras)(nt:valge malm). Perliit on ferriidi ja tsementiidi eutektoidusegu süsinikusisaldusega 0,8%.(isel:survetöödeldav,kõvem kui ferrit. 8. Terased. Terase tavalisandid, juhulisandid, põhilised legeerivad elemendid. Süsiniku mõju terase mehaanilistele omadustele. Teraste tähistamine ja kasutamine. Konstruktsiooniterased(ehitus,masinaehtius),tööriistaterased(lõike-ja mõõteriistateras,
Alaeutektsed ja enam süsinikku sisaldavad malmid on igal juhul haprad nii toa- kui kõrgetel temperatuuridel struktuuris oleva ledeburiidi tõttu. 2)eutektmalmid C=4,3%. Tardumise tulemusena tekib ainult ledeburiit ja selle austeniitne osa laguneb temperatuuri langedes sekundaartsementiidiks ja perliidiks. 3)üleeutektmalmid C>4,3%. Struktuur koosneb primaartsementiidist ja ledeburiidist. Ledeburiit (Le) (ledeburite)- eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C (eutektne tasakaal): L - Le (A+T). Eutektikum koosneb kuni temperatuurini 727 °C austeniidi ja tsementiidi segust, alla selle ferriidist ja tsementiidist. Ledeburiiti iseloomustab: Kõva ja habras. Teda sisaldavad sulamid pole survetöödeldavad. Ledeburiiti sisaldavaid sulameid nimetatakse valgemalmideks (white cast iron) ning kasutatakse valandite valmistamiseks. Valgemalm on väga kõva ja habras.
Traadi kinnijäämise korral reguleeri traadi ettesöötmistugevust. Keevitusdefektid: Defekte liigitatakse nende asukoha ja tekkepõhjuse järgi. Asukohajärgi eristatakse välis- ja sisedefekte. Välised defektid on visuaalselt avastatavad, sisemisi on võimalik avastada eriseadmete abil. Tekkepõhjuste järgi jaotatakse defektid kahte rühma: · Esimese rühma defektid on seotud metallurgiliste, termiliste ja hüdrodünaamiliste protsessidega keevitusvanni moodustamisel, kristalliseerumisel ja jahutamisel. Siia kuuluvad kristalliseerumis- ja külmapraod õmbluses ning õmbluslähedases alas, poorid, räbupesad, mittekeevitunud piirkonnad, rabedus, õmbluse tugevus ning plastsuse mittevastavus nõutavale, mittesoovitatavad muutused õmbluslähedase ala metallis. · Teise rühma defektid tekivad õmbluse kujunemisel. Nende hulka kuuluvad keevitumatus, lõikumine, läbipõletus, laiendid, kraatrid, õmbluse mõõtmete vähenemine jne
annaabi.ee 
